Kreeka poliitilised muutused

Kreeka majanduslikku olukorda on viimastel aastatel juba väga detailselt lahatud, kuid antud artiklis vaatame Kreeka poliitilist olukorda - kevadised valimised on toomas tõenäoliselt ulatuslikud muutused.

 

Paistab, et Kreeka on siiski liikumas erakorraliste valimiste suunas. 20. märts on väga oluline kuupäev, kuna siis on 14 miljardi euro ulatuses Kreeka riigivõlakirju vaja tagasi maksta ning selleks ajaks on vaja Kreekal EL/IMF finantseerimine saada. Praegu paistab mõningasele kemplemisele vaatamata selle suunas siiski liikumine toimuvat. Kogu selle protsessi ümber on väga palju küsimärke (näiteks Euroopa Keskpanga tegevus), kuid see on siiski eraldi artikli teema. Allolevas artiklis vaataksin aga hoopis Kreeka poliitilist olukorda, sest see valimiste tõttu väga tähtis ka majanduslikult Euroopa jaoks. Esialgsete plaanide kohaselt toimuksid erakorralised valimised aprilli lõpus.

 

Kreeka parteid

Alustuseks kaardistame Kreeka olulisemad parteid:

Panhellenic Socialist Movement (PASOK) - sotsialistlik partei, kes enamuse ajast viimasel kahel aastakümnel Kreekat valitsenud ning tegelikult ka Kreeka Euroopasse vedanud. Pooldavad tugevalt ka EL/IMF laenupaketti. Pikaajaline parteijuht Papandreou astub ilmselt tagasi ning praegune rahandusminister Venizelos asub valimiste eel parteid juhtima.

New Democracy (ND) - paremtsentristlik partei, suurusel teine partei PASOKi järel. Samuti Euroopa suuna pooldajad ja kuigi algselt olnud kärpeprogrammide vastu, siis koos valitsusse minemisega on nad ka sellega nõustnud ning toetavad IMF/EL päästepaketti. Kuid partei liider Antonis Samaras on viimase nädala jooksul tulnud üsna kummaliste seisukohtadega - esiteks arvanud, et pärast aprilli valimisi võidakse üle vaadata ka IMF/EL paketi tingimused (mis ei meeldiks kindlasti laenajatele) ning teiseks ütles IMF/EL paketi tingimuste kohta, et "Kreeka on kaotamas oma vabadust ja sõltumatust ning on ka muid valikuid kui Saksamaa saapa all olla".

KKE - kommunistlik partei, suuruselt kolmas parlamendis. Nad on Euroopa vastu ning ka IMF/EL laenupaketi vastu.

Coalition of the Radical Left (Syriza) - nagu nimigi ütleb, tugevalt vasakpoolne partei. Nad ei ole nõus IMF/EL laenupaketiga ning peaksid õigemaks defaulti ja eurost loobumist.

The People’s Orthodox Rally (LAOS) - tugevalt parempoolne partei. Algselt olid EL/IMF paketi poolt, kuid viimati hääletasid selle vastu ning seetõttu tõenäoliselt jätkavad paketi vastu töötamist

Democratic Left - uus sotsialistlik partei, Euroopa suuna poolt, kuid viimati hääletasid siiski IMF/EL paketi vastu.

 

Muutused jõudude vahekorras

Veebruari alguses tehtud küsitluste tulemused näitavad, et pikalt valitsenud PASOK on kaotanud erakordselt suures ulatuses rahva toetust ning neid toetavad ainult 8% küsitletutest. Nende jaoks tähendavad need valimised ajastu lõppu.

Rahvas selgelt paistab pooldavat üha rohkem Euroopa-vastaseid suundasid. Seda kaarti ilmselt mängis ka ND juht Samaras kui ootamatult viimastel nädalatel on Euroopa (eriti sakslaste) suhtes kriitiliste kommentaaridega tuli. Valmistumine valimisteks.

Kreeka parlamendis on 300 kohta ning huvitav nüanss on see, et valimistel kõige rohkem hääli saanud partei saab 40 lisakohta parlamendis.  ND edu teiste ees paistab suur ning seda antud süsteem veelgi võimendab, praeguste küsitluste järgi võivad nad koguni 130 kohta 300-st saada. Seega kujunevad nad üle mõne aja selgelt kõige olulisemaks parteiks. Samas võib tänaseks juba üsna kindlalt öelda, et nende valimistega saab ka Kreekas läbi viimaste aastakümnete jooksul olnud kahe partei valitsemine (PASOK ja ND), tuleb uusi tuuli.

Kindlasti on märkimisväärne vasakpoolsete jõudude esiletõus, eks need ole suuresti ka protestihääled seniste valitsuste suunal ning ka protestihääled Euroopa suhtes. Seega kindlasti saab väga oluline valimistel olema see, kui palju hääli vasakpoolsed parteid kokku saavad. Kuid tuleb ka märkida seda, et vasakpoolsete parteide vahel on omajagu konflikte, seega nende omavaheline koostöö oleks keeruline.

 

Mis saab edasi?

Kõik meist on näinud pilte ja videosid protestivatest kreeklastest. Ka paraku on sageli protestid läinud üle marodööritsemiseks, näiteks eelmise nädala protestide järel lõhuti suur hulk Ateena valgusfoore ja siiani on liiklus häiritud.

Rahvas on vihane, sest kärped on ulatuslikud ning elu läinud Kreekas viimase 4 aastaga väga palju raskemaks. Kui ratsionaalselt vaadata, siis on süüdlaseks on kreeklased ise, kes on valinud pidevalt sellist valitsust, kes riigivõla sedavõrd kõrgele ajanud. Kuid eks on ka mõistetav, et proovitakse süüdlast kusagilt mujalt leida ning näiteks on selgelt kasvanud saksavastased meeleolud, mis kuigi ratsionaalne ei ole.

Seega ma arvan, et on hea, et toimuvad erakorralised valimised - rahvas saab praeguses keerulises olukorras demokraatlikult valida parteid, kelle vaateid kõige õigemaks peavad ja kes halbadest valikutest kõige vähem halva valivad.

Tõenäoliselt Samaras ja ND partei võtavad valimistel suure võidu, seega tähtis ka see, kuidas nad positsioneerivad ennast enne valimisi - nad ei saa olla väga tugevalt Euroopa poolt, sest muidu võtavad vasakpoolsed neilt hääli ära.

Kuid majanduslikult vaadates saavad Kreeka jaoks lähemad 3-5 aastat olema väga rasked ning koos sellega mu meelest kasvab ka risk, et rahva kannatus katkeb ning võimule jõuavad jõud, kes pooldavad eurost loobumist ja drahmi naasmist. Seega kindlasti ei ole need kevadised sündmused veel Kreeka kriisi viimane vaatus.

Kristjan Lepik

Vaata lisaks:
Artikkel Kreeka olukorra kohta Euroblogis (16.02)
Foorum: PIGS (Portugal Italy Greece Spain)

« tagasi