Tants aurukatla ümber ehk USA võlalimiidi probleemid

 
27.07.2011
Autor: Kristjan Lepik
 

Ameerika Ühendriigid on kerkinud viimastel nädalatel maailma majandusuudiste esikülgedele. Põhjuseks see, et vabariiklased ja demokraadid ei ole suutnud kokkuleppele saada USA võlalimiidi tõstmise osas. Mis saab edasi?

 

 

1. USA tulud ja kulud

USA planeeritud tulud augustis: 172 mlrd dollarit
USA planeeritud kulud augustis: 306 mlrd dollarit

Oot .. kulud on ju pea 2x suuremad kui tulud? Jah. On see augusti eripära? Ei. Kogu aasta dünaamika paistab selline. Käesolevaks aastaks on kulud planeeritud 62% suuremad kui tulud. See tähendab, et iga dollari kohta mille USA riik kulutab, on ta 40 senti sunnitud laenama. USA eelarve defitsiit on 2011. aastal tõenäoliselt üle 10% piiri SKP-st. Jooksev eelarve on USA puhul pea sama kole kui Kreekal ja kiireid paranemise märke ei ole näha. Selleks, et mõista tekkinud olukorda, vaatame veidi tagamaid.

 

2. Probleemide tagamaad

Praeguse situatsiooni oluline "süüdlane" on 2008. aasta kriis. Majandus jahtus väga kiiresti, USA (ja paljud teised lääneriigid) sekkusid väga agressiivselt riigi kulutuste tõstmisega. Graafikul 1 on toodud USA riigi tulud ja kulud - sealt näha riigi kulutuste oluline tõus ning tulude langus, kuna majanduse jahtumine langetas pea kõikide riikide kulusid. Nii et kui Eesti 2009. aastal riigi kulutusi oluliselt kärpis, et eelarve tasakaalu saada, siis USA käitus täpselt vastupidiselt. Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale. Ja nagu graafikult näha, on eelarve tasakaalust liikunud väga kaugele.

Graafik 1. USA riigieelarve tulud (revenues) ja kulud (spending). Allikas: scottgrannis.blogspot.com

Riigi selline sekkumine on toonud ka majanduse tempoka taastumise, USA jätkuvalt maailma kõige suurem majandus ja seega toetanud tugevalt ka globaalset taastumist. Enamus maailmast jälgib vaid SKP kasvunumbrit ja ei vaata, mis numbrite taga on. Näiteks kui viimaste aastate Eesti kasv on tulnud orgaaniliselt, siis USAs peamiselt stiimulite tulemusena, kunstlik kasv.

 

3. USA eelarve

Graafikul 2 on toodud USA riigi tulude ja kulude suhe SKP-sse. Näeme, et tulud on langenud ajaloolisesse põhja ning kulud tõusnud tippu. Seega suhtena majanduse suurusesse ei ole viimase 40 aasta jooksul riigi tulud olnud kunagi nii väiksed ja kulud nii suured. Täiesti märkimisväärne on siin see, et kui isegi Lääne-Euroopa on võlakriisi tõttu asunud kulusid kärpima, siis USA ei ole seda praktiliselt üldse teinud. Põhjus selles, et majandus on habras ning kärpimine jahutaks majandust. Seega USA üritab eelarvet tasakaalu saada kasvuga, lootes et riigi tulud sellega kasvavad. Kuid vaadates kuidas USAs eelarvestatakse 2012-2014 perioodiks üle 10% tulude kasvu aasta kohta, ollakse tulude ootusega mu meelest selgelt liiga optimistlikud.

 

Graafik 2. USA riigieelarve tulud (revenues) ja kulud (spending) suhtena SKP-sse. Allikas: scottgrannis.blogspot.com

Olukorda raskendab see, et kuna elanikkond pidevalt vananeb ja sotsiaalkulud kasvavad (ka töötuse kõrge määra tõttu), siis riigi kulud pidevalt kerkivad.

 

4. USA riigivõlg

Kuid tasuta lõunaid ei ole, eelarve suur miinus on majandust lühiajaliselt toetanud, kuid suurendab pidevalt ka riigivõlga. USA riigivõlg kokku on juba 95% SKP-st (allikas IMF), seega suurem näiteks kui Hispaanial. Graafikul 3 on toodud USA riigivõla ajalooline muutus, sellises tempos nagu praegu, on USA riigivõlg kasvanud vaid sõdade ajal. Riigivõlg juba üle 14 triljoni dollari, ehk aitab selle numbriga suhtestuda see näitaja, et see tähendab iga töötava inimese kohta ligikaudu miljon Eesti krooni (jah, mõned mõtted ikka veel vanas heas kroonis).

Graafik 3. USA riigivõlg SKP suhtes protsendina

Nüüd veidi detailsemalt (hoiatus! - kui sügavam finantsnüanssides kaevamine ei huvita, võib lõigu vahele jätta) - mõned allikad näitavad USA riigivõla suuruseks 95%, teised 65% (suurusjärkudes). Vahe on terminoloogias - net public debt (graafikul punane joon) kajastab vaid erasektorilt võetud võlgu, gross public debt (graafikul must joon) sisaldab ka valitsuse erinevate osapoolte kohustusi (intragovernmental debt). Ma kasutan pigem gross public debt'i ehk koguvõlgnevust, sest enamasti ka need kohustused, mis tuleb tasuda. Kuid erinevate riikide võrdlemisel peaks kindlasti sarnaseid suhtarve võrdlema. Näiteks Jaapani puhul on koguvõlgnevus ca. 204% SKP-st ja net debt 112%, suures enamuses kasutatakse esimest numbrit.



5. Võlalimiidi probleem

Teema miks see kõik praegu üles kerkinud on see, et USAs on seadusandluse järgi Kongressi poolt kinnitatud võlalimiit, millest valitsus ei tohi laenamisega üle minna. See võlalimiit saab augustis täis, vajalik on võlalimiidi tõstmine või eelarve tasakaalu saamine, kuid see viimane ei ole realistlik. Oluline muutus Kongressis toimus eelmisel sügisel, kui vahevalimiste tulemusena läks Kongressis kaalukauss taas mõnevõrra rohkem vabariiklaste poole. Demokraatliku presidendi Obama jaoks tähendas see otsuste raskemat kinnitamist Kongressis. Kirjutasin siis sellest pikemalt.

Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus 2. augustist hakkab USA riigil finantsidest puudu tulema, kui võlalimiiti ei tõsteta ja uusi võlakirju ei saa emiteerida. See ei tähenda veel päevapealt USA defaulti (ehk maksejõuetust), kuid augusti esimese pooles peaks igal juhul võlalimiit tõstetud saama, et vältida suuremaid probleeme.

Miks seni tõstetud ei ole? Erimeelsused vabariiklaste ja demokraatide vahel suured. Üks oluline põhjus on siin 2012.a. presidendivalimised. Vabariiklased sooviks tõsta võlalimiiti vaid triljoni dollari jagu, et see võlalimiidi vaidlus uuesti 2012. aastal ette võtta. See oleks just enne presidendivalimisi ning kindlasti halvendaks Obama võimalusi uuesti valituks saada. Kuid Obama on sellise lahenduse seni oma jutuga välistanud, vajalik pikaajalisem lahendus.

Viimastel päevadel on seda poliitilist lehmakauplemist üsna ebameeldiv vaadata, käib avalik üksteise süüdistamine. Obama süüdistab vabariiklasi, et nad blokeerivad ta soovi võlalimiiti tõsta. Vabariiklased süüdistavad Obamat, et ta on eelarve suhtes vastutustundetu ja ei kärbi kulutusi. Kusjuures, aastal 2006, kui Obama oli veel senaator Kongressis, ütles ta võlalimiidi vaidluse ajal Bushi suunas: "Fakt, et me arutame täna Ameerika võlalimiidi tõstmist, näitab riigijuhtimise ebaõnnestumist". Ja kahtlemata see ebaõnnestumine praegu ka Obama suhtes, sest Kongressi patiseis oli talle teada, jättis probleemi liiga viimasele hetkele.

 

6. Mis saab võlalimiidist?

Ma arvan, et võlalimiiti siiski tõstetakse lähemal ajal ja USA defaulti võlakirjadega ei lähe. Kuid kahju on juba tehtud. Esiteks see, et aega on nii vähe jäänud ja seetõttu tõenäoliselt tuleb lahendus lühiajaline, mida edaspidi korrigeeritakse. See suurendab oluliselt riski, et antakse sellega reitinguagentuuridele võimalus USA riigireitingu langetamiseks. USA seni viimase 70.a. jooksul nautinud pidevalt maksimaalset AAA reitingut, ma arvan, et tõenäosus väga suur, et lähema 6 kuu jooksul sellest ilma jäädakse.

Teiseks, olen imestanud mõnda aega, et USA hapule riigifinantsile maailmas nõnda vähe tähelepanu pööratakse. USA on nautinud kuninga staatust, arvatakse et nii suurel riigil on riskid väiksemad, reservvaluuta staatust toetab samuti ning ka keskpanga rahatrükk (ostetakse ju riigivõlakirju). Lisaks on ka tähelepanu Euroopa võlakriisil. Seni ei ole keegi veel karjunud piisavalt kõvasti: "Kuningas on alasti!". Kuid numbrid on numbrid, riigifinantside mõttes ei ole USA pilt parem kui näiteks Hispaania oma. Selles valguses ongi üsna rumal, et USA endale nüüd ise oma probleemidele võlalimiidi teemaga tähelepanu tõmbab. USA 10.a. riigivõlakirja intress on praegu 3%, see on väga madal tase ning peaksin üsna tõenäoliseks selle kerkimist. Sellele saab panustada USAst ostes indeksaktsiat TBF. Sel juhul peaks küll kannatust olema, intresside tõusu realiseerumiseks võib minna ka aasta-kaks.

 

7. Järelmõjud maailmale

Tuleb arvestada, et see võlalimiidi teema ei ole peamine probleem, selleks on ikkagi liiga suur eelarve defitsiit ja kiiresti kasvav riigivõlg. Mõnevõrra üllatav on olnud, et finantsturud sedavõrd rahulikult seni suhtunud USA lohakasse riigifinantsi, kuid eks risk on selle muutumiseks. Ega vist USA ise mõistust pähe ei võta ja kärpima ei hakka, seda peavad tõenäoliselt turud sundima. Nagu ka Kreeka näide - hoogsalt hakati liigutama siis, kui riigivõlakirjade intressid hakkasid kerkima ning finantseerimine läks kallimaks. Üsna arvestavav risk on, et ka USA puhul sarnane dünaamika toimub (küll mitte nii suure intressitõusuga kui Kreekal). Kuid USA finantseering võlakirjadega on üsna lühiajaline (keskmine periood 4 aastat) ning seega on nad üsna tundlikud intressimäära muutustele.

Seega USA majanduse jaoks tähendab see seda, et riik peab siiski liikuma eelarve tasakaalu suunas ja selleks suuresti kaks võimalust - tulude tõstmine (enamasti maksutõus) või kulude kärpimine. Mõlemad oleks majandust pidurdava efektiga. Seega finantsturgude ja majanduse mõttes on oluline see, millal tekib rohkem USA valitsusel sundlust eelarve tasakaalu saada. Praegu nõuavad vabariiklased seda, et võlalimiidi tõstmisega koos tuleb kinnitada ka kärpekava, kuid see ei ole väga suure mõjuga - räägitakse küll ca. 2 triljoni dollari ulatuses kärpimisest, kuid see on 10 aasta peale ning nö "back-loaded" ehk suurem osa kärpeid perioodi lõpu poole, seega lähiaastate eelarvetesse väga suurt mõju ei too. Kuid ka USA elanike poolt on üha rohkem näha arusaamist, et nii suure eelarve miinusega nad jätkata ei saa.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Foorum: USA riigivõlakirjad - järgmine mull lõhkemas?
USA 10.a. võlakirjade intressi graafik aastast 1962


 
 

« tagasi

Kommentaarid
(10)
28.07.2011 00:56

Momentum, hea graafik - üsna loogiline, et nii suurelt miinuses eelarved (loe: lohakas riigifinants) tekitavad tuge kullale ning riikide tegevus ongi üks peamiseid põhjuseid, mis kulla hinna tõusu viimastel aastatel toonud. Kuid riigid muutuks mõistlikumaks oma finantsidega, oleks see ka kullale negatiivne.

28.07.2011 00:59

Riigivõla taseme kohta ka üks interaktiivne graafik - maailma suuremate riikide riigivõla muutus aastatel 1992-2011.

http://www.gfmag.com/tools/global-database/economic-data/10394-public-debt-by-country.html#axzz1TLPYHSjO

28.07.2011 11:53

Üks nüanss veel info mõttes juurde - kui räägitakse praegu USA riigieelarve kärpimisest, siis see on väga suhteline. Nimelt on eelarvesse prognoositud sisse lähiaastateks ca. 5,5% kasv kuludele ning kui "kärpimisest" juttu, siis tähendab see, et kulusid mitte ei vähendata, vaid vähendatakse kulude kasvutempo näiteks 4% juurde.

Seegi "kärpimine" on parem kui mitte midagi, kuid see ei aita USA riigieelarvet tasakaaluni viia.

28.07.2011 20:44

USA võlg on kasvanud viimastel aastatel tempoga 0,5-1,7 triljonit$ aastas. Samas USA kulutab sõjaväe peale 0,88 triljonit$ aastas. Seda on 43% kogu maailma militaarkulutustest ja 6 korda rohkem kui suuruselt järgmise ehk Hiina kulud. http://www.globalissues.org/article/75/world-military-spending

Nii, et kui numbritest edasi kulutuste sisusse minna, siis võiks säästmist alustada näiteks 75% sõjaväe kulude lõikamisega. See lahendaks märkimisväärse osa sisulisest võlakriisist ilma majanduskasvule suurt tagasilööki toomata.


28.07.2011 22:33

Mridala - see on tõesti üks võimalus, seda ühe variandina toodud ka Kongressis välja. Kuid seda kindlasti päris nii suures ulatuses ei saa teha.

Ja siin on mõned tahud mida peab arvestama:
1) Globaalse majanduse ebakindlus on tekitanud ebakindlust ka riikidevahelistes suhetes, vaata kasvõi Lähis-Ida ning tõenäosus, et need pinged pigem kasvamas.
2) USA maailma politseiniku rolli täitnud ning koos sellega ka saanud majanduslikku võimu, kui väga suures osas militaarkulutusi kärpida, siis kaoks neil see mõju ära ning lõhuks ka tehtud töö sõjalise kontrolli saavutamisega.
3) Osa militaarkulutuste kärpest oleks ka sõjaväelaste koondamine (mida sõdade lõpetamine Iraagis ja Aftanistaanis tooks nagunii), suurendaks tööpuudust ja oleks ka sisenõudluse suhtes negatiivne.
4) Teine osa oleks ettevõtted, kes militaarteenuseid/tooteid müüvad USA sõjaväele, need enamuses USAst ning samuti selline kärpimine nõrgendaks majandust.

Seega kokkuvõttes võimalus kärpida kindlasti seal olemas, kuid selle ka negatiivsed mõjud majandusele. Kuid ilmselt kärpida kergem kui sotsiaalkulutusi, ravi suhtes küsitlused näitavad, et rahvas seal kärpeid ei taha ja seega poliitikud sinna ilmselt ei trügi.

28.07.2011 23:03

Üks väga hea visuaal - vaadake võrdlusena miljoni ja miljardiga - kui suur hulk on triljon dollarit ja kui suur hulk dollareid visuaalina moodustab USA kogu riigivõla, võrreldes vabadussambaga.

http://www.wtfnoway.com/

MSM
03.08.2011 16:00

Niisugune küsimus, et kui olen ostetud mingi intressiga 10-aastase võlakirja, ega siis seda intressi minu jaoks ühepoolselt ei muudeta?

05.08.2011 00:02

MSM, kui võlakirjal määratud jooksvad intressimaksed, siis seda muuta ei saa ühepoolselt.

Küll aga on võlakirjad sõltuvalt üldisest intressitasemest, kui sa plaanid enne võlakirja lõpptähtaega need turule tagasi müüa. Näiteks kui täna ostad 10.a. võlakirja, mille intressimäär on 2,5% ja aasta pärast tahad seda maha müüa, kui intressid on tõusnud 4% peale, siis kaotad sa müügi pealt siiski raha.

Kommentaari lisamiseks peate olema sisse logitud!