Pöörased ajad turgudel, mis saab edasi?

Juuli teisest poolest pöörasid aktsiaturud äkitselt langusesse, vaid paari nädalaga kukkusid paljud maailma börsid pea -20%. Kui suvi algas rahulikult, siis teine pool olnud väga närviline. Mis juhtus, miks juhtus ja mis saab edasi?

 

 

1. Stiimul

Stiimul on maailma majanduses viimastel aastatel väga olulist rolli mänginud. Ja sedavõrd olulist, et ei saa ilma mõne makrotermini täpsema vaatlemiseta hakkama. Stiimul maailma majandus olnud kahetine:

1) Rahanduslik stiimul (monetary stimulus) - seda juhivad reeglina keskpangad, näiteks intresside langetamine ja rahatrükk
2) Eelarveline stiimul (fiscal stimulus) - seda juhivad reeglina valitsused, erinevad stiimulpaketid majanduse toetuseks, mille tulemuseks riigieelarve defitsiidi suurenemine.

2009-2011 taastuski maailma majandus tuntavalt just seetõttu, et ajalooga võrrelduna rekordilises mahus riigid neid kahte sammast maailma majanduse stimuleerimiseks rakendasid. Kuid oleme jõudnud riigivõlakirjade kriisi ning see on kaudselt stiimuli tulemus - riikide tulud kriisi järel kukkusid ning kui sinna otsa veel täiendavalt stiimulite jaoks kulutada, siis suureneb eelarve defitsiit veelgi. Seega võib öelda, et suuresti on 2011. aastaks eelarvelise stiimuli võimalused ammendatud. Seetõttu ka 2010. aasta lõpus asus USA keskpank FED raha trükkima (QE2), täiendava likviidsusega turge toetades.

 

2. Langus turgudel

Kuid rahatrükk on väga kunstlik meede ning selle (positiivsed) mõjud ajutised. Ma olen ka arvamusel, et kui kõik on öeldud ja tehtud (paari aasta pärast), siis rahatrükkimist sellises vormis majandusteoorias ei soovitata teha. Seega kui juunis rahatrükk lõppes, tuli ka jahtumine makropildis ja turgudel. Allpool on toodud USA (SPX), Saksamaa (DAX) ja Hiina aktsiaturgude liikumised viimase aasta jooksul.

Graafikult näete, et globaalsed aktsiaturud liiguvad üsna ühtemoodi, see on globaliseerumise mõju. Samuti sealt näha, et viimases languses ei ole seni midagi väga dramaatilist - langeti eelmise suve tasemete juurde. Ehk et sisuliselt anti vaid käest rahatrükiga kunstlikult loodud tasemed.

Kuid ma olen pidanud rahatrüki puhul probleemiks seda, et see tekitab moonutusi turgude liikumisse. Olles pikki aastaid turge jälginud, võin öelda, et see tõus, mis 2010. aasta lõpus oli, ei olnud tavapärane, turg oli normaalsest rütmist väljas. Ja täpselt samamoodi ei olnud normaalne ka turgude käitumine viimase kuu jooksul - langus oli väga järsk ja peatusteta. Kuid eks ikka on nii, et kui turud tõusevad, siis küsimusi ei küsita, pigem alles siis tekivad küsimused, kui langus tuleb.

 

3. Kas uus kasvutsükkel või jahedamad ajad?

Väga palju on viimase aasta jooksul arutletud maailmas, kas tegemist on praegu uue kasvutsükliga kriisi järel või on tegemist veel mõneks ajaks jahedama keskkonnaga. Aasta alguses olid turud tugevad ning konsensuseks see, et globaalsel tegemist uue kasvutsükliga. Kuid mulle tundub, et turuosalised siiski alahindasid stiimuli rolli. Minu arvates oli suurem osa kasvust tekkinud stiimulist ning sel juhul ei olnud seega orgaaniline kasv, vaid kasv steroidide toel.

Allpool on üks graafik, mida viimastel aastatel palju olen seminaridel näidanud. Sellel on toodud Jaapani kulgemine 1990-ndate alguses pärast kriisi. Jämedama joonega on toodud aktsiaindeksi Nikkei liikumine, punktiiriga riiklike stiimulpakettide muutus. Korrelatsioon on väga tugev. Jaapanis aeg-ajalt majanduse jahtumise järel suurendati stiimulpakette ning see toetas ka aktsiaturge, stiimuli vähenemisel langesid ka turud.

Arvestades, et riikide eelarvetest on stiimuliks vähe võimalust ning QE2 suhtes kriitikat üha rohkem tekkimas ning ka rahanduslik stiimul suuresti ammendatud, siis järgnevate kvartalite jooksul maailma majanduses tõenäoliselt jahedamad ajad tulemas. Lääneriikide makronäitajad on viimastel kuudel jahtunud ning kuigi paljud analüütikud ootavad paranemist, on mul raske näha triggerit, mis selle lähikvartalite jooksul tooks. Seega risk on W ehk double-dip saabumiseks. Või kui täpsem olla, siis on III kvartal juba käimas ning mitmes lääneriigis SKP see kvartal juba negatiivne ehk masu kohal.

 

4. Vajalik on ravi

Probleemide juured on suuresti selles, et kui näiteks Eesti riik on kriisi järel aktiivselt väiksema majandusaktiivsusega kohanenud, siis lääneriikide heaoluühiskondades valmisolekut kärpimiseks ei ole. Tõsi, eraettevõtted on lääneriikides kohanenud ka üsna hästi, kärpides kulutusi, kuid see on ka vähendanud nõudlust ning osa kärpimisest on tulnud eraisikute arvelt (töökohtade vähenemine). Samas riigid on kärpimisega vähe tegelenud, Lääne-Euroopa alles alustamas ning USA ei ole sisuliselt sellega veel pihta hakanud.

Mu arvamus on, et tuleb arvestada kriisijärgse maailmaga, kehtib "uus normaaltase" (new normal) - kriisi järel tuleb kohaneda mõnevõrra teistsuguste ja jahedamate oludega. Seega olukorra ravimiseks ühtegi kiiret lahendust ei olegi, vajalik on lääneriikide bilansside ravi ning see ravi võtab aega, sest kui buum oli sedavõrd ulatuslik, ei saa seda ühe aastaga korda ravida. Seni on lääneriigid seda suuresti edasi lükanud. Kuid paraku "ravi" tähendab ka jahedamat majanduskeskkonda ja jahedam majanduskeskkond on kõrge riigivõla tingimustes problemaatiline.

 

5. Mis saab edasi?

Graafikul on USA tööstuse statistikat puudutavad indeksid toodud ning sealt näha suvel toimunud üsna järsk jahtumine, seega päris oluline ka see, mis järgnevad kvartalid toovad, kuid siit näitajate paranemist lähemal ajal raske näha.

Eelmise nädala põhjadest on maailma aktsiaturud mõnevõrra kosunud, kuid langus oli ka üsna järsk olnud, turud päris sirgelt ei liigu ja mõningane puhkus languses loogiline. S&P 500 indeks on praegu 1200 punkti juures, kuid peaksin tõenäoliseks, et koos makro jahtumisega ka lähikvartalitel uued aktsiaturgude aasta põhjad tehakse. Lisaks on jätkuvalt selgelt õhus Euroopa võlakriisi temaatika, lihtsad ja kiired lahendused puuduvad ka seal. Kuid see on sedavõrd pikk ja keeruline teema, et seda selle artikli juurde lisades oleks tegemist nööbi külge mantli õmblemisega - proovin nädala jooksul aega leida, et see ka lahti eraldi artikliks kirjutada.

Tõenäoline on, et FED on jahtumisega võitlemiseks toomas ka kolmanda vooru rahatrükki (QE3), kuid selle efekt jääb ilmselt väiksemaks QE2-st, sest turud on esiteks sellise stiimuliga juba harjunud ning teiseks on ka FEDi tegemiste suhtes üha rohkem skepsist tekkimas. Ja selleks mu meelest ka põhjust, nad on üsna kõrgeid pikema perioodi riske võtnud lühiajalise parandamise nimel. Üks edasine risk on siit inflatsioon, kuid tundub, et seda läänemaailma suured ka sooviksid, aitaks kõrgete riigivõlgade ja ka kärpimise suhtes (vähendatakse absoluutsumma kärpimise asemel hoopis raha ostuvõimet).

Kuid see närvilisuse tõus pakub tõenäoliselt ka üle mõne aja atraktiivseid investeerimisvõimalusi, seega tasub investoritel silmad lahti hoida. Ma olen kaevanud viimastel aastatel huvitavaid ettevõtteid välja, mis sellisel turul võiks huvitavad ostmise mõttes olla, kui hinnad soodsamad, siis kirjutaksin sellest eraldi.

Seega kokkuvõttes - rahutud ajad maailma turgudel ilmselt jätkuvad, kuid need loovad ka paremaid võimalusi investeerimiseks kui rahulikus turuolukorras tekib. Tasub investoritel silmad lahti hoida.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Artikkel: "2011 - Kümme olulist riski"

« tagasi