Kümme küsimust - mida toob 2012. aasta?

Mida toob 2012 aasta maailma finantsturgudele? Kas Euroopa võlakriis süveneb? Milline on kõige problemaatilisem teema maailma turgude jaoks 2012. aastal? Kas Hiina kinnisvaramulli lõhkemine on pidur kogu Aasia kasvule?

 

2011. aasta alguses oli maailma majanduse suhtes meeleolu üsna rahulik ja turgudel optimism kõrge. Kuid turgude kohta on väga sobiv hokimehe Wayne Gretzky ütlus, kui ta põhjendas oma edu: "Ma uisutan sinna kuhu litter läheb, enamus uisutab sinna kus litter on". Turgudel kiputakse aknast momendil paistvat vaadet ületähtsustama ning sageli ei osata arvestada võimalike edasiste dünaamikatega.

Seetõttu kirjutasin ka vaatamata üldisele positiivsele meeleolule hoopis riskidest - "2011 - Kümme olulist riski". Ning aasta teises pooles mitmed neist riskidest ka turgudele languse tõid - USA rahatrüki lõppemine juunis vähendas toetavat mõju ning Euroopa võlakriis kruttis üles suured pinged.

Meeleolud tänaseks on kindlasti närvilisemad kui aasta tagasi, kuid jällegi - tuleb mitte tänast meeleolu aluseks võtta, vaid pigem prognoosida, millised võivad olla edasised sündmused. Vaatamegi 2012. aasta võimalikku kulgemist läbi kümne küsimuse vastuse. Laiemalt vaadates tundub mulle, et riskide kaardistamise ajast hakkame liikuma võimaluste kaardistamise aega.

 

1. Mis on aasta suurim majanduslik mure?

Eelpool mainitud "litter" on praegu selgelt Euroopa väravas ning enamus analüütikuid peab Euroopat maailma majanduse lähiaastate suurimaks probleemiks. Tõsi, olukord on keeruline ning lõpliku lahenduseni on Euroopas veel pikk maa minna. Kuid ma arvan, et kui 2012. aasta lõpus aastale tagasi vaatame, siis ei olnud Euroopa võlakriis kõige suuremaks probleemiks. Konkurendid liidrikohale on Hiina ja USA.

 

2. Kui tõsine on Hiina jahtumine?

Vaatasin hiljuti erinevate analüütikute arvamusi Hiina kohta. Paljud ootavad jätkuvalt 8% juurde ulatuvat majanduskasvu ka 2012. aastal. Ning negatiivsema stsenaariumi puhul ca. 7% kasvu. See viimane on mulle mõnevõrra arusaamatu, sest kui Hiinas kinnisvarakriis tõsisemad pöörded võtab, siis on jahtumise risk palju suurem. Ma näen riski, et majanduskasv võib isegi nulli juurde vajuda.

Seda just kinnisvaraturu tõttu - 2008.a. finantskriisi ajal muu maailm pidurdas laenamist, Hiina riigi survel suurendas - sellega toetati majandust, kuid koos sellega tekkis ka kinnisvaramull. Lääneriikides on reegel, et kodukinnisvara ruutmeeter võiks maksta ühe kuupalga - Eestis läks mulliga suhe 2,5:1 peale, Hiinas oli suvel see suhe 7:1 ja rohkemgi - kinnisvara muutus tavainimesele liiga kalliks ning korrektsioon oli ainult aja küsimus. 2011.a. teises pooles ongi tekkinud märke kinnisvaramulli lõhkemisest ja ma arvan, et see trend 2012.a. jätkub - kinnisvara trendid on pikad ja kui juba pöörduvad, on neid raske peatada. Ja teame ilmselt piisavalt hästi millised teise ringi negatiivsed mõjud kinnisvara hinnalangus kaasa toob. See omakorda paneb tugeva piduri nii Hiina enda kui ka teiste seotud Aasia riikide majandustele.

 

3. Kas Hiina jahtumise mõju piirdub Hiinaga?

Mäletate kui 2007. aastal räägiti, et USA kinnisvaraturu jahtumine on piiratud mõjuga ja USAst väljapoole ei jõua? Sarnaseid kommentaare on ka praegu Hiina suhtes, vähe on leida analüütikuid, kes Hiinast suuremat riski näeks. Kuid arvestades kui seotud kogu Aasia on Hiinaga (ja ka Austraalia), siis kindlasti on Hiina kinnisvaraturu jahtumine mõjutamas kogu regiooni. Tasub silmas pidada ka Indiat, ka seal on tuntav jahtumise risk.

Tõsi, Hiina valitsusel on erakordselt suured reservid ning tõenäoliselt neid üha rohkem ka kinnisvaraturu toetamiseks kasutatakse. Kuid Hiina on kinnisvara mõttes sarnane Eestiga aastal 2007 - keegi ei uskunud, et kinnisvara ka langeda võib ja kui nüüd langus kätte hakkab jõudma, on see paljude jaoks shokk. Seega kui toimub muutus inimeste peas, on kinnisvararongi uuesti väga keeruline käima saada. Seega on siit minu meelest vaatamata riigi toele tõenäoline Hiina kinnisvarahindade ulatuslik langus. Koos sellega läheb ka maailma tähelepanu 2012. aastal ilmselt rohkem Hiina ja Aasia peale.

 

4. Milline saab olema Euroopa võlakriisi järgmine vaatus?

Nagu eelpool öeldud, ma arvan, et 2012. aastal turgude tähelepanu keskpunktis ei ole enam ainult Euroopa, tulevad ka uued teemad peale. Kuid Euroopa olukord on siiski jätkuvalt raske ning lihtsaid lahendusi ei ole (pikemalt kirjutasin Euroopa võlakriisi lugudeseerias). Tõenäoliselt näeme ka seda, et Itaalia ja Hispaania on sunnitud IMF/EL laenupaketi kaudu abi paluma. Ning minu meelest on ka tõenäosus üle 50%, et Kreeka enam ei ole euroala liige kolme aasta pärast. Seega 2012 ja 2013 saavad olema rasked aastad Euroopa jaoks. 2012.a. on tõenäoliselt euroala majanduskasv miinuses. Ulatuslik kärpimine, pankade bilansside parandamine ja pingeline keskkond toovad selle kaasa. Kuid püsin jätkuvalt arvamusel, et euroala tuumik püsib koos ja koos sellega ka euro ei kao kuhugi.

Kuid kogu selle Euroopa problemaatika juures on üks suur AGA. See kõik tähendab ka seda, et riigid on lõpuks hakanud tegelema majanduse raviga. Kui seni prooviti tegeleda rohkem kummivenitamisega - tulud langesid, kuid kulusid ei toodud järgi, siis nüüd on Lääne-Euroopa lõpuks hakanud kärpima. Hakati sarnast uue normaalsusega kohandumist teostama, nagu Eesti tegi aastatel 2009-2010. Loomulikult ei ole see meeldiv, kuid koos sellega minu arvates paraneb ka tõenäosus, et Euroopa majandus võib tervemaks saada.

 

5. Kas kärpimine on lollidele?

Kuid siit on kohe edasi küsimus, mis maailma majandusteoreetikute hulgas vihaseid vaidlusi tekitab - kas kärpida või mitte? Paljud keinsistliku vaate esindajad ütlevad, et kärpimine praeguses raskes olukorras  on hullumeelsus ja tuleks hoopis stimuleerida majandust. Kuid mu meelest unustatakse, et see saab olla siiski võimalik siis, kui heal ajal on säästetud. Mitte lõputult miinuses riigieelarveid hoides ning riigivõlga muudkui kasvatades. Seda soovitab näiteks Paul Krugman, ei jõua mina hästi ära oodata päeva, millal tema vaadete puudulikkust hakatakse mõistma.

Seega kui laev on nii kreenis, siis edasine kulutuste suurendamine toob juba uppumisohu. Nii et ma peaksin Euroopa praegust kärpimist mõistlikuks ning loodan, et sellega on poliitiliselt võimalik jätkata, sest muud variandid on mu meelest hullemad. Selle kärpimisega peaks euroala eelarve defitsiit jõudma 2012 aastal 4% juurde, mis on juba üsna tervislik tase. Samal ajal näiteks USA  eelarve defitsiit on jätkuvalt 9% juures.

 

6. Kas USA majandus püsib muust maailmast tugevam?

Siit jõuamegi ühe huvitava küsimuseni - kas USA on praegu ülejäänud maailmast parema tervisega? Ma vastaks "ei, kuid neil on tugevamad steroidid". Eelmises lõigus mainitud riigieelarve defitsiit on üks näide - kui eelarve on nii suurelt miinuses, siis loomulikult on ka tugi sellest majandusele suurem. Samuti on FEDi poolt määratud intressid olnud USAs madalamad kui Euroopas, lisame juurde suurema rahatrüki ning näeme, et ka rahapoliitiliselt on USA olnud tunduvalt stimuleerivam. Jah, USA majanduskasv on 2010-2011 olnud parem kui Euroopas, kuid see ongi peamiselt nende kunstlike meetmete abil. Praegu minu arvates enamus ei oska neid majanduskasvu numbreid selliselt vaadata.

2012.a. lõpus on USAs presidendivalimised ning ma arvan, et üha rohkem tuleb teemaks sellise eelarvelise raiskamise lõpetamine. Sellega koos ehk läheb ka rohkem tähelepanu USA finantsidele ning peaksin tõenäoliseks, et USA majanduskasv kujuneb keskmisest ootusest madalamaks ja ettevõtete kasumid oodatust jahedamaks (2012 ootus S&P 500 EPS suhteks on 105-110 ja see on liiga kõrge). Ning 2012.a. kujuneb aastaks millal USA riigivõlakirjade intressid hakkavad tõusma ja võlakirjade hinnad langema.

 

7. Kas raha trükitakse juurde?

USA jahedama majanduskliima tõttu arvan, et tulemas on ka QE3 - FED tuleb välja rahatrüki kolmanda vooruga. Muud meetmed on neil ammendatud ning see toob ilmselt rahatrüki. Ma oleks rohkem rahul, kui sellises mahus rahatrükki ei toimuks, sest see ei ole ravi, vaid lihtsalt lühiajaline toetusmeede. Kuid lääneriikide tolerants ravi suhtes on väga madal ning seetõttu on poliitiliselt ilmselt üha rohkem survet rahatrükiks. Selle hind paari aasta lõikes on inflatsioonirisk ja rahasüsteemi usalduse risk.

Rahatrükk toob turgudele taas ilmselt täiendava annuse volatiilsust, seega aasta 2012 tuleb maailma turgudel üsna närviline. Peale teist maailmasõda ei ole kunagi riikide sekkumine finantsturgudele olnud sedavõrd suur ning seetõttu on turud väljas ka tavapärastest käitumismustritest. Kasvõi sekkumine valuutaturgudele või rahatrükk - väga palju sõltub aktsiaturgude liikumine sellest millal USAs rahatrükiga alustatakse, kui alles sügisel, siis on risk selleks, et turgudel võib närvilisus enne seda väga kõrgeks minna.

 

8. Inflatsioon või deflatsioon?

Taas üks küsimus, mis toonud väga veriseid diskussioone analüütikute/majandusteadlaste vahel - ühed on veendunud, et majanduste jahtumine toob deflatsiooni, teised selles, et rahatrükk ja negatiivsed reaalintressid toovad inflatsioonilised mõjud. Ma olen viimastel aastatel üha rohkem seda meelt, et inflatsioonirisk on suurem, kuid kui Hiina kinnisvaramulli lõhkemine jätkub, siis koos sellega ilmselt ka suureneb deflatsiooniline surve (sealhulgas toorainetele). Seega, kuigi lühemas lõikes võib deflatsioonilist survet tekkida, siis paari aasta lõikes näen olulist inflatsiooniriski.

 

9. Millal rahunevad turud?

Ma arvan, et vastus on üsna lihtne. turud rahunevad siis kui maailma majandus on ravitud. Ehk on toimunud kohanemine uue normaaltasemega. Kui ravi on tehtud, siis on loodud ka vundament uueks tõusuks. Kuid kui suur osa ravist on veel ees? Kui võtame Eesti, siis nii ettevõtjad, eraisikuid kui võib öelda, et ka riik, on kohanenud üsna suures ulatuses muutunud maailmaga. Ja seega on meil ehk veel vaja vaid ca. 30% ravist teha. Kuid Euroopas tervikuna on ehk veel pool ravi veel ees ja USAs isegi veelgi rohkem. Seega ma arvan, et see ravi võib turgudel kesta veel mitu aastat ja koos sellega ka heitlikud ajad ei kao niipea. Kuid tasub ka märkida, et finantsturud teevad oma põhja alati varem kui doktorid teatavad pressikonverentsil ametlikult "patsient on paranenud".

 

10. Mida tähendab see kõik investeerimise seisukohast?

Investeerimise seisukohast on sellised segased ajad keerulisemad, kuid teisalt pakuvad need ka erakordseid võimalusi - parimad investeerimisvõimalused on sageli just segastel aegadel, kui paljud on aktsiatest ebakindluse tõttu eemale hoidmas. Just aktsiaturgude vaates võibki öelda, et kui 2011 . aastal tuli riske mõõta ja neist hoiduda, siis 2012 on pigem tulemas aasta, kus tuleb võimaluste suhtes silmad lahti hoida.

Tõenäoliselt aasta tuleb heitlik ja seetõttu ei pea ostmisega kiirustama, kuid ma arvan, et 2011. aasta põhjade juurest on globaalsetel aktsiaturgudel juba üsna hea ostukoht pikaajalisele investorile. Kindlasti on plaanis aasta jooksul nendest võimalustest ka täpsemalt rääkida, ka üksikaktsiatest mida investeerimise seisukohast atraktiivsemaks pidada. Turgude kaupa on hinnatasemed erineva atraktiivsusega, praeguse seisuga on Euroopa aktsiad minu jaoks atraktiivsemad kui USA ja Aasia omad, Euroopa võlakriisiga on kohati ratsionaalsust hindade kujunemisel vähe.

Kristjan Lepik

Vaata ka foorumeid:
Prognoosime - mida toob 2012. aasta finantsturgudele?
Euroopa tulevik

« tagasi