Eesti majandus 2012 - Aeg rõhuda kvaliteedile

 
29.02.2012
Autor: Kristjan Lepik
 

Koos maailma majanduse taastumisega on viimastel aastatel kosunud ka Eesti majandus. Kuid Euroopa jahtumine pidurdab ka meid 2012. aastal. Milline on selle mõju ulatus ja millised on olulisemad tegurid Eesti majanduses järgnevatel aastatel?

 

Sissejuhatus

2011. aasta tõi Eestile päris hoogsa majanduskasvu, lõplik number jõuab tõenäoliselt 8% juurde. Kuid täna on selge, et 2012. aasta tuleb juba tuntavalt jahedam. Väga oluline on tänases keskkonnas mõista, et oleme peaasjalikult sõltuvad välistingimustest. Eriti pärast 2008. aasta kriisi, kui ekspordi roll on Eesti majanduses kasvanud. Seega, et täpselt hinnata Eesti majanduse perspektiive lähema kahe aasta jooksul, peame alustuseks suutma prognoosida, mis juhtub Lääne-Euroopa ja USA-ga - meie majanduse käekäik on otseses sõltuvuses nende majanduslikust tervisest, siin on artikkel maailma trendide kohta. Kuid vaatame antud artiklis siiski mõningaid nüansse, mis Eesti puhul eripäraks.

 

1. Ravi

Ma olen (ehk isegi liiga korduvalt) toonud näidet, et maailma majandus jäi enne kriisi haigeks ning kriis ongi ravi sellele haigusele. Ja enne ei saa tulla uut tõusutsüklit, kui ravi on suures osas läbitud ja organism terve.

Vaatame mõningaid sündmusi, mis toimunud Eesti erasektoris 2008. aasta kriisi järel:
- Raskenenud olukord tööturul, tõusnud tööpuudus ja langenud palgad;
- Langenud kinnisvarahinnad, jätkuvalt oleme 30-40% tippudest allpool;
- Nõudluse vähenemine, koos sellega langenud ka import.

Kui nende muutuste sees elada, on see kahtlemata üsna ebameeldiv. Kuid kui olla ühe välismaa ettevõtja kingades, siis hüüaks pigem "Oh bröder, detta är bra!" ja hakkaks uurima seda, kuidas Eestis ettevõtet asutada. Ning just see on ka toimunud ning just see on ka peamine põhjus, miks Eesti majandus viimastel aastatel Euroopa keskmisest paremini on taastunud - välisettevõtted on tootmist Eestisse toonud, kuna meie konkurentsivõime on paranenud. Kui 2007. aastal mõned ettevõtjad mainisid, et nad peavad tootmise Eestist ära viima, kuna siin ei leia mõistliku hinnaga enam töökäsi, siis kriisi järel see trend pöördus. Kasvõi Ericssoni tootmine on Eesti ekspordi ja SKP jaoks olulist rolli mängimas.

Näiteks Kreeka olukord on väga raske just selle konkurentsivõime nõrkuse tõttu - heal ajal läks neil tööjõu hind sedavõrd kõrgele, et ravi peab ka olema ulatuslikum ja seetõttu käib see ka pikemalt kui Eestis.

Alloleval graafikul on toodud Eesti tööstustoodang võrrelduna euroala tööstustoodanguga ning näha on meie suur sõltuvus Euroopast - 2008/2009.a. kriisi ajal kukkusime teistega koos ning hiljem taastusime, meie langus ja tõus olnud lihtsalt ulatuslikumad. Ning näha ka viimase poole aasta negatiivne mõju - Euroopa jahtumine on ka Eesti näitajaid nõrgemaks toonud.

 


2. Nüüd on aeg kvaliteeti tõsta

Kogu see kärpimine ja kohandumine oli väga ebameeldiv, kuid see oli hädavajalik. Samas peame siiski ka mõistma, et kärpimisel on piirid ning siit peame hakkame mõtlema suunas "kust tuleb kasv?". Oleme jätkuvalt Skandinaaviast odavam tööjõud, kuid koos kõrgema inflatsiooni ning Euroopaga ühtlustumisega see vahe pidevalt väheneb.

Mainisin kriisi ajal korduvalt, et Eesti kriisist väljatulemise võti on allhange. Mõni krimpsutas nina ("liiga igav"), kuid see suuresti nii ka on olnud. Kuid siit edasi on juba oluline järjest rohkem tootmisahelas ülespoole liikuda - töötada rohkem peaga. See on väga pikk ja raske protsess, kuid see peab olema meil selle kümnendi edasiseks plaaniks. Kärpimise faas on möödas.

Näen, et mõnes suures ettevõttes ollakse mentaliteediga siiski jätkuvalt kärpimise faasis ning see on ka oluliselt pärssimas töötajate motivatsiooni ja efektiivsust. Siit edasi on edukad siiski need ettevõtted, kes töötajaid suudavad targemaks teha ning ka motiveerida.

Riigi poolt on vajalik haridusreformi kvaliteetne läbiviimine, see on siiski vundament sellele, et keskmise inimese töö lisandväärtus tõuseks. Praegu oleme Lääne-Euroopast ühe töötunniga loodud lisaväärtuselt väga kaugel maas.

 


3. Tööturg

2011. aastal olukord tööturul paranes - töötusemäär vähenes aastaga 16,9% pealt 11,4% peale. Kuid kui graafikul vaadata inflatsiooniga korrigeeritud brutopalka, siis on sealt näha, et see on ligikaudu 2007. aasta tasemete juures.

Tööturg sõltub siit edasi ka väga palju globaalse majanduse trendidest, kuid võib tõenäoliseks pidada, et koos töötusemäära alanemisega hakkab siit tekkima ka surve palkade tõusuks. Kuid nii töötajate kui tööandjate puhul oluline mõista, et see tasude edasine tõus saab tulla siiski töö kvaliteedi tõusu arvelt.

 

4. Bilansside parandamine

Kõigile on selge, et üheks kriisi tekkimise põhjuseks oli liiga suur laenukoormus. Nii eraisikud kui ettevõtted viisid laenutaseme liiga kõrgele ning kriisiga ongi toimunud seal normaliseerumine.

Esimesel graafikul on näha eraisikute laenude ja hoiuste mahu muutus - kui 2004. aastal olid tasemed veel võrdsed, siis võimas laenuralli viis aastaks 2008 vahe rohkem kui kahekordseks. Kriisi järel on olukord siiski normaalsuse suunas liikunud - hoiused kasvavad ja laenud vähenevad. Kuid see ravi peab ilmselt mõnevõrra veel jätkuma.

Ettevõtetega toimunu on väga sarnane, isegi summad on pea samad mis eraisikutel. Ning tegelikult sellise võimenduse vähendamisega tegeleb kogu maailm.

 

5. Pankade strateegiaotsused

Nüüd veidi teise nurga alt pankadest - kuna enamus Eesti makroanalüüsist tuleb pankadest, siis seda ilmselt teistest analüüsidest ei leia. Nimelt, võib öelda, et pankade strateegiaotsused on Eesti majanduse seisukohast olnud ehk kõige olulisemad mõjutajad viimase kümne aasta jooksul.

A. Laenuralli - ligikaudu 2003. aastal hakkas Nordea agressiivsemalt eluasemelaenude turule tulema, pakkudes klientidele üha paremaid tingimusi. Esialgu turuliider Swedbank ei tulnud sellega kaasa, kuid 2004. aasta kevadel siiski otsustati seda teha, kartes kaotada turuosa. Sealt sai alguse laenuralli, kus konkurents klientide pärast viis meeletu laenupakkumiseni, lähema viie aastaga anti Eesti erasektorisse peaaegu 200 miljardit krooni laenu juurde. See on pea praeguse SKP suurusjärgus maht ning nii lühikese perioodiga väga erakordne.

B. STOP!! - kuni saabus 2008. aasta lõpp ning Lehman Brothersi pankroti järgne vaakum. Nagu üks ettevõtja tabavalt ütles, siis ei oleks isegi Warren Buffett Eesti pankadest 2008. aasta lõpus laenu saanud.

C. Mahud alla, kasum mitte - 2009. aasta globaalse taastumisega rahunes olukord ka kohalikes pankades ning võib öelda, et siin toimus viimase kümnendi teine oluline strateegiaotsus - Skandinaavias mõisteti Baltikumi riske ning ka seda, et laenumaht oleks madalamal mõistlikum. Seetõttu karmistati laenutingimusi ning tõsteti marginaale, mis loomulikult viib laenumahtude vähenemiseni. Oluline on ka märkida seda, et Skandinaaviast paistab olevat surve sellele, et kasum ei väheneks mahtudega samas tempos - seega ühe kliendi pealt peab rohkem teenima. Sellest on ka suund, miks nii uute kui olemasolevate laenude puhul pangad üritavad marginaale kergitada.

Graafikul on toodud Eesti erasektori (ettevõtted + eraisikud) laenukoormuse suhe SKP-sse ning rohelise ja punasega toodud kaks strateegiaotsuste ajastut.

Sõna strateegia viitab juba pikaajalisusele ning seega sageli strateegiaotsused kestavad seega rohkem kui aasta või kaks. Seetõttu on praeguses keskkonnas ka ebatõenäoline, et me lähema kahe aasta jooksul "mahud alla, kasum mitte" faasist välja liiguks ja pangad taas hoogsamalt laenama tahaks hakata.

 

6. Kinnisvara

Eesti elamispindade turg tegi oma põhja 2009. aasta teises pooles ning sealt on tasapisi kuid püsivalt kõrgemale kerkitud. Siit hoiaks jätkuvalt kergelt positiivset vaadet kinnisvaraturu suhtes, arvan, et lähema paari aasta jooksul kerkivad kinnisvarahinnad mõned protsendid inflatsioonist kiiremini.  Kuid jätkub ka turu eristumine - parema asukohaga kinnisvara puhul saab rääkida hinnatõusust, kesisem asukoht ja vilets infrastruktuur tingivad ka selle, et teatud kohtades jääb kinnisvara hind kiratsema.

Tööturu olukorra paranemine on nõudlust parandamas, kuid pangad on laenamisega konservatiivsed (vt. ülevalpool) ning inimesed ka kriisi ajal laenamise varjukülgede nägemise järel ettevaatlikumad, seega suurt buumi ma kinnisvaras raske näha.

Graafikul on toodud Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetri hind.

Üks tegur mida laenamise puhul tasub kaaluda - ma näen maailma keskpankade väga lõdva rahapoliitika tõttu riski inflatsiooni kerkimiseks lähiaastatel ning seetõttu arvan, et 2012. aasta on hea aeg ka eluasemelaenu intressi fikseerimiseks. Praegu saab seda teha üsna headel tingimustel, kuid tasub täpsemad detailid kodupangast üle küsida, sest tingimused erinevad pankade kaupa päris palju. Ja võimalusel mitte lasta selle käigus pangal laenu intressimarginaali tõsta.

 

Kokkuvõte

Eesti majanduse tervist võib lugeda heaks - riigifinants on meil korras ning erasektor on kriisi järel tugevalt raviga tegelenud. Kuid muret teevad mulle teised riigid - Hiina kinnisvaraturg, Euroopa võlakriis ning USA võimalik jahtumine (siin globaalsetest teemadest pikemalt). Seega meie peamine risk tuleb väljastpoolt ning ma arvan, et lähiaastad saavad maailmas olema üsna heitlikud. Eesti tervis küll Euroopa keskmisest veidi parem, kuid kui ülejäänud reisiseltskond on tõbine, siis mõni viirus võib ka meile külge hakata. Ma arvan, et Eesti SKP kasvutempot saab arvutada lähiaastatel valemiga "Euroopa majandus +2%" ja kuna prognoosin Euroopa majandust sel aastal -0,5% jagu jahtumas, siis Eesti jaoks tähendaks see +1,5% suurust kasvu.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Foorum: Eesti majanduse perspektiividest


 
Märksõnad: Eesti
 

« tagasi

Kommentaarid
(0)
Kommentaari lisamiseks peate olema sisse logitud!