Kaitse oma kapitali II - Viis nõuannet

 
12.09.2007
Autor: Kristjan Lepik
 

Kui lugudeseeria esimeses osas vaatasime üldist kapitali kaitsmise loogikat, siis antud artiklist läheme konkreetsemaks - toome välja viis suunist, kuidas oma kapitali kaitsta.


1. Hajuta positsioonide vahel

Viga mida tihti alguses tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele kaardile - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tuua hea teenimisvõimaluse, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha - ka parimaid ettevõtteid võivad tabada ootamatud probleemid. Seega peaks mõistlik investor omama portfellis mitmeid erinevaid positsioone. Kui investoril on portfellis kümme aktsiat ja üks aktsia kukub halbade uudiste peale 30%, siis vähendab see portfelli väärtust vaid 3%.

 

2. Hajuta erinevate piirkondade vahel

Ostame Tallina Kaubamaja (TKM1T) aktsiaid, siis Kesk- ja Ida-Euroopa fondi, Balkani fondi ja Türgi fondi ning ongi vist üsna hästi erinevatesse piirkondade vahel hajutatud? Üldsegi mitte.  Nende positsioonide liikumine on omavahel tulevikus ilmselt üsna tugevas korrelatsioonis - koos sõidetakse üles ja koos sõidetakse ka alla. Piirkondade vahel tuleks hajutada selliselt, et korrelatsioon oleks võimalikult madal. Globaliseerumine on tinginud selle, et maailma majandused on üha tihedamalt omavahel seotud ning seetõttu on ka tugevnenud korrelatsioon erinevate riikide börside vahel. Kuid siiski on võimalik portfell moodustada selliselt, et korrelatsioon pole väga tugev. Näiteks kui osta Brasiilia, USA, Skandinaavia ja Jaapani aktsiaid, siis on tegu päris mõistliku portfelliga. Kuid ostes Brasiilia, India, Poola ja Hiina aktsiaid, liiguvad positsioonid ilmselt üsna sarnaselt, kuna kõik mainitud on arenevad turud.

 

3. Hajuta erinevate sektorite vahel

Kui osta IT-sektori aktsiaid USAst, Saksamaalt ja Hongkongist, siis on portfell globaalselt küll üsna hajutatud, kuid kuna IT-sektorit mõjutavad globaalselt üsna samad tegurid, siis liiguvad need positsioonid ikkagi üsna sarnaselt. Kui näiteks osta ainult USAst IT-sektori, terasetööstuse ja jaekaubanduse aktsiaid, siis võib korrelatsioon olla positsioonide vahel isegi madalam, kuigi geograafiliselt on hajutatus väga madal.

Seega saab riske hajutada (ja oma kapitali kaitsta) ka sellega, et soetada positsioonid erinevatest sektoritest. Siin tuleb ka arvestada sellega, et erinevates majandustsükli faasides on tugevad erinevad sektorid, seega sektorite vahel valides peab kindlasti vaatama võimalikke makrotrende. Soovitan vaadata seda foorumit - siin teemaks just erinevate sektorite vahel valik.

 

4. Hajuta ajas

Kui näiteks keegi saab päranduseks miljon krooni, siis on pea alati kohe kange tahtmine selle rahaga midagi teha. Ning kui on otsustatud investeerida, siis on soov ka võimalikult kiiresti raha teenima panna. Kuid investeerimisega alustades on mõistlik hajutada ka ajas. Näiteks pool summast investeerida täna ja pool summast aasta pärast. Sest just algajal on päris keeruline tabada, kas praegu on hea hetk hoogsaks investeerimiseks või mitte. Kui aasta pärast on hinnad kõrgemad, siis oled sa küll vähem teeninud, kui täies mahus investeerides, kuid pool summast on siiski tootlust ilusasti kogunud. Ja kui hinnad peaks langema, siis on võimalus soodsamalt juurde osta. Tuleb tunnistada, et sellist lähenemist pean täna mõistlikuks ka kogenumate investorite puhul (globaalsed riskid) ning seetõttu on ka pool meie indeksideede portfellist deposiidis.

Muuseas, siis on väga oluline ka see, et erinevatel aegadel tuleks portfelliga ka erinevaid riske võtta. Autoga sõites on selge, et kui on tühi ja kuiv tee, nähtavus on selge ja auto korralik, siis võib sõita päris julgelt ja risk pole väga suur. Aga kui hakkab äkki sadama paduvihma, nähtavus muutub halvaks ning esisillas on mingi kahtlane kolin, siis tuleks kiirust alandada. Samamoodi tuleks börsidel väiksemaid riske võtta, kui ajad on keerulisemaks minemas. Mu meelest on globaalsetel börsidel praegu riskid päris korralikud ja kiirust vähendada oleks praegu mõistlik. Kuid investorid ei taha seda tihti teha, sest tundub, et siis jäetakse kõvasti raha lauale. Kuid kui su tootlussiht on 20% aastas, siis ei tähenda see seda, et sa iga aasta peaks täpselt 20% teenima. Mõistlikum on ikka raskematel aegadel väiksemaid riske võtta ja näiteks kui kesisel aastal teenid +5% ja turu paranedes riske suurendad ning teenid +35%, siis oled oluliselt paremas seisus, kui need, kes rasketel aegadel võtsid suuri riske ja aastaga -20% kaotasid.

 

5. Kapitaligarantiiga tooted

Keerulistel aegadel saab oma kapitali kaitsta ka kapitaligarantiiga toodetega - Eestis mõeldakse nende all investeerimishoiuseid. Tavalise investeerimishoiuse puhul on põhiosa tagatud ning võimalus on teenida alusvara liikumisest. Näiteks kui paigutada raha Hiinaga seotud investeerimishoiusesse, mille osalusmäär on 50%, siis kui Hiina börs tõuseb aastaga 30%, siis on investori tootluseks +15% ning kui Hiina börs langeb -30%, siis on investori tootluseks 0%.

Psühholoogiliselt on investeerimishoius väga kaval toode, kuna investorile tundub, et kaotada pole võimalik. Kuid tuleb arvestada sellega, et kui paigutada aastaks 10 000 krooni ning liikumised pole kõige paremad, tootluseks jääb 0% ning saate sama 10 000 krooni aasta pärast tagasi, siis tegelikult olete ikkagi selgelt raha kaotanud, kuna inflatsioon on raha väärtust vähendanud ning sama rahasumma eest saab aastapärast siiski vähem osta.

Köögipoolelt näeb investeerimishoius välja järgmine - pank võtab investorilt raha vastu ning paneb selle selliselt deposiiti, et aasta pärast saaks investor põhiosa tagasi. Ülejäänud summa eest ostetakse optsioone ning ongi investeerimishoius valmis. Pangal mingit riski pole. Kuid kulude tõttu pole investeerimishoius pikas perspektiivis mõistlik rahapaigutus - otse investeerides on suurem tõenäosus pikas perspektiivis teenida. Seetõttu peaks investor väga hoolikalt valima investeerimishoiust - tootlus sõltub sellest kui kõrge on optsioonide volatiilsus ja kui hästi valitud alusvara.

 

Kokkuvõtteks

Ülaltoodud suunised kapitali kaitsmiseks on justnimelt suunised. Keegi neid kasutama ei pea ning iga investor võib endale valida just need paar suunist, mis talle mõistlikud tunduvad. Kuid kindlasti tuleb investorile kasuks, kui ta enda portfelli ette võtab ning nende punktide abil analüüsib, kui hästi ikkagi tema kapital kaitstud on ning kas midagi tuleks muuta. Sest portfelliteooria kohaselt on võimalik hajutamise abil riski vähendada ka selliselt, et võimalus tuluteenimiseks ei kahane.

Antud lugudeseeria viimases osas vaatame kuidas täpselt välja näeb oma portfelli kindlustamine optsioonidega ja langusele panustavate indeksaktsiatega.

Kristjan Lepik


 
Märksõnad: investeerimine
 

« tagasi

Kommentaarid
(16)
12.09.2007 10:13

Hajutamine on tõesti vist klassikaline soovitus investeerimiseks, seda võib kohata igas selleteemalises õpikus. Minu meelest oli Robert T. Kiyosaki'l ("Rikas isa, vaene isa" autor) , selle kohta teistsugune seisukoht/soovitus, st. kui investeeritavat raha on suhteliselt vähe, siis tuleks panus teha ühele kaardile ja objekti hoolikalt valida. See oli mõnevõrra üllatav, kuna erines teistest klassikalistest nõuannetest. Tema argumendiks oli, kui ma õigesti mäletan, et hajutades jääb tootlus peaaegu olematuks.

12.09.2007 10:16

Tahtsin veel lisada, et investeerimishoiuse plussina tasub ära märkida tulumaksuvaba tulu (juhul kui tulu teenitakse muidugi) :)

12.09.2007 13:41

Kõik need 5 moodust on head tavalises olukorras, aga võivad olla kasutud suure kriisi ajal. Välja pakutud variantide korral on peamine risk varade säilitamine ainult elektroonilisel kujul. Sisuliselt on need ainult elektriimpulsid. Paberraha väärtusetuks muutumist on nähtud sadu kordi, ajaloos aga puudub kogemus elektrooniliste väärtuste kadumisest. J. Rifkin tsiteeris ühes loos ettekannet USA kongressile, kus kirjutati,et tuumapommi lõhkamisel USA atmosfääris lööb tekkiv gammaimpulss välja kõik töötavad arvutikiibid. Sel juhul võib kriis ületada meie tavamõtlemise piirid. Praegusel ajal soovitatakse oma portfellist 10-30% hoida füüsilises kullas

12.09.2007 14:06

Mis sa selle kullaga pärast tuumapommi plahvatust teed? Sööd ära?

rcm
12.09.2007 17:03

Mind huvitaks ka see mida selle kullaga siis ikka teha kavatsetakse, et seda hirmsalt ostma peaks, kuld ei tooda ju sisulselt mingit lisaväärtust.

12.09.2007 17:27

selle investeerimishoiuse plussi - tulumaksuvabastuse nullib ära see osalusmäär kasvus
samale alusvarale, millele spekuleeritakse ka investeerimihoiusega, optsiooni võttes peaks olema võimalik rohkem teenida isegi koos tulumaksuga
iseasi on see et tavaline hoiustaja ei tea optsioonidest midagi

13.09.2007 09:12

Alar ilmselt teab, mida räägib:
http://www.tavid.ee/index.php?main=26

rcm
13.09.2007 15:32

Alar ilmselt räägib seda, mis talle kasulik on. Kuld ei ole mitte konservatiivse investori investeering, vaid paranoilise investori investeering. Ma toon näite: 100 aastat tagasi oleks saanud 1000 untsi kulla eest endale väga väga toreda villa USAs (1 unts 20 usd), kui aga inimene, kellel oli valida hea villa või 1000 untsi kulla vahel, ning ta oleks valinud 1000 untsi kulda, siis hetkel saaks ta selle 1000 untsi eest ainult hea toreda aia ja sellega kogu asi piirdub, ning 100 aasta pärast saab ilusa posti aiale 1000 untsi eest :) Küll aga hetkel suure 100 aastat tagasi ostetud villa eest saaks 10 000 untsi kulda (1 unts 700 usd) vähemalt ja kui investor on tõeliselt paranoiline, ning ootab tuumarünnakut, siis soovitaksin tal kulla asemel kuivaineid kokku osta, et suure tuumakriisi ajal sellistele Alaritele kilo riisi 1 untsi eest müüa... Lihtsalt minu arvamus...

13.09.2007 16:12

rcm-le
Sul on täitsa õigus 100 aastat tagasi sai 1000 untsi kulla eest endale väga toreda villa USA-s. 1000 untsi kulda maksab praegu 700000 dollarit e. ligi 8 miljonit krooni - samuti villa, mitte aia jagu. Oled vist teinud väikese arvutusvea. 100 aastat tagasi sai 1 untsi kulla eest väga hea ülikonna, samuti saab praegu 1 untsi kulla eest hea ülikonna. 100 aastat tagasi ostetud aktsiad ja võlakirjad on kõik ajaloo hõlma vajunud. 100 aastat tagasi oli Inglismaal töölise nädala palk pool untsi kulda, sama suurusjärk on palgal praegugi.
Aga eks igaüks teeb oma otsused ise, ajaloos on enngi olnud aegu, kus aktsianvestorid on oma elutööst ilma jäänud. Mina ei tea ühtegi teist investeeringut, mis on läbi ajaloo oma väärtust säilitanud ja seda üle 2000 aasta.

rcm
13.09.2007 16:42

8 miljoni eeki eest ei saa sa USAs mingit villat kulla inimene, vaid saad umbes taolise aia lasta ehitada nagu suurtel villadel on (me räägime ikka USAst). peale selle kui oleksid 100 aastat tagasi investeerinud 20 usd kulda, siis hetkel oleks sul USDsse ümber arvutatult raha 700 usd, kui oleksd aktsiatesse investeerinud 20 USD ja dividendid re-investeerinud, siis oleks sul hetkel 10% tootlusega 275.000 USD, siin on vahe ikka ju ometi märgatav. isegi 5% tootlusega oleks sul 2630 USD.

13.09.2007 17:00

8 mil eek eest ei saa tõesti mingit villat, osad autodki maksavad rohkem.

PS. 275.000 USD

13.09.2007 17:02

Umm, tahtsin öelda, et 275.000 USD puhul on punkti kasutamine kahtlane, sest see viitab pigem komakohale.

< z

rcm
13.09.2007 17:23

Lisaks Alarile: Sinu veenmise meetodid kulda osta põhinevad täiesti valedel

arvutustel. Sa ajad inimestele lhtsalt pada.
a) 100 aastat tagasi said sa jah 1 untsi kulla eest endale tipp rätsepal ülikonna õmmelda, tänapäeval tipp rätsepad võtavad ülikonna õmblemise eest ikka mitu korda rohkem.

b) sinu väite kohaselt teenivad inglise töölised umbes 350 USD nädalas, toredad andmed sul, isegi eestis teenivad korralikud töölised rohkem, inglismaal teenivad nad kordades rohkem.

c) sa räägid, et 100 aastat tagasi ostetud aktsiad ja võlakirjad on kõik ajaloo hõlma vajunud, ega ikka ei ole küll.. firmad on lihtsalt ühinenud, midagi ei ole ära kadunud.

Lõpetuseks: kulla keskmine tootlus 100 aasta jooksul on olnud natuke üle 3% kuld ei ole suutnud õigeti isegi inflatsiooni lüüa.

Kui sa midagi hakkad väitma siis palun kontrolli ikka oma väiteid, mitte ära räägi siin minu arvutuse vigadest, mida ei ole. Väga kaval lüke võrrelda siin USAs ostetud villat, eesti villaga tänapäeval.

NB ! 8 miljonit maksab korralik maja eestis mitte villa ! Rääkimata USAst

Seega sa ajad lihtsalt inimestele pada ja paljud usuvadki sind, sest nad ei mõtle kaasa.

21.09.2007 12:38

rcm kirjutas:
"kuld ei tooda ju sisulselt mingit lisaväärtust"

See on küll jama. Kuld on ülitähtis elektroonikatööstuse tooraine ning vajadus tema reaalse kasutuse järele tõuseb üha, seda väga erinevates tööstusharudes.

Samas, kuld investeerimisobjektina füüsilisel kandjal on midagi hoopis muud.

rcm
02.10.2007 15:21

to Velikij
Ma pidasingi silmas seda, kui investeerida füüsilisse kulda.

26.10.2007 19:24

RCM : Tänud sellise hea võrdluse eest. - ( oled kullakaevaja ) Ja kullamüüija on kui harakas. Inimesed mõelge kaasa ja Teid saadab edu! Investeerima!

Kommentaari lisamiseks peate olema sisse logitud!