Võlakirjad V - Kuidas võlakirjadesse investeerida?
Võlakirjade lugudeseeria viiendas osas vaatame detailsemalt, millega peaks investor võlakirjafondi ostmisel arvestama. Millist fondi valida ning millistele nüanssidele investeerimisel tähelepanu pöörata.
Alustuseks soovitame kindlasti vaadata võlakirjade lugudeseeria teist osa, kus on täpsemalt lahti kirjutatud terminid võlakirjade kohta, antud artiklis ei hakka me termineid enam uuesti lahti seletama.
Milline toode valida?
Kui investoril on kindel soov võlakirjadesse investeerida, siis milline toode valida? Üksikute võlakirjade ostmine on suurte investorite pärusmaa, miinimumsummad on suured ning analüüs peab olema põhjalik. Seetõttu on investoritel enamasti mõistlik investeeringuks valida võlakirjafond.
Võlakirjafondi puhul on portfell juba erinevate investeeringutega hajutatud ning konkreetsete võlakirjade valimisega fondi tegeleb fondijuht. Ning nagu ikka, võtab fond selle teenuse eest oma tasud (sisenemis-, väljumis- ja haldustasu, edukustasu võlakirjafondidel enamasti puudub).
Kuid võlakirjafonde on maailmas tuhandeid, kuidas jõuda õige fondini? Kõige tähtsam on see, millist tüüpi võlakirjadesse fond investeerib, alustamegi erinevate tüüpide võrdlusest.
1) Riigivõlakirjad. Riigivõlakirjade puhul on kaks olulist riski - valuutarisk ning intressimäärarisk. Valuutarisk on kõigile ilmselt arusaadav, kui investeerite USA riigivõlakirjadesse, siis olulist mõju teie investeeringu tootlusele avaldab USA dollari kursi liikumine. Intressimäärarisk võib alguses tunduda veidi keerulisem. Lugudeseeria teises osas kirjeldasime ka seda, et kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hind tõuseb ning investor teenib tulu (ning ka vastupidiselt). Seega on riigivõlakirjade tootlus väga tugevalt sõltuv antud piirkonna intressitasemest ja kui investor prognoosib mingis piirkonnas intressimäärade tõusu, siis riigivõlakirjade tootlus ei kujune ilmselt väga heaks. Kui nüüd tänasel päeval globaalselt ringi vaadata, siis minu arvates on eurotsoonis intresside langemiseks suuremad võimalused kui USAs, seega paari aasta lõikes investeeriksin pigem Lääne-Euroopa riigivõlakirjadesse. Üks nüanss millega riigivõlakirjade puhul arvestama peaks on riigirisk - Venetsueela riigivõlakirjade risk on kindlasti oluliselt suurem kui USA riigivõlakirjade oma.
2) Munitsipaalvõlakirjad - kohaliku omavalitsuse, linna või nendega seotud ettevõtete võlakirjad. Kuna Eesti investoritele pole need eriti kättesaadavad, siis nende puhul täpsemat analüüsi me välja tooma ei hakka.
3) Ettevõtete võlakirjad - Ettevõtete võlakirju on väga erinevat tüüpi ja ka ettevõtete võlakirjafonde on väga erinevaid. Üks olulisemaid termineid ettevõtete võlakirjade puhul on krediidirisk. Kui riigivõlakirjade puhul on vastaspoole maksejõuetus väga ebatõenäoline, siis ettevõtete puhul on selle tõenäosus suurem - ettevõtted lähevad ikka vahetevahel pankrotti. Seega sisuliselt peabki ettevõtte võlakirja ostja hindama seda, kui suur on see risk, et võlakirja lõpptähtajaks on ettevõte maksevõimeline.
Suuremate ettevõtete võlakirjadele annavad krediidiriski suhtes reitinuid reitinguagentuurid (Moody's, S&P, Fitch). Vaata näiteks Moody'se reitingute selgitust InvestorWikis. Seega saab investor hinnata võlakirja riskisust kiirelt agentuuri reitingu järgi. Ning nende agentuuride reitingud tulevad appi ka fondide hindamisel - fondid raporteerivad kui palju neil erinevate riskimääradega võlakirju on. Kui fondi puhul on enamus investeeringuid AAA reitinguga võlakirjades, on risk enamasti väike, kui enamus investeeringuid BBB investeeringuga võlakirjades, siis risk oluliselt suurem.
Kaks terminit, millega kindlasti peaks tuttav olema on high-yield ja mortgage. Esimene viitab kõrge tulususe ja kõrge riskiga fondidele ning mortgage viitab kinnisvaralaenudele. Globaalse kinnisvaraturu kiire jahtumisega on kinnisvaralaenudega seotu toonud väga suurt miinust ning ma endiselt hoiaks mortgage sõna sisaldavatest fondidest eemale.
Viimased aastad võlakirjaturul
Aastad 2003-2007 olid maailma majanduses väga tugevad ning vaikselt kerkiv intressikeskkond polnud just väga hea aeg riigivõlakirjadele. Kuid see-eest pakkusid suurepärast tootlust kõrgema riskiga võlakirjad (high-yield bonds), sest tugevas majanduskeskkonnas muutub ju vähe ettevõtteid maksejõuetuks. Kui aga 2007. aasta keskel muutus maailma majanduses seis närvilisemaks, siis kiiresti hakkasid langema ka paljud high-yield fondid. Ettevõtted veel massiliselt maksejõuetuks pole muutunud, kuid risk selleks on kasvanud ja see on piisav, et langetada võlakirjahindu.
Edasine võlakirjaturul sõltub väga palju sellest, kui kaugele jahtub maailma majandus. Kuid praegusel hetkel paistab jahtumine veel mõnda aega käivat ning ma eelistaks high-yield fondidele suurte ja tugevate ettevõtete- või riigivõlakirjade fonde.
Millist tootlust oodata?
Riigivõlakirjade tootlus sarnaneb pikemas perspektiivis suuresti piirkonna intressimääraga. Seega kui eeldate, et Euribor püsib viis aastat 4% juures, siis selle numbri juures on ilmselt ka Lääne-Euroopa riigivõlakirjade tootlus. Ei midagi sellist, millest maale sugulastele kirjutada, kuid rasketel aegadel on ka kapitali säilitamine ehk olulisem tootluse tagaajamisest.
Ettevõtete võlakirjade puhul ühest tootlusnumbrit ei saagi tuua, väga palju sõltub sellest, milline on võlakirjade riskitase ja milline üldine intressitase. Madala riskiga tugevate ettevõtete võlakirjade tootlus võib vaid veidi olla riigivõlakirjadest kõrgem, kõrgem risk võib ka 10% ja kõrgemat tootlust tuua.
Kust saab võlakirjafonde osta?
Võlakirjafonde vahendavad pea kõik kohalikud finantsasutused. Olgu tegemist Hansapanga, Sampo, SEB või LHV-ga, kõigil on pakkuda mõned enda ja/või oma partnerite fondid. Jällegi - enne investeerimist tehke endale kindlasti selgeks, kuhu täpselt antud fond investeerib, selle kohta on alati info finantsvahendaja juures olemas.
Mainida tasub ka seda, et Eesti finantsasutused vahendavad tavakliendile reeglina vaid paari oma partneri fonde. Kui aga avada konto välismaakleri juures (näiteks E*trade, Schwab jt.), siis on fondivalik oluliselt suurem.
Milliste teguritega fondi ostul arvestada?
Kindlasti on oluline see, et valiksite oma riskivalmidusele ja tootlusele sobiva fondi. Kui teie tootlusootus on 15% aastas, siis pole palju abi ilmselt riigivõlakirjadest. Kui aga otsite mõõdukat tootlust ja väga väikest riski, siis pole mõtet praegu spekuleerida high-yield võlakirjadega.
Teine väga oluline tegur on teenustasu. Kui võlakirjafondi haldustasu on 1,5% ning tootlussiht 8% juures, siis investor maksab pea viiendiku tulust ära. Seda on liiga palju ning investor peaks proovima sellised kulud alla 1% aastas hoida. Samuti ei tasu fonde liiga tihti vahetada, kuna fondide sisenemis- ja väljumistasud on oluliselt kõrgemad kui aktsiate puhul.
Abivahendeid investorile
Erinevate fondide kohta info otsimiseks on üks parimaid veebilehti Morningstari oma. Valige endale sobiv - USA, UK või Soome oma. Seal on detailset infot nii fondide tootlusajaloo kohta kui ka fondi positsioonide kohta. Samuti saab võrrelda erinevate fondide tootlust. Tootluse vaatamisel peab siiski arvestama, et ajalooline tootlus ei saa võlakirjade puhul olla investeeringu peamiseks aluseks, peaks sisuliselt vaatama, milline võib olla antud fondi võimalik liikumine tulevikus (intressirisk, fondi riskisus, geograafiline jaotus jne.).
Lisaks veel paar fondidega seotud saiti
Investinginbonds.com
Yahoo Bond Center
Bondsonline.com
Lugudeseeria viimases osas vaatame detailselt Eesti võlakirjaturul toimuvat.
Kristjan Lepik
Vaata ka:
Võlakirjad I – alternatiiv investorile ning laenajale
Võlakirjad II - võlakirjade liigid ja omadused
Võlakirjad III - Finantsinnovatsioon võlakirjaturul
Võlakirjad IV - Finantsinnovatsiooni varjuküljed














