Optsioonid I - Sissejuhatus

Lugejate soovil alustame uue lugudeseeriaga - räägime seekord põhjalikult optsioonide hingeelust. Kokku koosneb lugudeseeria seitsmest osast, vaatame üle kõik olulisemad optsioone puudutavad nüansid. Nagu ikka, alustame sissejuhatava artikliga.

Rahuldamaks kõikide inimeste vajadusi, muutub maailm järjest keerulisemaks. Nii on ka finantsmaailm alatises arengus ning viimase 30 aasta jooksul on toehutult kasvanud tuletisväärtpaberite roll maailma finantsturgudel - erinevate futuuride ja optsioonidega kaubeldakse aktiivselt paljudel börsidel. Me oleme jõudnud olukorrani, kus igaüks, kes töötab finantsmaailmas, peab aru saama, kuidas töötavad tuletisväärtpaberid, kuidas neid kasutatakse ning kuidas määratakse nende väärtust.  Antud lugudeseeria üritab lahti seletada optsioonide kui enamlevinud tuletisväärtpaberite erinevaid aspekte.

 

Sissejuhatus ja lühike ajalugu

Tuletisväärtpaber on finantsinstrument, mille väärtus on tuletatud mingist teisest muutujast. Tihti on selleks muutujaks mingi vara hind (alusvara). Nagu nimest võib eeldada, on aktsiaoptsioonide alusvaraks aktsia hind. Kuid tuletisväärtpaber võib seotud olla üks kõik missuguse muutujaga – näiteks vihmaste päevade arvuga suvel või Keskerakonna häältehulgaga järgmistel valimistel.

Kuna tuletisväärtpaberid võivad olla väga erinevad ja erilised, siis nende tekkimise järel oli ajalooliselt järgmiseks loogiliseks sammuks nende standardiseerimine. Tuletisväärtpaberite börs on turg, kus indiviidid saavad osta ja müüa börsi poolt määratud standardsete reeglitega tuletisväärtpabereid. Esimene Selline börs oli “The Chicago Board of Trade” (CBOT, http://www.cbot.com/), mis loodi aastal 1984 hõlbustamaks talunike ja suurkaupmeeste ärilisi läbikäimisi. Esialgu oli tegemist lihtsalt organisatsiooniga, mis määras teraviljade kvaliteedid ja kogused, kuid juba mõne aasta pärast tehti esimene nn tulevikutehing, mida võib lugeda tänapäevaste futuuride esiisaks. Esimene optsiooniturg “The Chicago Board Options Exchange” (CBOE, http://www.cboe.com/) avati 16 call aktsiaoptsiooniga aastal 1973. Kuigi optsioonidega oli kaubeldud ka varem, siis CBOE-l õnnestus nende lepingute standardiseerimine kõige paremini. Tänaseks kaubeldakse seal üle 1000 erineva optsiooniga, mille alusvaradeks on aktsiad, indeksid ja muud varad või lepingud. 35 aastat tagasi kaubeldi veel kõikide lepingutega füüsiliselt kohal olles, kuid järjest enam on pildid olevale segadusele hakatud eelistama elektroonilisi kauplemisplatvorme, millega ka meie oma lugudeseerias arvestame.

 

Turu suurus

Tuletisväärtpaberid on osutunud vägagi populaarseks ning edasiseks loomulikuks järjeks on pidev turu suuruse kasv. Lisaks börsidel tehtavate tehingute juurde tuleb arvestada ka börsiväliste tehingutega (Over-the-counter market) - börs pole ainuke koht, kus kaubeldakse tuletisväärtpaberitega. Kui silmas pidada käivet, siis enamik tehinguid kahe suurema finantsinstitutsiooni vahel tehakse ilma börside ja vahendajate teenuseid kasutamata. Nii börsidel kaubeldavate kui ka vahendajandeta kaubeldavate tuletisväärtpaberite turg on hiiglaslik. Aastaks 2000 oli tuletisväärtpaberite turu suuruseks peaaegu 100 triljonit Ameerika dollarit ning aastaks 2007 on see summa rohkem kui viiekordistunud, mis teeb keskmiseks aastaseks juurdekasvuks üle 20 protsendi. Samas peame neid graafikuid ja numbreid analüüsides meeles pidama, et tegemist on alusvarade suurust näitavate numbritega, mis ei kajasta kõikide lepingute väärtust. Näiteks, kui osta put optsioonileping 100 Google’i aktsia kohta, siis sellega saab õiguse tulevikus müüa 100 Google’i aktsiat, mis võib olla kordades suurem summa kui tegelik optsioonilepingu väärtus.

 

Erinevad tuletisväärtpaberid

Tuletisväärtpabereid on väga palju erinevaid, isegi võib öelda, et praktiliselt lõputult palju, sest alati võivad kaks osapoolt leppida kokku eriliste tingimustega tuletislepingus. Kuid siiski on olemas põhitüübid, mida kasutataks standardiseeritud kujul ka börsidel. Edasi kirjeldamegi hästi lühidalt ja ülevaatlikult põhilisi tuletisväärtpabereid.

Forward lepingud

Suhteliselt lihtne tuletisväärtpaber on forward leping. See leping on kokkulepe kahe osapoole vahel, mis kohustab ostma või müüma tulevikus vara lepingus kindlaksmääratud hinnaga ning kokkulepitud ajal. Forward lepingutega kaubeldakse tavaliselt over-the-counter turul kahe finantsasutuse vahel või ka finantsasutuse ja kliendi vahel.

Üks osapooltest võtab nn. pika positsiooni, kus ta peab tulevikus ostma lepingus kindlaksmääratud vara ning teine osapool võtab lühikese positsiooni, olles kohustatud müüma sama vara lepingus sätestatud ajal.

Futuurid

Loogiline samm forwarditest edasi on nende standardiseerimine, et teha võimalikuks börsidel kauplemine. Futuur ongi forwardite alaliik, mis on samuti leping kahe osapoole vahel, kus on kindlaksmääratud ajal kohustus osta/müüa kokkulepitud alusvara, milleks võib olla nafta, kuld, valuutad, aktsiaindeksid jne.

 

Optsioonid

Sarnaselt futuuridega on ka optsioon tuletisväärtpaber, mis annab omanikule õiguse, aga erinevalt futuuridest pole see kohustus, osta või müüa mingit kindlaksmääratud vara kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud ajal tulevikus. Optsioone on kahte tüüpi: call optsioon annab omanikule võimaluse tulevikus osta kokkulepitud vara ning put optsioon vastupidiselt jällegi müüa.

Kuna futuuride aegumisel on kohustus kokkulepitud tehing läbi viia, siis sellel päeval on võimalik saada nii kasumit kui kahjumit antud tehingust. Optsioonidega on natukene teistmoodi kuna seal puudub kohustus lepingut realiseerida – ning miks peaks siis keegi tahtma ostma mingit vara hinnaga, mis on turuhinnas madalam. Kuid optsioonide puhul tuleb selle õiguse eest tasuda optsioonipreemia – tasuta lõunaid finantsturgudel teadupärast pole. Kui futuurilepingusse astumine ei maksa mitte midagi, siis optsioonilepingu tegemisel on kohe alguses suhteliselt suur tasu.  Märkida tuleb ka seda, et kuigi nii optsioonide kui futuuride puhul on oluline lõpptähtaeg, siis praktikas realiseeritakse enamus positsioone enne lõpptähtaega (müüakse turule tagasi).

 

Muud tuletisväärtpaberid

Tuletisväärtpabereid on tegelikult lisaks forwarditele ja optsioonidele veel väga mitmeid. Ühed kuulsaimad on SWAP-id, kus kaks osapoolt vahetavad tuleviku rahavoogusid. Nagu ka enamikke teisi tuletisväärtpabereid, saab ka SWAP lepinguid teha väga mitmete alusvarade peale. Näiteks, kui ettevõttele on keegi võlgu ning talle makstakse 8 % aastas intressi, siis see ettevõte võib teha SWAP lepingu teise asutusega, kellele ollakse ka võlgu, kuid kes saab sama suure summa pealt EURIBOR + 3 % intressi - nii vahetavad ettevõtted fikseeritud intressi ja kõikuva intressi omavahel ära.

Lisaks eksisteerib väga palju eksootilisi optsioone. Nendest enimlevinud on Aasia optsioonid, kus väljamakse toimub alusvara keskmise hinna alusel või automaattehingute optsioon, kus väljamakse toimub olenevalt sellest, kas kokkulepitud aja jooksul alusvara ületas kokkulepitud hinnataseme või mitte. Lisaks on suhteliselt populaarseks saanud executive optsioonid, mida jagatakse ettevõtte juhtivtöötajatele, et motiveerida nende töötulemusi. Tavaliselt emiteerib ettevõte aktsiaid juurde, kui need optsioonid realiseeritakse ning lisaks on lepingutes palju klausleid seotud töölt enneaegse lahkumisega. Praegu sai kirjeldatud ainult väga üksikuid variante, tegelikult on eriliste väärtpaberite maailm vägagi värvikirev ja põnev, kuid meie jääme oma lugudeseerias optsioonide juurde.

 

Kokkuvõte

Antud sissejuhatavas artiklis vaatasime finantsmaailma uue ja põneva osa ajalugu ning põhilisi instrumente. Tuletisväärtpaberid, mis on osutunud vägagi populaarseks ja kasulikuks paljudel erinevatel juhtudel, on saanud tavapäraseks osaks kapitalistlikus finantsmaailmas - paljude tuletisväärtpaberitega saab kaubelda börsidel, teised on jällegi suurte finantsinstitutsioonide pärusmaa; tuletisväärtpabereid kasutavad nii spekuleerijad, riskimaandajad kui arbitražöörid.

Edasistes artiklites keskendume optsioonidele ja eriti just aktisaoptsioonidele. Vaatame lähemalt, mis neid instrumente mõjutab, kus saab nendega kaubelda, kuidas määratakse nende hindasid, tutvume huvitavata kreeklastega, räägime Eesti optsiooniturust, jagame praktilisi näited alustamiseks ning kirjeldame erinevaid strateegiad ja kombinatsioone.

Järgmises artiklis, mis ilmub juba paari päeva pärast, vaatleme täpsemalt optsioonide olemust - selgitame Ameerika ja Euroopa optsioonide erinevusi ning vaatame, kuidas töötavad call ja put optsioonid. Lõpetuseks vaatleme mõnda näidet, kuidas riskimaandajad, spekuleerijad ning arbitražöörid kasutavad neid imelikke/imelisi instrumente.

Kristjan Lepik
Kristjan Korjus

Vaata ka:
Optsioonid - InvestorWiki
Optsioonide foorum

« tagasi