Euroopa tippkohtumine - kui olulised olid muudatused?

Euroopa liidrite järjekordse tippkohtumise seisukohad tekitasid nädala lõpus Euroopas rohkelt erisuunalisi emotsioone. Turud reageerisid sellele reedel väga positiivselt, kuid vaatame kuue punktina, mida olulisemat seal otsustati ja kas muudatused on piisavad?

 

1. Pankade otsene kapitaliseerimine läbi ESM-i

Paar nädalat tagasi otsustas Euroopa Hispaania probleemides pankasid toetada 100 mlrd eurose rahasüstiga. Sellega lubati summaliselt piisavalt vahendeid, et Hispaania pankade rahavajadust katta.  Kuid tehingu struktuur tegi turgudele muret. Nimelt oleks laen läinud ikkagi kirja Hispaania riigivõla hulka ning koos sellega tõstnud Hispaania riigiriski.

Nüüd otsustasid Euroopa liidrid, et ESM võib ka otse tegeleda Euroala probleemsete pankade rekapitaliseerimisega, räägiti ka võimalusest ESMil pankade aktsionäriks saada. Ehk risk ei oleks mitte ühe konkreetse riigi kanda, vaid riski kataks Euroopa ühtselt. Juba alguses öeldi Euroopa juhtide teates, et "we affirm that it is imperative to break the vicious circle between banks and sovereigns" ehk et üritatakse peatada sele sammuga pankade ja riigivõlgade suhtes koos kerkiva stressi seost.  USAs loodi 2008/2009 kriisi ajal pankade päästmiseks TARP programm, sellega sarnast proovitakse ka Euroopas ja mõni on seda juba €-TARPiks nimetanud.

 

2. Ühine Euroopa pankade järelvalve

Eelmise sammu jaoks on vajalik luua ka ühtne Euroopa pankade järelvalve ning 2012. aasta lõpuks otsustati Euroopa Keskpanga (ECB) alla selline struktuur ka moodustada. See on ka üks samm Euroopa Föderatsiooni suunas, Euroopa peab lisaks rahaliidule ka eelarvelise ja pangandusliku liidu suunas liikuma, et käesolev kriis seljatada.

Seega seda suunda võib pidada vajalikuks, kuid jällegi - see on vaid plaan ning selle teostamiseks läheb ilmselt päris palju aega ja vaidlemist. Väga oluline saab olema see, millistel tingimustel pankasid päästetakse. Minu meelest peaksid tingimused olema väga karmid, kui üks riik või pank päästmist palub. Sedavõrd karmid, et seda vaid viimases hädas tehakse. Näiteks Iirimaa puhul olid pankade suhtes tingimused üsnagi pehmed, eriti võlausaldajate täies mahus päästmine. Seega on suureks küsimärgiks, kas Euroopa suudab pankade jaoks tingimused piisavalt ranged teha.

 

3. Hispaania abipaketi puhul ei saa riigid eelisõigust

See on päris oluline nüanss, nimelt otsustati, et kui Euroopa laenab Hispaania pankadele raha, siis ei saa need laenud olema kõrgemate õigustega kui olemasolevad. Kirjutasin Kreeka puhul, et päris suur probleem edasiseks on see, et ECB seadis end teistest võlausaldajatest kõrgemale. Ja see ongi probleeme hiljem tekitanud, Hispaania riigivõlakirjade intresside viimaste kuude kerkimise üheks oluliseks põhjuseks olid need sammud.

Seega see kolmas punkt ei ole mu meelest majanduslikult eriti loogiline Euroopale kui laenuandjale, kuid see on selgelt tehtud vaid selleks, et turge rahustada - Prantsusmaa-Itaalia-Hispaania kolmik nõudis selle väga tungivalt Saksamaalt välja.

 

4. ESM mahtu ei suurendatud

Otsustati ka seda, et ESM võib otse osta probleemsete riikide võlga (ja mõned pidasid seda ka oluliseks), kuid see on siiski vaid siis kui riik selleks taotluse esitab ning seotud ka tingimustega, seega ma väga suurt rolli sellele teatele ei paneks.

Kuid hoopis olulisem on see, et Saksamaa hoidis oma joont selle suhtes, et ESM mahtu ei suurendataks. Praegu on ESMi 500 miljardi eurone maht piisavalt väike, et täies mahus Hispaaniat või Itaaliat päästa ei suudetaks ning sellega koos on jätkuvalt õhus vastuseta küsimus, mis siis saaks kui nad mõlemad päästmist vajaks?

 

5. Saksamaa vs. PIHIK riigid

Kokkuvõttes on võitlusjoon kujunenud üsna selgeks - PIHIK riigid küsivad Saksamaalt päästmist ja Saksamaa ütleb, et tehke reforme ja siis tuleb tugi. Paistab ka, et fiskaalliit on midagi, mille suunas sakslased soovivad liikuda, et ka riikide eelarveid  saaks Euroopas tsentraalselt juhtida. Ning vajadusel riike korrale kutsuda. Kuid see tähendaks ka seda, et uhked riigid - Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa  peaks teatud ulatuses nende otsuste juures iseseisvusest loobuma ja siiani nad ei ole selle suhtes väga hästi arvanud.

Ja Prantsusmaa - kui Sarkozy ajal olid nad Saksamaaga üsna ühte sammu käimas, siis Hollande'i võit on  Prantsusmaast teinud pigem PIHIK-riikide vaadete jagaja. Ehk et "andke muudkui aga rohkem". Prantsusmaa hooletu käitumine on vähemalt mulle Euroopas lähiaastateks üks üsna suur murekoht, sest nemad on juba sedavõrd suured, et Euroopa neid päästa ei suuda, peaks ise distsipliini omama.

Paljud Lõuna-Euroopa meediakanalid kajastasid tippkohtumise tulemust kui nende võitu Saksamaa üle. Ning mitmed saksakeelsed kanalid olid üsna kibedad. Seega ma arvan, et siin kergete tingimustega Saksamaa poolt need muudatused ei tule.

Siit jõuame ka selleni, et nende ülaltoodud toredate plaanide puhul on veel väga palju lahtiseid otsi ning ka kaklemist Euroopa liidrite vahel ees. Kui räägime näiteks Hispaania pankade päästmisest, siis Saksamaa sooviks ju võimalikult suurt kaotust olemasolevatele aktsionäridele ja võlakirjaomanikele, Hispaania vastupidist. Saksamaa sooviks Euroopale võimalikult suurt kontrolli Hispaania pankade üle, Hispaania vastupidist. Seega "devil is in the details" ja tõelised võitlused nendel teemadel veel alles seisavad ees. Ning kui see ilmselt ka turgudele pettumust toomas.

 

6. Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib öelda, et seekordne tippkohtumine on väike samm õige suunas . Kuid mu meelest siiski palju väiksem kui positiivsed pealkirjad reedel kirjutasid. Kirjutasin "kärpimine või kulutamine?" artiklis ka sellest, et Euroopa peaks tegelema valusate struktuursete reformidega, et suuta võlakriis peatada. Kuid PIHIK-riigid + Prantsusmaa sooviks jätkata vanamoodi. Kuid ESMi ühte ja sama rahahulka võib proovida jagada tuhandel erineval moel, raha on ikka sama palju. Seega Euroopa suhtes kõige kriitilisem võitlusjoon on jätkuvalt see, kui korralikult suudab Saksamaa Lõuna-Eurooplased reformima panna ja siiani on edusammud selle suhtes olnud üsna napid.

Ning kui Lõuna-Euroopa raporteeris reedet justkui võitu, siis tegelik lahing saab olema ilmselt sel teemal, millised saavad olema fiskaalliidu tingimused. Sest Saksamaa seisukoht paistab olevat, et eurobondid tulevad vaid siis, kui fiskaalliidu tingimused paigas. Ning need vaidlused ei lähe kergelt. Kindlasti on see ka arutluskoht Eesti jaoks - kui palju oma otsustamise iseseisvusest oleme Euroopale valmis ära andma?

Kuigi juba vist kümnendat korda räägiti tippkohtumise järel "Euroopa võlakriisi seljatamisest", siis ei saa jätkuvalt mu meelest Euroopa võlakriisi lõppenuks lugeda, Lõuna-Euroopas on vaja veel enne seda ulatuslikult parendustöid teha.

Kristjan Lepik

Vaata lisaks:
Foorum: Euroopa tulevik?
Artikliseeria Euroopa võlakriisist

« tagasi