kristjan.lepik / TI / Postitused: 23923
05 Mai 2010 18:21
Vasta viitega
Vasta

Seppo, aeg vaatamiseks pole paha. Samas oli ilmselt turul päris suur kontingent kohalikku raha ootevalmis kinnisvara ostma ning päris suur hulk viimase aastaga oma oste sel suunal ka sooritanud. Ehk edasine elamispindade hindade suhtes 12-18 kuu jooksul - pigem paigalseis ehk kiiret pole.

seppo / Kasutaja / Postitused: 614
05 Mai 2010 20:06
Vasta viitega
Vasta

Kristjan - selle pärast paningi tegelikult juurde selle "oma elamiseks" osa - vaatan, et inimesed, kelle analüüsivõimet hindan ja kelle info parem kui minul, ostavad praegu enda jaoks. Investeerimismõte muidugi teine.

surf166 / Kasutaja / Postitused: 114
05 Mai 2010 21:26
Vasta viitega
Vasta

Just nägin AK-st lugu kuidas Eften Kapitali (tuntud kui Swedi kinnisvarasurnuaia valvurid) esinadja selgete silmadega teatas, et nemad ei saa pangast mingit teavet vaid hangivad infot ainult avalikest allikatest. Efteni ja Swedbanki aadressid on füüsiliselt kattuvad. Ei tea kas nutta nüüd või naerda.

harley / Kasutaja / Postitused: 250
05 Mai 2010 21:39
Vasta viitega
Vasta

Mitte Eften ei esinda swedi vaid Ektornet.
Aga huvitav on see, et erainvestoriteks tituleeriti teisi ostjaid, kes tegelikult on samasugused pankurid.
Maripuud pean silmas.

surf166 / Kasutaja / Postitused: 114
05 Mai 2010 21:45
Vasta viitega
Vasta

Vabandused Efteni ees, näe mõtlesin ühte ja kirjutasin teist. Aga jahh nende jutt on väga kummaline.

sax / Kasutaja / Postitused: 27
05 Mai 2010 21:53
Vasta viitega
Vasta

Tegemist on siiski Ektornetiga.
Oleme ka ise enampakkumisel neile kaotanud, kusjuures hind tõusis alghinnast oluliselt.

Samas nüüd hiljem nendega rääkides tundub, et selle konkreetse objekti puhul oli neil info ja analüüsipool vähene, aga eelis on pikk ja odav raha ning Skandinaaviapoolne strateegiline otsus, et nüüd tuleb ostma hakata tempos x00 miljonit EEK aastas.

Mul jäi mulje, et mängitakse lihtsalt selle peale, et ca 3-7 aastat objekti konserveerides on võimalik teenida ROA vahemikus 0-8% p.a.

Neile on see ilmselt piisav, sest raha odavalt käes.

hall / Kasutaja / Postitused: 69
08 Mai 2010 20:43
Vasta viitega
Vasta

Kui pangaga seotud kinnisvaraettevõttel puuduks mingi usk, et need asjad, mida nad ostavad ei oleks praegu makstavat raha väärt, siis oleks ju sigatsemise mõttes mõistlikum mitte veel osta ja oodata odavamat võimalust, et laenuvõtjale jääks pärast põhitagatise realiseerimist suurem kohustus üles samas kui tagatisvara liiguks pangaga seotud ettevõtte kontrolli alla odavamalt. Ma kohe tõesti ei näe tagatisvarade ostmises pangaga seotud ettevõtte poolt mingit sigatsemist.

surf166 / Kasutaja / Postitused: 114
08 Mai 2010 22:36
Vasta viitega
Vasta

Igasugune ja igasuguse turuga manipuleerimine on sigatsemine, ükskõik kui üllad ei tundu eesmärgid. Peale kinnisvaraturu ka näiteks aktisa-, kütuse-, kartuli- etc. turuga.
Aga ütleme nii, et kui pangal puudub usk paranemisse ja ta on andnud raha nii müüjatele kui ostjatele? Mis siis kui tagatisväärtuse langus ei loo pangale magusat kinnisvaraportfelli ja kõrget intressi tasuvaid võlglasi? Hoopis suure hulga lootuseta ja pankrotis isikuid, kes püüavad pugeda uue võlaõigusseaduse selja taha...

hall / Kasutaja / Postitused: 69
08 Mai 2010 22:50
Vasta viitega
Vasta

Tulusam oleks ju sigatseda siis kui hinnad veel langeksid. Milleks osta täna 100 krooniga kui homme saaks kaubale 90-ga? Äkki seetõttu, et hind ostja arvates lihtsalt alla saja tõenäoliselt ei lange ja kui täna 100-ga ei osta, siis homme enam ei saa?

surf166 / Kasutaja / Postitused: 114
09 Mai 2010 00:55
Vasta viitega
Vasta

Ajalugu on näidanud, et meie turul domineerivad pangad on hakanud kinnisvaraomanikeks alati vastumeelsusega ja äärmise häda sunnil. Nii oli see Skandinaavias 90-te alul ja ka hiljem. Kui nad ei soovi olla kinnisvaraomanikud, siis siit ka küsimus: mille pagana pärast nad kinnisvara kokku ostavad? Ega ometi inimlikust haletsusest raskes olukorras Eesti rahva vastu? Äkki on alumine "tasuvuspiir" käes ja siit edasi langedes oleks lootusetute võlgnike juurdekasv hüppeline?

borism / Kasutaja / Postitused: 705
10 Mai 2010 00:31
Vasta viitega
Vasta

Kas selline teooria et pangad tahavad kroonid kiires korras mingi püsivama vara vastu vahetada on OK?

mari / Kasutaja / Postitused: 564
10 Mai 2010 08:04
Vasta viitega
Vasta

Egas pangad kroonide eest kinnisvara kokku osta. Need ikka EUR (enamuses) laenude tagatisvarad, mis ajutiselt pankade bilanssi jäävad, sest suuremaks müügiks on turg praegu liiga õhuke.
Kroone saavad pangad Eurodeks vahetada Eesti Pangas vist piiranguteta.

hall / Kasutaja / Postitused: 69
10 Mai 2010 14:12
Vasta viitega
Vasta

Aga seletad ehk lollile, mille poolest on probleemse laenuvõtja olukord siis parem kui pangaga seotud ettevõte ega keegi teine tänaselt hinnatasemelt ostma valmis pole ja ostab homme odavama hinnaga jättes laenuvõtjale suurema kivi pärast tagatise realiseerimist kaela?

surf166 / Kasutaja / Postitused: 114
10 Mai 2010 16:08
Vasta viitega
Vasta

Lähtume objektiivsest eeldusest, et arvestades tagatisvara väärtust on täna enamik kinnisvaralaene juba probleemsed. Kuna pank ei soovi olla kinnisvaraomanik, siis neid äravõtmisi ongi nii vähe. Lastes tagatisväärtuse veelgi alla, võib tekkida võlgnikel lootusetuse moment ja reaalne ülevõtmise vajadus. Kas pole parem näidata inimestele lootuskiirt, et tasub ikka veel kõike jõudu kokku võtta ja laenu osamakseid jätkata. Muidu löövad veel käega ja hakkavad võlakaitse seaduse taha pugema ja pankrotti minema.

hall / Kasutaja / Postitused: 69
10 Mai 2010 20:37
Vasta viitega
Vasta

Kinnisvaraturu ülevalhoidmiseks või tõstmiseks ei piisa üksikute paremate objektie ülesostmisest. Kinnisvaraturu ülevalhoidmiseks ja tõstmiseks on vaja lõpptarbijaid (kommertskinnisvara puhul ettevõtteid ja elukondliku kinnisvara puhul eraisikuid), kellel on vajadus, ostuvõime (eraisikute puhul eelkõige laenuvõime ning eksisteeriv pankade laenuvalmidus) ja kindlustunne tulevikuks. Kui lõpptarbijaid ega neid neile vajalikke komponente pole, paneb pangaga seotud kinnisvaraettevõte objekte ostes ennast ja panka praegusest veel kehvemasse olukorda kui hinnad hoolimata üksikutest ostudest jätkuvalt langevad ning laenud lähevad ikka hapuks - pangad istuvad liiga kallilt ostetud varade otsas samas kui laenu ikka teenindada ei suudeta.

surf166 / Kasutaja / Postitused: 114
10 Mai 2010 23:53
Vasta viitega
Vasta

Paremate objektide- jääb natuke segaseks määratluse alus. Nii õhukese turu, nagu meie oma, manipuleerimine on piisavalt lihtne ja vägagi võimalik. Pankade on selleks olemas nii info kui vahendid. Mis lõpptarbijate tahtest me räägime? Ainult pankade abil saab nö. lõpptarbijate olemasolevast vajadusest nõudlus. Kui pank pappi ei anna, siis pole meil siin ka mingit nõudlust ega "turgu". Viimased paar aastat on seda kujukalt tõestanud. Õpikutõed pole minu arust tänasel turul ja situatsioonis parimad abimehed. Aga jääme selle juurde, mida ise usume. Aeg näitab, kellel õigus. Ma ei näe selle arutelu jätkamisel mõtet.

kristjan.lepik / TI / Postitused: 23923
07 Juun 2010 15:04
Vasta viitega
Vasta

Kolleeg Viljar Arakas andis intervjuu ÄP-le, eks üsna kaine vaade kinnisvaraturule, erinevalt kohati kuulda olevatest "kohe algab uus ralli!" hüüatustest.

http://www.ap3.ee/article/2010/6/7/viljar-arakas-olukord-oli-hell

kristjan.lepik / TI / Postitused: 23923
17 Juun 2010 08:55
Vasta viitega
Vasta

Mida rohkem kohalikku elamispindade turgu vaatan, seda rohkem tundub, et "euro tuleb!!!" tõus on juba tehtud ja järgmise 9 kuu puhul tõusu enam ei tule.

Mõned tegurid:
- Üsna palju raha oli oodanud kinnisvaraturu langust ja nüüd viimase aastaga oma ostud teinud
- Eraisikute laenude maht pidevalt väheneb (Eesti kodanik "laenu vähendada" meelestatusega)
- USA kinnisvaraturul tõenäoliselt ka 9-12 kuud nõrgem liikumine, riiklik stiimul lõppes aprilliga

raulm / Kasutaja / Postitused: 211
30 Juun 2010 10:08
Vasta viitega
Vasta

2010.a I poolaastal on tehtud Harjumaal 535 tehingut hoonestatud elamumaadega ja tehingu summa kokku on ca 955 mln kr. Tallinna osakaal tehingu summalt kokku ca 50% (461 mln kr).

2009.a teisel poolaastal oli tehinguid 507 ja tehingu summa kokku oli 760,8 mln krooni. Tallinna osakaal ca 40% (324 mln kr).

Tehingute maht pea sama, aga varade koguväärtus on poole aastaga tõusnud ca 20%.

http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Start.aspx