ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
23 Veeb 2009 21:09
Vasta viitega
Vasta

Soovin Teie tähelepanu juhtida uuele alternatiivsele investeerimisvõimalusele Sõbralaenus.

Investoritel on võimalik investeerida tagatiseta laenudesse ning teenida nende pealt fikseeritud intressi.
Teenustasud (v.a. raha kontolt väljakandmine) ja halduskulud puuduvad, nii et riski on võimalik jaotada väga paljude laenajate vahel.
Investeerimisportfelli suurus saab olla maksimaalselt 200000 krooni.

Lisainfoks võib veel lugeda Sõbralaenu brošüüri.

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31774
23 Veeb 2009 21:20
Vasta viitega
Vasta

Pole paha mõte, eks kui veel edasi ideed arendada, siis võiks olla ka tagatisega laenud ja ettevõtete laenud, kuid viimasel juhul ei saa enam portaal vahendaja olla, vaid vastaspooled peavad ise kokkuleppele saama. Nii et eks see juriidiliselt keerukam.

ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
23 Veeb 2009 21:27
Vasta viitega
Vasta

Idee on 6-kuu perspektiivis võimaldada ka ettevõtetele suunatud laene, kuid antud laenutooted tulevad keerulisemad ning samuti tuleb teenustasu kõrgem. Seda puhtalt seetõttu, et Krediidiinfo ettevõtete krediidiskoorimise teenus on ca 10-20x kallim, kui eraisiku krediidiraport.

Tagatisega laenude teemat uurime. Tehniliselt peaks olema võimalik kinnisvaratagatisega laenud, sest kõik andmebaasid on avalikud. Juriidilist osa ei ole aga me hetkel uurinud. Nö palgatagatise lisamiseks ei oleks vaja muud teha, kui nõuda klientidelt DDOC pangaväljavõtet ning see postituse juurde lisada.
See aga võiks nõudlust kõvasti kärpida, sest vaevalt, et esimese hooga paljud on nõus oma väljavõtet avalikustama.

Lähiajal lisame ka teenuse, kus võimaldame sisuliselt portaaliväliseid tehinguid vormistada.

Kui Sul mingeid huvitavaid ideid, siis anna ehk teada info@sobralaen.ee.

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31774
23 Veeb 2009 21:27
Vasta viitega
Vasta

Ja vaatasin ka, et nõukogu rahvusvaheline, kas projekti know-how/omanikud mujalt tulnud?

ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
23 Veeb 2009 21:33
Vasta viitega
Vasta

Omanikering on Eesti-keskne, kuid know-how on tulnud nii meilt endilt, teistelt sarnastelt äridelt mujal maailmas ning nö 'mujalt tulnud' spetsialistidelt.
Kuna ma ise olen suure osa ajast Inglismaal, siis on siin piisavalt suurt tipptasemel know-how baas, keda olen projekti kaasanud.

Projekti ärimudeli arendus hakkas juba eelmise aasta alguses ning vahepeal oleme rääkinud ca 5-6 sarnase ettevõttega maailmas, kes oma kogemustest kõvasti õpetanud.

harley / Kasutaja / Postitused: 478
23 Veeb 2009 21:48
Vasta viitega
Vasta

tagatisega laenud (näit kinnisvara tagatisel) on täitsa OK. Eeldusel et laenu andja saab esimese järjekoha hüpoteegi, siis oleks isegi valmis laenu andma!

ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
23 Veeb 2009 21:55
Vasta viitega
Vasta

Eks see muidugi sõltub riskitaluvusest.
Enamik, kes investeerivad aktsiaturul, ei tohiks samas tunnetada suurt erinevust riskitasemes võrreldes aktsiatesse investeerimisega.

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31774
23 Veeb 2009 22:02
Vasta viitega
Vasta

Eks see ole ka üks rahapaigutuse vormidest, kuid erinevusi aktsiaturuga võrreldes ikka päris palju - eriti praeguses keskkonnas, kus paljud eraisikud ka paraku pankrotti lähevad või lühiajaliselt maksevõimetuks muutuvad. Seega krediidikõlblikkuse analüüs peab olema põhjalik.

ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
23 Veeb 2009 22:11
Vasta viitega
Vasta

Otsene võrldus on jah võib-olla kohatu, kuid riskide osas ma oma arvamust ei muudaks.
Kui vaadata, mis on toimunud aktsiaturgudel, siis ei saaks küll öelda, et seis väga roosiline oleks.

Samuti on võimalik Sõbralaenu teha väikesi 100-krooniseid investeeringuid paljude laenuvõtjate vahel, et seda spetsiifilist laenuvõtjaga seotud riski maandada.

Samuti jääb laenuvõtjal isegi maksehäirete tekkimisel kohustus ülesse, kui just tõesti pankroti ei minda. See viimane case pole aga minu teada Eestis väga populaarne.

Aga nagu öeldud tuleb selle investeeringuga kindlasti kaasa risk ja see on siis juba iga üksikinvestori otsustada, kas ja kui suurt tootluse potentsiaali ta soovib, et seda riski maandada.

morat / Kasutaja / Postitused: 93
24 Veeb 2009 00:06
Vasta viitega
Vasta

Kas see põhjendus ei kõla mitte sarnaselt neile müügiargumentidele, mida kasutati teatavate AAA-ratinguga investeerimisvõimaluste puhul, mille kaudseks tagatiseks subprime laenud :) Ehk siis investori seisukohalt oleks väga tervitatav, kui laenajate taustainfo tegevusvaldkonna, sissetulekute ja kohustuste osas oleks kontrollitav laenaja nõusolekul. Samas see eeldaks tugeva partneri leidmist pangandussektoris ning koostööd riigiasutustega.

Muidu võib idee päris ilusti toimida arenenud riikides, kus eraisikute krediiditurg rohkem kontrollitav. Ma saan aru, et Eesti ongi rohkem idee katsetamiseks. Jõudu!

hot dog / Kasutaja / Postitused: 42
24 Veeb 2009 00:29
Vasta viitega
Vasta

Just mõtlen, et kui see Hummeri vana (kellest Äripäevas ja Pealtnägijas oli juttu) tuleb seda laenu võtma, siis ei tahaks ise küll krediteerija pool olla. Selliseid inimesi ei kõiguta ei Krediidinfo andmebaas, või uksele koputav inkasso

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31774
24 Veeb 2009 00:50
Vasta viitega
Vasta

Paraku on just sellise lahenduse peale hallima taustaga kontingent ilmselt üsna hoogsalt ankeete täitmas ..

ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
24 Veeb 2009 11:16
Vasta viitega
Vasta

Mind paneb natukene hämmastama, kui skeptilised suhtutakse kõikidesse kaaskodanikesse. Selline tunne jääb, et kõik eestlased on kari ahneid pettureid, kes viimases palehigis edasi laenavad.

Aga meie soovitus on ka selline, et vältida inimesi, kellel on maksehäireid esinenud. Kui praegu aktiivsete oksjonite lehte vaadata, siis neil klientidel, kellel pole krediidiskoor 1000 on esinenud viimase kolme aastaga maksehäireid. Skooride seletus asub siin.

Subprime'ga seotud investeerimisvahendite müügiargumente ma aga ei tea :)

Mis puutub taustinfo kontrollimisse, siis selleks ei pea muud tegema, kui laskma klientidel postitada laenutaotlusega kaasa digitaallselt allkirjastatud konto väljavõte. See idee aga vajub natukene tahumist, sest vaevalt ei ole väga palju inimesi, kes oma finantsid kuhugile leheküljele ülesse laoksid. Aga kindlasti mingi võimalus siin on.[/url]

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31774
24 Veeb 2009 11:27
Vasta viitega
Vasta

Sõbralaen, ma tean üsna hästi mis praegu Eesti laenuturul toimub (ka pankadevälisel), ka väga lugupeetud ettevõtjad jäävad võlgu ja kohati võib päris keeruline olla raha kätte saada.

Teine aspekt - üks SMS-laenu ettevõtte, kes alustas, saatis esimesed 1000 laenutaotlust automaatselt prügikasti. Sest esimesena lendas uue tegija juurde kohe see nn. "hall kontingent".

Ma arvan, et praegusel turul sellise laenuga võib olla päris mõistlikuid võimalusi teenimiseks, kuid ilma skepsiseta võetakse selles äris ikka raha väga kiiresti ära.

harley / Kasutaja / Postitused: 478
24 Veeb 2009 12:09
Vasta viitega
Vasta

Kristjaniga 100% nõus, tooks ka ära näite kus 5 millis ettevõtja võlga müüakse 60 tuhandega! Müüaks oli vist Mägi ja partnerid täpselt ei mäleta.
Aga see näide seletab päris ilmekalt katteta laenude olukorda.

hullinvestor / Kasutaja / Postitused: 325
24 Veeb 2009 14:48
Vasta viitega
Vasta

Minumeelest on see ülihea kontseptsioon!

Internetiajastul võiksid finantsvahendajad minna tõesti vaikselt ajaloo prügikasti suunas, kinnisvaramaaklerite kõrvale. Vahendustasu, mis nad võtavad, on ikka hämmastavalt kõrge (ja nagu selgub, laenuotsused kohati hämmastabvalt lollid).

Nende eelis on loomulikult kliendi tulude ja kulude tundmine. Saavad vaadata tulusid, hinnata "kahtlaseid" makseid või sularaha väljavõtmisi alkoholipoodides või kasiinodes.

Oma pangaandmeid inimene loomulikult tundmatule laenajale näidata ei soovi, see on selge. Aga kas inimesed on nõus (vähemalt näilise) privaatsuse eest maksma praegust hinda, kui neil oleks alternatiiv?

Üks lahendus võiks olla, et pankasid kohustataks kinnitama kliendi poolt deklareeritavaid andmeid. Näiteks, kui Swedbanki klient Ülo teatab portaalis, et tema praegune palk on 12000.- ja viimase kolme aasta keskmine sissetulek on olnud 9750.-, siis Swedbank peaks ütlema, et "see vastus on õige".

Maksehäire puudumine ei tähenda praeguses olukorras suurt muud, kui et see inimene pole veel mingite petturite teele sattunud, kes tema identiteedi all laene võtaksid.

ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
24 Veeb 2009 15:02
Vasta viitega
Vasta

Kristjan,

Eilsetele vastustele lisaks veel seda, et laenuvõtjate poole pealt on motivatsioon ära maksta ka seetõttu, et maksehäirete puhul saadetakse nende info Maksehäireregistrisse ning rikutakse ära saada krediiti või laenu ca 3-7 aasta jooksul.
Kui vaadata ka Eesti Panga statistikat, siis defaultivate eraisikute % on üldiselt Eestis madal.

Samas, skepsisega tuleb suhtuda kõikidesse laenutaotlustesse ning me eeldame, et igal investoril on kainet mõistust korralikuks analüüsiks.
Kui on näha, et taotleja taotluses on vastakaid väiteid või tema krediidiajalugu on nõrk, siis leida muu investeering.

Tegemist ei ole hõbekuuliga, mis kõik mured kohe lahendab, kuid pikemas perspektiivis usume, et me tekitame nii rahasoovijatele kui ka -omajatele väga atraktiivse kauplemiskeskkonna.

Hea meelega kuulaks, et millised võimalused/tagatised peaksime keskkonda lisama, et ka näiteks Sina seal oma raha investeeriksid.

ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
24 Veeb 2009 21:02
Vasta viitega
Vasta

Lisaksin veel, et Eestis kulub eraisiku pankroti puhul kohustustest vabastamise menetluseks 5 aastat. Kui tegemist ei ole just mitmetesse miljonitesse ulatuvate nõuetega, siis vaevalt, et selleni kunagi ka kõige hullema laenuvõtja puhul asi läheb.

Tõenaolisem on, et halva laenu puhul tekib pigem viide rahade tagastamisega, kui täielik default.

Seepärast usun, et eraisikutesse investeerimine ei ole riskantsema kui aktsiatesse, kus raha kaotamine on tõenaolisem. Hetkel veel puudub küll portaalis laenu edasimüümise võimalus juhuks, kui on vajadus likviidsust tekitada. Aga see lahendus ka mõne aja pärast tuleb.

borism / Kasutaja / Postitused: 740
26 Veeb 2009 13:49
Vasta viitega
Vasta

intressi võiks näidata p.a. baasil

ptomberg / Kasutaja / Postitused: 88
02 Märts 2009 02:58
Vasta viitega
Vasta

Kas seda laenuvõtja või investori poolelt?