kristjan.lepik / TI / Postitused: 31815
09 Juun 2009 14:42
Vasta viitega
Vasta

Ma arvan, et põhja välja kuulutada veel vara, tõenäoliselt 2009.a. jooksul majanduskeskkond veel halveneb edasi. Kuid eeltööd võib ikka tegema hakata - kõige negatiivse kõrvale leiab ka positiivsemaid sündmusi. Sellest ka positiivsema tooniga foorum.

---

EBRD paneb Freenergysse 702 miljonit

Tuuleparkide projektiga tegu. Ning teades kui töömahukas EBRD-ga tehinguni jõudmine ning teisalt teades, et tegu asjaliku ettevõttega, siis kindlasti positiivne uudis ning õnnesoovid Freenergy'le.

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31815
09 Juun 2009 23:40
Vasta viitega
Vasta

Ja näe - teise hea uudise saab juba täna lisada.

Süda Maja sai araabia investorid ning Ameerikanurga projekti investeeritakse 4 mlrd. EEK. http://www.e24.ee/?id=129785

Antud projekt on päris huvitav, kuid ajastuselt sattus halba aega - nii suure projekti finantseerimine muutus 2008 väga keeruliseks ning kui ma õigesti mäletan, läks Süda Maja ka võlakirjadega defaulti. Tingimusi küll ei tea, kuid sellise mahuga investori leidmine positiivne uudis.

KNKinvestor / Kasutaja / Postitused: 132
10 Juun 2009 09:10
Vasta viitega
Vasta

Kristjan, kas see tähendab siis et parim aeg aktsiate (vähemalt siis tallinna) ostuks on möödas?

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31815
10 Juun 2009 10:03
Vasta viitega
Vasta

KNKinvestor, see tähendab, et negatiivsete uudiste kõrval tasub märgata ka positiivseid nüansse. Ma arvan, et 2009.a. on negatiivsed mõjurid veel selgelt ülekaalus ning seetõttu ka majanduskeskkond raske, sellest tulenevalt arvan, et aktsiaid Tallinnas saab ka tänasest soodsamalt osta.

Kuid oluline on mõista, et paljud asjad pikemas perspektiivis lähevad Eesti jaoks õiges suunas ning seetõttu ka positiivsemate sündmuste foorum.

Velikij / Kasutaja / Postitused: 406
11 Juun 2009 13:21
Vasta viitega
Vasta

Positiivsete uudiste puudus pole tegelikult TI foorumi tase, vaid riiklik probleem. Probleem, millest sellega tegelev ministeerium, MKM, rahulikult mööda vaatab, ettevõtjate arvamust ja reaalseid probleeme kuulamata.

Eesti peaks pappi laduma mitte niivõrd enda kui reisisihi tutvustamisele (see on muidugi ka kahtlemata oluline), kui just oma riikliku ja majandusliku usaldusväärsuse tõstmisele. Tegelikult teatakse meid kaugemal häbiväärselt vähe, mis nii mõnegi ühise ekspordiprojekti lähiminevikus hukutanud on - positiivne PR aga maksab raha.

Muide, just selletõttu leian, et igasugused karmid sammud 01.01.2011 euro saamiseks on õigustatud - ja riiklik kuritegu on sellest mitte igalpool välismeedias pasundada. Kaasa arvatud ootustest juba praegu - tugev riik ja kindlad eesmärgid on välissuhtluses esmased usalduse allikad.

raulm / Kasutaja / Postitused: 223
11 Juun 2009 15:52
Vasta viitega
Vasta

Kindlad eesmärgid!?

Kui meil oleksid kindlad eesmärgid, siis krõbiseks meil taskus juba euro. Kindlad eesmärgid olid Sloveenial, Maltal, Küprosel ja Slovakkial, aga ainult mitte meil.

puhkjapojad / Kasutaja / Postitused: 425
11 Juun 2009 23:16
Vasta viitega
Vasta

Mu meelest on tänane Eesti majandus oluliselt jätkusuutlikum, kui oli seda 2 aastat tagasi. Need kes kuulasid rohkem Hardo Pajulat ja vähem Peep Sommani, neil oli selge, et mingil hetkel sitt ventiaksse ka lendab. Selles mõttes Kigel õigus, et ärgem mingem kaasa meinstreamiga ja vaadakem ka positiivset.

jamesblond2 / Kasutaja / Postitused: 449
12 Juun 2009 08:41
Vasta viitega
Vasta

amen do that.

Velikij / Kasutaja / Postitused: 406
12 Juun 2009 11:14
Vasta viitega
Vasta

Mu meelest on ka, aga kui me räägime heade uudiste teemast, siis pole sellest mitte la m...igi kasu, kui me sellest erakordselt kõva häälega ei kire! Ise võime ju seda positiivset vaadata, aga palju olulisem on, et teised välismaal ka seda näeksid. Ehk siis hea kaup ilma oskusliku turunduseta on tänapäeval lihtsalt raisatud raha.

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31815
12 Juun 2009 21:29
Vasta viitega
Vasta

Ma olen nõus, et paljud trendid on Eesti majanduse jaoks pikemas perspektiivis praegu positiivsed. Kriis on küll ebameeldiv, kuid enamasti on see ravi haiguse vastu. Ning Eesti majandus oli 2007 ikka väga kreenis.

Kriisiga tekkinud positiivsed trendid:
1) Varahindade langus - suurendab konkurentsivõimet, näit. kui mõni välisinvestor kaalub, kus ettevõte luua
2) Tööturu korrektuurid - 2007.a. olime muutunud juba üsna ebakonkurentsivõimeliseks, praegune olukord küll väga raske töötajale, kuid majanduse laiemas mõttes väga vajalik
3) Riigi muutumine efektiivsemaks - see on alles väga algusfaasis, aga loodetavasti viiakse lõpule - haldusreform, kulude kärpimine - konkurentsivõime jaoks väga vajalik
4) Laenukoormuse alanemine - erasektor muutus selgelt ülevõimendatuks, võimenduse vähendamine süsteemis on pikemas perioodis möödapääsmatu
5) Normaaliseerumine inimeste peades - ma arvan, et kriis paljude jaoks raputav, ehk raputab õiges suunas ka väärtushinnanguid ja näiteks ka oskust laenuga ümber käia.
---

Negatiivsed kriisi tulemid:
1) Varahindade langus - kui eraisikud ja firmad nii võimendatud, siis sellise ulatusega varade langus tekitab väga raske seisu - paljud ettevõtted ja kodanikud on tehniliselt pankrotis (kohustused ületavad varasid). Rääkimata sellest, kuidas see laastamas ehitus- ja kinnisvarasektorit
2) Tööturu korrektuurid - väga raske olukord tarbijale, sissetulekud vähenevad pea kõigil. Tarbija nõrkus omakorda vähendab tarbimist ning nõrgestab täiendavalt majandust. Päris karm "surmaspiraal".
3) Riigi peataolek - Mis on Eesti strateegia? Kuidas võiks kriis Eesti jaoks võimalus olla? Millised valdkonnad on meie jaoks perspektiivikad, millised mitte? Vajalik oleks nendele küsimustele vastust otsida, kuid kogu aur läheb omavahel mõõduvõtmisele ning eelarve üle kemplemisele. Vaadatakse ainult lühikest perspektiivi.
4) Laenukoormuse alanemine - Pikas perspektiivis majandusele vajalik, lühiajaliselt väga ränk, sest jahutab pidevalt majandust. Ja surve pankade poolt mahtude vähendamiseks on 12 kuu jooksul ilmselt jätkuv.

----

Võtta kokku - 1,2,4 on positiivsete ja negatiivsete tegurite puhul samad. Ühine joon on neil see, et pikemas perspektiivis on väga vajalikud, kuid lühemas perspektiivis on rängad. Nii et ma ütleks nende paljude positiivsete trendide kohta, et need olulised pigem 3-4.a. lõikes, 6-9 kuu lõikes majanduses praktiliselt rolli ei mängi.

hullinvestor / Kasutaja / Postitused: 325
17 Juun 2009 17:11
Vasta viitega
Vasta

Maksuamet sai Sylvesteri eksomanikega vaieldes Riigikohtus tõsiselt peksa ja peab Eesti ettevõtjad oma absurdsete nõuetega rahule jätma.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-23-09

Maksuamet on viimasel ajal asunud täielikult seisukohale, et ettevõtte ja selle omaniku vahel puudub igasugune vahe. Nad ei suuda kuidagi mõista, et ettevõtte vara ei ole ettevõtte omaniku vara, ettevõtte tulu pole omaniku tulu enne dividendide maksmist. Näide on hiljutine katse maksustada dividende ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga.

Riigikohtu lahend väärib lugemist. Maksuameti seisukohad, mida nad kohtutele esitavad, on minu arvates kirjeldatavad sõnaga "haiged". Näiteks: "6) sisuliselt paigutasid kaebajad enda kontrolli all olevatesse äriühingutesse AS Sylvester aktsiate võõrandamisest saadud kasu ning seda tuleb maksustada kui füüsilise isiku tulu;"

Võibolla tuleks järgmiseks ka omaniku esimest 40000 kr sissemakset osakapitali ettevõtte asutamisel käsitleda selle sama omaniku tuluna ja seda igaks juhuks tulumaksuga maksustada?

Kuna kogu raha mis müügist saadi läks ettevõttele ja maksunõue esitati omanikule, siis oleks pidanud omanik võtma ettevõttest välja dividende (makstes veelkord tulumaksu), et maksta ära tulumaks. Kas maksuamet tõesti ei tajunud selle nõude absurdsust?

Ainuüksi vastaspoole kohtukuludena peab maksuamet käima välja tublisti üle miljoni. Lisaks intressid kinni hoitud raha eest, ilmselt väga suur summa.

Kas sellest piisab, et poliitilisel tasemel tekib tahe panna maksuamet oma absurdsete ettevõtlusvaenulike tõlgendustega lühema keti otsa?

Halb pool on see, et kui jutuksolev pool miljardit oli juba arvestatud eelarve tuludesse ja ei olnud kusagil provisjoneeritud, siis eelarvetasakaalule tuli päris kõva hoop. Samas tegevettevõtjad ilmselt leiavad saadud rahale rakenduse ja päästetakse/luuakse nii mõnigi töökoht.

nikita55m / Kasutaja / Postitused: 346
17 Juun 2009 17:31
Vasta viitega
Vasta

ei ole küll pädev kommenteerima MTA ja sylvesteri vaidlust ning kohtuotsust, aga tsiteeritud punkti osas tahaksin kodanikuna küll näha, et selliseid poliitilisi suuniseid MTA suunal liikuma EI hakkaks. Ma arvan, et on üldarusaadav, mida sellise käitumise sisseviimine endaga kaasa tooks...

mansaft / Kasutaja / Postitused: 534
17 Juun 2009 17:42
Vasta viitega
Vasta

Tavakodanik ei näe igapäevaselt seda jama, mida Maksuamet üritab igast võimalikust ja võimatust asendist peale määrida. Ma oleksin kahe käega poolt, et MA hoitaks lühema keti otsas.

Maksuametil nagu suvalisel muul ametkonnal ei tohiks olla seaduse tõlgendamise õigust.

mulder / Kasutaja / Postitused: 127
17 Juun 2009 17:45
Vasta viitega
Vasta

Masu ajal pole interss ka paha. Pea 22% aastas!

hullinvestor / Kasutaja / Postitused: 325
17 Juun 2009 17:50
Vasta viitega
Vasta

Ma tahaks rõhutada, et ma ei poolda mingil juhul maksude maksmata jätmist ja kindlasti peaks maksuamet seaduserikkumiste (ümbrikupalgad, käibemaksupettused...) avastamiste ja karistamistega tööd täie rauaga jätkama.

Asi on selles, et nagu näha, lähvad nad oma agaruses seadustest märksa kaugemale ja tõlgendavad seaduseid tavainimesele (ja ka kohtunikele) mõistetamatul viisil.

Sylvesteri juhtum pole isegi mingi JOKK-case, kus saaks nina kirtsutada ja väita, et kallid advokaadid aitasid sulleritel riigil naha üle kõrvade tõmmata. Inimesed kasutasid ära Riigikogu poolt kehtestatud seadust, et ettevõtte tulud on maksuvabad, seni kuni neid välja ei võeta. Kolm aastat! peale tehingut (millest toona kirjutasid kõik lehed) arvas keegi usin ametnik, et tegu on ikkagi isiku, mitte ettevõtte tuludega, põhjenduseks ametniku tagumikutunne, et nii on õigem. Kõik kolm kohtuastet andsid üheselt õiguse maksumaksjatele.

Maksuamet võttis riigi raha arvelt ülisuure riski, kui tegi sellise otsuse ja seda 4 aastat kohtutes kaitsta üritas. Intressid, mida riik nüüd maksma peab, on ilmselt suuremad kui kuulus "suhkrutrahv". Oleks üllatav, kui poliitikud ei reageeriks.

nikita55m / Kasutaja / Postitused: 346
17 Juun 2009 17:55
Vasta viitega
Vasta

Seisukoht jääb mulle mõistetamatuks. Kellel see tõlgendamise õigus siis on? Eraettevõtetel? Kohtul? Kohus tõlgendab teadupärast siis, kui keegi sinna kaebab või seisukohta küsitakse.

Kuivõrd seadused ei ole kunagi üheselt arusaadavad, siis on riigiasutustel ka minu arusaama kohaselt kohustus seadusi tõlgendada.

Disclaimer: nagu öeldud pole pädev antud kaasust hindama, seega kogu mu juttu üldise kommentaarina

hullinvestor / Kasutaja / Postitused: 325
17 Juun 2009 18:02
Vasta viitega
Vasta

Antud kaasuse üks toredamaid elemente on veel see, et Sylvester küsis enne tehingu tegemist kirjalikult järgi: "Pai maksuamet, kavatseme siin teha aktsiate võõrandamist (järgneb skeemi kirjeldus). Vaatasime siin seadusi ja meile oma väikese aruga tundus, et nii tohib teha. Palun kinnitage, et maksuametil pole selles osas erinevat seisukohta."

Maksuamet vastas jaatavalt, andis rohelise tule!

Aastaid hiljem mõeldi ootamatult ringi.

Riigikohus leidis, et see tõlgendus loomulikult ei kujuta endas mingit alust hilisemaks maksuotsuseks (mis tuleb teha seadusele tuginedes) aga samas on üheks tõendiks, et ettevõtjatel puudus tahtlus maksuseadusi rikkuda.

mansaft / Kasutaja / Postitused: 534
18 Juun 2009 09:34
Vasta viitega
Vasta

Maksuametil on õigus määrata trahve ning makse. See õigus peaks välistama selle, et seadust püütakse igal võimalikul juhul tõlgendada omale sobival viisil.

Maksuamet käitub praegu nagu huiarist ärikas, kes leiab lepingus mingi ähmaselt sõnastatud punkti ning üritab sellele "filosoofiliselt lähenedes" jätta tehingupartnerile maksmata. Kohtus ei läheks sellised musta valgeks nimetamise üritused läbi, aga kui partner kohtusse ei lähe, oleks nagu kõik "korras".

Ivari / Kasutaja / Postitused: 507
18 Juun 2009 11:39
Vasta viitega
Vasta

Estonian Air hakkab lendama Peterburi

kristjan.lepik / TI / Postitused: 31815
06 Juul 2009 18:30
Vasta viitega
Vasta

BLRT küll oma IPO ajastuse magas küll maha, kuid äri teeb ikka edasi nii et mühiseb.



BLRT Gruppi kuuluvas firmas Marketex ehitatud 900-tonnise kaaluga metrootunneli esimene sektsioon laskus täna pärastlõunal Peetri sadamas mööda slipiteed aeglaselt vette.

Kui 107,5 meetri pikkune, 20 meetri laiune ning 9,3 meetri kõrgune metallist risttahukas täielikult vette jõudis, võtsid puksiirid Vene, Amigo ja Tugev selle oma valdusesse ning hakkasid metalltahukat Koplisse Vene-Balti sadamasse vedama.

e24: BLRT Grupis valmis Stockholmi metrootunneli esimene osa