| Maailma börsid > Singapur - uus edumudel või ajutine edu? |
|---|
| Mine lehele 1, 2, 3 Järgmine |
| < Tagasi foorumi "Maailma börsid" teemade indeksisse | uus teema > vasta > |
surf166 / Kasutaja / Postitused: 111
18 Dets 2009 12:54
Vasta viitega
Vasta
Olen Singapuriga asju ajanud nüüd pea 10a ja seal ka korduvalt käinud. See on hämmastav maa, mis tõestab, et vaatamata väikesele territooriumile ja rahvaarvule on võimalik palju ära teha. Ma tunnen isiklikult ja võin oma sõbraks pidada mitut singapurlast (rahvuselt hiinlast). Hämmastav on nende patriotism ja rahulolu oma maa ja valitsusega. Ja see pole mingi võltsrahulolu. Tõtt öelda ma ei mäletagi ühtegi välismaalast (rääkimata eestlastest) oma juhtkonda kiitmas.
Nende edu üheks võtmeks on riigi tasandil pikkade plaanide ja korraliku strateegia olemasolu. Autokraatiale võib ju paljut ette heita aga neil pole iga paari aasta tagant valimisi koos järskude suunamuutuste ja poliitkutevahelise mudamaadlusega. Last but not least: kliima ja köök on seal oivalised.
priitp (originaal) / Kasutaja / Postitused: 295
18 Dets 2009 15:33
Vasta viitega
Vasta
Kristjan,
keegi pole vaidlustanudki, et valgustatud monarhia on parim võimalik riigikord :-)
kristjan.lepik / TI / Postitused: 23576
18 Dets 2009 18:04
Vasta viitega
Vasta
Ma julgeks ikka vaidlustada ja arvaks, et tõde Singapuri ja nende mudeli suhtes on veel selgumisel - vaja oleks vaadata, kuidas süsteem üle tsüklite toimib. Hindamine näiteks 2020?
Kuid see on küll üsna tugev argument, et poleks neid pidevaid valimisi - Eesti viimaste aastate näite ilmselt üsna sobilik, pidevalt on mingi valmistumine valimisteks ja riigi/linna juhtimine paistab olevat veidi tagaplaanil.
Nii et mina olen veel Churchilliga sama meelt - "Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud", kuid Singapuri arenguid jälgin huviga.
surf166 / Kasutaja / Postitused: 111
18 Dets 2009 18:23
Vasta viitega
Vasta
Viimasel ajal on räägitud ka Singapuri tervishoiusüsteemist. Nende riigipoolsed kulutused protsentuaalselt SKP-st on maailma väikseimad. Asi on eraettevõtete konkurentsil (haiglad ja kindlustus) toimima pandud soodsalt ja kõrgel tasemel.
Mul hea näide oma sõbrast;: mees üle 50 a, edukas firmaomanik suure sissetulekuga. Aastane ravikindlustuse makse meie rahas ca 20 000 EEK!!! So. siis kalli teenuse eest. Haigasse sattumisel luxpalat etc. Noored maksavad kordades vähem. See on küll midagi, mida võiks otse kopeerida. Kaoks see süsteem kus maksja ja teenuse osutaja on sama (riik). Tekiks konkurents ja kvaliteet.
paavo / Kasutaja / Postitused: 25
18 Dets 2009 18:54
Vasta viitega
Vasta
On kellelgi ka kogemusi, kui lihtne on välismaalastel sinna tööle saada, kui meelsasti võtavad ettevõtted välisüliõpilasi omandatud teadmisi praktiseerima (nt. mingiks kindlaks määratud perioodiks) ning kuidas seda kõige mõistlikum oleks teha (nt. kui ei resideeru Singapuris või ei õpi mingis sealses ülikoolis)? Ning millises suurusjärgus on keskmine sissetulek ja elukallidus võrreldes Eestiga?
seppo / Kasutaja / Postitused: 600
18 Dets 2009 18:55
Vasta viitega
Vasta
Singapuris (nagu ka muidu suht sotsialistlikes Põhjamaades) on ühe asjaga täppi pandud - mikrotasandil toimib konkurents väga hästi. Äärmiselt avatud majandus, riik sellel tasandil ei sekku (võrreldes kasvõi Saksamaa-Prantsusmaaga, kus ikka putitatakse oma "national champion"'eid, kuigi ma ei saa aru, milline tšempion see kodustel meistrivõistlustel erikohtlemist peaks vajama).
möödunud sajandil oli vahepeal filosoofilne vool jah, mille järgi majanduslik vabadus viib paratamatult poliitiliseni ja vastupidi. Aga täna ei saa erilist korrelatsiooni nende vahele tuua. Võibolla pole tõesti perspektiiv piisavalt pikk, ei tea. Kuid uuri statistikat, kuidas tahad - majanduse avatus, haridustase (ja veel oluliselt enam kvaliteet), institutsioonide kvaliteet on need, mis majanduskasvu kaasa toovad. Singapur neis kõigis esirinnas, just neile tuleks keskenduda ka nende tuleviku ennustamisel.
kristjan.lepik / TI / Postitused: 23576
18 Dets 2009 21:10
Vasta viitega
Vasta
| paavo kirjutas: |
| On kellelgi ka kogemusi, kui lihtne on välismaalastel sinna tööle saada, kui meelsasti võtavad ettevõtted välisüliõpilasi omandatud teadmisi praktiseerima (nt. mingiks kindlaks määratud perioodiks) ning kuidas seda kõige mõistlikum oleks teha (nt. kui ei resideeru Singapuris või ei õpi mingis sealses ülikoolis)? |
Väga avatud, riiklik poliitika on see, et ei rassi ega passi järgi diskrimineerimist ei ole. Kohalikud küll veidi ehk nurisevad, et väljast kergem tulla, kuid konkurents on sellega pidevalt üleval ja sunnib kohalikke ka kvaliteedi nimel pingutama.
Pange siia kõrvale need Eesti viimaste aastate natsionalistilikud trendid ..
Universal / Kasutaja / Postitused: 13
19 Dets 2009 09:46
Vasta viitega
Vasta
| kristjan.lepik kirjutas: |
| Kohalikud küll veidi ehk nurisevad, et väljast kergem tulla, kuid konkurents on sellega pidevalt üleval ja sunnib kohalikke ka kvaliteedi nimel pingutama.
|
Mis sa selle väljast kergem tulla all mõtled?
Edson / Kasutaja / Postitused: 76
19 Dets 2009 12:26
Vasta viitega
Vasta
Kord on Singapuris majas. Kui maha sülitad või punase tulega üle tee lähed võid vabalt leida ennast türmist. Rääkimata kriminaalkuritegudest, Singapur on alates 1999. aastast hukanud üle saja inimese, kes on süüdi mõistetud narkootikumidega seotud kuritegudes.
tauts / Kasutaja / Postitused: 76
19 Dets 2009 13:09
Vasta viitega
Vasta
| Edson kirjutas: |
| Kord on Singapuris majas. Kui maha sülitad või punase tulega üle tee lähed võid vabalt leida ennast türmist. Rääkimata kriminaalkuritegudest, Singapur on alates 1999. aastast hukanud üle saja inimese, kes on süüdi mõistetud narkootikumidega seotud kuritegudes. |
Loe Daniel Vaariku memuaare, siis näed, kuidas selle mahasülitamisega lood on.
Edson / Kasutaja / Postitused: 76
19 Dets 2009 13:59
Vasta viitega
Vasta
| tauts kirjutas: | ||
Loe Daniel Vaariku memuaare, siis näed, kuidas selle mahasülitamisega lood on. |
Fakt on see, et korrarikkumistesse suhtutakse seal väga tõsiselt. Mul sõber sai ikka tükk aega hr korralvalvuriga vestelda kui sattus seal punase tulega üle tee minema.
Kas ka meile selline karm kord sobiks? Ei usu eriti. Pigem on ju loogiline üle tee minna kui kuskilt ühtki autot ei tule. Filosoofiline küsimus :)
surf166 / Kasutaja / Postitused: 111
19 Dets 2009 18:19
Vasta viitega
Vasta
| paavo kirjutas: |
| On kellelgi ka kogemusi, kui lihtne on välismaalastel sinna tööle saada, kui meelsasti võtavad ettevõtted välisüliõpilasi omandatud teadmisi praktiseerima (nt. mingiks kindlaks määratud perioodiks) ning kuidas seda kõige mõistlikum oleks teha (nt. kui ei resideeru Singapuris või ei õpi mingis sealses ülikoolis)? Ning millises suurusjärgus on keskmine sissetulek ja elukallidus võrreldes Eestiga? |
Nagu mina olen seal käies aru saanud on neil suht karm immigratsioonipoliitika. Lihttööliste järjekord sinna tööle saamiseks ulatub piltlikult poolde Malaisaisse. Samas tegeleb riik head hunting-ga e. tõsiselt häid spetsialiste meelitatakse riiklikul tasemel.
Noriks natuke pealkirja kallal: Singapur on juba tõestanud, 45 iseseisvusaastaga, et nende mudel töötab. Iseasi muidugi, kas see Eesti jaoks töötab
test / Kasutaja / Postitused: 7
19 Dets 2009 22:23
Vasta viitega
Vasta
Üheks Singapuri (ja samuti ka näiteks Hong Kongi) edu faktoriks on ka see, et tegemist on väga väikese pindalaga ja tihedalt asustatud riigiga.
Näiteks infrastruktuurile tehtavad investeeringuid on inimese kohta palju väiksemad kui pindalalt suuremates riikides.
Võtame mõne tavalise kortermajade bloki. 40 korrust, 5 maja. Circa 10 000 elanikku. Vaja on ainult circa 20 lifti.
Meil Eestis on samasuguse hulga inimeste kohta: teed, autobussid, lumekoristus, kohalik omavalitsus, kohalik vee-ettevõtja. ümbruskonna kordategemise MTÜ, jne, jne, jne. Efektiivsus on meil lihtsalt kaunis väike.
kristjan.lepik / TI / Postitused: 23576
21 Dets 2009 01:19
Vasta viitega
Vasta
| Universal kirjutas: | ||
Mis sa selle väljast kergem tulla all mõtled? |
Universal, seda, et Singapuris on poliitika üsna mõõdukate piirangutega välistöötajate suhtes, sektorite kaupa prioriteetsus ka seatud.
Näiteks selline info:
The employment market in Singapore has also sported a recent trend – employers have been hiring more foreigners, who now fill six in ten jobs (up from five in ten in 2007). There are over 900,000 foreigners, who fill everything from construction jobs to white collar and service work, accounting for a third of the 2.73 million people employed, enabling the economy to grow beyond the limits of Singapore's indigenous workforce.
Singapore has a competitive and friendly environment for foreigners who would like to work here. The nation has ranked first for having the best labour force (Business Environment Risk Intelligence 2007 Labour Force Ranking) and being the top Asian country for its quality of life (Worldwide Quality of Living Index 2007). Other reasons that attract foreigners to work in Singapore include open recruitment policies, low personal taxations and a high standard of living, coupled with an English-speaking environment.
http://worksingapore.com/articles.php?article=whysg_4
kristjan.lepik / TI / Postitused: 23576
21 Dets 2009 01:20
Vasta viitega
Vasta
| test kirjutas: |
| Üheks Singapuri (ja samuti ka näiteks Hong Kongi) edu faktoriks on ka see, et tegemist on väga väikese pindalaga ja tihedalt asustatud riigiga.
Näiteks infrastruktuurile tehtavad investeeringuid on inimese kohta palju väiksemad kui pindalalt suuremates riikides. Võtame mõne tavalise kortermajade bloki. 40 korrust, 5 maja. Circa 10 000 elanikku. Vaja on ainult circa 20 lifti. Meil Eestis on samasuguse hulga inimeste kohta: teed, autobussid, lumekoristus, kohalik omavalitsus, kohalik vee-ettevõtja. ümbruskonna kordategemise MTÜ, jne, jne, jne. Efektiivsus on meil lihtsalt kaunis väike. |
Test - eks kokku on plusse-miinuseid, näiteks nad oma asukoha pärast sõjalise riski suhtes kartlikud ning kaitsekulutused SKP-st 5%.
kristjan.lepik / TI / Postitused: 23576
21 Dets 2009 01:23
Vasta viitega
Vasta
| surf166 kirjutas: |
|
Noriks natuke pealkirja kallal: Singapur on juba tõestanud, 45 iseseisvusaastaga, et nende mudel töötab. Iseasi muidugi, kas see Eesti jaoks töötab |
Eks Singapuri edu suuresti viimase ca. 15.a. teema, siis kasv ja tähtsus jõudnud uuele tasemele. Seega minu arvates on veel siiski ehk vara öelda, et see on kindlalt töötav mudel, peaks nad selleks ehk ikka rohkem majandustsükleid läbi sõitma selle mudeliga. Näiteks Jaapani majandust kuulutati ju ka 80-ndate lõpus võitjaks, kuid täna seda arvamust üsna vähe, üheks oluliseks teguriks kujunenud ka nende poliitiline süsteem, suurte klannide seotus poliitikaga.
kristjan.lepik / TI / Postitused: 23576
21 Dets 2009 01:25
Vasta viitega
Vasta
Üks link veel - Charlie Rose (USA) intervjueerib tunnises saates Singapuri "kuningat" Lee Kuan Yew'd:
http://www.youtube.com/watch?v=tNhcOwhpR1E
surf166 / Kasutaja / Postitused: 111
21 Dets 2009 09:51
Vasta viitega
Vasta
| kristjan.lepik kirjutas: | ||
Test - eks kokku on plusse-miinuseid, näiteks nad oma asukoha pärast sõjalise riski suhtes kartlikud ning kaitsekulutused SKP-st 5%. |
Siin ei saaks nõustuda. Singapuri kulutused infrastruktuurile on suht suured ja neil on selleks ka pikaajalised plaanid, mida viiakse ellu järjekindlalt. Lisaks üks maailma suurimaid sadamaid ja efektiivsemaid lennujaamu. Kord ühe sealse naisterahvaga tuli jutuks, et meil maanteedel sõites pimedas ei näe tee ääres jalakäijaid. Tema jaoks oli üllatus, et meil pole kõik teed valgustatud nagu neil! Kord küsisin, et miks teil on nii palju tühje välibasseine. Tuli välja, et need on liigse sadevee kogumiseks, vältimaks teede üleujutusi. Olud küll teised aga kõigele mõeldakse ja vastavalt ka tegutsetakse.
Nagu Kristjan siin mainis, nende kaitsekulutused on kõrged. Ka siin on nad ülimalt efektiivsed ja nende sellealane tehnika on tasemel, millest meie kogenud sõjaväelased näevad ilusatel öödel unenägusid. Sõnum on lihtne: Me oleme väikesed aga kui vaja, siis lööme valusalt.
surf166 / Kasutaja / Postitused: 111
21 Dets 2009 10:02
Vasta viitega
Vasta
| kristjan.lepik kirjutas: | ||
Eks Singapuri edu suuresti viimase ca. 15.a. teema, siis kasv ja tähtsus jõudnud uuele tasemele. Seega minu arvates on veel siiski ehk vara öelda, et see on kindlalt töötav mudel, peaks nad selleks ehk ikka rohkem majandustsükleid läbi sõitma selle mudeliga. Näiteks Jaapani majandust kuulutati ju ka 80-ndate lõpus võitjaks, kuid täna seda arvamust üsna vähe, üheks oluliseks teguriks kujunenud ka nende poliitiline süsteem, suurte klannide seotus poliitikaga. |
15 a ehk küll aga alus sellele edule pandi tunduvalt varem. Vähemalt 2 kriisi kogemus on neil olemas. Kuigi 97 oli seal valus, tehti omad järeldused ja need kes välja tulid on täna väga edukad. Käisin seal viimti kevadel ja olgem ausad, sellist kriisi kui Euroopas ja Ameerikas seal ei tunta. Allahindlusi, millega meil Euroopas ollakse harjunud seal näiteks pole. Kui nüüd panna siia kõrvale Eesti on oma iseseisvusajaga, siis läheb asi päris nutuseks. Erinevalt meist on neil plaan. Ja nagu juba Vana-Hiina sõjajuhid õpetasid: Kui sul on plaan, siis see võib toimda aga ka ebaõnnestuda. Kui sul pole plaani, siis ebaõnnestub kõik.
| Mine lehele 1, 2, 3 Järgmine | ||
| Lehekülg 1, lehekülgi kokku 3 | ||
17 Dets 2009 19:26
Vasta viitega
Vasta
Singapur on üks huvitav riik - demokraatiast pigem justkui loobutud, kuid majanduslikult võimsa arengu teinud. Seega lisaks majanduslikule kindlasti huvitav ka poliitiliselt.
Daniel Vaarik kirjeldas veidi muljeid (osa 1, osa 2).
Üks sõber mul praegu ajutiselt elab seal, saatis hea ülevaatliku artikli riigikorra kohta:
http://ngm.nationalgeographic.com/2010/01/singapore/jacobson-text
Lee masterminded the celebrated "Singapore Model," converting a country one-eighth the size of Delaware, with no natural resources and a fractured mix of ethnicities, into "Singapore, Inc." He attracted foreign investment by building communications and transportation infrastructure, made English the official language, created a superefficient government by paying top administrators salaries equal to those in private companies, and cracked down on corruption until it disappeared. The model—a unique mix of economic empowerment and tightly controlled personal liberties—has inspired imitators in China, Russia, and eastern Europe.
Igatahes huvitav riik, kus toimuv tasub radaril hoida.