tarkinvestor.ee - blog http://www.tarkinvestor.ee tarkinvestor.ee - blog en info@tarkinvestor.ee Copyright 2007, www.tarkinvestor.ee 2014-10-31T08:02:09+02:00 Blog: Microsoft ostab Nokia - win-win asemel lose-lose tehing? http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=55

Kaua spekuleeritu sai tõeks - Nokia osteti Microsofti poolt ära. Hinnaks 5,5 mlrd. EUR ehk vähem kui 6,5 mlrd eurot mida Microsoft Skype eest maksis. Mõned esmased kiired mõtted selle tehingu kohta.

Tehingu struktuur

Taustaks võiks veel märkida, et kui Skype's oli vaid 1000 töötajat,
siis Nokias töötab 32 000 töötajat, kes selle tehinguga Microsofti
liiguvad. Näitab minu arvates ka väga olulist vahet tänases maailmas,
kus rauatootmine on tarkvaratootmisest oluliselt vähem kasumlikum.

Microsoft maksab 3,7 mlrd eurot Nokia mobiiltelefonide üksuse eest ning 1,65 mlrd eurot patentide eest. Patentide puhul on tegemist 10.a. kasutusõigusega Microsoftile. Nokiale jäävad alles NSN võrguäri, 7 kasti kummikuid ning ports raha, mis müügi eest bilanssi tuleb. Kuigi Microsoft on ostuga teinud kahtlemata põhjaliku kodutöö, siis ei saa tehingut veel toimunuks lugeda - vajalik on regulaatorite heakskiit (ilmselt seal palju probleeme ei ole) ning ka Nokia aktsionäride poolt võib võitlust tulla (seal võib probleeme tekkida).

Microsofti poolt vaadates


See tehing tundub Microsoftile vägagi mõistlik, hind on ostjale väga soodne ning tundub, et Ballmer/Microsoft on selge sooviga minna mobiilide puhul ka rauaärisse ehk toota sarnaselt Apple'le nii tarkvara kui telefon terviklahendusena. Windows Phone platvormi ei ole Microsoftil mõtet vaikselt kasvatada, seal on minu meelest ainult kaks varianti - kas teha suurelt, et jõuda Androidi ja iOSi lähistele või üldse mitte teha. Selles suunas on panuste suurendamine kahtlemata õige.

Kuid on teine eraldi küsimus - kas Microsoft on enam suuteline olema innovaatiline? Siin on mul väga suuri kahtlusi. Vaadates viimast kümnendit on ettevõte üha rohem mammuti moodi läinud - tohutu suur ja bürokraatlik masinavärk. Ning seda majanduslikus keskkonnas kus muutused on väga kiired. Arvestades ka Microsofti strateegiamuutust, mille järgi eraldi üksused (a la Skype) ära kaotatakse, siis Nokia ei jää ka eraldi saareks Microsoftis vaid integreeritakse täiega mammuti kõhtu. Microsoft ei suuda minu arvates piisavalt innovaatiline olla ning koos sellega olnud Windows Phone platvormi edu suurem, kui oleks jätkatud tänase koostööga Nokiaga. Lisaks - kui Microsoft võtab nii konkreetselt ka telefonide tootmise ette, siis ilmselt teised tootjad (Samsung, HTC) liiguvad rohkem Androidi suunas.

Nokia poolt vaadates

Miks müüa Nokia praegu? Tõsi, majandustulemused ei ole suurepärased, kuid 2013.a. peaks siiski kasumlik tulema ning Lumia tooteliin on hoogu sisse saamas. Nokia viimased telefonid on võrdväärsed konkurendid Apple ja Androidi mudelitele, seda seisukohti ei ole pikki aastaid saanud väljendada. Kui hind oleks kõrgem, oleks see müük olnud mõistlik, kuid praeguse hinna pealt raske mõista.

Siin on peamiselt kaks võimalust. Esiteks, kas Nokia on sedavõrd hirmul oma hakkamasaamise ees, palju eksimisruumi ettevõttel ei ole. Samas Lumia tooteseeria kasvu vaadates - lootust on praegu rohkem kui aasta või kaks tagasi. Kuid kui ei julge iseseisvalt jätkata, siis vist tõesti ei saa rallit sõita. Teine võimalus - Microsoftist saabunud Nokia restruktureerimisjuht Stephen Elop on lihtsalt esmaklassiline puuk. Seda me täpselt ei saa kunagi ilmselt teada, kuid kui proovida modelleerida üks juht Nokiale, kes perfektselt Nokia mammuti kõhtu mängiks, siis tuleks üsna nii käituda nagu Elop on teinud.

Nokia oli oma kõrgaegadel väärt pea 110 mlrd eurot, sellest müügihind täna vaid pisike osa. Eks üsna mõru pill soomlastele. Nokia saab tehingust päris suure hulga raha ning uued Soome juhid räägivad juba "uutest ärivõimalustest" selle raha eest. Nokia ei osanud tarkvara teha, kuid riistvaraliselt tegi väga häid telefone. See oligi ettevõtte tugevus, see müüdi ära ning arvestades kui palju ajusid ka ettevõttest ära jooksnud - miks peaksime arvama, et Nokia suudab Microsoftilt saadud rahaga midagi väga innovaatilist teha? Ma oleks kahtlev.

Kokkuvõtvalt

Nokia aktsia on uudise peale 37% plussis, eks enne seda uudist oli ka muretsejaid palju ja hirmud suured, toimub kergendusralli. Kuid ma ütleks, et see kokkuvõttes on win-win tehingu asemel (nii arvas Steve Ballmer) lose-lose tehing. Olemasoleva koostöövormi jätkamine oleks parema tulemuse toonud, praegu tõenäoliselt uus Nokia jääb marginaalseks ning Nokia telefoniäri upub Microsofti aeglusesse. Plaanin just telefoni vahetada ja kaalusin tõsiselt ka Windows Phone platvormi ja Nokia telefoni. Nüüd enam selle platvormi kasvu ei usu ning jätkan ilmselt Androidiga.

Silma jäi selline Soome ettevõtja kommentaar Twitteris:
Ilkka Paananen @ipaananen
What an ending to Nokia's story. But,Finland needed this. Now let's all wake up and get to work. New opportunities are everywhere!
"

Tõsi see on, et Soome jaoks ehk parem kui see Nokia hääbumine konkreetse joone alla sai. Kuid järgmine viisaastak Soomele tõsine tõestamisaeg innovatsiooni suhtes.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
TI Foorum: Nokia
Microsofti presentatsioon, kus põhjendatakse Nokia ostu

]]>
2013-09-03T12:16:00+02:00
Blog: Mõned huvitavad raamatud puhkuselt http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=54

Puhkus pakkus võimaluse üle pika aja raamatuid rahus lugeda, seega kui nädalavahetuse lugemisnurka olen teinud foorumis huvitavamate artiklite kohta, siis seekordne lingikogum tuleb raamatute kohta (mida ka mitmel korral küsitud).




Goodreads on väga hea app huvitavate raamatute äramärkimiseks, kuid kui puhkusele lugema lõpuks jõudsin, siis oli juba liiga hoogne kogus raamatuid ja tuli rasket valikut teha. Ma arvan, et maailma majanduse jaoks järgnevad 10.a. väga pöördelised ajad, siis enamus lugemisest oli seotud tulevikutrendidega. Finantsturgude kohta olen juba sadu raamatuid lugenud ja sealt midagi väga huvitavat ei ole viimasel ajal ka tulnud, seega seda teemat on siin vähe. Ja ka finantsturgude mõttes on 5-10.a. lõikes väga olulised need tulevikutrendid, millest paljuski sõltub maailma majanduse edasine areng. Kui finantsteema raamatud huvitavad, siis aastaid tagasi panin kokku selle kohta loetelu.


 


Aga nüüd raamatuteni. 


 


William Ophuls "Immoderate Greatness: Why Civilizations Fail". Kohutavalt tüütud on need (USA) mõtteraamatud, kus on 1-2 põhiteesi ning nende ümber on sadu lehekülgi vahtu ehitatud. Ophulsi raamat on nende vastand - väga kontsentreeritud, 100 lehekülge konkreetset juttu. Ja teema on praegu (mulle) väga huvitav - kuidas tsivilisatsioonid alati oma raskuse all kokku kukuvad. Esiteks, valitsemine läheb liiga keeruliseks (vt. Euroopa Liit), teiseks ressursse kasutatakse kasvuga järjest ebaefektiivsemalt (vaata ükskõik kuhu), kolmandaks minnakse liiga enesekindlaks (vt. USA) ja tekib ka moraalne allakäik. Ja mis ehk kõige olulisem - tsivilisatsioonidel oleks võimalik ka pehme allatulek, kuid see ei realiseeru praktikas pea kunagi, sest valitsevad jõud (nii poliitikud kui ettevõtjad) on huvitatud status quo hoidmisest ja vastikud pika perioodi reformid ei tundu lühikeses vaates optimaalsed. Kuigi oleks raamatu puhul tahtnud ehk seda, et veidi rohkem oleks teese argumenteeritud, siis see oleks ka mahtu suurendanud. Seega praegu võibki võtta seda kui teeside algmaterjali ja kes tahab loeb juurde. Super raamat.


 


Evgeny Morozov: "To Save Everything, Click Here". Üsna vastuoluline raamat ja seda päris mitmes mõttes. Morozov lajatab Silicon Valley suunas hoogsa hoobi, üsna suures osas naeruvääristades seda kuidas Interneti-altarit kummardatakse ja tehnoloogiatrende kiputakse ülehindama. Üsna mitmete Morozovi mõtetega ei oleks nõus, kuid kahtlemata kirjutab ta huvitavalt ning ma olen ikka üritanud lugeda ka raamatuid, mis enda vaadetele vastu. Need on sageli arendavamad, kui neid mõnusaid tekste lugeda, mis enda vaateid kinnitavad.


 


Ja Ophulsi järel oli Morozovit ka seetõttu raske lugeda, et ühest lihtsast punktist võib ta jahmerdada paarkümmend lehekülge. Kuid kahtlemata on muljetavaldav Morozovi viidete hulk, ta väga palju lingib teistele autoritele ning seega võibki võtta mõneti Morozovi raamatut kui entsüklopeedilist teost, oleks võinud selle kõrvale ilmutada minusugustele ka kontsentreeritud 100 lk teose. 


 


Morozov kajastab raamatus mitmeid huvitavaid trende - nii privaatsust (või siis selle kadumist), Interneti võimalikku muutumist, tehnoloogia seost poliitikaga, lisaks ka sotsiaalseid ja moraalseid aspekte tehnoloogia kõrval. Omades sageli üsna skeptilist vaadet, kuid Silicon Valley roosade prillide kõrval on see kahtlemata tervitatav alternatiivne vaade. Tõde lihtsalti ilmselt on nende kahe vaate vahepeal. Igatahes kui Interneti areng on huvipakkuv, siis see tasub kindlasti lugemist. Raamat ilmus alles kevadel ja ma arvan, et võib kujuneda päris märgiliseks teoseks. 


 


Steven Johnson "Future Perfect: The Case For Progress In A Networked Age". Johnson kirjutab sellest, kuidas Internet ja tehnoloogia areng on muutmas sotsiaalset ja poliitilist maailma. Kuidas tekkivad võrgustikud loovad täiesti uued mudelid, mille järgi ühiskonnad suhtlevad ja toimivad. Väga oluline teema, sest ma üldiselt Johnsoni arvamusega nõus. Küll aga Morozovi järel tundub Johnson väga optimistlik ning ehk ei ole piisavalt oma visioonis arvestamas riskidega. Kui üks kahest valida, siis pigem lugeda Morozovit. 


 


Jaron Lanier "Who Owns the Future?". Lanieri olen varem ka viidanud lugemisnurgas, ka tema kirjutab tehnoloogiatrendidest. Eelkõige aspektist, kuidas tehnoloogia areng toob ka mitmed varjuküljed - Lanieri sõnul hakkab maailma majanduslik valitsemine üha rohkem nende kätte minema, kes omavad kõige võimsamaid arvuteid. (noh, see ikka üsna lihtsustatud vaade). Lisaks üks punkt millega ma üsna nõus - tehnoloogia areng toob probleeme keskklassile (üha vähem rakendust). Kuigi raamatus on mitmeid huvitavaid mõtteid ja ideid mida edasi arendada, siis Lanier kahtlemata Morozovi klassist mõttemasinaga ei ole. 


 


Ilukirjandust ka - õde kinkis jõuludeks Gregory David Roberts'i "Shantaram: A Novel". Lugu Austraalia narkomaanist ja kurikaelast, kes põgeneb Bombaysse ja üritab seal nii endast kui ümbritsevast paremini aru saada. Kuigi kohati veidi Coelholikult pealiskihtides, siis kokkuvõttes võibki võtta seda kui meelelahutuslikku lugemist ja huvitavat sisevaade Bombay ja inimeste mustematesse kihtidesse. Kvaliteetne pageturner.


 


Nüüd mõned raamatud mida ma veel lugeda ei jõudnud, kuid ootel:


 


Sten luges Kazuo Ishiguro "Never Let Me Go" ja kirjutas The kind of sci-fi where the science is carefully hidden behind breezy, nostalgic, undated fiction. Leaves you with certain sadness and angst upon _completion_. (And you'll know by then why the underline for the last word above).


 


Nassim Taleb "Antifragile" - veidi raamatut vaid sirvinuna (ja Black Swani lugenuna) - mulle tundub, et Talebi kõige võimsam teos oli ikkagi "Fooled by randomness", nii ajastuse kui tiheduse poolest. Edasises kontsentraat vähenenud, kuid Antifragile tundub siiski tugev raamat, mida tasub lugeda. 


 


Daniel Kahneman "Thinking, Fast and Slow" - kuidas me mõtleme? Aju on üks uskumatult keeruline organ ja mida rohkem selle kohta uurid, seda ulmelisem see tundub. Ühe sel suunal teadust tegeva sõbra suunamisel olen ajuteemat detailsemalt uurinud ja see on erakordselt huvitav maailm, kus teadlastel ka väga palju avastamata. (paljud sõbrad hakkavad juba silmi pööritama kui ajuteemast jälle juttu tuleb). Kui teema huvitab, siis Kahnemani raamat ehk mõtlemise mõistmise alustuseks. Olen aastate jooksul ka väga palju Kahnemani ja Tversky töid lugenud, viimane küll juba manalateed läinud kuid majanduse ja psühholoogia ristumispunkti kahtlemata kõige olulisemad uurijad. 


 


Kristjan Lepik

]]>
2013-07-30T15:05:00+02:00
Blog: Nutikas spetsialiseerumine - Eesti kasvuvõimalus http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=53

Milline on Eesti majanduse vedur Eesti majanduse järgmise kasvulaine taga? Eesti peab suutma üha rohkem targemalt toota ja teenuseid osutada. Nutika spetsialiseerumise programm pakub selleks võimaluse - kogu Euroopa otsib 2014-2020 rahastusperioodiks tugevaid valdkondi ettevõtluse ja teaduse koostööks.

Nutikas spetsialiseerumine (smart specialisation) on termin, mida meedia kaudu tõenäoliselt kuulete 2013. aastal kordades rohkem kui sel aastal. Ning see kehtib üle kogu Euroopa. Millega on tegu? Nutikas spetsialiseerumine tähendab majanduses kõrgema potentsiaaliga valdkondade leidmist, mis saavad ka 2014-2020 Euroopa struktuurfondide rahastuse puhul kõrgema kaalu. Seega nutikas spetsialiseerumine ei jää vaid tekstiliseks analüüsiks, vaid sellele tekib ka konkreetne rahastus. Väga oluline on see, et otsitakse just valdkondi, kus tugev on potentsiaal ettevõtluse ja teaduse koostööks. Pean seda suunda väga oluliseks, sest nii Eestis kui kogu Euroopas ei käi ettevõtlus ja teadus päris ühte jalga ning potentsiaali koostöö parandamiseks on palju.


Tähtis on ka mõista nutika spetsialiseerumise tausta. Euroopa on majanduslikult täna jätkuvalt kriisis ning selle programmiga otsib Euroopa uusi innovatsiooni allikaid, et tõsta konkurentsivõimet. Sest tegelikult Euroopa kriis ongi peamiselt konkurentsivõime kriis. Kõrgeid riigivõlgasid tuuakse sageli kriisi põhjusena, kuid see on juba tegelikult tulem, mille põhjuseks on Euroopa nõrgenenud konkurentsivõime. Majanduslikult on Euroopa jaoks sisuliselt kaks võimalust konkurentsivõime parandamiseks - kulude kärpimine (kuid palkade kärpimiseks pea kunagirahva nõusolekut ei ole) või siis tootlikkuse tõus. Efektiivsemaks muutumine on kahtlemata pikaajaline protsess, kuid nutikas spetsialiseerumine seda võimaldab ning seetõttu seda Euroopas oluliseks peetakse.


Eesti puhul on makromajanduslik tervis parem kui paljudel vana Euroopa riikidel, kuid Eesti probleem on selles, et oleme tootlikkuselt palju nõrgemad lääneriikidest - Eesti töötaja töötab palju, kuid suudab tunnis vähem lisaväärtust luua kui Euroopa kolleeg. See on meie ajalugu arvestades ka igati loogiline - oleme viimase kahekümne aastaga teinud tootikkuses suure progressi, kuid kui Eesti on oma riiki ehitanud 20 aastat ja kõrval Soome väga palju pikemalt, siis on praktiliselt võimatu, et tänaseks oleks meil nendega sama efektiivsus.  Seega on nutika spetsialiseerumise eesmärk ka Eesti jaoks sama mis ülejäänud Euroopal - tõsta konkurentsivõimet.


Kui võtta Eesti taasisesvuse perioodiks 21 aastat, siis on Eesti näol täna tegemist justkui 21-aastase inimesega, kes on lõpetanud bakalaureuseõppe, kuid teadmiste oluline kasvatamine alles seisab ees. Kui paljuski Eesti senine konkurentsieelis on olnud odav tööjõud, siis see vahe väheneb Lääne-Euroopaga vältimatult. Odavuse eelis meil mõne aja pärast kaob. Seega on kriitiline, et Eesti suudaks siit edasi rohkem peaga töötada lihtsa töö asemel. Peame liikuma tootmisahelas ülespoole ning rohkem innovatsiooni ja arendusega tegelema. Nutikas spetsialiseerumine on seetõttu väga oluline, et leida valdkonnad mida rõhutada.


Eestis moodustab nutikas spetsialiseerumine ka osa Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsioonistrateegiast. Sellega seoses on professor Urmas Varblase juhtimisel ning MKM, EAS ja Eesti teadusagentuuri toel tehtud kvantitatiivne analüüs - leitud kaheksa valdkonda, kus tänane Eesti majanduslik potentsiaal suurem. Kuid selline kvantitatiivne analüüs ei saa arvestada tulevaste trendidega ning ka Eesti teaduse ja ettevõtluse koostöökohtadega.


Seetõttu on mainitud kaks ministeeriumi tellinud Eesti Arengufondilt kvalitatiivse analüüsi - et kitsendada valdkondade arv, arvestada ka edasiste globaalsete trendidega ning otsida teaduse ja ettevõtluse koostöökohti (sh. erinevate sektorite ristumispunktides). Mina aitan Arengufondil selle analüüsi tegemist läbi viia ning oleme kohtunud paljude ettevõtjate ja teadlastega. Sest Euroopa alusdokumentides on väga tugevalt rõhutatud "ettevõtliku avastusprotsessi" olulisust - kasvualade valik ei tohiks olla riigi poolt üleval-alla tehtud otsus, vaid peab sündima ettevõtlusega koostöös. Hetkel on analüüs lõppfaasis, täpsemad tulemused peatselt.  Oluline on see, et nutikas spetsialiseerumine on vaid osa struktuurfondide rahastusest - valitakse mõned kasvualad, mida suuremalt rõhutatakse, kuid muu rahastus jätkub ka teistele valdkondadele.


Kokkuvõtvalt võib öelda, et maailm on majanduslikult praegu suurte muutuste ajas. The Economist kirjutas hiljuti, et käimas on tööstusrevolutsiooni kolmas laine. Kui esimene laine tõi 1850. aasta kaasa aurumasina kasutamisega efektiivsuse tõusu, teine 1920-ndate paiku elektri tehastesse ja masstootmise, siis praegune kolmas laine  põhineb tehnoloogia üha laialdasemal kasutusel tööstuses ja praktilistes rakendustes. Üks väga oluline osa sellest on automatiseerimine - tehnoloogia abil saadakse teha ära üha suurem hulk tööd, mida seni on inimesed teinud. Alates tehasetöölistest, rongijuhtidest kuni ka juba keerulisemate töödeni. 2008/2009 kriis on seda protsessi oluliselt kiirendanud - ettevõtted pidid rasketel aegadel muutuma efektiivsemaks ning tehnoloogia oli üks koht, mille abil efektiivsust tõsteti. Kuid see paraku ka tähendab,  et üha rohkem inimesi on maailmas ilma tööta. Konkurents on üha rohkem üle riigipiiride ning koos sellega ka väga kriitiline, kui tark on riigis ettevõtlus. Edukaks kujunevad riigid, kellel on oskus teha keerulisemaid töid ja  väga keeruliseks läheb riikidel, kes tarka ettevõtlust ei arenda.


Kristjan Lepik
Artikkel ilmus 17.12.2012.a. Äripäeva arvamusrubriigis - link


Vaata lisaks:
Eesti Arengufond otsib läbilöögivõimelisimaid Eesti majanduse kasvualasid
Euroopa nutika spetsialiseerumise infoleht - S3 platform

]]>
2012-12-17T11:34:00+02:00
Blog: Hr. Pull ja Hr. Karu vaidlevad keskpankade teemal http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=52

Ammu ei ole me vahendanud me härrade Pull ja Karu vestlusi (siin üks arutelu 2007. aastal). Kuid Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi 6. septembri oluliste sammude järel sattusin taas ühte emotsioonidest pakatavat vestlust kuulama.

Hr. Pull: Super Mario in action! Draghi tegi õiged sammud ja turud jälle kerkivad! (avab šampuse).
Hr. Karu: No ta on selle uue OMT projekti suhtes ju ainult sõnu kasutanud, ei mingeid tegusid, väga palju ebaselgust. Siin võib asi palju halvemaks muutuda, kui saadakse aru, et Itaalia ja Hispaania peavad paljude raskete tingimustega nõustuma, et ECB nende võlakirju hakkaks ostma.
Hr. Pull: Aga aktsiad kerkivad, jutt töötab!
Hr. Karu: No turud ei ole lühemas perspektiivis väga mõistlikud, aga pikemas on. Vaata neid kõiki eelnevaid viimaste aastate ECB programme - SMP, LTRO - korraks viskas positiivseks ja paari kuu pärast jälle oli Beata Kana sõpradega ringi jooksmas ja kõik karjusid "paanika! paanika!". Seekord jääb samamoodi efekt mõõdukaks.
Hr. Pull: See töötab küll, see aitab vajadusel Itaalial ja Hispaanial odavalt raha saada paariks aastaks.
Hr. Karu: No aga see ei lahenda ju ühtegi fundamentaalset probleemi.
Hr. Pull: Aga annab aega lahendamiseks.
Hr. Karu: Mu meelest on efekt vastupidine, nii kui PIIGS riikidele korraks rihma lõdvemaks lased, siis korralikkus kaob, võetakse "siesta" silt välja ja labidas kukub käest. Mis siis saab?
Hr. Pull: No ära ole nii negatiivne!
Hr. Karu: Siin on mu meelest fundamentaalne viga - Lõuna ei hakkagi tegema nii palju kui Saksamaa sooviks.  Ja sa üldse makronumbreid vaatad või? Raha põgeneb Hispaania pankadest, riigieelarve defitsiidi nõue jääb taas täitmata , tööstus vajub pidevalt.
Hr. Pull: No aga keskpank hakkab ju toetama?
Hr. Karu: No aga siis Hiina - kinnisvaramull on reaalselt lõhki minemas, samamoodi iga kuuga lähevad makronumbrid koledamaks, täielik viitsütikuga pomm, ainult loetud kuud millal maailma tähelepanu sinna läheb.
Hr. Pull: Hiinal suured riigireservid, riik ja keskpank hakkavad toetama.
Hr. Karu: Või siis USA, 2013 on maksutoetuste lõppemisega selgelt jahutav mõju majandusele tulemas ning viimaste kuude makronumbrid on samuti nõrgad olnud.
Hr. Pull: No seal ka keskpank hakkab ju raha trükkima, mu suurim sõber on Ben "CTRL+P" Bernanke!
Hr. Karu: Et siis kõikidele maailma muredele on leitud lahendus sellega, et keskpangad trükivad raha ja varem on inimesed olnud lihtsalt lollid, et seda tasuta lõunat ei ole kasutanud?
Hr. Pull: Täna on keskpankurid targemad.
Hr. Karu: Sa teed nalja või? Seesama Ben Bernanke, kes 2007. aastal arvas, et kinnisvarakriisi USAs ei tule ning kui siiski tuli, siis ta arvas, et selle mõju ei jõua teistesse sektoritesse? Seesama mees on maailma kõige suuremat majandust praegu tüürimas ja sa arvad, et paneb praegu veatult?? Täiesti õudne, kuidas ei suudeta järgnevaid protsesse mõista maailmas, kui aktsiad tõusevad, siis inimesed naeratavad ja kui langus tuleb, siis on pealkirjad tumedad.
Hr. Pull: No aga töötab ju, majandus taastub?
Hr. Karu: Kus ta siis töötab, viimaste aastate taastumine on maailmas olnud nõrk ja see on ka ainult tohutu riikliku stiimuli ja rahatrüki toel. Kas sa ei saa aru, et inflatsioon on aeglaselt liikuv protsess ning sageli tänase rahatrüki mõju võib alles aasta-kahe pärast ilmneda?
Hr. Pull: Ei paista praegu kusagilt mingit inflatsiooni.
Hr. Karu: Samamoodi ei paistnud 2008. aasta alguses teil mingit finantskriisi ... Praegu jah ei paista palju, kuid inflatsioon on trikiga, kui ükskord inimeste peadesse läheb, siis enam seda välja ei saa. Kui siit inflatsioon tõusma hakkab, siis ei ole sellest mingit kasu, kui keskpangad intressid 0% juurest 1,5% peale tõstavad, inflatsioon läheb eest ära.
Hr. Pull: No kui räägid Hiina jahtumisest, siis see tooks inflatsiooni ju alla?
Hr. Karu: Tooks lühiajaliselt, kuid see tooks kaasa veel rohkem rahatrükki ning siis pikemas lõikes läheks veel hullemaks.
Hr. Pull: Sa näed igalpool ainult tonte?
Hr. Karu: Ma ise ka loodan, et ei lähe nii nagu mina kardan. Aga vaata - sakslased juba ajalooliselt ei kannata inflatsiooniriski ja praegu käib kõva kaklus koguaeg Euroopa Keskpanga sees ja Eurooopa Liidus - Põhja ja Lõuna vahel. Nüüd kui Prantsusmaa ka Hollande'i juhtimisel on mañana kampa astunud, siis on Saksamaa seis üha raskem. Spiegelit loed? Eile seal arvamuslugu, et tuleks see Euroopa päästmine referendumile panna. Mis arvad, mis tulem oleks?
Hr. Pull: Saksamaa ju nii palju Euroopasse investeerinud, ta ei saa loobuda.
Hr. Karu: Nõus, loobumine on kallis. Kuid kui neile üha suuremaid arveid esitatakse ja Prantsusmaa ka käest hakkab minema, siis viimase päästmiseks ei jagu ju Euroopas enam raha. Hakkame kohta jõudma kus korralik sakslane hakkab vihikuäärel arvutama, et ehk see loobumine tuleb juba odavam. Kuidas see Lõuna-Euroopa sellest aru ei saa!
Hr. Pull: No aga keskpank ju toetab?
Hr. Karu: Appi, ma ei suuda seda lauset enam taluda!! Keskpangad mängivad praegu usaldusega ja kui varsti nende suhtes usaldus kaob, siis ei ole nende selja taga enam kedagi, hakkame vundamenti laduma uuesti ..
Hr. Pull: (avab teise šampuse).

]]>
2012-09-07T09:39:00+02:00
Blog: Euroopa tippkohtumine - kui olulised olid muudatused? http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=51

Euroopa liidrite järjekordse tippkohtumise seisukohad tekitasid nädala lõpus Euroopas rohkelt erisuunalisi emotsioone. Turud reageerisid sellele reedel väga positiivselt, kuid vaatame kuue punktina, mida olulisemat seal otsustati ja kas muudatused on piisavad?

 


1. Pankade otsene kapitaliseerimine läbi ESM-i


Paar nädalat tagasi otsustas Euroopa Hispaania probleemides pankasid toetada 100 mlrd eurose rahasüstiga. Sellega lubati summaliselt piisavalt vahendeid, et Hispaania pankade rahavajadust katta.  Kuid tehingu struktuur tegi turgudele muret. Nimelt oleks laen läinud ikkagi kirja Hispaania riigivõla hulka ning koos sellega tõstnud Hispaania riigiriski.


Nüüd otsustasid Euroopa liidrid, et ESM võib ka otse tegeleda Euroala probleemsete pankade rekapitaliseerimisega, räägiti ka võimalusest ESMil pankade aktsionäriks saada. Ehk risk ei oleks mitte ühe konkreetse riigi kanda, vaid riski kataks Euroopa ühtselt. Juba alguses öeldi Euroopa juhtide teates, et "we affirm that it is imperative to break the vicious circle between banks and sovereigns" ehk et üritatakse peatada sele sammuga pankade ja riigivõlgade suhtes koos kerkiva stressi seost.  USAs loodi 2008/2009 kriisi ajal pankade päästmiseks TARP programm, sellega sarnast proovitakse ka Euroopas ja mõni on seda juba €-TARPiks nimetanud.


 


2. Ühine Euroopa pankade järelvalve


Eelmise sammu jaoks on vajalik luua ka ühtne Euroopa pankade järelvalve ning 2012. aasta lõpuks otsustati Euroopa Keskpanga (ECB) alla selline struktuur ka moodustada. See on ka üks samm Euroopa Föderatsiooni suunas, Euroopa peab lisaks rahaliidule ka eelarvelise ja pangandusliku liidu suunas liikuma, et käesolev kriis seljatada.


Seega seda suunda võib pidada vajalikuks, kuid jällegi - see on vaid plaan ning selle teostamiseks läheb ilmselt päris palju aega ja vaidlemist. Väga oluline saab olema see, millistel tingimustel pankasid päästetakse. Minu meelest peaksid tingimused olema väga karmid, kui üks riik või pank päästmist palub. Sedavõrd karmid, et seda vaid viimases hädas tehakse. Näiteks Iirimaa puhul olid pankade suhtes tingimused üsnagi pehmed, eriti võlausaldajate täies mahus päästmine. Seega on suureks küsimärgiks, kas Euroopa suudab pankade jaoks tingimused piisavalt ranged teha.


 


3. Hispaania abipaketi puhul ei saa riigid eelisõigust


See on päris oluline nüanss, nimelt otsustati, et kui Euroopa laenab Hispaania pankadele raha, siis ei saa need laenud olema kõrgemate õigustega kui olemasolevad. Kirjutasin Kreeka puhul, et päris suur probleem edasiseks on see, et ECB seadis end teistest võlausaldajatest kõrgemale. Ja see ongi probleeme hiljem tekitanud, Hispaania riigivõlakirjade intresside viimaste kuude kerkimise üheks oluliseks põhjuseks olid need sammud.


Seega see kolmas punkt ei ole mu meelest majanduslikult eriti loogiline Euroopale kui laenuandjale, kuid see on selgelt tehtud vaid selleks, et turge rahustada - Prantsusmaa-Itaalia-Hispaania kolmik nõudis selle väga tungivalt Saksamaalt välja.


 


4. ESM mahtu ei suurendatud


Otsustati ka seda, et ESM võib otse osta probleemsete riikide võlga (ja mõned pidasid seda ka oluliseks), kuid see on siiski vaid siis kui riik selleks taotluse esitab ning seotud ka tingimustega, seega ma väga suurt rolli sellele teatele ei paneks.


Kuid hoopis olulisem on see, et Saksamaa hoidis oma joont selle suhtes, et ESM mahtu ei suurendataks. Praegu on ESMi 500 miljardi eurone maht piisavalt väike, et täies mahus Hispaaniat või Itaaliat päästa ei suudetaks ning sellega koos on jätkuvalt õhus vastuseta küsimus, mis siis saaks kui nad mõlemad päästmist vajaks?


 


5. Saksamaa vs. PIHIK riigid


Kokkuvõttes on võitlusjoon kujunenud üsna selgeks - PIHIK riigid küsivad Saksamaalt päästmist ja Saksamaa ütleb, et tehke reforme ja siis tuleb tugi. Paistab ka, et fiskaalliit on midagi, mille suunas sakslased soovivad liikuda, et ka riikide eelarveid  saaks Euroopas tsentraalselt juhtida. Ning vajadusel riike korrale kutsuda. Kuid see tähendaks ka seda, et uhked riigid - Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa  peaks teatud ulatuses nende otsuste juures iseseisvusest loobuma ja siiani nad ei ole selle suhtes väga hästi arvanud.


Ja Prantsusmaa - kui Sarkozy ajal olid nad Saksamaaga üsna ühte sammu käimas, siis Hollande'i võit on  Prantsusmaast teinud pigem PIHIK-riikide vaadete jagaja. Ehk et "andke muudkui aga rohkem". Prantsusmaa hooletu käitumine on vähemalt mulle Euroopas lähiaastateks üks üsna suur murekoht, sest nemad on juba sedavõrd suured, et Euroopa neid päästa ei suuda, peaks ise distsipliini omama.


Paljud Lõuna-Euroopa meediakanalid kajastasid tippkohtumise tulemust kui nende võitu Saksamaa üle. Ning mitmed saksakeelsed kanalid olid üsna kibedad. Seega ma arvan, et siin kergete tingimustega Saksamaa poolt need muudatused ei tule.


Siit jõuame ka selleni, et nende ülaltoodud toredate plaanide puhul on veel väga palju lahtiseid otsi ning ka kaklemist Euroopa liidrite vahel ees. Kui räägime näiteks Hispaania pankade päästmisest, siis Saksamaa sooviks ju võimalikult suurt kaotust olemasolevatele aktsionäridele ja võlakirjaomanikele, Hispaania vastupidist. Saksamaa sooviks Euroopale võimalikult suurt kontrolli Hispaania pankade üle, Hispaania vastupidist. Seega "devil is in the details" ja tõelised võitlused nendel teemadel veel alles seisavad ees. Ning kui see ilmselt ka turgudele pettumust toomas.


 


6. Kokkuvõte


Kokkuvõttes võib öelda, et seekordne tippkohtumine on väike samm õige suunas . Kuid mu meelest siiski palju väiksem kui positiivsed pealkirjad reedel kirjutasid. Kirjutasin "kärpimine või kulutamine?" artiklis ka sellest, et Euroopa peaks tegelema valusate struktuursete reformidega, et suuta võlakriis peatada. Kuid PIHIK-riigid + Prantsusmaa sooviks jätkata vanamoodi. Kuid ESMi ühte ja sama rahahulka võib proovida jagada tuhandel erineval moel, raha on ikka sama palju. Seega Euroopa suhtes kõige kriitilisem võitlusjoon on jätkuvalt see, kui korralikult suudab Saksamaa Lõuna-Eurooplased reformima panna ja siiani on edusammud selle suhtes olnud üsna napid.


Ning kui Lõuna-Euroopa raporteeris reedet justkui võitu, siis tegelik lahing saab olema ilmselt sel teemal, millised saavad olema fiskaalliidu tingimused. Sest Saksamaa seisukoht paistab olevat, et eurobondid tulevad vaid siis, kui fiskaalliidu tingimused paigas. Ning need vaidlused ei lähe kergelt. Kindlasti on see ka arutluskoht Eesti jaoks - kui palju oma otsustamise iseseisvusest oleme Euroopale valmis ära andma?


Kuigi juba vist kümnendat korda räägiti tippkohtumise järel "Euroopa võlakriisi seljatamisest", siis ei saa jätkuvalt mu meelest Euroopa võlakriisi lõppenuks lugeda, Lõuna-Euroopas on vaja veel enne seda ulatuslikult parendustöid teha.


Kristjan Lepik


Vaata lisaks:
Foorum: Euroopa tulevik?
Artikliseeria Euroopa võlakriisist

]]>
2012-07-02T11:45:00+02:00
Blog: Paul Krugman vs. President of Estonia http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=50

First economist Paul Krugman showed some doubts about Estonian economy. Then Toomas Hendrik Ilves, President of Estonia, had some pretty harsh words about Krugman on Twitter. Who is right here? We have to look at the background here.


 


1. Background of the story


Austerity or not? This is probably the hottest topic globally among economists. Followers of Keynes  are talking about risks of austerity, how this could cause the downward spiral for economy (austerity cools economy and decreases government revenues). The Austrians are promoting austerity to get government deficit under control. The disucssion has become quite heated, Krugman has had battles with congressman Ron Paul and british economist Niall Ferguson. And the increased tone of the debate is understandable because the decisions on that matter will influence global economy greatly.


And this is the background why Krugman posted about Estonia, he has been fighting against austerity and recently on BBC (here is the video) Estonia was showed as a positive example of austerity. Krugman was also in the studio and took issue with it, hence the half-negative post about Estonia.



2. Austerity or not?


It's a highly interesting topic and it requires more detailed analysis than we have room here, I will try to write about that soon. But shortly - Krugman is against austerity, because the mentioned downward spiral risks it can bring. He wants higher inflation, more money printing (QE8!) and austerity can only be used in the future when the economy is on the stable footing. Probably not during this decade then.


If the world economy would be run the "Krugman-way", then we would probably have two or three really good years, but the risk of total collapse of the system would increase greatly. Inflation could get out of control and if US government debt reaches 150% of GDP, then it could be the new Greece. And that is a risk that at least I wouldn't take. But sadly - since the politicians could be out of their offices by the time those risks arrive - there is more and more support for the "Krugman-way".


Lot of people who are against austerity are quoting Keynes. But while Keynes said that governments must increase spending during downturns, he also said that they must save money during good times. And this is something that People Against Austerity (PAA) tend not to notice. If US would have had government surplus during good times, I would support some more austerity. But they did not. Even during one of the hottest booms during last couple of decades US had a budget deficit during 2004-2007. And when the crisis came, the deficit increased to new records.


Take a look at the chart below, where the government deficit of Estonia and US are compared. Estonia managed to save up during good times, US did not.  When the government debt is reaching 100% of GDP in US and budget deficit is around 9% (that is over a trillion dollars), talking about additional stimulus looks suicidal to me.



 


3. Krugman's criticism about Estonia


Looking at the background, it is quite obvious that Krugman does not like Estonia's example that much. If you are talking about risks of austerity, it can be quite annoying if people keep bringing up the example of some small country near the end of the world where austerity has worked.


Therefore it is understandable that Krugman showed a chart that showed Estonia in a bad light - GDP levels being down from the market top in 2007. But that is only half of the story - the reason why Estonia's fall from top was that steep is because the boom before that was so big. The 2003-2007 boom was similar to the western world - real estate and rising debt levels, but the tempo was much faster for Estonia. And therefore the 2008-2009 fall had to be steeper as well. Here is the the long term chart for Estonia's real GDP. As you can see the GDP level is much higher than in 2000, more than in US for example.



I think that Estonia's austerity in 2008-2010 period was tough, but it had to be done. Estonia has now adjusted the economy to "new normal", more than Western Europe or US. That helps us to move forward and focus more on growth issues. I agree that stimulus in other countries has helped Estonia's exports, but the more important issue has been the increased competitiveness.


Sure, Estonia is a very open economy and global downturn would hurt Estonia as well. But definitely not so much as in 2009, the economy is now on a more stable footing. Can the same be said about Spain or US?


Finally, one interesting thought - Eurozone is dealing with austerity, that surely hurts the economy. But government deficit in Eurozone in 2012 is probably going to be around 4%, while in US the same number is near 9%. Wouldn't US have as big of a crisis than Europe, if they would balance their budgets to the 4% level? Probably.


Kristjan Lepik
kristjan.lepik-at-tarkinvestor.ee

]]>
2012-06-07T11:33:00+02:00
Blog: Krugman vs Ilves http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=49

Eesti President Toomas Hendrik Ilves tuli eile õhtul Twitteris paari päris terava kommentaariga Nobeli majanduspreemia võitnud Paul Krugmani suhtes. Kas õigustatult? Mulle tundub küll.


 

Ette rutates tuleb tunnistada, et ma olen Ilvese kriitikaga nõus, Krugman on siin üsnagi puusalt tulistmas Eesti suunas. Kuid see on väga huvitav teema ka laiemalt, seega vaatame olulisema punkti läbi, mis selle teema taga.


 


1. Tagamaad


Et mõista seisukohta, tuleb vaadata esitaja istekohta. Maailmas käib praegu väga terav majandusteadlaste diskussioon teemal "kärpimine vs. laenamine". Keynesi pooldajad ütlevad, et riigid ei tohiks kärpida, kuna see viib allakäiguspiraali (kärpimine jahutab majandust, mis omakorda vähendab tulusid). Austria koolkonna esindajad soosivad kasinusmeetmeid ehk kärpimist, kuna majandus on tasakaalust väljas. Arutelud on üha teravamaid toone võtmas, sest valitud tee mõjutab päris palju edasist maailma majanduse käekäiku.


Krugman on üks tõsisemaid kasinusmeetmete (austerity) vastaseid ning ta seetõttu ka paljude majandusteadlastega üsna agressiivselt vaidlemas. Ka selle loo tagamaad peituvad seal - vaadake BBC saadet Newsnight - Krugman on seal ka 30. mail stuudios ning saate lõpus (videos alates 13 minutist) vaidleb britt Jon Moulton Krugmanile vastu, tuues näiteks Eestit, kus kärpimine on majandust aidanud. Ja sellele jätkuks vajutas Krugman eile kriitilise postituse Eesti kohta.




2. "Kärpimine või laenamine"?


See teema kütab maailmas üha rohkem kirgi ja see väärib tegelikult pikemalt lahtikirjutamist, kui praeguses lühikeses postituses jõuab. Kuid lühidalt on teema järgmine - Krugman väidab, et kärpemeetmed on katastroofilised, kuna see viib majanduse edasise languseni. Tuleks trükkida raha, laenata rohkem ning kärpimist teha kunagi hiljem (vt. ka Neverland). Kui lääneriigid seda kordineeritult teeks, siis paar aastat oleks kindlasti maailma majandus tugevam, kuid pikemas lõikes tekiks majandusliku katastroofi risk. Esimene probleem seisneb selles, et paljud lääneriikide poliitikud ei pruugi olla 5.a. pärast enam võimul, seega on Krugmanit toetamas ka paljud poliitikud - neile selline lahendus sobiks.


Paljud kärpimise vastased tsiteerivad Keynes'i. Kuid siin tuleb mõista ka seda, et Keynes pooldas küll riiklikke stiimulprogramme majanduse jahtumise ajal, kuid teisalt ütles ta ka, et heal ajal peavad riigid sääste koguma, et oleks mida raskemal ajal kulutada. Ning see on midagi, mida kärpimise vastased kipuvad mugavalt unustama. Vaadake graafikul USA ja Eesti riigieelarve tasakaalu viimasel kümnendil - alates 2002 aastast on USA riigieelarve miinuses, seega isegi nii headel aegadel kui 2004-2007 ei suutnud nad reserve koguda. Ning kui kriis tuli, siis suurenesid käärid tulude ja kulude vahel veelgi. Kui riigieelarve miinus on 10% SKP-st, siis Krugmani kombel täiendavast laenukoormuse suurendamisest rääkimine on mu meelest hullumeelsus. Kui USA oleks heal ajal säästnud nagu Eesti, võiks sellest rääkida.



Kuid see on palju pikem teema, ma proovin aega leida lähemal ajal selle detailsemaks lahtikirjutamiseks.


 



3. Krugmani kriitika Eesti suhtes


Tagamaid vaadates on selge, et Krugmanile Eesti näide ei meeldi. Tema räägib kärpmiste ohtlikkusest ja et seda ei tohiks teha. Kuid kusagil maailma ääremail on väike riik, kus see kärpimine on justkui edu toonud.


Sellest on ka ehk mõistetav, et kui Krugman tõi Eesti SKP graafiku, mis näitas, et oleme 2007.a. tasemetest allpool, siis oli see mõnevõrra demagoogiline. Eestis oli suur buum 2000-2007 ja kui vaadata pikema perioodi graafikut, siis oleme pea kaks korda kõrgemal kui aastal 2000. Alustades graafikut aastast 2007, on pilt petlik.



Ma olen seda meelt, et Eesti kärpimine ja kohandumine kitsamate oludega (aastatel 2008-2010) oli hädavajalik ning on ka üks peamiseid põhjuseid, miks ma täna viie aasta lõikes Eesti majanduse suhtes olen optimistlikum kui lääneriikide majanduste suhtes.


Kuid teisalt peame ka arvestama sellega, et kui kõik oleks kärpinud nagu Eesti, siis oleks ka üldine majanduskeskkond täna jahedam ning Eesti taastumine ei oleks olnud nii tempokas. Sõltume suurenenud ekspordi osakaalu tõttu veelgi rohkem välispartneritest (ja nende tervisest) kui aastal 2007. Ja teise tegurina on Eestit toetanud väga tugevasti suurenenud eurotoetused aastatel 2009-2011, seda ka palju ei kajastata.


Kokkuvõttes ma arvan, et mitmed tänased Krugmani seisukohad on viie aasta pärast rohkelt kriitikat leidmas, täna paljude tema seisukohtade riske veel laiemalt ei mõisteta. Ning tore, et President Ilves Eesti kaitseks siin välja astus.


Kristjan Lepik

]]>
2012-06-07T11:23:00+02:00
Blog: Goldman Sachs - finantssektori probleemide peegel http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=48

Greg Smith suutis sel nädalal tekitada väiksemat sorti tormi maailma finantssektori veeklaasis. Greg Smith? Kes? Justnimelt. Härra kelle nimi ilmselt eelmisel nädalal suurt kellelegi midagi ei öelnud.

14. märtsil avaldas ta New York Timesis paljude jaoks üsna üllatava arvamusloo (link), kus ta teatas, et lahkub Goldman Sachsist. Põhjuseks see, et ettevõtte kultuur on muutunud talumatuks - seatakse ainult kasum ülimaks ning kohati ollakse seetõttu valmis ka halba tehingut kliendile pakkuma. Siseringis nimetatakse kliente käpiknukkudeks (muppets).


Üsna terav seisukohavõtt, eriti arvestades seda, et pärast 2008. aasta kriisi on maailma finantssektoris proovitud igati sarnast negatiivset avalikku kajastust vältida ning võimalusel on suhted klaaritud kardinate taga. Raske on tõenäoliselt hr. Smith'il leida edaspidi tööd finantssektoris, kuid tundub, et sellist kirja avaldades on ta teadlikult selle tee ka valinud.


 


Mis Sul viga on, Goldman Sachs?


Kuid tuleb tunnistada, et vähemalt minu jaoks ei ole kirja sisu üllatuseks. Olen ka TI foorumites olnud juba pikki aastaid Goldmani suhtes kriitiline ning mõneti on nad minu jaoks võrdkujuks selle kohta, mis finantssektoris valesti on. Just artiklis mainitud temaatika, et antud aasta kasumi nimel ollakse valmis pea kõigeks - nii pikaajalist ettevõtte mainet ja kasumit ohverdama kui ka vajadusel klientidest üle sõitma. Vähemalt mina arvan, et ka selles äris peab prioriteet number 1 olema kliendile kasulik olemine, siis tuleb pikemas lõikes ka majanduslik edu. Seega viga on suuresti kultuuriline.


Mõned näited Goldmani viimase kümnendi tehingutest:


1. Üks raskemaid näiteid on see, et 2008.a. kriisi eel Goldman Sachs ise nägi kinnisvaraturu riske ning panustas turu langusele. Samal ajal klientidele müüs kinnisvaraga seotud tooteid edasi. Üks näide selle kohta, mis jõudis ka ametliku süüdistuseni ja trahvimiseni - link.
2. Goldman aitas Kreeka riigil eelmisel kümnendil teha spetsiifilise swap-tehingu, mille abil Kreeka sai võtta laenu, kuid varjatult - see ei kajastunud ametlikus võlgade statistikas (Spiegeli artikkel).


Loomulikult on need vaid väike osa Goldmani tehingutest, kuid olles aastate jooksul Goldmani tegevusi pidevalt jälginud, siis sellist käekirja on paraku palju.


Ehk (mädanenud) kirsiks tordi peal oli Goldmani CEO Blankfeini vastus hr. Smithi kirjale (link). Väidetavalt oli see kiri saadetud ainult Goldmani sisese memona, kuid vaadates sõnastust .. no ei kirjuta Goldmani mehed omavahel nii ümmargust juttu. See on ikka algusest peale mõeldud PR-teatena. Aga mis eriti huvitav, kirjas oli ka mainitud, et "Kõik kes Goldmanis arvavad teistmoodi, saavad anonüümselt juhtkonnale probleemidest teada anda. Meile teadaolevalt ei olnud hr. Smith seda võimalust kasutanud". Hmmm, teavitada saab anonüümselt, kuid Goldman teab, et ta ei olnud seda teinud?? No väga tabav antud peatüki taustaks.


 


 


Mis siis valesti läks?


Hr. Smith kirjutab ülaltoodud artiklis, et just viimasel aastal-kahel läks Goldmanis asi halvaks. Ei ole nõus, probleemid olid üleval juba palju varem. Kuid eks hr. Smith peab ka veidi õigustama seda, miks ta nii kaua siis küll Goldmani leival oli.


Mulle tundub, et võtmekoht oli aasta 1999, kui Goldman börsile tuli. See oli väga oluline struktuurimuutus, enne seda olid investeerimispangad partnerlusel põhinevad ettevõtted (partnership) - omanikud ehk partnerid vastutasid täies ulatuses, väliseid aktsionäre ei olnud. Kuid koos börsiletulekuga said Goldmanis osaluse ka täiesti ilma seotuseta kolmandad osapooled. Tänaseks on pea 70% Goldmani aktsionäridest välised - sealhulgas pensionifondid, naftasheigid ja eraisikud.


Kui me võrdleme tänast olukorda eelneva partnershipiga, siis on olukord kardinaalselt erinev. Vanasti juhtkond vastutas suurelt ka oma rahaga ning sellest kujunes ka kogu ettevõtte käekiri. Kui täna on enamus aktsionäre välised, siis justkui mängitakse teiste rahaga. See oli ka üks põhjus, miks 2008.a. kriisi eel olid paljud investeerimispangad oma bilansi riski väga kõrgele tõstnud (bilansimaht omakapitalist 20-30x kõrgem, jättes vähe ruumi eksimusteks).


Ajalugu vaadates ei ole ka Goldman alati selline olnud. Üsna legendaarne Goldmani juht oli John L. Weinberg (Bloombergi artikkel) , kes juhtis investeerimispanka aastatel 1976-1990. Ta keeldus ettevõtet börsile viimast ning lisaks ei tegelenud Goldman tema vedamise all vaenulike ülevõtmispakkumistega (hostile takeovers), tema meelest ei sobinud see eetiliselt Goldmanile. 1987.a. aktsiakrahhi ajal oli Goldman korraldaja ja underwriter Suurbritannia valitsuse tehingus, millega müüdi BP osalust. Kuigi juriidiliselt oleks saanud krahhi ajal sellest tehingust taganeda, otsustas Weinberg põhimõtteliselt sõna pidada ja tehingu lõpule. See tehing läks Goldmanile 100 miljonit dollarit maksma.


Üks suur probleem on ka selles, et Goldmani jaoks on väga olulist rolli mängimas nende enda kauplemisüksuse kasum - nad paigutavad igapäevaselt ka oma raha ja selles konkureerivad klientidega - tõsine huvide konflikt. Weinberg aastakümned tagasi ei lasknud oma positsioonide kauplemisel väga oluliseks kasvada, täna on see üks peamiseid tuluallikaid. Võib isegi öelda, et kauplejad valitsevad Goldmani.


 


Tulevik


Väga kaugele on Goldmani põhimõtted läinud nendest paari aastakümne tagustest aegadest. Ma arvan, et finantssektoris on ees seismas veel väga ulatuslikud muudatused, vaja oleks lahku lüüa investeerimispangandus ja tavaline pangandus. Investeerimispangad peavad taas muutuma partnership'ideks, kus vastutavad partnerid ja kes võivad tegelda keerulisema finantskeemiaga. Samas klassikalised kommertspangad peaks muutuma igavateks asutusteks, kus peamine on ainult laenamine ja hoiustamine, muuga praktiliselt ei tegeleta. Ja loomulikult uue kriisi korral ei saa tekkida situatsiooni, kus riigid peavad investeerimispanku päästma, ka regulaatorid peavad kvaliteetsemaks muutuma.


Goldmani tulevik väga roosiline ei paista, ettevõte on kultuuriliselt nii viltu läinud, et mulle tundub olukord päästmatu. Struktuurne viga. Raviks vaid ettevõtte juppideks jagamine ja eraldi üksustena jätkamine. Kuid Goldman on maailmas kujunenud väga oluliseks jõuks, kes oluliseks partneriks ka riikidele ja USAs on nende lobby-jõud väga suur, seega see üks murekoht - nende positsioon nii tugev, et kes neid suudab murda?


Laiemalt vaadates ma arvaks, et Goldmani mentaliteet on suur probleem kogu finantssektori jaoks. Kui vaatan finantssektoris ringi, siis enamus inimesi on mõistlikud ja jalad maas. Kui kasvõi Eesti seisukohast vaadata, siis meil sisuliselt ühtegi investeerimispanka enam ei ole ja Skandinaavia pankades on kriisi järel suhtumine oluliselt ratsionaalsemaks läinud.


Kuid Goldman (ja mõned teised sarnased) paistavad oma tegudega nii suurelt silma, et inimene tänavalt võtab hinnanguks, et kõik finantssektori inimesed on kaabakad. See ei ole küll tõsi, kuid 2008.a. kriisi järel kehtib paraku "guilty, until proven innocent" veel mitmeid aastaid.


Kristjan Lepik

Vaata lisaks:
Foorum: USA suuremad investeerimispangad
Foorum: Rahva viha pankade vastu

]]>
2012-03-16T13:04:00+02:00
Blog: #OccupyWallStreet - ainult plakatid või muutus? http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=47

#OccupyWallStreet (#ows) protestid jätkuvad ning mitte ainult USA-s, olles kandunud üle maailma. Mille vastu protestitakse? See on mõnevõrra segane, sest liikumisel ei ole liidreid ega otseselt ühtseid nõudmisi. Kuid palju inimesi on tänavatel protestimas. Miks?

Seda tuleks vaadata laiemalt. 2008. a. finantskriis oli ränk hoop maailma majandusele ning  tulebki arvestada „uue normaaltasemega“ – maailm on pärast kriisi muutunud ning enamikes regioonides ja sektorites on see normaaltase väiksem. Võib rääkida „enne kriisi“ ja „peale kriisi“ ajajärkudest, need on kaks erinevat maailma. Teoreetiliselt on uuele normaaltasemele üleminek lihtne – vaja oleks kogu maailmal uute oludega kohanduda. Olla väiksem, olla efektiivsem. Mis suuresti tähendab paljudes kohtades kärpimist ja püksirihma pingutamist. Ja see on midagi, mida lääne heaoluühiskonnad hästi teha ei suuda.


Kui me võtame pankade päästmise riikide poolt, Kreeka päästeoperatsioonid, globaalse rahatrüki – need on kõik meetmed kohandumise edasi lükkamiseks. Kergem on pea liiva alla peita, kui tunnistada, et maailm on muutunud ja peaksime kohanduma. Kuid ajalugu vaadates – kohandumisest reeglina ei ole siiski pääsu ning ravi edasilükkamine tulevikku teeb enamasti kogu raviprotsessi valusamaks ja kulukamaks.


Iga riigi majanduses võime eristada kolme suurt gruppi – riik, eraisikud ja ettevõtted. Kuidas on läinud neil kolmel kriisijärgses maailmas? Riikidel on olnud raske aeg, sest kriisi järel on tulud kukkunud ja kulud kasvanud – eelarved suurelt miinuses ning see on oluline põhjus praeguse Euroopa võlakriisi taga. Eraisikutel on samuti keerulised ajad – tööpuudus on kõrge pea kogu maailmas ning kuna laenukoormus oli enne kriisi kerkinud kõrgele, proovivad eraisikud praegu hambad ristis bilanssi parandada, makstes laene tagasi. Ka ettevõtete tuludele oli kriisi löök tugev, kuid globaalselt vaadates on ettevõtted taastunud kriisist väga hästi, näiteks USAs on ettevõtete kasumimarginaalid tegemas rekordeid. Seda on saavutatud efektiivsuse arvel, mille üks tahk on ka töökohtade vähendamine.


Seega laias laastus võib öelda, et ettevõtete tervis on peale kriisi maailmas parem kui riikide ja eraisikute oma. Siin peitub ka üks oluline tagamaa #ows protestide taga. Inimesed on pahased, et neil läheb halvemini, kuid seda ei saa öelda ärisektori kohta.


On väga sümboolne, et #ows on alguse saanud USAst. Sest just USAs on paljud sellised probleemid eriti teravad. Esiteks – USA on küll üks jõukamaid riike, kuid sealne keskklass on vaesem kui näiteks Lääne-Euroopa keskklass. Alloleval graafikul on toodud suuremate riikide kohta, kui suure osa tulust teenib jõukam 0,1% elanikkonnast. Näeme, et USA tase teistest riikidest tunduvalt kõrgem ning ka viimastel kümnenditel teinud suure tõusu.



Lisaks, kõige jõukam 1% elanikkonnast omab 42% riigi finantsvaradest. Ka sissetulekute ebavõrdsust mõõtva Gini koefitsendi järgi (link) on USA Euroopa riikidest tuntavalt kõrgema näitajaga, ebavõrdsus USAs suurem.  Seetõttu ongi mu jaoks üsna üllatav olnud, et USA keskklass seni nii vaikne on olnud ja #ows esimene tõsisem protestilaine. Kuid eelneva tõttu ka on väga osavalt valitud slogan "We are 99%" - väga paljud saavad sellega samastuda.


Teiseks, ma arvan, et USA praeguse majandusliku ja poliitilise riigimudeli kõige suurem puudus on lobby. See on kujunenud omaette tööstusharuks ning kriisi järel selle roll isegi kasvanud.  Millises piirkonnas on seal sissetulekud kõige suuremad? Silicon Valley? Ei. Washington.  USAs on riik kriisiga võitlemiseks majandusse paljude päästepakettidega sekkunud ja toetanud ettevõtteid, seega on paljude sektorite puhul oluline lobby-töö ning suhted riigiga. Kui kapitalismi ja vaba turumajanduse puhul peaks edukaim olema parim ettevõte, siis praeguses USAs võib parimast ettevõttest üle olla parima lobbytööga ettevõte. Lugesin mõned aastad tagasi USAs väga populaarse kirjaniku Ayn Randi ilukirjanduslikku teost „Atlas Shrugged“, kus autor kirjeldab ka aateliste ja korruptiivsete ettevõtjate omavahelist võitlust. Viimastel aastatel on seda mõnevõrra jube olnud meenutada – sedavõrd sarnased raamatuga on USAs pärast kriisi toimunud protsessid. Ja paraku mulle tundub, et on kasvanud ka selliste „ettevõtjate“ võimalused, keda karikaturist Gori joonistas esimese Eesti Vabariigi ajal.


Võtame kasvõi pankade ja autotööstuse päästeoperatsioonid USAs – ma arvan, et need olid head tehingud seotud ettevõtetele ning halvad maksumaksjale. Kapitalismi üks osa on see, et peab olema võimalus pankrottideks. See on süsteemi puhastav, kui nõrgemad ettevõtted selliselt süsteemist välja lähevad. Kuid 2008-2009 päästeoperatsioonidega jäeti ka ellu näiteks mitmed USA pangad, kes oleks pidanud turumajanduses oma tegevuse lõpetama. Ning kahtlemata taas mängis lahendustest olulist rolli poliitikute ja raha vaheline seos.


Tuleb tunnistada, et #ows plakatitel on ka majanduslikku pealiskaudsust. Tööpuuduse vähenemise poolt oleks me kõik, kuid selle kõrge tase praeguses majanduse faasis on paratamatu ja seda ei saa ükski poliitik alla tuua.  Ja emotsionaalselt on mõistetav ka „rahva viha pankade vastu“,  kuid ratsionaalselt ei ole selleks enam palju vajadust.  Regulatsioon pankade suhtes on juba karmistunud ning karmistub ka edasi. Pangad liiguvad üha enam traditsioonilise tegevuse juurde tagasi, võtavad hoiuseid ja annavad laenu, finantskeemilisi katseid enam ei lasta teha. Ning see vähendab ka pankade kasumlikkust järgneva viisaastaku jooksul.


Kuid kõige läbivam nõudmine on #ows puhul väga õige – tuleb vähendada korruptsiooni , võimalust rahalise toetusega mõjutada seadusandlikku protsessi.  Kuid arvestades kui juurdunud see USAs on, on väga raske näha lahendust selle kiireks lahendamiseks.


Kui vaadelda USA kaheparteisüsteemi, siis pidevalt keskmise valija arvamuse ja toetajate soovide vahel optimeerimine on viinud sinna, et klassikalise parem- ja vasakpoolsuse mõttes ei olegi enam eriti vahet, kas võimul on demokraadid või  vabariiklased. Kui vaadata tavakodaniku seisukohast, on Obama ja Bush olnud otsuste poolest väga sarnased presidendid.  Mulle tundub, et seda mõistab ka üha rohkem keskmine valija ja seega pettumust on üha rohkem mitte konkreetsetes parteides, vaid poliitikas tervikuna. Selline olukord loob potentsiaali nii USAs kui mujal radikaalsemate vaadetega protestiparteide võidukäiguks, kes erakordselt osavaid riffe oskavad populismikitarril tõmmata. Oleme suurte muutuste ajas ning USA on minu arvates nende riikide hulgas, kus muutused ei jää väikseks. Ärge alahinnake #ows’i  - kui see ka ise suureks ei kasva, võib käivitada teisi protsesse.


Kristjan Lepik

Artikkel ilmus 27. novembri Eesti Ekspressis.


 

]]>
2011-10-31T13:11:00+02:00
Blog: "Steve Jobs" - Walter Isaacsoni uus raamat http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=46

Vaid mõned nädalad tagasi lahkus Steve Jobs meie hulgast ning juba on USAs müügil tema elulooraamat. Kas raamat on väärt lugemist?


Esiteks, Walter Isaacson'i algmaterjal on erakordne - Jobs nõustus talle andma üle 40 intervjuu ning julgustas ka endaga seotud isikuid Isaacsoniga rääkima. Väidetavalt ise materjali mitte kontrollides, kuid seda on tema iseloomu arvestades väga keeruline uskuda.

Kuid ilmselt mõistis Jobs enda minekut ning tahtis kontrollida infot ja kuvandit, mis temast maha jääb, seetõttu nõustus ka muidu üsna kiivalt eraelu kaitsev Jobs ka ennast avama.


Isaacsoni raamat on kahtlemata huvitav, kuid ma oleks tahtnud, et ta Jobsi rohkem süviti oleks lahanud - tsiteeris rohkem teisi ja jäi pinnapealseks. Lisaks on tunda, et Isaacson ei olnud tehnoloogiaspetsialist ja ka tehnoloogiliselt jäi paljudes kohtades süvitsi minemata. Kuid algmaterjal on sedavõrd võimas, et raamatut on raske käest panna. Tuleb seda võtta rohkem ajakirjandust kui kirjandust.


Kuigi ka enne seda raamatut võis leida infokilde, mis viitasid Jobsi raskele iseloomule, siis raamat paljastab selle täies valguses. Kui Jobsile midagi ei meeldinud, võis ta selle ülima kriitikaga maha teha, hoolimata teistest. Empaatiavõime paistis tal tõepoolest väga nõrk, kuid see oli tema jaoks suurema eesmärgi nimel - teda huvitas, et ettevõte suudaks erakordseid asju luua ning selle nimel oli ta valmis kõigest teerulliga üle sõitma. Kohati suutis ta nii enda kui teiste jaoks reaalsust moonutada, kolleegid nimetasid seda reality distorion field. See oli sageli positiivse tulemiga, kuid tema enesekindlus kujunes nii kõrgeks, et kui tal vähk esimest korda diagnoositi, siis ta 9 kuud üritas seda taimede ja muu alternatiivmeditsiiniga ravida, keeldudes operatsioonist. Raske öelda, kas see oleks talle palju eluaastaid juurde andnud, kuid seda võiks tõenäoliseks pidada küll. Geniaalsusega kipuvad kaasas käima kõrvalnähud ja need võisid ka Jobsi maise elu mõnevõrra varem lõpetada.


Üks huvitav mõte tekkis - kas Jobs ja Apple tooted ei olnud mitte väga sarnased? Paistis ju Jobs ka oma tootetutvustuste ajal enamasti väga malbe geenius, kuid praktikas oli ta üsna mitme nurga alt vaadatuna täiesti talumatu inimene. Samamoodi Apple tooted - geniaalne disain ja kasutusmugavus, kuid pealispinna all suletud tarkvara ja suletud süsteem, mis raskendab ligipääsu kolmandatele osapooltele ja võimaldab Applel teenida kõrgemaid marginaale. Igatahes arvan, et Jobs oli sedavõrd jõuline isiksus, et Apple ei ole pärast teda enam samasugune. Inertsist ehk mõnda aega on, kuid kahe aasta pärast on ettevõte tõenäoliselt juba selgelt muutunud.


Kusjuures, tundub, et Jobsi peamine motivaator ei olnud siiski raha, vaid toode. Tal oli täilik kontrollifriik, valmis juhina sekkuma detailidesse kordades rohkem kui ühegi sarnase ettevõtte juht, kuid selle tulemusena on ka mitmed tooted väga lähedal perfektsusele. Ning Apple puhul oli ka väga oluline see, et vaatamata börsiettevõtte staatusele, oli siiski toode esikohal, mitte kasum. Enamikes ettevõtetes on siiski vastupidi, kuid Jobsi lähenemine oli minu meelest väga õige - kui suudad pakkuda ettevõttena või eraisikuna midagi millest teistel lisaväärtus tekib, siis tõenäoliselt tuleb sellega kaasa ka kasum.


Ajalukku läheb Jobs kindlasti. Ja sama suurte tähtedega nagu näiteks Henry Ford. Vaatamata oma hullule iseloomule, oli Jobs erakordne juht ja ettevõtja (entrepreneur, mitte businessman) ja ta suutis revolutsiooni teha, tema tooded maailma muuta. Olgu selleks siis kas Pixari Toy Story, mis mõjutanud miljoneid lapsi üle maailma või iPad, mis tõenäoliselt muudab maailma rohkem kui täna seda mõistame. Seda raamatut lugesiniPad 2 peal, mis minu arvates on kõige geniaalsem tehnoloogiatoode, mida ma kunagi käes hoidnud ja neid on aastate jooksul olnud palju.


Here's to crazy ones (video). Vaatamata kõigele, tuleb meil olla väga õnnelik, et selliseid inimesi on olnud ja neid on nähtud.


Kristjan Lepik

Vaata ka TI foorumeid:
Apple (AAPL)
Platvormide võitlus - Android vs. Apple iOS

]]>
2011-10-26T00:27:00+02:00
Blog: Hispaania valimised ja mõju Euroopale http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=45

Hispaanias toimusid nädalavahetusel kohalikud valimised. Ma kujutan ette, et paljudel on raske talitseda oma ükskõiksust sellise teema suhtes, kuid siiski siin olulisi nüansse, millega peab Euroopa tuleviku suhtes arvestama.

Hispaanias kaks suurt parteid - vasakpoolne Partido Socialista Obrero Español (PSOE) ja parempoolne Partido Popular (PP). Ülejäänud pisemad, 2008.a. valimistel teised üle 4% häältest ei võtnud. Vasakpoolne PSOE on olnud võimul 2004. aastast ning nüüd said nad kohalikel valimistel päris suure kaotuse  - PP sai 38% häältest ning PSOE vaid 28% häältest. Peaminister Zapatero pidi ka tunnistama allajäämist: "PSOE selgelt kaotas need valimised". Näiteks Barcelonas (kõrvalmärkus - kas on maailmas lahedamat linna?) kaotas PSOE võimu esmakordselt pärast 1979. aastat.


10 kuu pärast on Hispaanias parlamendivalimised, arvestades PP suurt ülekaalu, on päris suure tõenäosusega ka seal neil võiduvõimalus. Euroopa mõistes on see oluline seetõttu, et antud sündmused selgelt nõrgendavad valitseva partei poliitilist kapitali ning väga vajalik kärpimine muutub Hispaanias sellega raskemaks. Eriti arvestades, et Zapatero juhib praegu vähemusvalitsust ning ei saa välistada ka erakorraliste valimiste võimalust.


 


Miks kaotus?


Olles jälginud Hispaania uudiseid ja inimeste meelestatust, tundub mulle, et valitseva partei suhtes kriitika ei tule rahva poolt parem-vasak maailmavaatest, vaid pahameelest majandusliku raskuse suhtes. Väga palju muret tuntud valitsuse kärpimise pärast, kuid see on möödapääsmatu ja vaevalt parempoolne valitsus vähem kärbiks. Lisaks - nii Eestis kui Hispaanias ei mõista enamus inimesi seda, et kõrge tööpuudus ei ole ainult riigi enda mõjudest tekkinud, vaid selgelt globaalne probleem pärast 2008. aasta kriisi.


Hispaanias oli kinnisvarabuum veel hullem kui Eestis ja nüüd on (ka väga loogiliselt) tagasilöök nii suure pidutsemise järel tuntav. Tööpuudus on juba 21% juures ning ka riigifinantsid ei ole kiita - eelarve miinuses ning riigivõlg pidevalt suurenemas. Seega kui PIHIK-riike (Portugal, Itaalia, Hispaania, Iirimaa, Kreeka) on järjest riigivõlakirjade pingega sunnitud IMF-i ja EL käest laenupaketti vastu võtma, siis üha enam räägitakse sellest, et Hispaania on järgmine. Seega väga ärevad ajad praegu Hispaanias ja ka Euroopa jälgib neid ilmselt murelikult. Tõenäoliselt viimased valimised toovad rohkem muret ka Hispaania riigivõlakirjade suhtes.


Seega rahvas on pahane selle peale, et majanduslikult läheb halvasti. Kuid kommentaare vaadates ei tundu see mulle kvaliteetne pahameel. Ei öelda, et "see partei tegi maailmavaateliselt valesid otsuseid, meie strateegia ei ole õige", vaid pigem "läheb halvasti, valime kedagi muud". Kuid see reeglina lahendust ei too. Majanduslikult on Hispaania sellises kohas, et neil ei ole valida hea ja halva vahel, vaid halva ja halvema vahel - väga muud varianti kui majanduslikult mõned aastad kannatada, ei ole.


Nädal enne valimisi oli ka väga palju inimesi tänavatel olemasoleva korra vastu protestimas, rahva pahameel on kõrge. Protestijad on enamuses just noored, kelle hulgas tööpuudus on eriti kõrge (ulatudes 45% protsendini). Lõuna-Euroopa probleem tundub ka selles, et kui Eestis kriisi ajal inimesed aksepteerisid kärpeid, siis seal on heaoluühiskond kestnud sedavõrd pikalt, et inimestel puudub valmisolek püksivöö peal üks aste väiksemaks tõmmata.


 


Murettekitavad poliitilised trendid Euroopas


Kuid rahva pahameelega ei ole Hispaania kindlasti ainus, meenutagem kasvõi Põlissoomlaste hiljutist võitu - see ei tulnud ju seetõttu, et neil oleks väga hea programm (seal ei olnud ju palju sisu), vaid seetõttu, et rahvas tahtis muutust. Kuid muutuse juures ei vaadata enamasti seda, kas see muutus ka meile uued ja kvaliteetsemad valitsemise vormid toovad. See on vähemalt minu jaoks murettekitav poliitiline trend Euroopas, riskid on suurenenud populistlike jõudude esilekerkimiseks. Ning kui ajalugu vaadata, siis kahjuks võib märgata päris palju sarnaseid jooni 1930-ndate Euroopaga ..


 


Poliitika ja majandus


Tuleb ka tunnistada, et majanduse ja turgude analüüsimisel on ülimalt tähtsaks kujunenud viimastel aastatel poliitika analüüsimine. Ma loeks siia alla ka keskpankade (eriti USA FED) rahapoliitika. Riikide sekkumised majandusse on olnud erakordselt suured ning see on tõenäoliselt jätkumas.


Kui vaadata kasvõi väga oluliseks kerkinud teemat - kas Kreeka saab hakkama ilma maksejõuetust (default) välja kuulutamata? Siis see ei ole tänaseks enam majanduslik otsus, vaid poliitiline otsus. Seega ükskõik kui hästi majanduslikke protsesse analüüsida, kui sinna juurde poliitilisi mõjusid mitte arvestada, on tulemus tõenäoliselt halb. Seetõttu lähiaastatel poliitiliste suundade analüüsimine väga tähtis ning Euroopa sündmustel hoian kulli kombel teravat pilku pidevalt peal.


Kristjan Lepik


Vaata lisaks foorumeid:
PIGS (Portugal Italy Greece Spain)
Euroopa tulevik?

]]>
2011-05-23T12:17:00+02:00
Blog: USA Kongressi vahevalimised - mõju turgudele http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=44

2. novembril toimuvad USAs Kongressi vahevalimised, mis kindlasti olulised ka finantsturgudele. USA Kongress jaguneb kaheks - Senat (Senate) ja Esindajatekoda (House of Representatives ehk kõnekeeles House). Praegu on ülekaal demokraatidel, mis tähendab et ühtsed jõud nii Kongressis kui presidenditoolil.


Kuid USAs toimub praegu poliitiliselt sama, mis väga paljudes teistes maailma riikides - rahvas on valitsevate jõudude peale pahane ning protestiks valib teisi erakondi. USAs on president Obama populaarsusreitingud väga madalale langenud (40% juurde) ning rahvas rohkem vabariiklaste poole kaldunud.


Seetõttu ka demokraatidel Kongressi valimised lähevad tõenäoliselt üsna halvasti. Intrade.com on USAs üsna levinud ennustussait ning selle järgi Esindajatekojas demokraatide võiduvõimalused pea nullilähedased (5% juures, link) ning Senatis on langenud 50% juurde (link). Seega kujuneb valimiste puhul peamiseks võitlustandriks Senat.


Juhul kui vabariiklased ka seal võidavad, siis on Kongress nende käes ning Obama peab oluliselt oma positsioone muutma, kuid vabariiklased tõenäoliselt tegutsevad siis juba 2012 presidendivalimiste suunal ning üritavad demokraate (Obamat) võimalikult palju halvas valguses näidata. Koostöö Kongressi ja presidendi vahel saab olema väga raske.


Kui demokraadid siiski Senati võidavad, siis on Kongressi erinevad kojad erinevate erakondade käes ning Kongressi efektiivsus ilmselt väga madal. Seega on suuresti küsimus selles, millises vormis patiseisu USA peale vahevalimisi jõuab.


 


Mõju finantsturgudele


Ajalooline analüüs näitab, et patiseis Kongressis on USA aktsiaturgude jaoks pigem positiivne olnud. Kuid seekord oleme üsna teistsuguses olukorras - kriisi järel oleks USA-l vaja väga efektiivset Kongressi, et kiirelt muutustele reageerida ning reformida majandust. Seega ma peaksin praeguses olukorras tõenäoliseks, et patiseis Kongressis on USA majanduse jaoks halvem lahendus kui praegune demokraatide võimulolek. Patiseis on hea tugeva majanduse korral, kuid viletsa majanduse korral mitte niivõrd.


Tõsi, vabariiklased on küll ettevõtlust rohkem toetavad ning selle läbi oleks ka positiivset mõju, kuid et vastanduda Obamale on vabariiklased lubanud viimasel ajal kärpida tugevalt ka USA riiklikke kulutusi. Mulle on juba mõnda aega muret teinud USA riigieelarve suur defitsiit ja võimul olevate jõudude ükskõiksus selle suhtes. USA riigieelarve defitsiit on pea 10% SKP-st, järgmisel aastal hinnanguliselt 1,25 triljonit dollarit (see on Eesti riigieelarve x 160 ..). Seega pikas perspektiivis on vabariiklaste lähenemine kahtlemata vajalik, kuid lühemas perspektiivis see survestab majandust.


Üks väga oluline nüanss USA majanduse jaoks on ka "Bushi maksukärbete teema" (kehtestatud 2001.a. ja 2003.a.) - kui midagi ei tehta enne selle aasta lõppu, siis need maksukärped aeguvad. Ning kuigi see tooks riigieelarvesse järgneva 2.a. jooksul ca. 300 mlrd. dollarit, siis tuleks see raha tarbijate taskust ning arvestades USA tarbija üsna kesist tervist ja seda, et USA SKP-st moodustab sisetarbimine ca. 70%, siis oleks see kindlasti löök ka majandusele. Seega aktsiaturgude jaoks on väga oluline ka see, kas Kongress suudab jõuda üksmeelele nende pikendamise suhtes. Täna paistab tõenäoline, et mingis vormis pikendamine siiski tuleb, kuid ilmselt kärbitud kujul.


Kokkuvõttes on finantsturud seni väga muretud olund Kongressi vahevalimiste suhtes, kuid mu meelest alahinnatakse patiseisu pidurdavat mõju. Patiseis Kongressis tähendaks suuresti seda, et stiimulpakette majanduse toetamiseks USAs enam eriti ei tule ning kogu majanduse turgutamine jääb rahapoliitika peale. Ehk FED ja rahatrükk. Kuid raha saab siiski trükkida vaid piiratud mahus ning USA majanduse jaoks oleks praegu sobivam siiski stiimulpakettide kasutamine, kuid tõenäoliselt see uks on mõneks ajaks nüüd lukus.


 


Pikema perspektiivi poliitiste mõjude analüüs majandusele


Põhimõttelised erinevused vabariiklaste ja demokraatide vahel on väga napid ..



Kristjan Lepik

]]>
2010-11-01T22:30:00+02:00
Blog: Protektsionism - tõsine oht globaliseerumisele http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=43

 


Maailma majandus on väiksem


Olen juba mõnda aega rääkinud protektsionismi ohust - globaalse kriisi tulemus on suuresti see, et maailma tarbimine on mõnevõrra väiksem ning uus normaaltase väga paljude sektorite jaoks madalam. See tähendab, et keskmisena peavad paljud asjad veidi väiksemaks muutuma. Kuid see on üsna ebameeldiv protsess.


Viimastel G-20 kohtumistel on rõhutatud üksmeelselt riigimeeste poolt, et protektsionismi vastu võitlus tugev. Kuid kui loosungid alla lastakse ja kõik koju lähevad, siis vaikselt protektsionismiga hakatakse tegelema. Mõelge ise - kui USAs ja mitmetes Lääne-Euroopa riikides on tööpuudus 10% juures, siis miks nii hoogsalt importida, peaks ehk ise tegema?


Eriti on see teema õhku tõusnud pärast demokraatide võimuletulekut USAs, nad on selgelt protektsionistlikuma vaatega olnud kui vabariiklased.


 


USA vs. Hiina


Viimasel nädalal on teema rohkem üles kerkinud, põhjuseks see, et Obamalt nõuavad ametiühingud kõrgemaid tolle Hiina autorehvidele. Nende väitel aitaks see säästa USAs 100,000 töökohta. Reedel (12. september) tuligi uudis, et USA kehtestab Hiina rehvidele 35% kõrgema tollimaksu (Bloomberg). Hiina omakorda alustas selle peale uurimist USA toodete suhtes (Bloomberg).


Kui 2004. aastal moodustas Hiina rehvide import USAsse 14,6 miljonit, siis 2008. aastaks oli see rohkem kui kolmekordistunud, jõudes 46 miljonini. Seega on ehk arusaadav USA rehvitootjate pahameel, kuid see on globaalne efektiivsus - kui sa odavamalt toota ei suuda, pane pood kinni. 35% toll on väga suur number, see tõmbab Hiinast tuleva impordi USAsse ilmselt üsna kiiresti alla.


1930-ndate globaalse depressiooni üks suur võimendaja oli protektsionism. Alguse sai see 1930. aastal ning taas USAst, võeti vastu Smoot-Hawley Tariff Act (Wikipedia), millele omakorda teised riigid vastasid omapoolsete tollidega.


Protektsionismis eriti võitjaid pole, seega USA kõnnib praegu väga riskantset teed. Hiina oleks globaalse allhankijana üks suuremaid kaotajaid protektsionismist, kuid arvestades, et nad on kõige suuremad USA riigivõlakirjade investorid, on neil ka mitmeid hoobasid, millega USA-d mõjutada. Ning kui USA samas vaimus jätkab, siis Hiina vastamata ka ei jäta. Seega üks väga oluline trend, mida globaalselt jälgida.


Kristjan Lepik

Vaata ka: Foorum - Protektsionism

Täiendus: Üks foto Singapurist. Ilus pilt? Pildil on kaubalaevad, kuid eripära see, et need on tühjalt seisvad laevad, alanenud globaalse nõudlusega nende teeneid enam ei vajata. Kui buumi ajal oli puudus laevadest, siis praegu on 12% maailma kaubalaevadest ootel. Kuigi just praegu oleks paras aeg hakata jõuluhooajaks kaupu vedama. Maailma majandus on väiksem.

Allikas: Daily Mail - Revealed: The ghost fleet of the recession


]]>
2009-09-13T23:00:00+02:00
Blog: Blog: Eesti SKP muutusest ning statistikast http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=42

Eesti esialgne SKP 2009.a. II kvartalis langes eelmise aastaga võrreldes -16,6%. Ligikaudu 2% ka meie ootustest parem. Kuid selline "pealkirjanumber" ei anna ilma detailse vaatluseta eriti palju infot. Statistiliselt räägitakse SKP muutusest enamasti eelmise aastaga võrreldes ning seetõttu sõltub muutuse number väga palju sellest, milline oli olukord eelmisel aastal.




Balti näide

Heaks näiteks on Baltikumi II kvartali SKP languste võrdlemine. Top on järgmine:

1. Leedu -22,4%
2. Läti -19,6%
3. Eesti -16,6%

Need ka kogu maailma lõikes suurimate languste hulgas (-20% aastane langus sarnaneb sõdade ajal tekkivale muutusele, st. on väga erakordne). Kuid kas see siis tähendab, et Leedus on seis kõige hullem? Ei.

Allolev tabel näitab, et kui Eesti ja Läti vajusid SKP numbriga miinusesse juba II kvartalis 2008.a., siis Leeduga juhtus see alles IV kvartalis. Kuna võrreldakse eelmise aastaga, siis see tähendab ühtlasi seda, et viimase SKP näidu arvutamisel on Leedu võrdlusbaas 2008. aastast oluliselt kõrgem kui Lätil ja Eestil ning seetõttu nende 2009.a. II kvartali näit "koledam".



Seetõttu tuleb parema ülevaate saamiseks vaadata ka sessoonselt korrigeeritult muutust võrreldes eelmise kvartaliga.

Ühtlasi tähendab ülalolev tabel, et edaspidi on võrdlusbaas allapoole tulemas ning seega "pealkirjanumber" SKP jaoks paranemas. Kui olukord III kvartalis stabiilsena püsib, siis tuleb Eesti III kvartali SKP juba ca. 13% juurde. Pealkiri viitab siis paranemisele, kuid sisuliselt on tegu paigalseisuga.

Siiski, arvestades kriisi ulatust, on ka paigalseis täna Eesti jaoks hea. Selles, et Eestis mõningane stabiliseerumine tekkinud, on olulist rolli mänginud globaalne majanduspilt. Keskpankade erakordne sekkumine (intresside alandamine ja rahatrükk) on toonud globaalse majanduskliima stabiliseerumise ning selle mõju jõuab ka Eestisse. Tasuta lõunaid siiski ei ole ning näiteks USA võtab sellise lõdva fiskaalpoliitikaga ka tuntavaid riske (dollari nõrgendamine, inflatsioon ja riigivõlakirjade intresside tõus), kuid Eesti jaoks on selline tegevus suureks abiks olnud - kriisi jätkuv halvenemine oleks olnud suur probleem, praegune stabiliseerumine annab ettevõtetele ja töötajatele aega raskemate oludega harjuda.

Eesti jaoks selle langustsükli kõige kriitilisem periood tuleb ilmselt 2009 IV kvartal ja 2010 I kvartal, meie hinnangul on majanduskeskkonnas seis siis tänasest raskem. Kuid statistiliselt peaks tõenäoliseks, et sellest tänasest -16,6% näitajast suuremat miinust me selle tsükli käigus enam ei näe.

Kristjan Lepik

]]>
2009-08-12T11:00:00+02:00
Blog: 2008. a. prognooside ülevaade http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=40

Oleme viimastel aastatel foorumis teinud uue aasta kohta ka ennustusvõistluse (vt. 2008.a.)ning ma vaatan uue aasta saabudes ka tavapäraselt prognoosid üle. Lisasin nii esialgse prognoosi teksti (kursiivis) kui ka lühikese kommentaari sündmustele.

1. USA S&P 500 aktsiaindeks (praegu 1468 punkti)
Ennustus: 1300 punkti.
Ma arvan, et doominoklotside kukkumine jätkub - kinnisvara -> finants -> tarbija -> jaekaubandus -> tehnoloogia. Krediidimull on liiga suur probleem, et see paari kvartaliga lahendada. Minu jaoks on juba mõnda aega väga tõenäoline olnud raske maandumine USAs, nüüd paistab, et vaikselt hakkavad ka analüütikud seda meelt minema. Stock-pickeri turg ehk indeksite tootlus on kesine, kuid koos turu allamüügiga müüakse ka mõned tugevad üksikaktsiad väga odavaks.


Lõpptulemus: 903 punkti
Kommentaar: Mõttesuund oli õige, probleemid üsna ülaltoodud kujul kerkisid. Kuid ei osanud oodata probleemide nii kiiret eskaleerumist, nagu see 2008. aasta teisel poolaastal juhtus.  Tasub ka märkida, et samal ajal prognoosisid pea kõik Wall Streeti analüütikud vähemalt 1500 punkti taset indeksile.


2. USA Nasdaq indeks (praegu 2413 punkti)
Ennustus: 1900 punkti
Aastatel 2000-2002 sai tehnoloogiasektor väga tugevalt pihta - nõudlus oli paljuski paisutatud omavaheliste tellimustega ning tarbija jahtumine mõjutaks ka oluliselt nõudlust. Deja vu? Mulle tundub küll. Kohati on tehnoloogias valuatsioonid taas ulmeliseks läinud. Tehnoloogiasektor on vanast majandusest vähem kukkunud, kuna turg arvab praegu, et tehnoloogia ei saa USA jahtumisest nii pihta, kuna globaalne nõudlus päästab. Ma arvan, et see on eksklik ja tehnoloogia kukub rohkem kui vana majandus.


Lõpptulemus:  1577 punkti
Kommentaar:  Tehnoloogia tõepoolest 2008. aasta teisel poolaastal müügisurve alla sattus ning käitus vanast majandusest nõrgemalt. Kuid veidi sai taas alahinnatud liikumisulatust. Etteruttavalt ütleks, et arvaks tehnoloogiasektori suhtes, et ka 2009. aasta saab turu keskmisest raskem olema.



3. Hiina CSI 300 aktsiaindeks (
praegu 5339)
Ennustus: 3500 punkti
Kui USA tarbija ikkagi oluliselt jahtub, siis USA suur alltöövõtja Hiina kannatab ka. Meeletud tootmisvõimsused on ehitatud, kuid kohati on need liigsed. Kui USAst nõudlus ära kukub, mõjutab see Hiinat kõvasti, nii tugev Hiina veel pole, et suudaks sisemaise nõudlusega selle asendada. Mull hakkab läbi saama, kuid eks selliste aktsiaturu mullide lõppu on pea võimatu ennustada. Ma siiski olen arvamusel, et tõenäosus on suurem, et see 2008 lõhkeb kui see, et ralli edasi käib.


Lõpptulemus:  1817 punkti
Kommentaar:  See prognoos oli üsna hüüdja hääleks kõrbes, sest 2008. aasta alguses olid Hiina suhtes investorite arvamused väga positiivsed, arvati, et Hiinat muu maailma jahtumine ei puuduta. (kas see ei tundu oluliselt kaugemal kui 12 kuu kaugusel). Kuid Hiina aktsiaturg kukkus paljude jaoks ootamatult juba enne olümpiamänge ära ning on olnud üks 2008. aasta nõrgemaid esinejaid.



4. Arenevate turgude aktsiaindeks
(MSCI Emerging Markets, praegu 1245 punkti)
Ennustus: 800 punkti
Turg arvab praegu, et Arenevad turud on ennast USAst suutnud lahti siduda ja kui USA jahtub, las ta siis jahtub. Ma arvan, et USA ja Euroopa jahtumine võib paugu panna päris võimsa. Kuna arenevad turud on harjunud väga kiire kasvuga, siis on võimalik löök tugevam kui lääneriikidele. Mulle meeldivad nii mõnedki arenevad turud sisuliselt (KIE, Arenev Aasia), kuid hinnatasemed on mu jaoks täiesti vastuvõetamatud, mina nendelt tasemetelt investorina arenevaid turge osta ei julgeks.

Lõpptulemus: 567 punkti
Kommentaar:  Olen arenevate turgude suhtes skeptiline olnud juba mitu aastat, sel aastal sai ka pidu läbi. Ootasin tuntavat langust, kuid ka siin alahindasin võimalikku kukkumisulatust.



5. Nafta
(Light Crude, praegu 96 dollarit/barrel)
Ennustus: 75 dollarit/ barrel
Globaalse nõudluse jahtumine jahutab ka naftahinda. Tänane naftahind sisaldab juba ka seda ootust, et globaalne tugev kasv jätkub. Isegi kui kasv väga ära ei kuku, vaid lihtsalt jaheneb mõõdukalt, tähendaks see juba ilmselt oluliselt madalamat naftahinda. See on täna globaalselt küll üsna erinev enamuse nägemusest (nafta 200!!), kuid mulle tundub selline dünaamika tõenäolisem.


Lõpptulemus: 44,6 dollarit / barrel
Kommentaar: Kirjutasime naftast skeptilise lugudeseeria (link) ning sel ajal saime omajagu võtta negatiivse vaate eest.  Sattus see ju ajaliselt ilmuma vahetult enne naftamulli lõhkemist. Kuid nii kiiret ja ulatuslikku mulli lõhkemist ei osanud ka meie oodata – kui naftahinna tipp aasta keskel oli 147 dollari juures, siis praktiliselt sirgjooneliselt kukkus nafta aasta lõpuks 40 dollari juurde. Uskumatu liikumine, kuid ka see oli globaalse majanduse jahtumise hirmu tulemusena.  Seetõttu jäi minu prognoositud kukkumine liiga mõõdukaks.



6. EUR/USD kurss
(praegu 1,46)
Ennustus: 1,35
Dollari suhtes on ka kõik väga negatiivsed. Jah, USAs on probleemid päris tõsised, kui valuutasid noteeritakse paaridena - EUR/USD tähendab vastaspoolena EURi ning suure tõenäosusega tähendab USA jahtumine problemaatikat ka Eurotsoonis. Hispaania kinnisvaramulli lõhkemine on vaid üks näide. Seega ma arvan, et USD aasta lõpuks euro vastu tugevneb. Hoian ka oma portfellis praegu USD riski lahti.

Lõpptulemus: 1,39
Kommentaar: Selle prognoosi suhtes ei oskagi väga kurta, arvestades dollari volatiilsust 2008. aastal, on see üsna hästi pihta saadud.



7. EUR/EEK kurss
(praegu 15,6466)
Ennustus: 15,6466
Väga suure tõenäosusega on ka aasta pärast kurss sama. Pikemalt siin.


Lõpptulemus: 15,6466
Kommentaar: Krooni suhtes oli hirmu küll kohati palju, kuid ratsionaalselt mõtlejatel 2008. aastal ei olnud krooni pärast vaja paanikat tunda.



8. OMXT indeks
(endine TALSE, praegu 744 punkti)
Ennustus: 600 punkti
Meie kodubörsi liikumine sõltub väga suuresti välisinvestoritest. Ning väga raske on näha katalüsaatorit, mis neid taas ostma paneks. Mingi hetk loob see suurepäraseid ostukohti, kuid mulle tundub, et selle hetkeni on veel tublisti aega. Pikemalt siin.


Lõpptulemus:  275
Kommentaar: Võiks öelda, et tublisti sai langusulatust alahinnatud, kuid kohalikest turuosalistest kõige täpsem prognoos – sellist lageraiet ei oodanud keegi.



9. Tallinna Kaubamaja (TKM1T) aktsiahind
(praegu 8 EUR)
Ennustus: 4 EUR
Tarbimise jahtumine mõjutab Tallinna Kaubamaja aktsiat oluliselt rohkem kui turg seda praegu ootab. Ja ka Läti laienemist on alustatud väga halval ajal.
Lõpptulemus:  2,08 EUR
Kommentaar:  Jällegi sama – prognoosi suund õige, kuid langusulatust alahinnatud.


10. Arco Vara (ARC1T) aktsiahind (praegu 1,46 EUR)
Ennustus: 0,8 EUR
Kinnisvaraturu jahtumine jätkub ja sõltumata sellest kui tark sa oled, on raha väga keeruline teha. Ka juhtkonna vahetus on negatiivne uudis sellises turusituatsioonis. Väga palju sõltub sellest, kui targalt Arco suudab oma likviidsust kasutada. Kui see Bulgaariasse ja Rumeeniasse uputatakse, siis on aktsial veel rohkem ruumi allapoole.


Lõpptulemus:  0,17 EUR
Kommentaar:  Ootasin pea -50% hinnalangust aktsiale, kuid ikka jäi väheks – seda, et 2,40 EUR IPO hinnast nii kiiresti nulli juurde jõutakse, oli küll väga raske ette näha.  Hullud ajad.



11. Eesti SKP kasv
(2007.a. 7% juures)
Ennustus: 4%
See on meie lugudeseerias välja käidud "ametlik prognoos". Kuid mitmed näitajad on kiiresti halvenenud ning minu silmis on kasvanud koos sellega ka tõenäosus, et jääme sellest numbrist allapoole.


Lõpptulemus: ca. -2,5%
Kommentaar:  Meie prognoos oli sel hetkel küll kõige negatiivsem, kuid siiski päris tublisti liiga optimistlik.  Globaalse kriisi ägenemine pani kohe mitu protsendipunkti juurde.


12. Tallinna kesklinna korterite ruutmeetrihind (praegu 31 125 eek)
Ennustus: 25 000 eek
Langus jätkub, oleme sel teemal juba päris palju jahvatanud, aga pikemalt siin.


Lõpptulemus:  23 887 eek
Kommentaar: Eesti kinnisvaraturg liikunud väga prognooside kohaselt, kinnisvaraturu trendid pikemad ning seetõttu mõnevõrra lihtsam prognoosida. Kuid tuleb siin ka meeles pidada, et veel 2007. aasta lõpus olid väga paljud kinnisvaraturu suhtes positiivsed.


13. Valitsuse moodustanud erakonnad
Ennustus: Minu silmis on päris suur selle sündmuse tõenäosus, et majanduse probleemide ja eelarve defitsiidi tõttu on meil aasta lõpuks uus valitsus. Ei ole piisavalt kõva poliitkunn, et täpseid nimesid pakkuda oskaks.

Lõpptulemus: Eksisin, valitsus püsib. Väga tore – stabiilsust on praegu vaja.


14. Kas Eesti riigieelarve jääb defitsiiti? (jah/ei)
Ennustus: Väga suure tõenäosusega jääb, tulud on selgelt liiga optimistlikult prognoositud. Maksulaekumine jaheneb koos majandusega.


Lõpptulemus:  Prognoos oli kahjuks õige, negatiivse lisaeelarvega oldi sunnitud tulude poolt 6,1 miljardi krooni jagu kärpima. Täpsemalt saab lugeda meie värskest artiklist: Eesti majandus 2009 V: Valitsussektor



15. Edukaim eestlane Pekingi olümpiamängudel
Ennustus: Kanter - järgime trendi.


Lõpptulemus: Nii ka läks, puhas kuld!



Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt  võib öelda, et selliselt aastalõpu seisu prognoosimine on päris keeruline – kõikumised aasta lõpus võivad suured olla. Üheks näiteks siin kasvõi nafta hind – veel mõned päevad enne aasta lõppu oli see 35 USD juures, aasta lõpuks suutis tõusta 45 USD juurde – pea 30% tõusu. Seega võiks olulisemaks pidada prognoosi suunda, täpset taset kohati väga raske prognoosida, eriti kui sellises mahus erakordseid sündmusi nagu 2008. aastal. Allolevas tabelis on toodud kõigi foorumis prognoosijate tulemused ning ka see, kui mitmel juhul prognoosi suund õige oli. Tuleb märkida, et pea kõik osalejad prognoosisid üle 50% juhtudest suuna õigesti.



Kuid selliselt prognooside kirjapanek ja oma mõtete lisamine on hea ülesanne ning ka hiljem hea antud hetke fikseerituid mõtteid vaadata. Seetõttu soovitan ka 2009.a. prognooside tegemisest osa võtta, seda saab teha siin foorumis.  Ning võib ka mõttel veidi laiemalt lennata lasta ning prognoosida erakorralisi 2009. aasta sündmusi teises foorumis.

Lisan ka oma 2009.a. prognoosid foorumisse 15. jaanuariks ning kui Eesti majandust puudutava lugudeseeria lõpetame, siis avaldame ka prognoosi 2009. aasta globaalse majanduse kohta.

Kristjan Lepik

]]>
2009-01-06T01:07:00+02:00
Blog: Tarkinvestor.ee pühadetervitus http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=39

 

2008. aasta on olnud maailma finantsturgudel pehmelt öeldes epohhiloov - sündmused on olnud erakordsed ja olukorrad muutunud erakordse kiirusega. Mäletan, et kui lugesin kunagi raamatut USA hedge-fondi Long-Term Capital Management (LTCM) probleemidest aastal 1998. aastal, siis tundus investeerimispankade kordineeritud päästeaktsioon ja FED-i sekkumine huvitav ja erakordne. 2008. aasta on need sündmused vähemalt kümnekordselt ületanud ning pole kahtlustki, et sellest ajast palju raamatuid kirjutatakse. Tuleks selle aasta kohta ilmselt eraldi riiul teha.


Rasked ajad on ühtlasi ka väga õpetlikud ning mõne aja pärast hakkab jälle paremaks minema. Millal? Kirjutame praegu lugudeseeriat Eesti majandusest ning uue aasta alguses globaalsest majandusest, seal otsime ka vastust. Kuid nagu viitame ka oma pühadekaardil - ärge unustage laia vaadet! Häid pühi!

Kristjan Lepik


(joonistuse autoriks Kristel)

]]>
2008-12-23T14:52:00+02:00
Blog: Mõned mõtted Rootsi finantssektori abipaketi kohta http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=38

Rootsi valitsus teatas 20. oktoobril, et on kokku pannud 1,5 triljoni Rootsi krooni suuruse abipaketi finantssektorile. Rootsi riigi poolt oli tugi oodatud, sest mujal Euroopas olid paljud riigid juba sarnased abipaketid välja kuulutanud ning seega ei saaks ka Rootsi sektorit toeta jätta - üritatakse Euroopas enam-vähem ühist joont hoida. Seega ei saa öelda, et Rootsi pakett oleks viimases hädas tehtud samm, pigem on tegemist preventatsiooniga ning Euroopa tasemega ühtlustamisega.


Kuigi kõik detailid pole veel teada, tundub, et Rootsi on rahuliku lähenemisega ka üsna mõistliku paketi kokku pannud - päris tasuta lõunaga tegu pole (pangad peavad selles osalemiseks tasu maksma), kuid samas kaitseb Rootsi finantssüsteemi päris hästi. Tegu pole ka pankadesse kapitali süstimisega, vaid pankade finantseerimise tagamisega ja stabiilsusfondi loomisega.


Paketi ehk kõige olulisem nüanss on see, et riik on valmis tagama pankade võlakirju ja laene, tähtajaga kuni viis aastat ning see pakkumine kehtib esialgu kuni 30.aprillini 2009.a., kuid peaksin tõenäoliseks, et seda pikendatakse (kui just globaalsetel krediiditurgudel ei toimu ülikiiret paranemist). Selle paketiga liikumine on vabatahtlik, kuid kui pank sellega liitub, siis kehtivad mitmed piirangud - näiteks pangas makstavatele palkadele ja boonustele (kõik nüansid pole veel avalikud).


See on oluline just pankade finantseerimise seisukohast. Swedbank on olnud ka meedias üsna palju ohumärgina kajastatud, kuid oluline on mõista, et isegi kui Baltikumi krediidikahjud lähevad oodatust oluliselt suuremaks 2009. aastal (näiteks 3%), siis ei lööks see Swedbanki ikkagi pikali, sest omakapitali näol on puhver piisav. Kuid võimalik riskikoht seisnes likviidsuses - pank finantseerib ennast peamiselt hoiustajate raha ning võlakirjade emiteerimisega. Ning hoiuste maht on Swedbankis vähenemas (täpsemalt näeme kvartalitulemustest) ning ka võlakirjade emiteerimine oli praegusel närvilisel krediiditurul tuntavalt raskenenud.


Tänaseks on aga nii Balti kui ka Skandinaavia riigid suurendanud hoiuste tagamise piirmäärasid ning nüüd Rootsi abipakett toetab ka võlakirjade emiteerimist. See vähendab oluliselt likviidsusriski ning mõneks ajaks on nüüd Swebanki pealt ilmselt press maas. Eriti oluliseks peaksin Rootsi abipaketti - Swedbank on sellest ilmselt üks suuremaid võitjaid, nüüd neil võimalus võlakirjaturult oluliselt kergemini raha tõsta. Seda just keskpikas perioodis, globaalse turbulentsi järel ei tahtnud investorid pikemat perioodi võtta, kuid riigi toega ollakse selleks ilmselt rohkem valmis.


Meedias on kuulda olnud ka sõnavõtte, et see on suurepärane uudis ka Swedbanki ning SEB Balti klientidele. Ühest küljest uudis seda tõesti on, sest see võtab nii Swedbanki kui SEB (kui Skandinaavia pankade) suhtes pinget maha. Kuid hoopis teine küsimus on see, kui palju sellest mõjust Eestisse jõuab. Esiteks on SEB ja Swedbank Baltikumis jätkuvalt tütarettevõtted, mitte filiaalid. Ehk siis Rootsi üksus ei taga Balti üksusi (Nordea ja Sampo on näiteks filiaalid). Ning teiseks - kuigi kapitaliga läheb nendel pankadel ilmselt kergemaks ning kapitali hind tuleb ilmselt allapoole, siis ei ole sugugi kindel, et see mõju peaks Baltikumi jõudma. Nii SEB kui Swedbank on rääkinud laenumahu nullkasvust aastal 2009, see ju sisuliselt tähendaks, et Rootsist ei anta enam uut raha peale - laenata saab ainult seda, mida teised kliendid tagasi maksavad. Seega Eesti majanduse jaoks ei pruugi Rootsi abipakett eriti mõju omada.


Kuid vähemalt Skandinaavia pankade seljatagune on pärast riiklikke abipakette tuntavalt kindlam - riigid on selgelt märku andmas, et finantssektor on majanduse jaoks sedavõrd tähtis, et kaitstakse riigi poolt ära.


Kristjan Lepik

]]>
2008-10-21T20:09:00+02:00
Blog: Tarkinvestor.ee pühadetervitus http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=37

Aasta hakkab läbi saama ning ehk paras aeg veidi pühade vahel aega leida ja rahulikult strateegilisemaid mõtteid mõlgutada. Aga soovime kõigile tarkinvestor.ee kasutajatele häid pühi  ja tarku mõtteid aastaks 2008!

 


2007. aasta oli ilmselt nii investorite kui ettevõtjate jaoks oluliselt väljakutsuvam kui aasta 2006 või aasta 2005. Eesti majanduses on dünaamika muutumas ning ka globaalsetel turgudel on olukord muutumas keeruliseks. Ma arvan, et lähemad aastad saavad olema nii Eesti kui globaalse majanduse jaoks päris keerukad ning edu saadab neid, kes suudavad tarku otsuseid teha.


Aasta viimane nädal on sel aastal parasjagu hästi pühade vahele pakitud, seega väga suurt töörügamist enamike lugejate jaoks ilmselt ei paista. Ehk on see just paras aeg veidi aega maha võtta ning proovida strateegilisemalt mõelda? Eelkõige peaks seda tegema ettevõtjad, kuid enamik ettevõtteid omab paikapandud strateegiat nagunii. Kuid nii nagu ettevõtjatel peab olema strateegia paigas, peaks see olema ka tavakodanikel. Seega peaks ka kodanikud mõtlema oma strateegiliste plaanide peale. Kas töökoht on õige? Kuidas läheb sellel sektoril, kus ma töötan, lähiaastatel? Kas asuda oma äri arendama? Kas mu töö meeldib mulle? Milline on mu finantsseis? Kas finantsid on hästi juhitud? Ja nii edasi. Mõtte käimatõmbamiseks võite ka lugeda meie lugudeseeriat "Eesti majandus 2008", plaanime sellega uue aasta alguseks lõpule jõuda, kokku peaks mahuks pea 10 artiklit tulema.


 


Mõned isiklikud mõtted


2007 aasta oli väga väljakutsuv ka mulle isiklikult, tempo oli päris võimas, kuid hakkab ka juba tulemust paistma. Tarkinvestor.ee projekti käimavedamisele kulus päris palju energiat, sisuliselt on selline start-up mulle nagu neljandaks lapseks - noor ja kasvav projekt nõuab kõvasti tähelepanu ja hoolitsust. Alustasime tarkinvestor.ee-ga 2006 sügisel (kas tõesti TI nii noor?). Nii et kui praegu mõtlen seisu aasta tagasi, oleme päris palju jõudnud teha - lisandunud on InvestorWiki ja Stocker, kolisime uude kontorisse, ka päris mitu töötajat on meeskonda lisandunud ning kogu portaali külastatavus on aastaga oluliselt kasvanud. Kuid sisuliselt tegeleme endiselt vundamendi ladumisega, edasisi huvitavaid plaane on mitmeid, kuid aega kahjuks ööpäevas siiski liiga vähe, et jõuaks need kõik kiiresti ära teostada. Igatahes peame ka meie lähiaastatel tarku otsuseid tegema, valikuid on mitmeid ning valida, millises järjekorras teostada - 2008


Kavatsen igatahes ka ise aasta viimast nädalat veidi strateegilisemate mõtete paikaloksutamiseks kasutada. Proovige ka selleks aega leida - igapäevaste toimetuste sees rabeledes ei pruugi laiem pilt üldse paista, kuid nägemus selle suhtes on väga vajalik. Seega ei saagi te meie käest flash-jõulukaarti, kus jõuluvana saaniga üle lumise välja sõidab ja mingi nalja välja pressib. Me hoopis täname lihtsalt kõiki tarkinvestor.ee kasutajaid ning lubame ka uuel aastal võimalikult kasuliku infoga abiks olla. Et eestlased ikka rohkem tarku otsuseid teeks.


Häid pühi kõigile!


Kristjan

]]>
2007-12-21T15:08:00+02:00
Blog: II samba pensionifondi vahetamisest http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=36

Mida teha kui aastaid tagasi sai kiirelt valitud II samba pensionifond ning nüüd tundub, et mõni teine fond on parem? Siin on kaks võimalust:


1) Sissemakse suunamine uude fondi. Seni kogutud pensionifondi osakud jäävad ilusasti alles, kuid edasised maksed suunatakse juba värskelt valitud fondi. Seega on selliselt võimalik omada ka mitme erineva pensionifondi osakuid.
2) Fondi vahetamine. Kõik senikogutud pensionifondi osakud vahetatakse ümber uue pensionifondi osakute vastu. Seda tehingut saab teha siis kui osakuid on vähemalt 500 kogunenud.


NB! Arvestada tuleks sellega, et kui teete avalduse Fondi vahetamiseks, siis tuleks teha avaldus ka sissemaksete ümbersuunamiseks. Kui teete avalduse ainult fondi vahetamiseks, siis vahetatakse olemasolevad osakud ringi, kuid palgast raha läheb endiselt vanasse fondi. Sellega tuleks kindlasti arvestada.


Teine tegur millega arvestada tasub on kulud - kui soovid ka seni kogutud fondiosakud ringi vahetada, siis kaasnevad sellega ka osakute tagasivõtmise ja väljalaske kulud. Need on kokku 2-3%, seega päris arvestatav protsent. Seega tuleks fondi vahetamist väga tõsiselt kaaluda. Tasub märkida, et sama fondivalitseja fondide vahetamisel neid kulusid pole.


Samuti pole mingeid kulusid maksete ümbersuunamisel. Seega kui leiate fondi, mis tundub senisest parem, kuid ka olemasoleva fondi suhtes väga muret ei tunne, siis kulude mõttes on mõistlikum maksed ümber suunata. Lisaks tekitab see hajutatust - vana fondi osakud jäävad ju alles, nende kõrvale hakkab kogunema osakuid uuest fondist.


II samba puhul saab 2008. aasta maksete kohta otsust teha kuni 31. oktoobrini, seega lugege kindlasti meie pensionifondide testi ning vaadake selle põhjal oma investeeringud üle.


Pensionifondi vahetamiseks ja/või maksete ümbersuunamiseks saab avaldust täita kas Pensionikeskuse lehel (link) või iga pensionifonde müüva finantsasutuse juures.


Kristjan Lepik

]]>
2007-10-24T13:27:00+02:00
Blog: Blog: Lugemist nädalavahetuseks http://www.tarkinvestor.ee/blog.php?idee=35

 

Nädalavahetus on vähemalt minu jaoks hea aeg, millal veidi rahulikumalt mõtteid mõlgutada, nädala sees on tihti tempo nii kõva, et laiemat pilti ei jõua alati näha. Seetõttu kaevangi nädalavahetusel linke läbi ning loen läbi paar põhjalikumat analüüsi.


Siit edasi on üsna lihtne samm läbikammitavaid linke ka lugejatega jagada - igal laupäeval olen siia foorumisse lisanud huvitavamaid linke mis silma jäänud. Tegemist pole kindlasti esmaspäevaks aeguva materjaliga, seega võite neid linke läbi vaadata ka nädala jooksul - kui tuleb nädala sees tund või poolteist vaba aega, siis paras need börsilingid läbi vaadata.


Kristjan Lepik


Allpool selle nädala postitus:


20. oktoober 2007
Lõppenud nädalal algas suurema hooga majandustulemuste hooaeg USAs ning see andis ka turule suuna. Kui tehnoloogiasektorist tulid tulemused korralikud (Intel (INTC), Yahoo! (YHOO), Google (GOOG)), siis vana majanduse tulemused olid keskpärased. Kuna turg oli augusti keskpaigast võimsalt tõusnud, siis olid ootused kõrged ja seetõttu nädal lõpetati miinuses. Eriti valusaks läks müük reedel, mis oli 1987. a. börsikrahhi aastapäev. Kokkuvõttes viletsaim nädal pärast juulit. Kuid asume nüüd huvitavaid linke läbi vaatama:




USA - 1987.a. krahhist
- Siin 1987.a. krahh graafikul ning ka paar selleteemalist linki
- Seekord müüdi krahhi aastapäeval (reede) kõvasti, kuid muidu pole 19. oktoober vilets päev olnud.
- John Succo kirjeldab 1987.a. krahhi põhjuseid
- Üks kohalolnu kirjeldab 1987.a. toimunut (video)
-Ja juurde ka video 1987.a. otseuudistest

USA - majandus
- Nouriel Roubini IMFi ettekande transkript - kuidas USA raske maandumine mõjuks globaalsetele turgudele
-Sarnast infot võite IMFi lehelt leida päris kõvasti
- Economist kirjutab põhjalikult kuidas FED subprime kriisi süüdlaseks võiks nimetada
-Siin üks päris põhjalik ülevaade quant-fondide probleemidest augustis
- Soovitan vaadata - vanameister Julian Roberston näeb USA majanduse jaoks raskeid aegu (video)

Globaalne
-Uus arenevate turgude võlakirju sisaldav indeksaktsia
- UK-s tuli puidu indeksaktsia, peatselt ka USAs

Kauplemine
- Interjuu kaupleja ja www.thekirkreport.com autori Charles Kirk'iga (.pdf)
- Eduka kaupleja omadused
- 7 viga mida optsioonikauplejad peaks vältima
- Milliseid allikaid veebist kasutavad kauplejad?

Nafta ja muud toorained

-Kas Nafta=$100 on kindel teema?
-Nafta korrelatsioon aktsiaturu sektoritega viimase 5.a. jooksul

Baltikum
- Economist mures Balti "tiigrite" pärast
- Washington Post "The Future Calling in Estonia" - Skype, pronksöö - the usual
- Päris hea välisvaade Balti majanduste kohta (RGE monitor)
- Businessweek: KIE ei pruugi kunagi Lääne-Euroopale järgi jõuda
- Eesti Nokia? Eesti autovargad välismeedias

Maailm ja mõnda
- Zacks pakub head lahendust aktsiate screenimiseks
- Lahe graafiline materjal selle kohta, millise lõpuga domeenid maailmas populaarsemad
- Analüüs: Kas rohkem raha toob rohkem õnne?
- Lõbus: kahest fotost moodustatakse üks uus inimene

]]>
2007-10-20T16:08:00+02:00