Maailma majandus on väiksem

Olen juba mõnda aega rääkinud protektsionismi ohust - globaalse kriisi tulemus on suuresti see, et maailma tarbimine on mõnevõrra väiksem ning uus normaaltase väga paljude sektorite jaoks madalam. See tähendab, et keskmisena peavad paljud asjad veidi väiksemaks muutuma. Kuid see on üsna ebameeldiv protsess.

Viimastel G-20 kohtumistel on rõhutatud üksmeelselt riigimeeste poolt, et protektsionismi vastu võitlus tugev. Kuid kui loosungid alla lastakse ja kõik koju lähevad, siis vaikselt protektsionismiga hakatakse tegelema. Mõelge ise - kui USAs ja mitmetes Lääne-Euroopa riikides on tööpuudus 10% juures, siis miks nii hoogsalt importida, peaks ehk ise tegema?

Eriti on see teema õhku tõusnud pärast demokraatide võimuletulekut USAs, nad on selgelt protektsionistlikuma vaatega olnud kui vabariiklased.

USA vs. Hiina

Viimasel nädalal on teema rohkem üles kerkinud, põhjuseks see, et Obamalt nõuavad ametiühingud kõrgemaid tolle Hiina autorehvidele. Nende väitel aitaks see säästa USAs 100,000 töökohta. Reedel (12. september) tuligi uudis, et USA kehtestab Hiina rehvidele 35% kõrgema tollimaksu (Bloomberg). Hiina omakorda alustas selle peale uurimist USA toodete suhtes (Bloomberg).

Kui 2004. aastal moodustas Hiina rehvide import USAsse 14,6 miljonit, siis 2008. aastaks oli see rohkem kui kolmekordistunud, jõudes 46 miljonini. Seega on ehk arusaadav USA rehvitootjate pahameel, kuid see on globaalne efektiivsus - kui sa odavamalt toota ei suuda, pane pood kinni. 35% toll on väga suur number, see tõmbab Hiinast tuleva impordi USAsse ilmselt üsna kiiresti alla.

1930-ndate globaalse depressiooni üks suur võimendaja oli protektsionism. Alguse sai see 1930. aastal ning taas USAst, võeti vastu Smoot-Hawley Tariff Act (Wikipedia), millele omakorda teised riigid vastasid omapoolsete tollidega.

Protektsionismis eriti võitjaid pole, seega USA kõnnib praegu väga riskantset teed. Hiina oleks globaalse allhankijana üks suuremaid kaotajaid protektsionismist, kuid arvestades, et nad on kõige suuremad USA riigivõlakirjade investorid, on neil ka mitmeid hoobasid, millega USA-d mõjutada. Ning kui USA samas vaimus jätkab, siis Hiina vastamata ka ei jäta. Seega üks väga oluline trend, mida globaalselt jälgida.

Kristjan Lepik

Vaata ka: Foorum - Protektsionism

Täiendus: Üks foto Singapurist. Ilus pilt? Pildil on kaubalaevad, kuid eripära see, et need on tühjalt seisvad laevad, alanenud globaalse nõudlusega nende teeneid enam ei vajata. Kui buumi ajal oli puudus laevadest, siis praegu on 12% maailma kaubalaevadest ootel. Kuigi just praegu oleks paras aeg hakata jõuluhooajaks kaupu vedama. Maailma majandus on väiksem.

Allikas: Daily Mail - Revealed: The ghost fleet of the recession

Eesti esialgne SKP 2009.a. II kvartalis langes eelmise aastaga võrreldes -16,6%. Ligikaudu 2% ka meie ootustest parem. Kuid selline "pealkirjanumber" ei anna ilma detailse vaatluseta eriti palju infot. Statistiliselt räägitakse SKP muutusest enamasti eelmise aastaga võrreldes ning seetõttu sõltub muutuse number väga palju sellest, milline oli olukord eelmisel aastal.

Balti näide

Heaks näiteks on Baltikumi II kvartali SKP languste võrdlemine. Top on järgmine:

1. Leedu -22,4%
2. Läti -19,6%
3. Eesti -16,6%

Need ka kogu maailma lõikes suurimate languste hulgas (-20% aastane langus sarnaneb sõdade ajal tekkivale muutusele, st. on väga erakordne). Kuid kas see siis tähendab, et Leedus on seis kõige hullem? Ei.

Allolev tabel näitab, et kui Eesti ja Läti vajusid SKP numbriga miinusesse juba II kvartalis 2008.a., siis Leeduga juhtus see alles IV kvartalis. Kuna võrreldakse eelmise aastaga, siis see tähendab ühtlasi seda, et viimase SKP näidu arvutamisel on Leedu võrdlusbaas 2008. aastast oluliselt kõrgem kui Lätil ja Eestil ning seetõttu nende 2009.a. II kvartali näit "koledam".



Seetõttu tuleb parema ülevaate saamiseks vaadata ka sessoonselt korrigeeritult muutust võrreldes eelmise kvartaliga.

Ühtlasi tähendab ülalolev tabel, et edaspidi on võrdlusbaas allapoole tulemas ning seega "pealkirjanumber" SKP jaoks paranemas. Kui olukord III kvartalis stabiilsena püsib, siis tuleb Eesti III kvartali SKP juba ca. 13% juurde. Pealkiri viitab siis paranemisele, kuid sisuliselt on tegu paigalseisuga.

Siiski, arvestades kriisi ulatust, on ka paigalseis täna Eesti jaoks hea. Selles, et Eestis mõningane stabiliseerumine tekkinud, on olulist rolli mänginud globaalne majanduspilt. Keskpankade erakordne sekkumine (intresside alandamine ja rahatrükk) on toonud globaalse majanduskliima stabiliseerumise ning selle mõju jõuab ka Eestisse. Tasuta lõunaid siiski ei ole ning näiteks USA võtab sellise lõdva fiskaalpoliitikaga ka tuntavaid riske (dollari nõrgendamine, inflatsioon ja riigivõlakirjade intresside tõus), kuid Eesti jaoks on selline tegevus suureks abiks olnud - kriisi jätkuv halvenemine oleks olnud suur probleem, praegune stabiliseerumine annab ettevõtetele ja töötajatele aega raskemate oludega harjuda.

Eesti jaoks selle langustsükli kõige kriitilisem periood tuleb ilmselt 2009 IV kvartal ja 2010 I kvartal, meie hinnangul on majanduskeskkonnas seis siis tänasest raskem. Kuid statistiliselt peaks tõenäoliseks, et sellest tänasest -16,6% näitajast suuremat miinust me selle tsükli käigus enam ei näe.

Kristjan Lepik

Oleme viimastel aastatel foorumis teinud uue aasta kohta ka ennustusvõistluse (vt. 2008.a.)ning ma vaatan uue aasta saabudes ka tavapäraselt prognoosid üle. Lisasin nii esialgse prognoosi teksti (kursiivis) kui ka lühikese kommentaari sündmustele.

1. USA S&P 500 aktsiaindeks (praegu 1468 punkti)
Ennustus: 1300 punkti.
Ma arvan, et doominoklotside kukkumine jätkub - kinnisvara -> finants -> tarbija -> jaekaubandus -> tehnoloogia. Krediidimull on liiga suur probleem, et see paari kvartaliga lahendada. Minu jaoks on juba mõnda aega väga tõenäoline olnud raske maandumine USAs, nüüd paistab, et vaikselt hakkavad ka analüütikud seda meelt minema. Stock-pickeri turg ehk indeksite tootlus on kesine, kuid koos turu allamüügiga müüakse ka mõned tugevad üksikaktsiad väga odavaks.

Lõpptulemus: 903 punkti
Kommentaar: Mõttesuund oli õige, probleemid üsna ülaltoodud kujul kerkisid. Kuid ei osanud oodata probleemide nii kiiret eskaleerumist, nagu see 2008. aasta teisel poolaastal juhtus.  Tasub ka märkida, et samal ajal prognoosisid pea kõik Wall Streeti analüütikud vähemalt 1500 punkti taset indeksile.

2. USA Nasdaq indeks (praegu 2413 punkti)
Ennustus: 1900 punkti
Aastatel 2000-2002 sai tehnoloogiasektor väga tugevalt pihta - nõudlus oli paljuski paisutatud omavaheliste tellimustega ning tarbija jahtumine mõjutaks ka oluliselt nõudlust. Deja vu? Mulle tundub küll. Kohati on tehnoloogias valuatsioonid taas ulmeliseks läinud. Tehnoloogiasektor on vanast majandusest vähem kukkunud, kuna turg arvab praegu, et tehnoloogia ei saa USA jahtumisest nii pihta, kuna globaalne nõudlus päästab. Ma arvan, et see on eksklik ja tehnoloogia kukub rohkem kui vana majandus.

Lõpptulemus:  1577 punkti
Kommentaar:  Tehnoloogia tõepoolest 2008. aasta teisel poolaastal müügisurve alla sattus ning käitus vanast majandusest nõrgemalt. Kuid veidi sai taas alahinnatud liikumisulatust. Etteruttavalt ütleks, et arvaks tehnoloogiasektori suhtes, et ka 2009. aasta saab turu keskmisest raskem olema.

3. Hiina CSI 300 aktsiaindeks (praegu 5339)
Ennustus: 3500 punkti
Kui USA tarbija ikkagi oluliselt jahtub, siis USA suur alltöövõtja Hiina kannatab ka. Meeletud tootmisvõimsused on ehitatud, kuid kohati on need liigsed. Kui USAst nõudlus ära kukub, mõjutab see Hiinat kõvasti, nii tugev Hiina veel pole, et suudaks sisemaise nõudlusega selle asendada. Mull hakkab läbi saama, kuid eks selliste aktsiaturu mullide lõppu on pea võimatu ennustada. Ma siiski olen arvamusel, et tõenäosus on suurem, et see 2008 lõhkeb kui see, et ralli edasi käib.

Lõpptulemus:  1817 punkti
Kommentaar:  See prognoos oli üsna hüüdja hääleks kõrbes, sest 2008. aasta alguses olid Hiina suhtes investorite arvamused väga positiivsed, arvati, et Hiinat muu maailma jahtumine ei puuduta. (kas see ei tundu oluliselt kaugemal kui 12 kuu kaugusel). Kuid Hiina aktsiaturg kukkus paljude jaoks ootamatult juba enne olümpiamänge ära ning on olnud üks 2008. aasta nõrgemaid esinejaid.

4. Arenevate turgude aktsiaindeks (MSCI Emerging Markets, praegu 1245 punkti)
Ennustus: 800 punkti
Turg arvab praegu, et Arenevad turud on ennast USAst suutnud lahti siduda ja kui USA jahtub, las ta siis jahtub. Ma arvan, et USA ja Euroopa jahtumine võib paugu panna päris võimsa. Kuna arenevad turud on harjunud väga kiire kasvuga, siis on võimalik löök tugevam kui lääneriikidele. Mulle meeldivad nii mõnedki arenevad turud sisuliselt (KIE, Arenev Aasia), kuid hinnatasemed on mu jaoks täiesti vastuvõetamatud, mina nendelt tasemetelt investorina arenevaid turge osta ei julgeks.

Lõpptulemus: 567 punkti
Kommentaar:  Olen arenevate turgude suhtes skeptiline olnud juba mitu aastat, sel aastal sai ka pidu läbi. Ootasin tuntavat langust, kuid ka siin alahindasin võimalikku kukkumisulatust.

5. Nafta (Light Crude, praegu 96 dollarit/barrel)
Ennustus: 75 dollarit/ barrel
Globaalse nõudluse jahtumine jahutab ka naftahinda. Tänane naftahind sisaldab juba ka seda ootust, et globaalne tugev kasv jätkub. Isegi kui kasv väga ära ei kuku, vaid lihtsalt jaheneb mõõdukalt, tähendaks see juba ilmselt oluliselt madalamat naftahinda. See on täna globaalselt küll üsna erinev enamuse nägemusest (nafta 200!!), kuid mulle tundub selline dünaamika tõenäolisem.

Lõpptulemus: 44,6 dollarit / barrel
Kommentaar: Kirjutasime naftast skeptilise lugudeseeria (link) ning sel ajal saime omajagu võtta negatiivse vaate eest.  Sattus see ju ajaliselt ilmuma vahetult enne naftamulli lõhkemist. Kuid nii kiiret ja ulatuslikku mulli lõhkemist ei osanud ka meie oodata – kui naftahinna tipp aasta keskel oli 147 dollari juures, siis praktiliselt sirgjooneliselt kukkus nafta aasta lõpuks 40 dollari juurde. Uskumatu liikumine, kuid ka see oli globaalse majanduse jahtumise hirmu tulemusena.  Seetõttu jäi minu prognoositud kukkumine liiga mõõdukaks.

6. EUR/USD kurss (praegu 1,46)
Ennustus: 1,35
Dollari suhtes on ka kõik väga negatiivsed. Jah, USAs on probleemid päris tõsised, kui valuutasid noteeritakse paaridena - EUR/USD tähendab vastaspoolena EURi ning suure tõenäosusega tähendab USA jahtumine problemaatikat ka Eurotsoonis. Hispaania kinnisvaramulli lõhkemine on vaid üks näide. Seega ma arvan, et USD aasta lõpuks euro vastu tugevneb. Hoian ka oma portfellis praegu USD riski lahti.

Lõpptulemus: 1,39
Kommentaar: Selle prognoosi suhtes ei oskagi väga kurta, arvestades dollari volatiilsust 2008. aastal, on see üsna hästi pihta saadud.

7. EUR/EEK kurss (praegu 15,6466)
Ennustus: 15,6466
Väga suure tõenäosusega on ka aasta pärast kurss sama. Pikemalt siin.

Lõpptulemus: 15,6466
Kommentaar: Krooni suhtes oli hirmu küll kohati palju, kuid ratsionaalselt mõtlejatel 2008. aastal ei olnud krooni pärast vaja paanikat tunda.

8. OMXT indeks (endine TALSE, praegu 744 punkti)
Ennustus: 600 punkti
Meie kodubörsi liikumine sõltub väga suuresti välisinvestoritest. Ning väga raske on näha katalüsaatorit, mis neid taas ostma paneks. Mingi hetk loob see suurepäraseid ostukohti, kuid mulle tundub, et selle hetkeni on veel tublisti aega. Pikemalt siin.

Lõpptulemus:  275
Kommentaar: Võiks öelda, et tublisti sai langusulatust alahinnatud, kuid kohalikest turuosalistest kõige täpsem prognoos – sellist lageraiet ei oodanud keegi.

9. Tallinna Kaubamaja (TKM1T) aktsiahind (praegu 8 EUR)
Ennustus: 4 EUR
Tarbimise jahtumine mõjutab Tallinna Kaubamaja aktsiat oluliselt rohkem kui turg seda praegu ootab. Ja ka Läti laienemist on alustatud väga halval ajal.
Lõpptulemus:  2,08 EUR
Kommentaar:  Jällegi sama – prognoosi suund õige, kuid langusulatust alahinnatud.

10. Arco Vara (ARC1T) aktsiahind (praegu 1,46 EUR)
Ennustus: 0,8 EUR
Kinnisvaraturu jahtumine jätkub ja sõltumata sellest kui tark sa oled, on raha väga keeruline teha. Ka juhtkonna vahetus on negatiivne uudis sellises turusituatsioonis. Väga palju sõltub sellest, kui targalt Arco suudab oma likviidsust kasutada. Kui see Bulgaariasse ja Rumeeniasse uputatakse, siis on aktsial veel rohkem ruumi allapoole.

Lõpptulemus:  0,17 EUR
Kommentaar:  Ootasin pea -50% hinnalangust aktsiale, kuid ikka jäi väheks – seda, et 2,40 EUR IPO hinnast nii kiiresti nulli juurde jõutakse, oli küll väga raske ette näha.  Hullud ajad.

11. Eesti SKP kasv (2007.a. 7% juures)
Ennustus: 4%
See on meie lugudeseerias välja käidud "ametlik prognoos". Kuid mitmed näitajad on kiiresti halvenenud ning minu silmis on kasvanud koos sellega ka tõenäosus, et jääme sellest numbrist allapoole.

Lõpptulemus: ca. -2,5%
Kommentaar:  Meie prognoos oli sel hetkel küll kõige negatiivsem, kuid siiski päris tublisti liiga optimistlik.  Globaalse kriisi ägenemine pani kohe mitu protsendipunkti juurde.

12. Tallinna kesklinna korterite ruutmeetrihind (praegu 31 125 eek)
Ennustus: 25 000 eek
Langus jätkub, oleme sel teemal juba päris palju jahvatanud, aga pikemalt siin.

Lõpptulemus:  23 887 eek
Kommentaar: Eesti kinnisvaraturg liikunud väga prognooside kohaselt, kinnisvaraturu trendid pikemad ning seetõttu mõnevõrra lihtsam prognoosida. Kuid tuleb siin ka meeles pidada, et veel 2007. aasta lõpus olid väga paljud kinnisvaraturu suhtes positiivsed.

13. Valitsuse moodustanud erakonnad
Ennustus: Minu silmis on päris suur selle sündmuse tõenäosus, et majanduse probleemide ja eelarve defitsiidi tõttu on meil aasta lõpuks uus valitsus. Ei ole piisavalt kõva poliitkunn, et täpseid nimesid pakkuda oskaks.

Lõpptulemus: Eksisin, valitsus püsib. Väga tore – stabiilsust on praegu vaja.

14. Kas Eesti riigieelarve jääb defitsiiti? (jah/ei)
Ennustus: Väga suure tõenäosusega jääb, tulud on selgelt liiga optimistlikult prognoositud. Maksulaekumine jaheneb koos majandusega.

Lõpptulemus:  Prognoos oli kahjuks õige, negatiivse lisaeelarvega oldi sunnitud tulude poolt 6,1 miljardi krooni jagu kärpima. Täpsemalt saab lugeda meie värskest artiklist: Eesti majandus 2009 V: Valitsussektor

15. Edukaim eestlane Pekingi olümpiamängudel
Ennustus: Kanter - järgime trendi.

Lõpptulemus: Nii ka läks, puhas kuld!

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt  võib öelda, et selliselt aastalõpu seisu prognoosimine on päris keeruline – kõikumised aasta lõpus võivad suured olla. Üheks näiteks siin kasvõi nafta hind – veel mõned päevad enne aasta lõppu oli see 35 USD juures, aasta lõpuks suutis tõusta 45 USD juurde – pea 30% tõusu. Seega võiks olulisemaks pidada prognoosi suunda, täpset taset kohati väga raske prognoosida, eriti kui sellises mahus erakordseid sündmusi nagu 2008. aastal. Allolevas tabelis on toodud kõigi foorumis prognoosijate tulemused ning ka see, kui mitmel juhul prognoosi suund õige oli. Tuleb märkida, et pea kõik osalejad prognoosisid üle 50% juhtudest suuna õigesti.

Kuid selliselt prognooside kirjapanek ja oma mõtete lisamine on hea ülesanne ning ka hiljem hea antud hetke fikseerituid mõtteid vaadata. Seetõttu soovitan ka 2009.a. prognooside tegemisest osa võtta, seda saab teha siin foorumis.  Ning võib ka mõttel veidi laiemalt lennata lasta ning prognoosida erakorralisi 2009. aasta sündmusi teises foorumis.

Lisan ka oma 2009.a. prognoosid foorumisse 15. jaanuariks ning kui Eesti majandust puudutava lugudeseeria lõpetame, siis avaldame ka prognoosi 2009. aasta globaalse majanduse kohta.

Kristjan Lepik

2008. aasta on olnud maailma finantsturgudel pehmelt öeldes epohhiloov - sündmused on olnud erakordsed ja olukorrad muutunud erakordse kiirusega. Mäletan, et kui lugesin kunagi raamatut USA hedge-fondi Long-Term Capital Management (LTCM) probleemidest aastal 1998. aastal, siis tundus investeerimispankade kordineeritud päästeaktsioon ja FED-i sekkumine huvitav ja erakordne. 2008. aasta on need sündmused vähemalt kümnekordselt ületanud ning pole kahtlustki, et sellest ajast palju raamatuid kirjutatakse. Tuleks selle aasta kohta ilmselt eraldi riiul teha.

Rasked ajad on ühtlasi ka väga õpetlikud ning mõne aja pärast hakkab jälle paremaks minema. Millal? Kirjutame praegu lugudeseeriat Eesti majandusest ning uue aasta alguses globaalsest majandusest, seal otsime ka vastust. Kuid nagu viitame ka oma pühadekaardil - ärge unustage laia vaadet! Häid pühi!

Kristjan Lepik

(joonistuse autoriks Kristel)

Rootsi valitsus teatas 20. oktoobril, et on kokku pannud 1,5 triljoni Rootsi krooni suuruse abipaketi finantssektorile. Rootsi riigi poolt oli tugi oodatud, sest mujal Euroopas olid paljud riigid juba sarnased abipaketid välja kuulutanud ning seega ei saaks ka Rootsi sektorit toeta jätta - üritatakse Euroopas enam-vähem ühist joont hoida. Seega ei saa öelda, et Rootsi pakett oleks viimases hädas tehtud samm, pigem on tegemist preventatsiooniga ning Euroopa tasemega ühtlustamisega.

Kuigi kõik detailid pole veel teada, tundub, et Rootsi on rahuliku lähenemisega ka üsna mõistliku paketi kokku pannud - päris tasuta lõunaga tegu pole (pangad peavad selles osalemiseks tasu maksma), kuid samas kaitseb Rootsi finantssüsteemi päris hästi. Tegu pole ka pankadesse kapitali süstimisega, vaid pankade finantseerimise tagamisega ja stabiilsusfondi loomisega.

Paketi ehk kõige olulisem nüanss on see, et riik on valmis tagama pankade võlakirju ja laene, tähtajaga kuni viis aastat ning see pakkumine kehtib esialgu kuni 30.aprillini 2009.a., kuid peaksin tõenäoliseks, et seda pikendatakse (kui just globaalsetel krediiditurgudel ei toimu ülikiiret paranemist). Selle paketiga liikumine on vabatahtlik, kuid kui pank sellega liitub, siis kehtivad mitmed piirangud - näiteks pangas makstavatele palkadele ja boonustele (kõik nüansid pole veel avalikud).

See on oluline just pankade finantseerimise seisukohast. Swedbank on olnud ka meedias üsna palju ohumärgina kajastatud, kuid oluline on mõista, et isegi kui Baltikumi krediidikahjud lähevad oodatust oluliselt suuremaks 2009. aastal (näiteks 3%), siis ei lööks see Swedbanki ikkagi pikali, sest omakapitali näol on puhver piisav. Kuid võimalik riskikoht seisnes likviidsuses - pank finantseerib ennast peamiselt hoiustajate raha ning võlakirjade emiteerimisega. Ning hoiuste maht on Swedbankis vähenemas (täpsemalt näeme kvartalitulemustest) ning ka võlakirjade emiteerimine oli praegusel närvilisel krediiditurul tuntavalt raskenenud.

Tänaseks on aga nii Balti kui ka Skandinaavia riigid suurendanud hoiuste tagamise piirmäärasid ning nüüd Rootsi abipakett toetab ka võlakirjade emiteerimist. See vähendab oluliselt likviidsusriski ning mõneks ajaks on nüüd Swebanki pealt ilmselt press maas. Eriti oluliseks peaksin Rootsi abipaketti - Swedbank on sellest ilmselt üks suuremaid võitjaid, nüüd neil võimalus võlakirjaturult oluliselt kergemini raha tõsta. Seda just keskpikas perioodis, globaalse turbulentsi järel ei tahtnud investorid pikemat perioodi võtta, kuid riigi toega ollakse selleks ilmselt rohkem valmis.

Meedias on kuulda olnud ka sõnavõtte, et see on suurepärane uudis ka Swedbanki ning SEB Balti klientidele. Ühest küljest uudis seda tõesti on, sest see võtab nii Swedbanki kui SEB (kui Skandinaavia pankade) suhtes pinget maha. Kuid hoopis teine küsimus on see, kui palju sellest mõjust Eestisse jõuab. Esiteks on SEB ja Swedbank Baltikumis jätkuvalt tütarettevõtted, mitte filiaalid. Ehk siis Rootsi üksus ei taga Balti üksusi (Nordea ja Sampo on näiteks filiaalid). Ning teiseks - kuigi kapitaliga läheb nendel pankadel ilmselt kergemaks ning kapitali hind tuleb ilmselt allapoole, siis ei ole sugugi kindel, et see mõju peaks Baltikumi jõudma. Nii SEB kui Swedbank on rääkinud laenumahu nullkasvust aastal 2009, see ju sisuliselt tähendaks, et Rootsist ei anta enam uut raha peale - laenata saab ainult seda, mida teised kliendid tagasi maksavad. Seega Eesti majanduse jaoks ei pruugi Rootsi abipakett eriti mõju omada.

Kuid vähemalt Skandinaavia pankade seljatagune on pärast riiklikke abipakette tuntavalt kindlam - riigid on selgelt märku andmas, et finantssektor on majanduse jaoks sedavõrd tähtis, et kaitstakse riigi poolt ära.

Kristjan Lepik

Aasta hakkab läbi saama ning ehk paras aeg veidi pühade vahel aega leida ja rahulikult strateegilisemaid mõtteid mõlgutada. Aga soovime kõigile tarkinvestor.ee kasutajatele häid pühi  ja tarku mõtteid aastaks 2008!

2007. aasta oli ilmselt nii investorite kui ettevõtjate jaoks oluliselt väljakutsuvam kui aasta 2006 või aasta 2005. Eesti majanduses on dünaamika muutumas ning ka globaalsetel turgudel on olukord muutumas keeruliseks. Ma arvan, et lähemad aastad saavad olema nii Eesti kui globaalse majanduse jaoks päris keerukad ning edu saadab neid, kes suudavad tarku otsuseid teha.

Aasta viimane nädal on sel aastal parasjagu hästi pühade vahele pakitud, seega väga suurt töörügamist enamike lugejate jaoks ilmselt ei paista. Ehk on see just paras aeg veidi aega maha võtta ning proovida strateegilisemalt mõelda? Eelkõige peaks seda tegema ettevõtjad, kuid enamik ettevõtteid omab paikapandud strateegiat nagunii. Kuid nii nagu ettevõtjatel peab olema strateegia paigas, peaks see olema ka tavakodanikel. Seega peaks ka kodanikud mõtlema oma strateegiliste plaanide peale. Kas töökoht on õige? Kuidas läheb sellel sektoril, kus ma töötan, lähiaastatel? Kas asuda oma äri arendama? Kas mu töö meeldib mulle? Milline on mu finantsseis? Kas finantsid on hästi juhitud? Ja nii edasi. Mõtte käimatõmbamiseks võite ka lugeda meie lugudeseeriat "Eesti majandus 2008", plaanime sellega uue aasta alguseks lõpule jõuda, kokku peaks mahuks pea 10 artiklit tulema.

Mõned isiklikud mõtted

2007 aasta oli väga väljakutsuv ka mulle isiklikult, tempo oli päris võimas, kuid hakkab ka juba tulemust paistma. Tarkinvestor.ee projekti käimavedamisele kulus päris palju energiat, sisuliselt on selline start-up mulle nagu neljandaks lapseks - noor ja kasvav projekt nõuab kõvasti tähelepanu ja hoolitsust. Alustasime tarkinvestor.ee-ga 2006 sügisel (kas tõesti TI nii noor?). Nii et kui praegu mõtlen seisu aasta tagasi, oleme päris palju jõudnud teha - lisandunud on InvestorWiki ja Stocker, kolisime uude kontorisse, ka päris mitu töötajat on meeskonda lisandunud ning kogu portaali külastatavus on aastaga oluliselt kasvanud. Kuid sisuliselt tegeleme endiselt vundamendi ladumisega, edasisi huvitavaid plaane on mitmeid, kuid aega kahjuks ööpäevas siiski liiga vähe, et jõuaks need kõik kiiresti ära teostada. Igatahes peame ka meie lähiaastatel tarku otsuseid tegema, valikuid on mitmeid ning valida, millises järjekorras teostada - 2008

Kavatsen igatahes ka ise aasta viimast nädalat veidi strateegilisemate mõtete paikaloksutamiseks kasutada. Proovige ka selleks aega leida - igapäevaste toimetuste sees rabeledes ei pruugi laiem pilt üldse paista, kuid nägemus selle suhtes on väga vajalik. Seega ei saagi te meie käest flash-jõulukaarti, kus jõuluvana saaniga üle lumise välja sõidab ja mingi nalja välja pressib. Me hoopis täname lihtsalt kõiki tarkinvestor.ee kasutajaid ning lubame ka uuel aastal võimalikult kasuliku infoga abiks olla. Et eestlased ikka rohkem tarku otsuseid teeks.

Häid pühi kõigile!

Kristjan

Mida teha kui aastaid tagasi sai kiirelt valitud II samba pensionifond ning nüüd tundub, et mõni teine fond on parem? Siin on kaks võimalust:

1) Sissemakse suunamine uude fondi. Seni kogutud pensionifondi osakud jäävad ilusasti alles, kuid edasised maksed suunatakse juba värskelt valitud fondi. Seega on selliselt võimalik omada ka mitme erineva pensionifondi osakuid.
2) Fondi vahetamine. Kõik senikogutud pensionifondi osakud vahetatakse ümber uue pensionifondi osakute vastu. Seda tehingut saab teha siis kui osakuid on vähemalt 500 kogunenud.

NB! Arvestada tuleks sellega, et kui teete avalduse Fondi vahetamiseks, siis tuleks teha avaldus ka sissemaksete ümbersuunamiseks. Kui teete avalduse ainult fondi vahetamiseks, siis vahetatakse olemasolevad osakud ringi, kuid palgast raha läheb endiselt vanasse fondi. Sellega tuleks kindlasti arvestada.

Teine tegur millega arvestada tasub on kulud - kui soovid ka seni kogutud fondiosakud ringi vahetada, siis kaasnevad sellega ka osakute tagasivõtmise ja väljalaske kulud. Need on kokku 2-3%, seega päris arvestatav protsent. Seega tuleks fondi vahetamist väga tõsiselt kaaluda. Tasub märkida, et sama fondivalitseja fondide vahetamisel neid kulusid pole.

Samuti pole mingeid kulusid maksete ümbersuunamisel. Seega kui leiate fondi, mis tundub senisest parem, kuid ka olemasoleva fondi suhtes väga muret ei tunne, siis kulude mõttes on mõistlikum maksed ümber suunata. Lisaks tekitab see hajutatust - vana fondi osakud jäävad ju alles, nende kõrvale hakkab kogunema osakuid uuest fondist.

II samba puhul saab 2008. aasta maksete kohta otsust teha kuni 31. oktoobrini, seega lugege kindlasti meie pensionifondide testi ning vaadake selle põhjal oma investeeringud üle.

Pensionifondi vahetamiseks ja/või maksete ümbersuunamiseks saab avaldust täita kas Pensionikeskuse lehel (link) või iga pensionifonde müüva finantsasutuse juures.

Kristjan Lepik

Nädalavahetus on vähemalt minu jaoks hea aeg, millal veidi rahulikumalt mõtteid mõlgutada, nädala sees on tihti tempo nii kõva, et laiemat pilti ei jõua alati näha. Seetõttu kaevangi nädalavahetusel linke läbi ning loen läbi paar põhjalikumat analüüsi.

Siit edasi on üsna lihtne samm läbikammitavaid linke ka lugejatega jagada - igal laupäeval olen siia foorumisse lisanud huvitavamaid linke mis silma jäänud. Tegemist pole kindlasti esmaspäevaks aeguva materjaliga, seega võite neid linke läbi vaadata ka nädala jooksul - kui tuleb nädala sees tund või poolteist vaba aega, siis paras need börsilingid läbi vaadata.

Kristjan Lepik

Allpool selle nädala postitus:

20. oktoober 2007
Lõppenud nädalal algas suurema hooga majandustulemuste hooaeg USAs ning see andis ka turule suuna. Kui tehnoloogiasektorist tulid tulemused korralikud (Intel (INTC), Yahoo! (YHOO), Google (GOOG)), siis vana majanduse tulemused olid keskpärased. Kuna turg oli augusti keskpaigast võimsalt tõusnud, siis olid ootused kõrged ja seetõttu nädal lõpetati miinuses. Eriti valusaks läks müük reedel, mis oli 1987. a. börsikrahhi aastapäev. Kokkuvõttes viletsaim nädal pärast juulit. Kuid asume nüüd huvitavaid linke läbi vaatama:

USA - 1987.a. krahhist
- Siin 1987.a. krahh graafikul ning ka paar selleteemalist linki
- Seekord müüdi krahhi aastapäeval (reede) kõvasti, kuid muidu pole 19. oktoober vilets päev olnud.
- John Succo kirjeldab 1987.a. krahhi põhjuseid
- Üks kohalolnu kirjeldab 1987.a. toimunut (video)
-Ja juurde ka video 1987.a. otseuudistest

USA - majandus
- Nouriel Roubini IMFi ettekande transkript - kuidas USA raske maandumine mõjuks globaalsetele turgudele
-Sarnast infot võite IMFi lehelt leida päris kõvasti
- Economist kirjutab põhjalikult kuidas FED subprime kriisi süüdlaseks võiks nimetada
-Siin üks päris põhjalik ülevaade quant-fondide probleemidest augustis
- Soovitan vaadata - vanameister Julian Roberston näeb USA majanduse jaoks raskeid aegu (video)

Globaalne
-Uus arenevate turgude võlakirju sisaldav indeksaktsia
- UK-s tuli puidu indeksaktsia, peatselt ka USAs

Kauplemine
- Interjuu kaupleja ja www.thekirkreport.com autori Charles Kirk'iga (.pdf)
- Eduka kaupleja omadused
- 7 viga mida optsioonikauplejad peaks vältima
- Milliseid allikaid veebist kasutavad kauplejad?

Nafta ja muud toorained
-Kas Nafta=$100 on kindel teema?
-Nafta korrelatsioon aktsiaturu sektoritega viimase 5.a. jooksul

Baltikum
- Economist mures Balti "tiigrite" pärast
- Washington Post "The Future Calling in Estonia" - Skype, pronksöö - the usual
- Päris hea välisvaade Balti majanduste kohta (RGE monitor)
- Businessweek: KIE ei pruugi kunagi Lääne-Euroopale järgi jõuda
- Eesti Nokia? Eesti autovargad välismeedias

Maailm ja mõnda
- Zacks pakub head lahendust aktsiate screenimiseks
- Lahe graafiline materjal selle kohta, millise lõpuga domeenid maailmas populaarsemad
- Analüüs: Kas rohkem raha toob rohkem õnne?
- Lõbus: kahest fotost moodustatakse üks uus inimene

Jaanipäeva paiku varusin veidi aega lugemiseks ning valitud kaks raamatut pakkusid väga head lugemist. Allpool veidi täpsemalt raamatutest ja kaasnenud mõtetest.

Bear Stearnsi võlakirjaprobleemide aegu oli paras aeg võtta kergelt võlakirjasuunalised raamatud. Tõepoolest kergelt, sest kuivast teooriast oli mõlemal juhul asi kaugel.

Esimeseks raamatuks oli Roger Lewenstein'i "When Genius Failed". Raamatus kirjeldatakse väga detailselt seda, kuidas 1998. aastal selle aja suurim hedge-fond Long-Term Capital Management (LTCM) põhja läks (Wiki all detailsem ülevaade). Raamat on väga hästi kirja pandud, arvestades seda, et LTCMi inimesed on eelistanud suures osas toimunust vaikida, suutis autor kõvasti detaile ja emotsioone välja kaevata. Seega loete raamatu läbi ja teil on pilt selge, miks ja kuidas see fond põhja läks.

Kusjuures, see teema ka praegu väga aktuaalne - nimelt oli LTCMi üks põhjamineku põhjusi ülisuur võimendus - investeerimispangad laenasid neile kõvasti kapitali, kuna pankadel endal vilkusid suured dollarimärgid silme ees. Mu meelest oleme me täna USAs sarnases seisus - suures teenimishimus on paljud finantsasutused unustanud võimalikud riskid. Ja veel üks nüanss millega kindlasti arvestada - aktsiaturgude languseks ei peagi majanduses asjad halvaks pöörama, piisab ka sellest, kui likviidsus kokku tõmbub (laenajad muutuvad oluliselt ettevaatlikumaks). Ma arvan, et lähiaastatel läheb nii Eestis kui USAs raha rohkem hinda.

Kui LTCMi raamatu üheks täiendavaks plussiks võib pidada ka seda, et annab võimaluse piiluda investeerimispanganduse köögipoolele, siis Michael Lewise raamat "Liar's Poker" läheb veel viis sammu edasi, lööb ukse jalaga lahti ja toob ikka kenasti musta pesu päevavalgele. Lewise raamat räägib samuti reaalsetest sündmustest, sedapuhku sellest, kuidas 1980-ndatel USA investeerimispank Salomon Brothers võlakirjaturu kõvasti raha tegi ning kuidas 80-ndate lõpus see edu käest mängiti. Tänaseks on Salomon kuulumas Citigroupi (NYSE:C) koosseisu. Väga mahlaselt kirjutatud ning tõepoolest otsekohene pilguheit investeerimispanganduse kardinate taha. Oluliselt lisab vürtsi see, et Lewis räägib kõike oma kogemusest, ta töötas neli aastat Salomonis.

Kes plaanib investeerimispanganduses karjääri - soovitan see raamat kindlasti läbi lugeda. Ehk ei sobigi sulle? Üsna autentselt kirjeldatud - milline karm konkurents valitseb, kuidas tehakse karjääri ja kuidas raha ruulib pea üle kõige. Igatahes kui ühele tuttavale mainisin katkendit sellest raamatust, siis ta imestas, et ma alles nüüd seda raamatut loen: "Ma arvasin, et kõik LHV-s töötanud inimesed on selle raamatu läbi lugenud".

Mõlemad raamatud olid tegelikult sellised, et kui juba lugema hakkasid, siis raamatu käest ära panek oli väga keeruline. Eesti keeles küll need ilmunud pole, kuid kel keeled suus, siis soovitan soojalt.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Valik parematest raamatutest
Foorum: Soovitage raamatuid

Veidi mõtteid Martin Schwartzi autobiograafia "Pit Bull : Lessons from Wall Street's Champion Day Trader" kohta. Ning lisaks veel veidi sellest, mis mõtteid see raamat USA aktsiaturgude võimaliku tipu kohta tekitas.

Värske õhk ja värsked mõtted

Tarkinvestor.ee käivitamine ja isikliku portfelli kauplemine on tekitanud selle, et viimase aasta jooksul on tempo olnud üsna tugev ning ka nädalavahetustel on enamasti arvuti maksimaalselt 10 meetri kaugusel.

Seega pikendasin veidi nädalavahetust - pere autosse, mõned raamatud kaasa ja maale. Raamatud olid siiski turgudeteemalised ning tuleb tõdeda, et vahetevahel tuleb asjade paremaks nägemiseks neid veidi kaugemalt vaadata - turgude suhtes koorus nii mõnigi huvitav mõte. Eks iga kaupleja / aktiivne investor teab, et iga päev turgudest eemal tundub käestlastud võimalusena, kuid vahel tuleb siiski mõttel lasta puhata ning kokkuvõttes on tulemus ilmselt seeläbi parem.

Raamatust

Aga keda see minu kena nädalavahetus maal ikka huvitab? Rääkida tahtsin hoopis ühest raamatust, pealkirjaks "Pit Bull: Lessons from Wall Street's Champion Day Trader" ja see on kaupleja Martin "Buzzy" Schwartz'i autobiograafia.

Raamat on küll veidi kauplemis-muinasjutt / ego-trip, kuid siiski hästi kirjutatud ja üsna kiirelt minev lugemine. Schwartz kirjeldab üsna hästi ka Wall Streeti köögipoolt. Kogenud kaupleja sellest raamatust midagi väga uut ei leia, kuid aeg-ajalt hea ka algtõed üle vaadata, näiteks suurest egost tulenevad probleemid ning money-management. Lisaks võiks seda raamatut lugeda kõik algajad kauplejad, et mõista kui suur pühendumine on kauplemisel edu saavutamiseks vajalik.

Vaata ka muud kirjandust, mida me heaks lugemiseks peame - link.

Mis on võiks turul pöörde tuua?

Kuid nüüd üks mõttekäik, mis mul selle raamatu peale käima läks:

USA aktsiaturg on 2007 aastal olnud väga tugev, veebruari lõpus tõi Hiina aktsiaturgude miinus ka USAs veidi hirmu, kuid turg osteti ka siis kiirelt üles. Ma olen paari aasta lõikes USA majanduse ja seega ka aktsiaturgude suhtes üsna konservatiivselt meelestatud ja arvan, et turg viimastel kuudel liiga optimistlik olnud.

Seetõttu olen ka nuputanud veidi selle üle, mis võiks olla see katalüsaator, mis USA turu rattad teistpidi keerlema paneks. Üks üsna loogiline vastus on liikumine teistel turgudel - kui Hiina ikka suurt miinust teeb ja teised turud peaks kaasa tõmbama, siis võib ka USAs pilt minna närvilisemaks.

Teine loogiline põhjendus võiks olla see, et USA kinnisvaraturul olukord jätkuvalt halveneb ning mõju laieneb oluliselt ka teistesse sektoritesse (jaekaubandus, finants). Kinnisvarasektori tervis tõepoolest on USAs vilets, kuid need uudised ei tundu turgu eriti enam häirivat.

Nädalavahetusel tuli mulle mõttesse veel üks katalüsaator - kui mõni suurem väljakuulutatud ülevõtmine jääb ära seetõttu, et finantseerijad hüppavad alt. Nimelt on praegu USAs M&A aktiivsus ülikõrge (M&A kohta - Wiki, artikkel). Ning see kõrge aktiivsus on ka üks oluline põhjus, miks turg nii tugev on viimasel ajal olnud, (võimalikud) ülevõtmised lükkavad  börsil valuatsioone kõrgemale. Kuid kui üks suurem diil peaks ära jääma, siis võib olla see märk selle kohta, et finantseerijad muutuvad ettevaatlikumaks ja M&A aktiivsus võib oluliselt langeda.

Mis juhtub aktsiaga, mis on 15% tõusnud selles ootuses, et ettevõte võetakse üle, kui M&A võimalused kitsamaks muutuvad? Väljapääsu juures läheb ilmselt trügimiseks. Seega hoidke M&A uudistel kindlasti silma peal.

Kristjan Lepik

Oleme Ekspress Gruppi nädalajagu detailselt uurinud ning hakkame oma analüüsiga lõpule jõudma. Täpsemalt räägin analüüsi tulemustest esmaspäevasel seminaril ning teisipäeval avaldame üsna põhjaliku ülevaate ka tarkinvestor.ee veebilehel. Kuna aega IPO suhtes otsustamiseks on kuni neljapäevani, siis on investoritel aega enne otsuse tegemist seda infot piisavalt seedida.

Enamus väikeinvestoritest on ilmselt teadlikud, et Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe tellimused toovad märkimisel eelise - kui tellite mõlema lehe otsekorraldusega (vähemalt kolmeks kuuks), siis on teile tagatud 400 aktsiat. Tuletan kõigile veelkord meelde, et otsekorraldusi, mis teid IPO puhul aitavad, saab sõlmida esmaspäeval kuni kella 17.00ni.

Kirjutasin Delfi soovil veidi sel teema siin. Miks sel tellimisteemal jahvatan? Kuna arvan, et huvi IPO vastu on suur ning tavapärasel viisil märkides (ehk ilma lehetellimuseta) saate soovitud kogusest ilmselt väga väikse osa. Ma arvaks, et ilma lehetellimuseta võiks saada väikeinvestor ca. 5-10% soovitud kogusest. Seega kui märgite 40 000 krooni eest, võite saada aktsiaid vaid 2000-4000 krooni eest.

Seega kui kaalute Ekspress Grupi IPOs osalemist, tasub ka otsekorraldused ära vormistada. Ekspressi tellija olen juba pikka aega, nüüd vormistan ka EPLi juurde.

Kristjan Lepik

23. septembril, vahetult enne presidendivalimisi, toimus Tammsaare pargis Eesti muusikute poolt organiseeritud tasuta kontsert president Ilvese toetuseks. Sattusin sinna üsna planeerimatult ning planeerimatult võimas oli ka emotsioon sellelt kontserdilt. Inimesed olid sõbralikud ja heatahtlikud, õhus oli sellist ühtekuuluvustunnet, mida viimati sai kogetud ehk laulva revolutsiooni ajal.

Eelnev kõlab ehk veidi sentimentaalselt, aga kui ainult meediat lugeda, siis jääb tunne, et Eestis toimetavadki ainult "elu peremehed" ja sahmerdajatest poliitikud, valitsevad ahnus ja JOKK. Ma usun, et paljud lugejad on tundnud ahastavat tunnet "kuidas küll sellised asjad ühes demokraatlikus riigist toimuda saavad?".

Kogu selle sopa ja susserdamise taustal võib tõesti unustada, kui palju on Eestis ka normaalseid ja toredaid inimesi. Igatahes sellel 23. septembri kontserdil otsustasin selle üleva tunde tugevalt salvestada, et mitte unustada kuivõrd uhke ja hää on ikkagi olla eestlane.

Ja ei olegi unustanud. Kuid tänasel Vabariigi aastapäeval Eesti lippe ja rõõmsaid inimesi nähes tuli see tunne jälle kirkalt meelde.

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

Kristjan

Eks ausaltöeldes oli juba imelik rääkida, et investeerimiseks on hinnatasemed Tallinna Börsil liiga kõrged, kui Börs selle aasta alguses pea iga päev tõusis.

Kuid nagu öeldakse "ega talv taeva jää" ning gravitatsiooniseadused kehtivad ka Tallinna Börsil. Täna päris korralik korrektsioon, täpsemat jooksvat kajastust võib lugeda siit foorumist.

Ma olen jätkuvalt arvamusel, et investeerimiseks on Tallinna Börsi hinnatasemed liiga kõrged, need kes ostavad nendelt tasemetelt, ei investeeri, vaid spekuleerivad.

Minu jaoks parasjagu irooniline tänase liikumise juures on see, et plaanisin järgmise nädala alguses alustada lugudeseeriat Tallinna Börsil toimuvast, et näidata sarnasust teiste börsimullidega. Jäin vist napilt hiljaks ... aga lugudeseeria tuleb ikkagi.

Üks eelvaade lugudeseeriale, alloleval graafikul on pandud kokku kolme börsiindeksi liikumised: TALSE aastatel 2000-2007, USA Dow Jones aastatel 1922-1929 ning Nasdaqi tehnoloogiaindeks aastatel 1994-2000. TALSE on kollane joon, teistel indeksitel on graafiku lõpp-punkt ka börsimulli lõpp. Järeldused riskide kohta võib igaüks ise teha.

Kristjan Lepik

Jõulupühade ajal on olustik alati teistsugune - aasta hakkab läbi saama ning meeleolud on ülevad.

Paras aeg ka veidi rahulikult aastale tagasi vaadata ja mõõta kordaminekuid ning ebaõnnestumisi.

2006. aasta oli minu jaoks üsnagi pöördeline ning aasta esimene ja teine pool olid vägagi erinevad.

2006. aasta esimene pool

Aasta esimeses pooles läks mul põhiline aur SECi uurimise lõpetamisele. Kuigi juba üsna aasta alguses oli uurimise lõpetamise suund selge, võttis Ameerika bürokraatiamasinate jahvatamine ikkagi uskumatult rohkelt aega. Lisaks sellele, et aega ja raha kulus sinna kõvasti, oli see selline mõttetu tegevus, millest mingit kasu ei sündinud. Kuude kaupa sellist tegevust harrastada oli üsna frustreeriv. Kuid seda parem oli tunne, kui see uurimine lõpuks ka ametlikult läbi oli.

2006. aasta teine pool

Aga eks selle aasta esimeses pooles sai üsna pikalt nuputatud, mida siis edasi võiks teha. Variante oli palju, kuid lõpuks otsustasin selle kasuks, mis kõige huvitavam tundus. Ning nii see tarkinvestor.ee projekt sündis.

Augustis alustasime arendustöödega ning 4. oktoobril tulime avalikkuse ette. Kiire arvutus näitab, et tarkinvestor.ee-l pole isegi 3 kuud veel vanuseks. Mulle tundub see periood küll oluliselt pikemana, aga eks ma ole selle projektiga kõvasti toimetanud ka. Siiski oleme alles lapsekingades ning arenguruumi on noorukil kõvasti!

Aasta esimese poole kasutu tegevuse järel oli isu midagi reaalselt ära teha juba üsna väljakannatamatu. Kuna tundub mulle lahe projekt ka, siis võib öelda, et elus pole töö nii äge olnud! Ja uusi ägedaid ideid ringleb päris palju, mitmed neist  2007 aasta jooksul kindlasti ka teieni jõuavad.

Seega tahakski pühade puhul tervitada kõiki tarkinvestor.ee kasutajaid, ilma teieta poleks tarkinvestor.ee-l mingit väärtust - tühi kott ju teadupärast püsti ei seisa. Meie omaltpoolt lubame samasuguse entusiasmiga seda projekti edasi vedada, et ikka oleks Eestis rohkem tarku investoreid.

Ilusaid pühi!
Kristjan

Tai börs langes vastu 19. detsembrit -14.84%. Tegemist on suurima kukkumisega pärast 1997. aasta Aasia finantskriisi. Peamiseks põhjuseks Tai keskpanga otsus, millega piiratakse lühiajaliste investeeringute väljaviimist riigist. Kuigi teised Aasia börsid selles ulatuses ei kukkunud, peaksid investorid lähemal ajal väga valvsalt jälgima Aasias toimuvat.

Mis siis täpsemalt juhtus?

Tai rahvusvaluuta baht on väga tugev olnud USA dollari vastu, esmaspäeval tehti uus 9 ja poole aasta tipp. Tugev baht rõhub aga Tai ettevõtete ekspordivõimet ning seetõttu sekkus Tai keskpank.

Tai keskpank ei hellita

Tai keskpank otsustas piirata lühiajalise raha sissevoolu riiki, kohustades investoreid hoiustama 30% investeeringutest. Kui keegi kavatseb raha enne aastat bahtist välja võtta, siis peab ta trahvi maksma kolmandiku hoiustatust ehk 10% kogu summast. Väga võimsad numbrid, kuid sellega kindlasti väheneb spekulatiivse raha osakaal.

Turule uudis ei meeldi

Tai baht langes selle uudise peale dollari vastu 2% ning langusesse pöörasid ka võlakirjaturg. Eriti valuliselt reageeris aktsiaturg - kui langus oli juba 10% peale jõudnud, peatati kauplemine. Muuseas, esimest korda Tai börside 31 aasta pikkuses ajaloos. Kui kauplemine jätkus, tulid Tai aktsiaindeksid veelgi allapole.

Tai börs, keda huvitab??

Selline küsimus võib kerkida paljude Maarjamaa investorite peades. Ei tohiks siiski unustada, et just Tai oli see riik, kust 1997. aasta keskel sai alguse Aasia finantskriis ning just see oli ka peamiseks börsikrahhi põhjuseks Tallinnas 1997. aasta sügisel. Ning hiljem kandus ka edasi Venemaa kriisiks aastal 1998. Arenevad turud on globaliseerunud majanduses omavahel väga tihedas seoses, seega peaks arenevate turgude investorid Tais toimuvat hoolega jälgima.

Tai börsi 15% juurde ulatuv juukselõikus on ka hea näide arenevate turgude riskidest. Arenevad turud on ülivõimsaid tootluseid viimastel aastatel näidanud ning paljud investorid on unustanud nende turgudega kaasnevad riskid. Arenenud turgudel (USA, Lääne-Euroopa, Jaapan jt.) nii suur kukkumisruum kindlasti pole kui arenevatel turgudel (Brasiilia, India, Hiina, Venemaa, Ida-Euroopa jt.).

Mis edasi?

Tai ühepäevane kukkumine ei anna veel alust paanikaks. Esimesel kukkumispäeval tulid veidi kaasa ka teised Aasia turud, kui langus mujal jäi paari protsendi piiresse. Kuid arenevatele turgudele raha paigutavad investorid peaks olema väga valvel - 1997. aasta Aasia kriis sai just alguse raha väljavoolamisest regioonist. Tai keskpank võib praegu olla andnud põhjuse rahale lahkumiseks.

Seega ma jälgiks väga hoolega sealsete turgude dünaamikat lähemal ajal, kui langus peaks jätkuma, siis tuleks arenevate turgude aktsiapositsioonide suhtes väga ettevaatlik olla. Sest kiire tõus arenevate turgude börsidel on tekitanud ka väga palju kukkumisruumi. Seega jälgige kuidas käitub Tai börs lähipäevil ning milline on reaktsioon teistel arenevatel turgudel üle maailma.

Kristjan Lepik

P.S. Kui kedagi huvitab, siis Aasia kriisist aastal 1997 saab lugeda siin - http://en.wikipedia.org/wiki/Asian_crisis

Google’i (GOOG) vastu panustamine on siiamaani olnud küllaltki kasutu tegevus. Seda vähemalt investeerimisele kohasest ajahorisondist lähtuvalt. Uued rekordtasemed on jällegi aktuasaalsemaks muutnud küsimuse – kaua veel. Kahe aastane $85-500 ralli sellise turukapitalisatsiooni juures on tänasel börsimaastikul kõike muud kui sage nähtus.  Loomulikult on sellise komeedi puhul üha rohkem ainet skepsise tekkimiseks ja ilmselgelt ei ole ka suurimad optimistid seisukohal, et selline kasv võib kesta lõputult.  Kuid vaadates kui  võimsalt ja laiahaardeliselt  Google tegutseb  ning oma domineerimist kindlustab,  ei paista hetkel  pilvitus taevas vähimat pilve tekkimise võimalustki.  Seda siis konkurentsist lähtuvalt.

Teine küsimus on see kas ja millal turg ise Google’le ei hakka piire seadma. Tänase seisuga peaks 2006. a. reklaamituru maht olema suurusjärgus $600-650 mld millest internetile kuulub  $11-12 mld - seega kuskil 2-3% ringis. Seniseid trende vaadates peaks interneti osakaal hüppeliselt suurenema. Sellele peaks kaas aitama ka Google’i enda edusammud veebiotsingu ja reklaami sidumisel, samuti uued plaanid onlain video turul. Leidsin hiljuti ühe kirjutise, kus toodi mudel, mille täitumisel saavutab Google’i aktsia hinnaks $1000. Esmapilgul kõlab muidugi utoopiana, aga samas mitte võimatu. Küsimus on vaid millal.

 
Allikas ja terve lugu ise: http://internet.seekingalpha.com/article/21032

Eeldades, et GOOG suudaks ka 4 aasta pärast kasumit kasvatada 25% aastas, jõuaks aktsia maagilise $1000 piirini alles kolme aasta pärast. Kuid siin on üks päris suur “aga”. Nimelt on tõenäoline, et turg ei hinda sellise kasvumääraga aktsiat P/E kordajaga 36, pigem on see langenud mõistlikematesse suurustesse.

Seega jääb üle $1000-ni jõudmiseks säilitada praegust kasvutempot – kas seda suudetakse veel 4-5 aasta jooksul on suurim küsimärk. Et reklaamiturg on tugevalt sõltuv majandustsüklitest, võiks lisaks muule olukorda halvendada USA majandusseisak. Eelduseks maagilise piiri ületamisel on muidugi ka firma senise kursi jätkamine splittimise osas.
 
Seega utoopilise hinnasihina tunduv $1000 on ühest küljest seniseid arenguid silmas pidades reaalselt saavutatav. Teisest küljest jõutakse sinna vaid eeldusel, et Google jaoks jätkub praegune nn “perfect storm”. Kuid kui jätkusuutlik tänane perfektne situatsioon ka ei oleks, tundub see liiga ilus, et olla tõsi veel viie aasta pärast. Siit arvamus, et järgmist Google’i turukapitalisatsiooni kahekordistumist me siiski enam niipea ei näe. Küll aga ei tähenda see seda, et Google ei võiks olla hea investeerimisobjekt lähima paari aasta lõikes.

Kirjutasin enne Olympicu IPOt, et hinnatase on soodne ning osalemine majanduslikult mõistlik (loe siin). Võrreldes Lääneriikide sarnaste ettevõtetega oli Olympic IPO-tasemelt ca. 30% soodsam. Tänase päeva alguseks oli aktsia pärast IPOt rallinud juba 37% ja seega on see "fundamentaalselt soodne hind" kadunud. Seetõttu võtsin ka kasumit. Sellelt tasemelt peab Olympic suutma juba suurepärast kasvu näidata ning minu jaoks pole absoluutselt atraktiivne. See soodne riski/tulu suhe, mis IPO ajal oli, on minu jaoks minevik.

Nüüd veidi ühest mõttekäigust, mis IPO käigus mul üha tugevama veendumuse sai. Nimelt - Armin Karu tegi meelega IPO eriti soodsa hinnaga, et ilusasti läinud IPO-ga oma ja kasiinonduse mainet parandada. Talle ja Jaan Korpusovile jäi alles 80% ettevõttest ning see IPO-hind millega 20% ettevõttest müüdi ei mängigi nende jaoks nii väga suurt rolli. Teda huvitab mis aktsia hind näiteks 1.a. pärast on, kui ta müüma võib hakata. Ja loomulikult huvitab teda maine. Ei ole vist eriti mõnus kõige rikkam mees olla, kui enamik rahvast sind põlgab. Seega tegelikult mõnes mõttes võtsin mina (ja teised aktsiat lühikest aega hoidnud) Armin Karult veidi raha ära. Tore mõte, aga võib-olla ka enesepett.

Mis puudutab nüüd aktsia liikumist, siis oli siin klassikaline näide, kuidas turgudel tuleb osata käte peal istuda. Kui hind esimesel päeval kohe lukku läks (+15% piir) ja pärast limiidi tõstmist 5.83 EUR peale kauples 5.70 EURi juures, mõtlesin "rahu, paljud jäid IPO soovitud kogusest ilma, küll nad ostavad". Kui väikeinvestorid kasumit võtma hakkasid, langes hind 5.40 EUR juurde. Taas mõtlesin "rahu ainult rahu, väikeinvestorid ei määra aktsia suunda". Ning vaikselt hind ongi kerkinud sealt stabiilselt ülespoole, kuna pidevalt on näha olnud suurte institutsioonide ostuhuvi. Seetõttu olen ka müügiga viivitanud. Selline "kätel istumine" on üsna tugevat kannatust nõudev, kuid samas saame oluiselt paremat kasumit kui need väikeinvestorid, kes kiirelt müüsid.

Kas Olympic võib edasi tõusta? Ikka võib. Kuid praeguselt tasemelt pole riski/tulu suhe minu jaoks enam hea ning valuatsiooni ka soodsaks lugeda ei saa, seetõttu võtame kasumit.

Probleemiks võib kujuneda (on tegelikult juba kujunemas) ka Olympicu likviidsus - free float (kaubeldavate aktsiate arv) on niigi protsentuaalselt madal ning enamus sellest kogusest on suurte fondide käes, kes plaanivad positsiooni ilmselt pikalt hoida. Seega võib pärast esimeste nädalate aktiivsust spread suureks minna ning müümine oluliselt keerulisemaks. Ma ei tahaks sellisesse seisu oma kauplemispositsiooniga jääda.

Kristjan Lepik

Nii mitmed tuttavad kui ka täiesti võõrad inimesed on minult päris mitmel korral uurinud, et mida see tarkinvestor.ee ikkagi täpselt endast kujutab. Ja isegi üllatavalt tihti on küsitud - mille pealt te selle portaaliga teenite? Kui ma vastan "täna ei teenigi millegi pealt", siis nendest inimeste nägudest võiks teha fotonäituse pealkirjaga "Kuidas palun??". Seetõttu mõtlesin seda teemat veidi avalikumalt lahata.

Tõesti, täna me selle portaaliga ei teeni mitte midagi ning kuigi tulevikus lisandub meil ilmselt uusi ja tasulisi teenuseid ka, siis ei too see portaal ilmselt kunagi jõukust minu hoovile - kui investeeringud tagasi saab, siis on ilmselt hästi.

Jah, kui ma oleks võtnud vastu mõned teised tööpakkumised, oleks ma teeninud ilmselt oluliselt rohkem kui täna. Oleks ma õnnelikum? Vaevalt. Minu jaoks finantsturud nii töö kui hobi korraga ning ma ei kujuta ette ühtegi tööd, mida ma teeksin parema meelega kui tänast. Mu ema ütles mulle juba ammu, et minus on väike "õpetaja Laur" peidus ning inimeste õpetamine Targemateks Investoriteks siin lehel ja seminaridel on tõesti asi mida teen ülimalt hea meelega.

Ma ei otsi sellise tasuta veebilehe tegemisega mingit heategija imagot, võib-olla on see tegu isegi egoistlik - saan teha täpselt seda mida ise tahan. Arvan ka jätkuvalt, et peaks tegema midagi sellist, millega olen ühiskonnale kõige kasulikum, mitte midagi sellist mis mulle endale oleks kõige kasulikum. Ning arvestades seda, et tarkinvestor.ee lehel käib iga päev mitu tuhat erinevat külastajat, tundub mulle, et teeme kasulikku asja küll. Ja see annab uskumatu energia tegutsemiseks.

Energiat ja jõudu annavad ka inimeste toetavad kommentaarid. Näiteks üks võõras inimene saatis mulle kirja, kus tänas selle projekti alustamise eest ning ütles, et ta võiks täiesti tasuta aidata meil seda projekti vedada. Ma ei tea kas mõistate mu mõttekäiku, aga minu jaoks see ongi tarkinvestor.ee projekti tootlus.

Ning ärge muretsege selle pärast, et me nälga jääme ja ära väsime - me nõustame mitmeid päris suuri investoreid ja seda juba tasu eest, lisaks investeerime aktiivselt turgudel, seega saame hakkama päris hästi.

Kristjan Lepik

Kirjutasin Skype Eesti blogis veidi sellest, kuidas meil Tarkinvestor.ee projektiga puuduvad tavatelefonid.

http://share.skype.com/sites/et/2006/10/meil_puuduvad_tavatelefonid.html

Lugu täispikkuses:

Ligikaudu kaks kuud tagasi hakkasime Tarkinvestor.ee käivitamisega aktiivsemalt tegelema. Nagu ehk kuulnud olete, peaks igal korralikul firmal olema ka telefoninumber, kuhu kliendid ja müügiagendid helistada saavad. SkypeIn. Selline teade tuli mul kusagil alateadvuses ekraanile, kui olin haaranud juba telefonitoru, et Elioni helistada ja hakata firmale telefoninumbreid tellima. Toru läks korraks hargile tagasi. Mõttepaus (lühike).

Seejärel suundusin Skype'i veebilehele krediitkaardiga SkypeIn numbreid tellima. Esiteks, firmale tuli Skype Groups alt konto luua. Selle konto alla saab hiljem kasutajaid lisada ja nendele kasutajatele siis kõnedeks krediiti anda (seda saab ka automaatselt lisama panna) või neile SkypeIn numbreid tellida. Suht kiire ja mugav süsteem. Esimene tõrge tekkis mu mõtteahelas siis, kui tahtsin firma üldnumbrit kasutajate vahel vahetada. Seda siiski teha ei saa - SkypeIn numbrid on kasutajatega laulatatud. See tundus probleemina; näiteks kui sekretär firmast lahkuks, võtaks oma kasutajanimega koos ta kenasti ka firma üldnumbri kaasa. Aga ei tasu hambaid veel varna heita (või mis iganes öeldakse lootuse kaotamise kohta). Nimelt on siin üks päris kaval shortcut - registreeri Skype kasutaja "klienditeenindaja", lisa sellele kasutajale SkypeIn numbrina firma üldnumber ning suuna selle "klienditeenindaja" kõned sellele inimesele, kellele parajasti soovid. Korras, liigume edasi.

Päris mugav alternatiiv kõrvaklappidele on Skype'i toega DECT-telefon. Ehk siis tavaline juhtmeta telefon, millega saab teha ka Skype'i kõnesid. Skype maailmavallutuse tõttu on mitmed "tavapärased" telefonitootjad selliseid telefone pakkuma hakanud. Kohe-kohe peaks ka tulema sellised Skype-telefonid, mida arvutiga enam ühendama ei peagi. Kuid neid me ei kannatanud ära oodata. Seega tellisime Philipsi VOIP321 telefonid. Päris lahedad - mugav kasutada ning kogu installatsioon ja arvutiga ühendamine läks ilma tõrgeteta. Kuid lugesin manuaale, uurisin netist ja ikka ei leidnud viisi kuidas selle telefoniga saaks Skype'i-kõnesid teha. Korralik peavalu. Kuid ka siin oli lahendus - nimelt tuli telefoninumbri järel vajutada Skype'i-kõneks väikest S-nuppu telefoni allosas, mitte rohelist telefonitoru ikooni nagu igati loogiline oleks. Manuaal ka seda oluliseks ei pidanud mainida, igatahes minupoolt üks pakk batoonikese komme sellele Philipsi leidurile kes selle kasutusmugavusõuduse (KMÕ) välja mõtles.

Muuseas, kuna SkypeIn Eesti numbrid on kujul (372) 71X XXXX , siis tundub paljudele, et tegemist on Tartu numbriga. Vaatavad veebist su numbri, helistavad ja siis jutu lõpuks mainivad "Kuule, ma olen järgmine nädal ka Tartus, tulen ehk läbi" või "Millal sa muidu Tallinnasse tuled?". Eks Tartu ole tegelikult lahe linn ka! Ja mul ei võta üldse tükki küljest inimesi veidi SkypeIn suunal harida. Muuseas, võib ju spekuleerida, et Skype'il võis olla võimalus valida ka Tallinna numbriga sarnanevaid (372) 6 XXX XXX numbreid, aga kavala viral-marketing plaanina otsustasid nad "Tartu numbri" kasuks :)

Kuna me kontoris kasutame suhtluseks väga palju ka Skype IM-i (instant messenger), mis võtab tööd ära e-mailidelt, siis ilmselt täna kokku ligikaudu 50% meie kontori kommunikatsioonidest toimub Skype'i vahendusel. Ma ei usu küll, et see protsent ajas vähenemas oleks. Ja kui me novembri keskel uude kontorisse kolime, siis kulutame telefoninumbrite ümbertõstmisega tegelemisele ilmselt täpselt 0 sekundit. Tänases liikuvas ja kiiresti arenevas ühiskonnas on see supercool.