Viljar Arakas EfTEN Capitalist kirjutab huvitavast kinnisvaraturu osast - ärikinnisvaraturust. Selle turuosa kohta leidub tehinguid ja statistikat vähem ning seetõttu on ka avalikkuse tähelepanu rohkem elamispindadel, kuid suure mahu tõttu on ärikinnisvara segment väga oluline osa kinnisvaraturust.

Kinnisvara statistikast

Meedias saab põhjendamatult palju kajastust Eesti (eriti Tallinna) elukinnisvara igakuine statistika. Tegemist on lihtsate võitudega, kuna Maa-amet pakub väga heal tasemel algandmeid, mida erinevad kinnisvaraspetsid uute andmete ilmumise korral hoogsalt tõlgendama hakkavad. Paljuski on need tõlgendused pinnapealsed, kuna väidan, et keskmisel ruutmeetrihinnal põhinevad järeldused on juba eos ekslikud. Nimelt, keskmise ruutmeetri hinna muutus ühes kalendrikuus ei ütle midagi valimisse kuuluva kinnisvara valmiduse või taseme kohta. Ehk teiste sõnadega, mida näitab meile ühe renoveeritud vanalinna korteri ja ühe laguneva Tallinna aguli puumaja korteri keskmine ruutmeetrihind?

Juhinduda tuleks hoopis S&P/Case-Shiller indeksi metoodikast. Tegemist on USA, et mitte öelda kogu maailma, kõige olulisema elukinnisvara indeksiga, mille koostamise aluseks on ühe ja sama kinnistu müügihinna erinevus erinevatel ajaperioodidel. Ühe konkreetse kinnisvara erinevate müügiaegade põhjal moodustub võrdluspaar, mis on indeksi koostamise aluseks. Kuigi ka antud metoodikal on olemas omad puudused, on sellisel viisil saadud hinnang kindlasti palju objektiivsem kui keskmine ruutmeetrihind.

Eesti elukinnisvara turu hetkeseisus on kaks olulist, objektiivset fakti: tehingu aktiivsus aasta baasil kasvab (tänu väga madalale võrdlusbaasile) ning kinnisvaraportaalide küsimishindade indeksid on stabiliseerunud. See näitab, et turg on kiire kukkumise faasi läbinud. Edasise arengu vastus ei peitu mitte kinnisvaraturus, vaid Eesti makromajanduse väljavaadetes tervikuna. Isiklikult oman siinkohal ettevaatlikult positiivset vaadet. Samas ei saa mööda vaadata faktist, et eluasemelaenu jäägid vähenevad ja eeldatavasti teevad seda terve 2010. aasta jooksul.

Ärikinnisvarast

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Olukord ärikinnisvara turuülevaadete osas on palju keerulisem kui elukinnisvara osas. Nimelt ei ole Eestis ühtegi head, tõsiseltvõetavat statistilist andmebaasi või aegrida, erandina ehk kogu äripindade summaarne ruutmeetrite arv ja selle jagamine per capita. Erinevad kinnisvarabürood üllitavad suures koguses turuülevaateid, mis põhinevad üksikute hoonete ülesloetlemisel ning sellest tuleneva kogumi pealt järelduste tegemisel. Statistika vaeses ruumis on taoline tegevus kindlasti mõistlik, kuid ärikinnisvara turu keskmised näitajad on veel ohtlikumad kui elukinnisvara puhul.

Võtame näiteks olukorra kus, Tallinnas seisab lähestikku kaks moodsat büroomaja, ühel on vakantsus 20% ning teisel 70%. Kas antud juhul võiks järeldada, et turu keskmine vakantsus on 45%? Tegemist oleks selgelt vale järeldusega. Kahe büroohoone omanikud on nimelt muutunud turuolukorras käitunud erinevalt. Üks neist on turuga kohanenud ja valinud hinnaliidri strateegia – kindla eesmärgiga täita kõik pinnad üürnikega vastavalt turul kehtivale hinnatasemele, et mitte maksta kommunaalkulusid omast taskust. Samas teise hoone omanik on nõus ootama, olles sealjuures oma kaubas nii kindel, et hinda alla ei lase ning eelistab lasta majal pigem seista tühjana kui täita odavate üürnikega. Olgu lisatud, et tegemist on konkreetse näitega Tallinna büroopindade turult. Seega turu keskmiste üürihindade ja vakantsuse määradega on hea olla kursis, kuid nende baasil investeerimisotsuseid teha on väär.

Tihti on üürnikud minevikus tehtud pikaajaliste üürilepingute ohvrid, mis ei võimalda neil ära kasutada tänase turu madalaid üüritasemeid. Eksisteerivate lepingute alusel on üürnikud seotud olemasoleva pinnaga ning varem kokku lepitud üüritasemega. Läbirääkimiste tulemused taanduvad enamasti majaomaniku tahtele. Tegemist on taas näitega reaalsest elust, kus omanik ei võta ühtegi üürniku jutule ja asi on viidud nii kaugele, et üürnikud on hoones moodustanud majaomaniku vastu ühisrinde. Samas on olemas näide, kus majaomanik alandas kõigil üürnikel üüri 15%, et nad rasked ajad üle elaksid – ka nendel üürnikel, kes vastavat taotlust polnud esitanud.

Investeeringute turust rääkides on selgelt tunda elavnemist, peamiselt huvitatuse osas. Tehinguteni jõutakse veel vähe, kuid nii kodumaiste kui ka välisriikidest pärinevate investorite huvi on hüppeliselt tõusnud. Põhjuseks on paljuski meie valitsuse uskumatult hea rahaline enesedistsipliin, mis paljudes Euroopa riikides on ainult helesiniseks unistuseks. Iga investor räägib tootlusest ehk moodsas keeles yield’ist. Seejuures paneb mind alati imestama, et hoopis vähem pööratakse sisulist tähelepanu küsimusele, et tootlus küll, kuid mille pealt? Kas me räägime kogu bruto üüritulust aastabaasil või omaniku puhastulust (praktikas enim kasutatud mudel, mille puhul omaniku kulud hoonele on bruto üüritulust maha lahutatud)? Millisest üüritasemest me räägime – kas juba alandatud üüritasemest või ikka „2007. aasta tasemest“? Kuidas hinnastatakse müüdavas hoones vakantseid pindasid – kas vakantsus antakse n-ö tasuta kaasa või võetakse ka vabadelt pindadelt aluseks teatud, teoreetiline üürivoog? Millised on üürilepingud, kas üürnikud saavad homme lahkuda või on nad aastateks pinnaga seotud? Need on väga olulised küsimused, millele tihti ei pöörata tähelepanu või lähenetakse pinnapealselt - keskendutakse tootluse näitajale ning vähem küsitakse, et millest selline näitaja tuleb.

Siin kohal toon ühe väikse näite elust. EfTEN Kinnisvarafond ostis 2009. aasta detsembris kahasse Silikaat Grupi tütarfirmaga pankrotistunud Lepa kaubanduskeskuse Pärnus. Ostmise hetkel oli projekti vakantsus 63% üüritavatest pindadest ning eksisteeriva rahavoo baasil (omaniku puhastulust) oli sisenemistootlus (tootlus ostu hetkel eksisteeriva üürivoo alusel ehk entrance yield) 7,6%. Mõlemad esitatud numbrid on iseäranis halvad, kuna nii madala sisenemistootlusega tehinguid täna ei teha ning vakantsus on hirmuäratavalt suur. Vastukaaluks pakun aga veel ühe numbri – objekti hind ühe ruutmeetri kohta oli 4 280 EEK/m2. Antud näitaja on juba eeskujulik, kuna jääb ligikaudu kahekordselt alla taastamisväärtusele, maahinnast rääkimata. Meie konservatiivsete arvutuste kohaselt peaksime juurdeehituse lõpetamise ning enamiku pindade välja üürimise korral jõudma projekti tootluseni, mis ületab juba 15% määra. Antud näide on toodud ilmestamaks seda, kui väheoluline ja eksitav võib olla projekti sisenemistootlikkuse näitaja.

Tootlusest

Inimesed, kes ei ole yield’i (kasutatkse ka väljendit cap rate) mõistega varem kokku puutunud, tunnevad selle keerulise välismaise sõna ees teatud aukartust, kuid selle sisu on lihtsam kui osatakse eeldada. Olemuselt tähendab yield ehk maakeeli tootlus seda, et hoone aastane üürivoog (hetkel täpsustamata, milline üürivoog) jagatakse läbi hoone omandamise hinnaga ja saadakse protsentides mõõdetav tulemus. Seega kui yield on 10%, teenitakse ostuhind üürivoost tagasi 10 aastaga ehk teisisõnu 10 aasta prognoositav üürivoog võrdub hoone seotusmaksumusega. Teisalt on hoone tootlikkus ajas muutuv. Antud murrus on konstandiks hoone ostuhind, kuid muutuvaks osaks iga-aastane rahavoog, mis yield’i konkreetsel ajahetkel muudab. Juhul kui hoone on ostetud 10% projekti sisenemistootlusega, kuid rahavood langevad näiteks 30%, siis peale rahavoo korrektsiooni on tootluseks ümmardatuna 7%.

Investeeringute väärtuste muutus on palju tundlikum turul valitsevate tootlustasemete muutuste suhtes kui muutustele üürivoo objektil. Kui olete ostnud hoone näiteks 10% tootlusega ja turul tootluste tase langeb 8%, siis eeldusel, et rahavoog püsib konstantne, on hoone turuhind kallinenud 25% võrra. Kui ostsite hoone pangalaenuga 50/50 (omafinantseering/pangalaen) on omakapitali tootlus 50% (lihtsustamise huvides ei ole ajaväärtust kasutatud).

Kui nüüd kuradile sõrm anda ja rääkida tootluse tasemetest, siis mina annaksin lähiajaloo kõige geniaalsema tehingu auhinna SEB pangale, kes 2007. aasta esimeses kvartalis, turu absoluutses tipus, müüs ära kogu oma Balti riikide kinnisvara (kokku 54 hoonet kolmes Balti riigis) sellisele Balti riikides vähetuntud ostjale nagu Homburg. Tehingu mahuks mõõdeti ligikaugu 3 miljardit Eesti krooni. Veel imekspandavam oli asjaolu, et tehingu allkirjastamise ja closing’u vahele jäi ligikaudu 6-kuuline periood, mil maailma vapustas finantsturgude kriisi esimene laine, kuid sellest hoolimata suudeti tehing edukalt lõpule viia. Toona jäi tootluse tase omaniku puhastulu ehk Net Operating Income baasilt alla 6% ning toona polnud üürihindade korrektsiooni kinnisvaraturul veel toimunud. Olgu öeldud, et 2007. aastal tehti Londoni kesklinnas tehinguid sisenemistootlusega 3- 4%, ning kõik seda ajalooliste rekordiliste üüritasemete juures. Täna ulatavad Londonis toonased ostjad majade võtmed pankadele kuna investeeritud omakapital on eeldatavasti jäädavalt kadunud.

Tootlustasemete muutus ajas sõltub muuhulgas üldisest majanduskonjunktuurist, millest omakorda sõltuvad üldine nõudlus ja pakkumine äripindade turul. Nagu eelnevalt märgitud, on Eesti statistikaruum ärikinnisvara puudutava info poolest vägagi vaene. Küll aga on olemas vastavad andmed maailma suurima kinnisvaraturuga riigi, USA kohta. Joonisel on toodud USA ärikinnisvara turutehingutel põhinev ajalooline tootlusmäär (transaction cap rate).

Näeme, et ärikinnisvara tootlustasemete muutus on viimasel kümnendil järginud kinnisvaraturu üldisi trende. Kui kinnisvarabuumi tippaegadel tehtud tehingud toimusid 6% tootlusmäära läheduses, siis kriisi saabumine tõi kaasa  tootlusmäärade kasvu. Möödunud aasta lõpus toimus teatav stabiliseerumine 8% juures.

Mida sellest Eestile nii kaugel asuva maa trendist järelda või kas sellest üldse midagi järeldada? Makromajanduse protsessid toimivad jätkuvalt ka Eestis ning seetõttu toimib ka siin sama turuloogika. Kuigi tootlusmäära kujunemisel mängib olulist rolli soetatud objekti vakants ning sellest tulenev olemasolev rendivoog, on turu tipus langevate tootlusmäärade põhjuseks asjaolu, et objekti müügihind on tõusnud proportsionaalselt rohkem kui sellelt genereeritava rendivoo väärtus. Sama loogika kehtib vastupidiselt ka turu põhjas. Seetõttu pakub aeg, mil turul on vähe raha ning ebakindlus tuleviku suhtes suur (madal nõudlus), häid võimalusi soetada atraktiivse rahavoo potentsiaaliga objekte soodsatelt hinnatasemelt.

Kokkuvõtteks

Parafraseerides Hardo Pajulat on hetkel turul olukord, kus igaüks, kes on ära õppinud „d“ tähe, räägib vabalt mõistest double digit yield. Maakeeli tähendab see siis tootlikkust üle 10%. Põhjus, miks investeerimisobjektiga niivõrd vähe tehinguid toimub, peitub ootuste erinevuses. Ostjad räägivad sellest, kui kallis on omakapitali hind ja kui raske on pangast laenu saada, müüjad seevastu paranenud makromajanduse väljavaatest  ning positiivsetest tulevikuootustest.  Ehk teiste sõnadega kui  tänavanurgal kohtuvad ostja, kes ei pea hoonet ostma; müüja, kes ei pea hoonet müüma, ning pank, kes ei pea hoonet mingil põhjusel finantseerima, siis suure tõenäosusega tehingut ei toimu.

Kui  2009. aastal tehtud vähesed tehingud toimusid peaasjalikult müüjate survel, siis 2010. aasta alguses on tunda ka teatud ostupoole survet - soovitakse investeerida deposiitidest väljavõetavat raha. Samas on kinnisvara oma olemuselt ebalikviidne ja ebalikviidsuse lõksu tänu lähimineviku mälestustele kardetakse. Sestap leiab deposiitidest vabanev raha peaasjalikult tee likviidsetesse investeerimisinstru-mentidesse, kuid järjest rohkem ka kinnisvarasse.

Küsides, kuidas tootlus turul kujuneb, on vastust raske leida. Aastatel 2005 – 2007 eksisteeris kirjutamata reegel, et sisenemise tootluseks pakuti panga laenuhind (muutuvosa ehk EURIBOR + riskimarginaal) + 200-300 bps. Praegusel hetkel sellised reeglid enam ei kehti. Omakapitali on turul palju vähem, pangad on kartlikud ja seega ei ole jutud double digit yield’ist sugugi alusetud.

Viljar Arakas
EfTEN Capital

Nii Eesti majanduses kui ka Tallinna Börsil on väga huvitavad ajad. Milliseks kujuneb 2010. aasta majanduse ja börsi jaoks? Milliste sektorite risk on suurem? Kuidas sõltub sellest Tallinna Börs? Mida teevad välisinvestorid? Milliseid häid investeerimisvõimalusi võivad närvilised ajad tuua? Nendele olulistele küsimustele otsime seminaril vastust.

Seminari viib läbi Kristjan Lepik

Tase: Algajad
Teema: Investeerimine
Aeg: Kolmapäev, 10. märts, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Seminari viib läbi Kristjan Lepik

Täpsem info ja registreerumine siin.

Kreeka kriis on 2010. aasta algusest olnud maailma finantsturgudel pidevalt tähelepanu all. Kuigi finants-pilt oli riigil samal vilets juba 2009. aasta keskpaigaks, võttis mõnevõrra aega, et tähelepanu Kreekale läheks. Tihti on finantsturgudel nii, et kui keegi karjub "paanika", siis asutakse massiga tormama. Kreeka probleemid on siiski tõsised, seega vaatame antud artiklis detailsemalt, mis kriisi põhjustasid ning millised võiks olla edasised stsenaariumid.

Kriisi alged

Warren Buffett on öelnud, et mõõna saabudes on näha, kes alasti ujusid. Finantskriis on paljud luukered välja toonud ning tegelikult ka selle, et Kreeka on aastaid elanud üle oma võimete, pidevalt riigivõlga suurendades. 2009. aastal jõudis eelarve defitsiit juba -12,7%-ni SKP-st, mis tähendab, et selle võrra peab ka riigivõlg suurenema.

Graafikul on toodud olulisemate Euroopa riikide riigieelarvete defitsiit SKP suhtes:

Kreeka probleeme võimendab praegu see, et rahva usaldus riigi vastu on madal, maksude maksmise kultuur nõrk (proovisin poliitiliselt korrektselt väljenduda) ning korruptsiooni tase kõrge. Ühest artiklist jäi silma kommentaar, kus üks tänaval protestija arvas, et "riik keeras jama kokku - riik peaks ka maksma, minu palka ei tohi vähendada". Kes on see müütiline "riik"? Ikka kõik kodanikud kokku. Kreeka häda on täna see, et möödapääsmatu on nii pensionite, riigitöötajate palkade kui ka sotsiaalkulutuste kärpimine, kuid tundub, et rahvas ei ole selleks valmis. Kreekas on riigi kulutuste tase juba üle 50% SKP-st ning riigitöötajate osakaal kogu riigi töötajate hulgas on Euroopa kõrgemate hulgas. Olukorda raskendab see, et Kreekas on võimul vasak-tsentristlik valitsus - kuna Kreeka probleem on praegu liiga kõrged riigi kulutused, siis oleks olukorra ravimiseks vaja üsna karmi käega parempoolset valitsust.

Ka praegu on Kreekas suured streigid. Eelmine nädal blokeeriti protestijate poolt Kreeka börsi hoone. Allolev graafik näitab, et Kreeka on streigile kaotatud tööpäevade arvult Euroopas esimene. Ametiühingute vajalikkus on oluliselt laiem teema, kui siin  kajastada jõuab. On selge, et olukorras, kus riigi eelarve on suurelt defitsiidis ja kulutase vajab allapoole toomist, on tugevad  ametiühingud veskikivina riigil kaelas ja suureks probleemiks, sest vajalik kärpimine on väga keeruline.

Graafikul toodud andmete järgi on Kreekas streigile kaotatud tööpäevade arv Euroopa suurim.

Seega midagi on vaja muuta. Probleem muutub Kreeka jaoks kriitiliseks aprillis-mais, kui on vaja 2 x 8 miljardi euro ulatuses võlakirju emiteerida. Hetkel ilma ülejäänud Euroopa toeta ei tundu see kuidagi tehtav. Millised on Kreeka edasised võimalused?

1. Euroopa päästab

Seega esimene variant on Euroopa Liidu riikide toetuspakett (peamine roll Saksamaal ja Prantsusmaal). See tähendaks, et tõenäoliselt laenaks Euroopa Liidu riigid osaliselt Kreekale raha ning osaliselt garanteeriks Kreeka emiteeritavaid võlakirju. Siin on kaks suurt "aga". Esiteks, Kreeka peaks sellisel juhul majanduslikult tantsima suuresti EL pilli järgi - kärpima nii palju kui Saksamaa nõuab. Seni on kreeklased olnud sel teemal üsna pirtsakad. Teine "aga" antud variandi juures on, et ka Euroopa Keskpank (ECB) või siis kõik riigid eraldi peaksid selle  heaks kiitma. Samas on Saksamaa kodanikud Kreeka päästmise osas võtnud negatiivse hoiaku - miks peaksid nemad Kreeka finantslohakust kinni maksma? Hoolimata nendest agadest on see hetkel siiski kõige tõenäolisem lahendus.

Nimetatud lahenduse häda seisneb asjaolus, et Kreeka peab sellisel juhul eelarve defitsiidi vähendamiseks eelarvet kõvasti kärpima (eesmärgiks peaks olema nulltaseme lähedusse jõudmine). Balti riikide näitel teame, et kulude kärpimine on üsna keeruline - keegi ju ei taha, et tema kulusid kärbitakse. Ammugi siis Kreekas, kus streigitakse pea kõige suhtes, mis liigub. Isegi kui kärped teostada (selline kärpimine on täpselt vastupidise efektiga USA ja teiste suuriikide stiimulpakettidest), jahutab see majandust. Seega on sellise valiku puhul Kreeka majandus tõenäoliselt mitmed aastad üsna raskes seisus - kiratseb. Juhul kui kreeklased siiski selle variandi valivad, kas suudavad nad selle ka läbi käia? Kahtlane.

Graafikul on toodud riigivõla tase SKP suhtes ning prognoos kuni 2011. aastani:

Lisaks kasvab sellisel juhul kindlasti edasi riigivõlg, jõudes aastaks 2015 tõenäoliselt 150% SKP-st juurde. Juhul kui võla intress oleks näiteks 6%, siis ainuüksi intressi maksmine moodustaks 9% SKP-st aastas, rääkimata võlataseme vähendamisest. Võlg tekib kiirelt, lahkub raskelt.

Graafikul toodud riikide võlakirjade intresside teenindamise kohustus SKP suhtes:

1a. "Euroopa päästab" - Kreeka teater

Väike mugandus sellest esimesest variandist oleks see, et Kreeka mängib küll kogu eelpool toodud mängu kaasa, kuid plaaniga algusest peale Euroopaga teatrit teha ehk mitte lubadusi pidada - kärpida vähem kui lubatud. See tähendaks tõenäoliselt, et aasta või kahe pärast Euroopa kannatus katkeks, kuid Kreekal on õnnestunud oma suurte probleemide teket ajas veidi edasi lükata.

Näiteks 2009. aastal tõusid Kreeka palgad ja pensionid +10,5% (kriisi ajal!) ning nüüd räägib Kreeka suurtest kärbetest, kuid nende tulemusena peaksid palgad ja pensionid tõusma +0,3%. Seega väga tõsiseid meetmeid Kreeka veel tarvitusele ei ole võtnud.

1b. IMF-i laen

Alternatiiviks Euroopa toetusele võib olla IMF-i laen. IMF on suuresti USA mõju all olev organisatsioon ning seega käiks selline samm tugevalt Saksamaa/Prantsusmaa ego pihta. Seetõttu tundub selline lahendus väga ebatõenäoline, aga kui, siis võiks selleks olla näiteks tehniline tugi (tingimused, järelvalve).

2. "Saame ise hakkama"

Kreeka võtab tugevad kärpemeetmed kasutusele ning suudab sellega investorite usaldust piisavalt võita ja ilma Euroopa toeta võlakirju emiteerida. Ja kui nad surnud pole, elavad tänaseni õnnelikult edasi - muinasjutt, tänaseks minu arvates täiesti ebareaalne võimalus.

3. Devalveerimine või rahatrükk

Igal teisel juhul võiks kas devalveerimine või rahatrükk olla sarnases olukorras riigi jaoks just sobivaks lahenduseks.  Kuna Kreeka kuulub eurotsooni, mida juhib Euroopa Keskpank, ei ole aga kumbki variantidest Kreeka jaoks võimalik lahendus.

4. Default

Kreeka võib ka tunnistada, et ei suuda nii kõrget võlakoormat tagasi maksta ning seega lähevad võlakirjad defaulti. Default on riikide puhul võimalik, seda on teinud näiteks Venemaa (1998.a.) ja Argentiina (2002.a.), kuid Kreeka maht oleks nendest suurem. Sellisel juhul lepitakse kokku tase, mille võlakirjaomanikud ajapikku tagasi saavad (näiteks 50% nominaalist). Siin on kaks väga olulist teemat:

a) Kreeka võlakirjade omanikud on peamiselt teised Euroopa pangad ja riigid. Seega suurimad kaotajad oleks selles olukorras teised Euroopa riigid ja Euroopa finantssektor läheks kaotuste tõttu tõenäoliselt uuesti kriisi. Seega, seda üritavad Euroopa suured osapooled vältida. Samas tuleb selles kõrgtaseme pokkeris, mis praegu käimas on, arvestada, et ka Kreeka teab, et see oleks Euroopa jaoks halb lahendus. Oluline on ka fakt, et kui Jaapanis on suur osa riigivõlakirju kohalike investorite käes, siis Kreeka puhul on kohalik kapital Euroopa keskmisega võrrelduna väikse osalusega (ligikaudu 40% riigivõlast kohaliku kapitali käes). See tähendab, et default on kaotuste mõttes Kreeka enda jaoks väiksem probleem kui ülejäänud Euroopa jaoks.

Graafikul toodud kohaliku ja väliskapitali suhe riigivõlakirjade omanike hulgas:

b) Küll aga tähendaks default, et Kreeka võib mõneks ajaks ära unustada võlakirjaturud - keegi ei ostaks niipea uuesti Kreeka võlakirju. Seega oleks majandus mõned aastad suures depressioonis, kuid võlatase oleks madalam.

Arvan, et defaulti tõenäosus ei ole väga suur, peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa soovi tõttu seda vältida. Ülaltoodu tõttu on mõistetav, et Kreeka nimetatud varianti vähemalt teoreetiliselt läbi mängib. Seega ei tohiks välistada Kreeka defaulti võimalust, finantsiliselt on seal olukord sedavõrd halb. Lisaks ei tähendaks default, et Kreeka peaks eurost loobuma.

5. Eurotsoonist väljumine

Kreeka võtab drahmi taas kasutusele, väljub eurotsoonist ja ka Euroopa Liidust. Tõenäoliselt tähendaks see kohest devalveerimist, mis toetaks eksporti ning teiseks tooks ka riigi sotsiaalkulud allapoole. Väliskapital oleks sellise sammu järel nii Kreeka võlakirjade kui ka muude investeeringute suhtes mõnda aega tõenäoliselt ettevaatlik (pehmelt öeldes), samuti oleks Euroopa toetuse kadumine tõenäoliselt väga suur probleem. Seetõttu on nimetatud variant üsna ebatõenäoline. Ütleksin isegi, et ebatõenäolisem kui default.

Erinevate võimaluste kokkuvõte

Nagu näha, on Kreeka jõudnud olukorda, kus häid lahendusi ei ole. Head lahendused olid veel võimalikud eelmises sajandis, kui Kreeka ei olnud riigivõlga sedavõrd kõrgeks ajanud. Kõige tõenäolisem on edasiliikumine Euroopa abiprogrammiga ning mingis vormis see arvatavasti ka juhtub (peaksin selle tõenäosuseks üle 75%), kuid see ei lahenda Kreeka probleeme. Kreeka majandus on väga raskes seisus lähiaastatel ka sellise lahenduse korral. Seega ma pigem ei usu, et taoline lahendus jätkusuutlik on. Sellel kevadel kokku lepitu muudetakse arvatavasti juba paari aasta pärast ümber.

Seega Kreeka jaoks on  valikud suuresti poliitiliseks otsuseks ning rahvas peab mõistma, et häid lahendusi ei ole. Tänasel päeval nad minu meelest seda ei mõista, vaadates pidevaid proteste ja streike.

Ka Euroopa jaoks on see keeruline otsus, kuna Kreeka on suuresti lehvitanud paljudele Euroopa rahaliidu nõuetele (3% eelarve defitsiit jt.) ja näidanud finantsiliselt ülimat lodevust. Miks peaks Kreekat päästma? Kus on õppetunnid? Seda küsivad paljude distsiplineeritumate riikide kodanikud. See omakorda tähendab, et Euroopa abipakett saab olema tõenäoliselt üsna range - olgugi et Kreeka vajaks pikaajalist finantseeringut, võib Euroopa tugi olla vaid lühiajaline (ligikaudu 6 kuud),millega Kreekat lõa otsas hoitaks.  Ehk tuleb Kreeka abipakett midagi sarnast Läti omale, kus väliskupjad on piitsaga pidevalt riigifinantse jälgimas. Oluline on ka nüanss, et olukord ei ole eriti parem ülejäänud PIGS riikides (Portugal, Itaalia, Hispaania). Pean üsna tõenäoliseks, et ka nemad vajavad lähiaastatel sarnast Euroopa abipaketti. Seega osaliselt kehtestatakse Kreekaga mängureeglid edaspidiseks kogu regioonile.

Hiljemalt aprill-mai peaks lahendus tulema, seega jälgime huviga uudiseid. Sündmused maailma majanduses viimastel aastatel on sedavõrd erakordsed, et neist jõuab ehk lapselapselegi rääkida.  Kreeka kirjutab juhtum tõenäoliselt  nii mõndagi maailma majandusõpikutes ümber.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Artikkel: 2010 - Riigivõlakirjade mulli lõhkemine?
Foorum: PIGS (Portugal Italy Greece Spain)
Foorum: USA riigivõlakirjad - järgmine mull lõhkemas?

Turgudel igapäevaselt lähedalt asju vaadates on vahel raskem näha laia pilti, seega olen vähemalt enda jaoks leidnud, et aeg-ajalt turgudest paar päeva eemal olla, on päris kasulik - saab rahus pikema perioodi mõtteid mõlgutada. Seega järgnevalt mõned mõtted, mis mõnepäevase suusapuhkuse ajal peas ringlesid.


Likviidsus turul

Märtsi lõpuks on FED lõpetamas rahatrükki (quantitative easing- QE) ning kui riigivõlakirjade ostmine lõppes juba 2009. aasta lõpus, siis nüüd lõppeb ka MBS võlakirjade ostmine. Kui juba discount intressimäära tõstmine FEDi poolt indikeeris, et plaanitakse hakata likviidsust  kokku tõmbama, siis QE ametlik lõpp on veel konkreetsem ning suurema mõjuga. Peale riigivõlakirjade ostuprogrammi lõppu hakkasid nende hinnad vaikselt allapoole liikuma, sama toimub tõenäoliselt ka MBS võlakirjadega. Mõjutatud on ka teiste varaklasside hinnad(sh. aktsiad), mille puhul viimase poole aasta tõusu põhjuseks võib suuresti pidada FEDi poolt trükitud raha. Mulle tundub, et turul alahinnatakse mõnevõrra rahatrüki osa viimase aasta varahindade rallis.


Mida teeb FED edasi?

FEDi likviidsuse taseme juhtimine on ka 2010.aasta üks olulisemaid teemasid kõikidele varaklassidele. Üks asi on see, et rahatrükk lõpeb märtsis, kuid teine asi, et FED on oma bilansimahu kriisi järel siiski pea kolmekordistanud. See ongi see tekitatud likviidsus ning kui varasematel puhkudel onbilansimaht kasvanud keskmiselt 8% aastas, siis viimase 1,5 aastaga on see kasvanud 170%.

Meeletud meetmed. Graafikul on toodud FEDi bilanss, kus on näha järsk mahu kasv ning ka MBS näol pidev rahatrükk viimase aasta jooksul.




Kuigi FED on rääkinud, et majanduse taastumisel hakatakse ka bilansimahtu normaliseerima (ehk erakordset taset alandama), siis ma ei usu, et 2010.aastal saaks seda oluliselt teha. Turud on sellise likviidsusega juba harjunud ning ära võttes toimub turgudel ilmselt suur kukkumine. Bilansimahu vähendamist on samas vajalik, kuid tõenäoliselt sel aastal see võimalik ei ole. Pigem tekib risk, et riigivõlakirjade intressitõusu peatamiseks on FED sunnitud 2010. aastal  rakendama täiendavat rahatrükki. Kõik see tekitab minu arvates lähema 2-3 aasta lõikes väga tuntava inflatsiooniriski.


Toorained

Areng toorainete turul on huvitavas kohas. Ühest küljest, vaadates globaalse majanduse potentsiaali (ma ei usu edasist kiiret taastumist), võiks nafta hind olla ligikaudu 50-60 USD juures. Samas on toorained väga sõltuvad FEDi poolt tekitatavast likviidsusest ning seetõttu arvan, et fundamentaalse poole mõju on lähema 1-2 aasta jooksul toorainete puhul mõõdukas ning peamine suunaja on likviidsuse temaatika ning inflatsioonirisk. Seega on suunavad peamiselt spekulatiivsed rahavood ning nagu nafta puhul 2008. aasta ralli näitas - võib hind hüpata kuhu iganes. Lisaks üks hooajaline nüanss: järgnevad 3-4 kuud on  ajalooliselt olnud nafta jaoks aasta tugevamaid perioode ning kulla puhul aasta nõrgemaid.

Huvitav on ka see, et mullide lõhkemise järel tavaliselt uut mulli samas varaklassis väga kiiresti ei teki ning uute tippude tegemiseks võib kuluda aastaid või isegi aastakümneid. Põhjuseks on see, et piisavalt paljudel on meeles eelmise mulli lõhkemise valu. Toorained aga on 2008.aasta mulli lõhkemise järel  väga võimsalt viimase aastaga taastunud, mida pean ebatavapäraseks. Millest kiire taastumine? Põhjuseks on peamiselt globaalsete keskpankade rahatrükk ja riiklikud stiimulpaketid.


Mikromullid?

Järgmiseks huvitavaks küsimuseks on, kas ja kus tekivad uued mullid? Mullide tekitamine on selgelt suund, mille poole viib meid globaalne rahatrükk. FED näiteks loodab sellega USA majanduse kriisijärgseid efekte tasandada. 2000.aasta tehnoloogiamulli põhjuste hulgas oli päris olulisel kohal ka FEDi lõtv poliitika (nõrgenevad regulatsioonid). Peale mulli lõhkemist viidi olukorra toetamiseks 2003. aastal intressid rekordiliselt madala 1% juurde. See omakorda tekitas (globaalse) kinnisvaramulli, mille lõhkemine sisuliselt oligi 2008.aasta kriisi peamine põhjus. See oli omakorda oluliselt valusam kui 2000-2003 kriis. Seekord on meetmed veelgi võimsamad, mistähendab, et mingisuguste mullideni see tõenäoliselt viib. Minu jaoks väga murettekitav, et USA ei ole valmis majanduse ravi ja sellega kaasnevat valu kannatama - koguaeg aina suuremad meetmed ja riskid kasvavad järjest suuremaks.

Kus siis võiks uued mullid tekkida? Arvan, et oleme juba mikromullide sees. FEDi (ja vähemal määral ka teiste keskpankade) tekitatud likviidsus on sedavõrd erakordne, et väga kiire taastumise on viimase aastaga teinud nii junk-bondid, kinnisvara, aktsiad kui ka toorained. 2010. aasta jooksul näeme, kas riskivarades tekkinud likviidsuse toel toimub ka ülereaktsioon ülespoole. Arvan, et üsna tõenäoliselt.


Kokkuvõtvalt

Peaksin globaalsete keskpankade (peamiselt FED) tegevust likviidsusega 2010. aastal üheks kõige olulisemaks teemaks nii aktsiate, toorainete kui ka võlakirjade suhtes. Siit edasi on valikud juba keerulisemad - kui rahamassi koomale ei tõmmata, siis on tekkimas oluline inflatsioonirisk ning kui tõmmatakse, siis see tõenäoliselt kukutab varahindu.

Kristjan Lepik

Maailma börsidel on üsna närvilised ajad ning see on nii investorite kui ka kauplejate jaoks börsidel navigeerimise keerulisemaks teinud. Nähtavus on halvenenud ning keerulistel aegadel on otsused väga olulised. Kas aktsiaid või võlakirjad? Arenevad turud või arenenud turud? Kas portfellis peaks olema ka kuld, nafta või teraviljad? Vaatame olulisi sündmusi maailma börsidel ning ka seda, millised võiksid olla head rahapaigutused keerulistel aegadel.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Investeerimine
Aeg: Kolmapäev, 3. märts, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Täpsem info ja registreerumine siin.

Kolmapäeval, 10. veebruaril toimub toimub Tark Investori seminarisarja teine seminar "Globaalne investeerimisportfell". Seminarid, minnes järjest keerulisemaks, moodustavad loogilise jada ning seekordne seminar ongi jätkuks esimesele. Kui eelmine kord heitsime sissejuhatava pilgu investeerimisele, siis seekord hakkame vaatama seda, kuidas portfelli detailsemalt kokku panna.

Tänapäeval on enamik maailma börsidest investorile väga kergesti kättesaadavad, kuid millised turud  tuleks valida? Kas valida fondid või indeksaktsiad? Kuidas moodustada efektiivne portfell? Otsime vastuseid nendele küsimustele ning vaatame detailselt, kuidas koostada oma portfell globaalselt.

Kui headel aegadel (2003-2007.a.) tõusid pea kõik aktsiaturud koos, siis olukord maailma börsidel on läinud raskemaks. Väga palju sõltub tulemus täpsetest valikutest, seega on teema praegusel hetkel eriti aktuaalne.

Seminar toimub 10. veebruaril, kell 18.00-20.00, Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Seminarile saab registreeruda siin.

Pärast raskeid aegu on Balti börsid taas märgatavalt elavnenud. Kui möödunud aasta keskel alanud kosumisele järgnes aasta lõpu poole mõningane rahunemine, siis uus aasta on toonud kaasa korraliku ralli. Üle pika aja on investoritel võimalus osa saada järjekordsest esmasest avalikust pakkumisest. Uue ettevõttena on Vilniuse börsi nimekirja lisandumas Linas Agro Group AB. Eestis saab aktsiaid märkida Swedbank’i vahendusel, kes on ka pakkumise peakorraldaja. Püüame anda omapoolse nägemuse Linas Agro tuleviku väljavaadetest ning olla abiks investorile otsuse langetamisel.

Ettevõtte ülevaade

Linas Agro Group AB on Leedu põllumajandusettevõte, mis tegutseb alates aastast 1991. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on teravilja- ja toiduainetetööstuse ühendtoodete ning põllumajanduslike sisendite (seemned, väetised, põllumajandusmasinad) vahendamine ning tootmine. Olulise osa tegevusest hõlmab eksport (2009. aastal 78,9%). Põhilisteks müügiturgudeks on Euroopa, eriti Skandinaavia ja Baltimaad. Vähem olulisteks turgudeks on SRÜ, Aasia ja Põhja-Aafrika.

Tegevused on jaotatud viide ärisegmenti:
• teraviljad ja õliseemned;
•loomasöödad;
• maaviljelus;
• põllumajanduslikud sisendid;
• muud tegevused.

Segmentidest on olulisimateks teraviljade ja õliseemnete segment ning loomasöötade segment. Esimene neist moodustas möödunud fiskaalaasta müügituludest 59,4% ning viimane 31,4%.

Teraviljad ja õliseemned
Segmendi põhitegevuste hulka kuulub teravilja, rapsi ja linaseemnete kasvatamine, ladustamine ja turustamine. Linas Agro roll nimetatud valdkondades on lõppturgude ja tootjate ühendamine, põhilisteks klientideks on jahu- ning loomasööda tootjad, biodiiseli valmistajad ning suured vilja kui kauplemisinstrumendiga kauplevad ettevõtted. Teravilja ning seemneid kasvatatakse ka ise, kuid põhiliselt hangitakse müüdav erinevatelt tootjatelt.

Enamik soetatakse läbi nn Põllumajanduse Kasvuprogrammi (ettevõtte ja talupidajate vaheline partnerlusprogramm, millega talupidajaid varustatakse põllumajanduslike sisendite ja teenustega ning ettevõtet jaoks on tagatud püsiv põllumajandusliku toodanguga varustatus). See aitab ettevõttel kindlustada kliendibaasi ning saavutada konkurentsieelist hankimisel. Segmendi müügitulude kasv on olnud kiire (müügitulude aastane liitkasvumäär viimasel kolmel aastal 83%)  ning see on olulisel määral toetanud kogu ettevõtte kasvu.

Loomasöödad
Segmendi tegevuseks on toiduainetööstuse kõrvalproduktide varumine ja turustamine eksporditurgudel.Peamisteks hanketurgudeks on SRÜ riigid Valgevene, Ukraina ning Venemaa. Ettevõte hinnangul on enam kui 18 aastat hankekogemust nimetatud piirkonnas konkurentsieeliseks. Segmendi tegevusmahud on viimase kolme aasta jooksul käitunud siiski ebastabiilselt. Suurimat mõju sellele omasid müüdud toodangu hinnakõikumised. Samuti mõjutas tulemusi kalajahu tootmise lõpetamine ja taimeõli hankesuhete muutus.

Maaviljelus
Ettevõttele kuulub neli farmi Leedu kõrge viljakusega piirkonnas, mis pakuvad osaliselt teraviljade ja õliseemnete segmendile vajalikke sisendeid. Segmendi tegevuste hulka kuulub piimatootmine, vilja- rapsi ja suhkrupeedi kasvatus. Farmid toodavad ka erinevat liiki loomasööta, mida kasutatakse peamiselt ettevõtte enda karjakasvatuse tarbeks. Ettevõtte hinnangul aitab maaviljeluse segmendi tegevus muuhulgas kasvatada kompetentsi, mis võimaldab läbi Põllumajanduse Kasvuprogrammi luua täiendavat lisaväärtust.

Põllumajanduslikud sisendid
Siia kuuluvad mitmed põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikud tooted: seemned, väetised, taimekaitsevahendid ning masinad. Segmendi tegevuste alla kuulub ka nõustamine erinevates põllumajandusega seotud valdkondades. Segmendiga seotud tegevus toimub peamiselt läbi tütarettevõtete UAB Dotnuvos projektai ja UAB Kustodia. Dotnuvose kaudu toimub sertifitseeritud seemnete ning põllumajandusmasinate müük, samuti viljakuivatite ehitamine. Kustodia on spetsialiseerunud taimekaitsevahendite, väetiste ja mõningate muude nišitoodete müügile.

Muud tooted ja teenused hõlmavad tegevusi, mis ei kattu eelnevate segmentidega. Siia kuulub biokütuse valmistamine, viljakuivati teenused ja muud eelnevate segmentidega liigitamatud tegevused.

Struktuur

Linas Agro integreeritud tegevus põllumajandusliku väärtusahela erinevates lülides on teostatav läbi rohkete tütarettevõtete. Möödunud fiskaalaasta aruande põhjal on ettevõttel 18 tütarettevõtet, neli ühisettevõtet ja üks sidusettevõte.

Firma tegevjuht Darius Zubas ning kolm juhatuse liiget (Vytautas Šidlauskas, Dainius Pilkauskas ja Arûnas Zubas) on ühtlasi ka aktsionärid. Eraisikutena omatakse nelja peale kokku 20,01% aktsiatest. Põhiliseks aktsionäriks on Akola ApS, kes omab 79,99% aktsiatest. Akola kuulub omakorda samuti neljale eelnimetatud isikule, kellest suurimat 71%-list osalust omab Darius Zubas. Peale IPO-t säilitavad neli juhtisikut kokku 65% aktsiatest, seega peaks juhtkonna motivatsioon olema kõrge ka edaspidi.

Müük ja kliendid

Suur osa ettevõtte rahvusvahelisest müügitegevusest on koondunud Taani päritolu tütarfirma Rosenkrantz A/S juurde, kes organiseerib põllumajandussaaduste müüki välisturgudel. Kuna Linas on tegev peamiselt tootmisturgudel, siis ei ole klientide hulk väga suur. Samas on kliendibaas võrdlemisi hästi hajutatud. Kümne suurima kliendi kogumüük oli kokku ligi 40% kogu müügituludest. Seega ei ole müügitulemused ülemäära sõltuvad paarist suurest kliendist. Kuigi ühegi üksikkliendi osakaal ei ole liialt suur, on ettevõtte ekspordi sõltuvus ühest ettevõttest märkimisväärne. Seda eelkõige põhjusel, et müük välisturgudele toimub põhiliselt Rosenkrantz A/S kaudu.

Linas Agro peamistel ostu- ning müügiturgudel ostetakse ning müüakse tooteid hetkehinnaga (spot price) ning risk hinnaliikumiste suhtes on seetõttu vaid lühiajaline. Samas sõlmitakse kokkuostuleppeid ka fikseeritud hindadega. Sel juhul kasutatakse aga hinnariskide juhtimiseks   tuletisinstrumente (future) toorainebörsidel. Seega on Linas Agro põllumajandussektori ettevõtetele iseloomulikke hinnariske suures osas suuteline vältima. See on kindlasti ettevõtte ärimudeli üks tugevamaid külgi.

Saagi hindade liikumised Leedus – ettevõtte põhilisel ostuturul, on suurel määral kujundatud saagi hindade muutustest välisturgudel. Samas on olemas ka teatud spetsiifilised, Leedule omased tegurid. Üldjuhul on Leedu nisu hinnad ligi €10 tonni kohta madalamad kui rahvusvahelisel turul. Sarnased hinnaerisused on täheldatavad ka muude teraviljade ja rapsiseemnete puhul. Ettevõtte jaoks on selline hindade erisus kindlasti oluliseks ärivõimaluseks, samas on võimalikuks ohuks siseturu edasine hindade konvergents välisturgudega võrreldes.

Toetused

Põhilisi tooraineturge Leedus ja Lätis mõjutavad positiivselt valitsuste ning Euroopa Liidu (EL) toetused. Kahte peamist riikliku abiprogrammi Leedus - Direct Payments, Rural Development Programme- finantseeritakse põhiliselt EL-i vastavate toetusfondide läbi. Nimetatud programmidega seotud maksed on kavandatud kuni aastani 2013, mil täitub EL-i eelarveperiood. Ainuüksi programmi Rural Development raames on aastatel 2010 – 2013 EL-ilt Leedu põllumajanduse toetuseks laekumas ligi 1 miljard eurot. Sellele lisandub veel valitsuse poolne osa, ligi 300 miljonit eurot, läbi programmide Direct Payments ja National Support Scheme.

Siinse regiooni põllumajandussektori käekäik sõltub kindlasti ka edaspidi oluliselt EL-i otsustest. EL-i järgmise eelarveperioodi (2014-2020) võimalik toetuste maht ning üldine põllumajanduspoliitika omab seega märkimisväärset mõju Linas Agro pikemaajalistele kasvuvõimalustele. 

Konkurents

Põllumajandustoodete turg, kus ettevõte tegutseb on avatud tugevale konkurentsile ärisegmentides.  Põhilised konkurendid kõige olulisemas segmendis (teraviljad ja õliseemned) Leedus on Agrokoncernas, Litagra, Agrochema ja ŠiauresVilkas, ning  Lätis  Kesko Agro, Agrokoncernas, BTC ja Kemira. Leedus ollakse suurim teravilja eksportija omades kogu teravilja eksporditurust ligi 30%. Turuosa on kasvatatud muuhulgas erinevate ettevõtete ülevõtmise ja tütarettevõtete loomise läbi. Nii on suurenenud integreeritus tootmisahela erinevatesse lülidesse ning seeläbi on kasvatatud konkurentsieelist ülejäänud kohalike tootjate ees.

Heaks näiteks eelneva suhtes on Linas Agro panustamine viljakuivatite mahtude suurendamisele, samuti 60%-lise osaluse soetamine 2008. aastal peamise müügikanalina toimivas Taani ettevõttes Rosenkrantz A/S. Võrdluses kodumaiste konkurentidega annab eelise just integreeritus ja suurus, mis aitab saavutada mastaabisäästu. Lisaks võimaldab ülejäänud kohalikul turul tegutsevate ettevõtete ees eelist saavutada Linas Agro tihe koostöö põllumeestega.

Ettevõtte sõnul annab eelise välismaiste konkurentide ees asjaolu, et Balti turg jääb suurematele konkurentidele liialt killustatuks ja ligipääsmatuks, seetõttu ollakse siinse positsiooni säilimise osas võrdlemisi kindlad. Turuosa kavatsetakse kodumaiste konkurentide arvel veelgi kasvatada – lähema kolme aasta jooksul loodetakse Lätis ja Leedus suurendada nisu ja odra ekspordimahtude turuosa vastavalt 28%-lt 40%-le ja 37%-lt 50%-le.

Aktsiate esmane avalik pakkumine

IPO käigus pakub senine suuromanik Akola  ApS 55 629 140 aktsiat märkimisvahemikuga 2,05 – 2,53 LTL (s.h 8 344 371 täiendavat aktsiat, mis lähevad käiku ülejaotamise optsiooni korral katmaks võimalikku ülejaotamist). Vastavalt aktsionäride erakorralise koosoleku otsusele emiteeritakse Akola ApS-le 38 940 398 uut aktsiat, kes tasub nimetatud aktsiate eest IPO märkimisest laekuva rahaga. Pärast uute aktsiate omandamist moodustab IPO käigus pakutavate aktsiate arv 35% kogu Linas Agro aktsiakapitalist (eeldusel, et ülejaotusoptsioon realiseeritakse täies ulatuses). Vastavalt kuulub peale pakkumise lõppu (ülejaotusoptsiooni realiseerimisel täies ulatuses) Akola ApS-le 49,89% kogu Linas Agro aktsiakapitalist ning 15,11%  juhtkonna liikmetele.  Arvestades, et Akola ApS omanikeringi kuuluvad samuti vaid juhtkonna liikmed on viimastel tegelik kontroll 65% Linas Agro Groupi aktsiakapitalist.

IPO järgselt laekuv summa on sõltuv märkimishinnast ning ülejaotusoptsiooni realiseerumisest. Ligikaudne oodatav netolaekumine Linas Agro-le (märkimise hinnavahemiku keskmise väärtuse korral) on 84,1 milj LTL. Oodatav netolaekumine Akola ApS jaoks (märkimise hinnavahemiku keskmise väärtuse korral) on 18,2 LTL, millest 14-17 miljonit  LTL kavatsetakse kasutada võla kustutamiseks Linas Agrole.

Investeeringud

Saadud vahendeid kavatsetakse kasutada edasise tegevuse laiendamiseks, plaanitavateks ülevõtmisteks ning investeeringuteks. Vastavalt IPO prospektile on ärimahtude kasvatamiseks vajalik käibekapitali suurendamine 40 miljoni LTL võrra. Käesoleval ning järgmisel fiskaalaastal planeeritakse investeerida 70 miljonit LTL uute ja olemasolevate viljakuivatite ehitusse ning laiendusse. 40 miljonit LTL on planeeritud investeerida farmidesse. Nii soovitakse suurendada ise kasvatatud toodangu mahtusid, mis annab võimaluse suurendada veelgi erinevate ärisegmentide vahelist sünergiat. Täiendavateks ülevõtmisteks on planeeritud 40 miljonit LTL. 

Kokkuvõttes on investeeringute plaani mahuks ligi 190 miljonit LTL. See on enam kui 2 korda rohkem, kui IPO käigus eeldatavalt laekuv summa, kuid lisaks emissioonist laekuvatele vahenditele on planeeritud nii pangalaene kui ka teenitavat kasumit.

Prognoos

Linas Agro ootab käesolevalt fiskaalaastalt (2009/2010) võrreldes 2008/2009 fiskaalaastaga müügitulu kasvu aeglustumist. Peamiseks põhjuseks on teravilja müügihindade globaalne langus. Konsolideeritud müügituluks oodatakse 1125 miljonit LTL, mis tähendaks vaid 1%-list kasvu eelmise aastaga võrreldes. Ettevõte ootab käesoleval fiskaalaastal EBITDA-ks  56 miljonit LTL ning puhaskasumiks 32 miljonit LTL.

                                           
Võrreldes eelmise fiskaalaastaga on tegemist tagasihoidlike kasvuootustega. Prognoosi kohaselt oodatakse müügitulu kasvu 1%, puhaskasumi kasvu vastavalt 0,7% ning EBITDA jäämist samale tasemele võrreldes eelmise aastaga.

Hiljuti avaldatud käesoleva fiskaalaasta 6 kuu tulemused viitavad müügitulude langusele 26% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kuigi müüdud kauba mahtu tonnides kasvatati 6% võrreldes aastatagusega, vähenes müügitulu tingituna madalamatest teravilja müügihindadest. Samas suudeti märkimisväärselt parandada brutomarginaale (8,1% vs 5,5%). Seega suudeti vaatamata üldisele hindade langusele tagada senisest parem müügikate, mis on üldist majandussituatsiooni arvestades positiivne. Samuti kinnitab see ettevõtte suutlikkust hinnariske vältida. Puhaskasumi kasv ulatus 29,6% ning seda toetas lisaks marginaalide paranemisele ka madalam intressikulude tase.

Arvestades esimesel poolaastal teenitud puhaskasumit, võib öelda, et senise kasumiprognoosi ületamiseks on ettevõttel  head võimalused. Juhul kui marginaale suudetakse hoida samas suurusjärgus ning käesoleva fiskaalaasta müügitulu kujuneks 800 miljoni LTL juurde, võiks puhaskasumiks kujuneda oodatava 32 miljoni LTL asemel 33 miljonit LTL.

Valuatsioon

Arvestades ettevõtte käesoleva fiskaalaasta esimese poole tulemusi ootame 2009/2010. aasta puhaskasumiks 33 miljonit LTL ning kasumiks aktsia kohta 0,21 LTL. 2010/2011 fiskaalaasta EPS kasv 10% tundub võrdlemisi konservatiivne. Samas tuleb arvestada võimalusega, et vahetult enne IPO-t väljastatud poolaasta aruanne on mõningal määral emissioonist mõjutatud. Samas usume siiski, et järgmiseks fiskaalaastaks EPS 0,23 LTL on reaalne. IPO märkimisvahemiku keskmise väärtuse – aktsiahinna 2,29 LTL korral kujuneks ettepoole vaatava (forward) P/E kordajaks 10,0.

Võrdlusgrupi analüüs

Linas Agro valuatsioon märkimisvahemiku keskel on võrdlusgrupiga võrreldes  mõõdukalt soodsam. Ettevõtte kasumlikkus võrdlusgrupiga võrreldes on kõrgem, küsimärgiks jääb see, kas viimasel poolaastal saavutatud marginaalide paranemine on jätkusuutlik.  Tugev turupositsioon ning kasvuvõimalused kavandatavate investeeringute elluviimisel õigustavad võrdlusgrupi valutatsiooni suhtes mõõdukat preemiat. Samas on vastukaaluks mitmeid riske, mille tõttu on meie hinnangul märkimisvahemiku ülemises ääres aktsia riski ja tulu suhe võrdlemisi väheatraktiivne.
Eeldusel, et lõplik märkimishind kujuneb märkimisvahemiku keskele (2,29 LTL) näeme aktsiale sellelt tasemelt kuni 15% tõusuruumi. Seetõttu on praeguse info põhjal õigustatud aktsia hind  18 kuu lõikes 2,65 LTL.

Võimalused ja riskid

Linas Agro näol on kindlasti tegemist huvitava ettevõttega Balti börsimaastikul. Toiduainetööstus ja põllumajandus on sektorid, mis pikemas perspektiivis on globaalsetest suurtrendidest positiivselt mõjutatud. Ettevõte on end näidanud kasvuvõimelisena ning suutnud viimaste aastate raskest makrokeskkonnast edukalt välja ujuda. Kindlasti lisab see kaalu juhtkonna tegevusele. Kas planeeritud kasvuplaanid realiseeruvad ning milliseks kujunevad tegelikud tegevustulemused, sõltub paljuski ka väliskeskkonnas toimuvast.

Antud sektorile on iseloomulik paljude riskide olemasolu, millede kokkulangevuse ja realiseerumise korral võib tegevusedukus saada tugeva tagasilöögi. Seega peab investor lisaks tavapärastele investeerimisriskidele teadvustama sektorispetsiifilisi riske, mis omavahel paljuski seotud, kuid aktuaalsed ka eraldivõetuna.

Riskid:

• ilma ja sesoonsuse risk;
• saagikus;
• hindade suur volatiilsus mõjutab kasumlikkust;
• sõltuvus välisest finantseerimisest,
• ärimudel - võimalik hinnakonvergents hanke- ja müügiturgude vahel;
• märkimisväärne sõltuvus ühest müügikanalist (Rosenkrantz A/S);
• Linas Agroga on seotud mitmed juhtkonnaga seotud ettevõtted, mis ei kuulu Linas Agrole, seega tuleb arvestada ka seotud osapoolte riskiga.

Positiivsena  võib välja tuua:

 - Integreeritus põllumajanduslikus tootmisahelas annab konkurentsieelise;
 - Mastaabisääst võrreldes väiksemate kohalike konkurentidega;
 - Head finantseerimisvõimalused (krediidiliinid BNP Paribases, Fortises);
 - Piiratud avatus hinnariskidele - tegutsetakse olulisel määral vahendajana;
 - IPO ajastus  investori seisukohast hea, 2007.aastal turu tipus oleks tõenäoliselt kõrgemat hinda küsitud.

Kokkuvõttes peame IPO hinnavahemiku keskpaigast Linas Agro aktsiaid investori jaoks mõõdukalt atraktiivseks, nähes sellest õigustatud aktsia hinda (fair value) ligikaudu 15% jagu kõrgemal.

Kalle Kose
Kristjan Lepik

Foorum: Linas Agro IPO

Disclaimer
Käesolev analüüs on koostatud Tark Investor OÜ analüütikute  poolt. Analüüs põhineb avalikel infoallikatel ja Linas Agroga kohtumiselt saadud informatsioonil. Analüüs ja analüüsis toodud prognoosid on koostatud analüütikute parima teadmise järgi, kuid sisendite muutusel tulevikus võivad arvamused muutuda. Analüüsis toodud informatsioon ei ole käsitletav soovitusena väärtpaberitesse investeerimiseks ehk investeerimissoovitusena. Analüüs on informatiivse iseloomuga.

 

Alustame uue seminarihooajaga ja esimene seminar on sissejuhatav loeng investeerimisse.

Kas üldse investeerida? Kuhu investeerida? Milline varaklass valida - aktsiad, võlakirjad, hoiused, kinnisvara? Antud seminaril vaatame investeerimise algtõdesid, seminar sobib väga hästi investorile, kes teeb alles esimesi samme investeerimismaailmas.

Tasub ka meeles pidada, et aktsiaturgude langus on investori jaoks loonud palju paremad hinnad investeerimiseks kui aasta või kaks tagasi, seega selle sissejuhatava loengu käigus vaatame ka neid võimalusi.

Seminar toimub 03. veebruaril, kell 18.00-20.00, Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Seminarile saab registreeruda siin.

Barack Obama kuulutas välja "Volckeri plaani" - kava, kuidas finantsasutusi USAs rangemalt reguleerida. Teema on huvitav ning omab mõju kogu maailma majandusele, seega vaatame täpsemalt tagamaid ning plaani sisu.

1. Sissejuhatus

USA president Barack Obama teatas neljapäeval, 21. jaanuaril (Obama kõne, pressiteade), plaanist rangemalt reguleerida pankade tegevust USAs. Plaani nimetas Obama "Volckeri plaaniks" ("Volcker rule"), endise FEDi juhi Paul Volckeri järgi. Taustaks nii palju, et Volcker oli mees, kes väga range käega (mis ühtlasi tähendas lühiajaliselt ebapopulaarseid otsuseid) suutis 1980-ndate alguses USAs inflatsioonile piduri panna. Volcker on viimasel ajal pikalt rääkinud vajadusest USA finantssektorit rangemalt reguleerida, kuid seni ei olnud Obama finantsnõustajad Volckerit väga lähedale lasknud. Mind teeb murelikuks rahandusminister Geithneri ja FEDi juhi Bernanke liiga lodev raha- ja fiskaalpoliitika, seega pean positiivseks, et Volckerit on hakatud rohkem kuulda võtma. Kokkuvõttes on see kõik väga huvitav teema, seega vaatame veidi täpsemalt tagamaid.

2. Plaanist täpsemalt

"Volckeri plaan" sisaldaks kahte peamist suunda - esiteks reguleerida pankade suurust ja teiseks limiteerida pankade võimalusi riskantseteks tehinguteks (sh. oma rahaga kauplemist). USA probleem seisneb  selles, et panku on maksumaksja rahaga päästetud, kuid reformimise poole pealt on Bernake, Geithner & Co on olnud arvamusel, et süsteem on veel liiga habras. Seega on 2008.aasta kriisi käigus realiseerunud riskid jätkuvalt üleval ning võib koguni öelda, et kuna suured pangad on kasvanud veelgi suuremateks, on riskid suuremad kui enne kriisi.

3. Kas on hea plaan?

"Volckeri plaan" tekitaks suuremad piirid investeerimis- ja kommertspankade vahele. See on ka minu meelest üks olulisemaid reforme, mida USA/globaalbe finantssektor vajab. 1990-ndatel alanud regulatsioonide lõdvenemine USA finantssektoris on minu arvates üks suurimaid põhjuseid kriisi taga. Selle tulemusena võtsid ka kommertspangad väga suuri riske, rääkimata investeerimispankadest (30-kordne võimendus omakapitali suhtes on selgelt liiga suur ja ühtlasi Lehmani pankroti peamine põhjus). Tavaline pangandus (kommertspangandus) peaks olema üsna igav - hoiused ja laenamine, kõikvõimalikud finantsinnovatsioonid (mis kriisi ka tõid) võiks jätta investeerimispankadele. Selleks, et riik ei peaks kunagi ühtegi investeerimispanka päästma, tuleks sinna tõmmata selge piir. Olukord, kus maailma suurima investeerimispanga Goldman Sachsi päästmiseks kasutati maksumaksja raha, on tegelikult absurdne - risk on rahva oma, kasum Goldmani oma - vaid paar kvartalit peale riigi toetust teatas Goldman juba rekordkasumitest. Sellist olukorda tuleb tulevikus vältida. Seega plaani üldine suund on see, et vältida liiga suurte pankade tekkimist ja teisalt suunata kommertspankasid puhtalt põhitegevuse juurde, nagu see suuresti enne 1990-ndate regulatsioonide lõdvendamist ka oli. Mõlemat pean heaks suunaks ning seega kirjutaksin sellele plaanile kahe käega alla.

4. Obama poliitilised tagamaad

Obama toetus on esimese valitsemisaastaga tugevalt langenud. Kui valitsemisaja alguses kiitis tema tegevuse heaks 65% valijatest, siis tänaseks on see langenud 44% juurde (allikas). See on USAs siiski üsna  avaline, vaadake Wikipediast graafikuid - pea iga presidendi puhul on  alustatud kõrgete ootustega ning valitsemisaja jooksul on need alla tulnud.

Sel nädalal lisandus veel üks oluline uudis - Massachusetts'i Senatikoha valimised võitsid mõnevõrra üllatuslikult vabariiklased. Esiteks on see kaudselt negatiivne hinnang demokraadist Obama poliitikale ning teiseks tähendab see patiseisu Senatis - demokraadid ei saa planeeritud Obama tervishoiureformi nüüd ilmselt kinnitada. Seega USA poliittandril on demokraatide seis halvenemas.

2010.aasta lõpus on USA Senati vahevalimised ning seega tuleb arvestada,  et kui demokraadid oma praegust tegevust ei muuda, on sealt tulemas kaotus. Olulist rolli mängib just finantssektor - Obama tiimi senine tegevus on olnud väga pangasõbralik ning see annaks  vabariiklastele hea võimaluse demokraatide ründamiseks.

Seetõttu olgem ausad, Obama kuulutatud "Volckeri plaan" on tõenäoliselt osa valimisvõitlusest. Rahvas on USAs järjest tigedam pankade peale ning ka üha rohkem muret on kuulda USA riigieelarve suure defitsiidi suhtes, seega näevad demokraadid ilmselt, et rahva poolehoiu (tagasi)võitmiseks on vaja rangemat joont hakata hoidma. Seega Volckeri sissetoomine ja Obama karmimad sõnad tähendavad tõenäoliselt muutust retoorikas.

5. Kas plaan viiakse ka ellu?

Tuleb arvestada sellega, et "Volckeri plaan" on praegu vaid plaan ning selle jõustumiseks on käia pikk tee, ka Kongress peab selle heaks kiitma. Oluline on ka lobby-töö - finantssektor on jõuliselt panustanud lobbistamisse, eriti on toetatud just demokraate. USAs liiguvad lobbys väga suured rahad ning seetõttu on sealt tulemas ka "Volckeri plaani" vastu päris verine võitlus. Arvestades samas asjaolusi, et Senati valimised toimuvad novembris ning rahvas on tige, tundub tõenäosus, et "Volckeri plaan" mingis vormis teostub, siiski suurem

6. Kokkuvõtvalt

USA erakordne rahatrükk, erakordsed riigipoolsed rahasüstid  majandusse (eriti finantssektor) ja rekordmadalad intressid on kahtlemata 2009. aasta teises pooles majandust toetanud. Sellest hoolimata sarnaneb minu meelest see olukorraga, kus auto on läbi teinud raske avarii, kuid vajaliku põhjaliku remondi asemel lapitakse see kiirelt sõidukõlbulikuks ja võetakse uusi rekordkiirusi - vajalikke reforme USA teinud  ei ole, lahendust seega edasi lükates.

Reformid on kahtlemata lühiajaliselt ebamugavad, kuid pikas perspektiivis hädavajalikud. "Volckeri plaan" on vähemalt midagi USA poliitikas, mida võiks pidada konservatiivsemaks ja õiges suunas. Mida kaugemale reforme lükatakse, seda suuremaks kasvab uue kriisi võimalus ja mulle tundub, et isegi Ameerikas hakatakse sellest lõpuks aru saama.

Kristjan Lepik

Alanud on uus aasta ning alustame taas ka seminarihooajaga. Väga erakordsed ajad maailma börsidel ning just sellistel aegadel investorite jaoks head võimalused. Ühtlasi on see hea aeg enda harimiseks, tulge kuulama.

Hea aeg enda harimiseks

Alustasime seminaridega 2006. aasta sügisel ning esimestel hooaegadel oli mõnevõrra raske - tõusutrend maailma börsidel oli viimases faasis, kõik investorid tahtsid  suurest tõusust osa saada, kuid meie soovitasime konservatiivselt tegeleda oma kapitali kaitsmisega.

Viimased aastad on kriisiga toonud ka kaasa selle, et paljud investorid on muutunud ettevaatlikumaks. Kuid samas loovad just kriisid häid ostukohti investorile. Seega on just praegu hea aeg ennast investeerimise vallas harida, et olla valmis uuest tõusutrendist targalt osa saamiseks.

Allpool on täpsem seminaride kava, oleme grupeerinud seminarid investeerimise ja kauplemise kaupa, seminarid lähevad raskusastmelt järjest keerulisemaks. Seega sobivad ka järjest kuulamiseks. Seminari kohta detailsema info saamiseks ja registreerumiseks kliki allpool olevatel linkidel või vaata täismahus seminarikava.

Investeerimisteemalised seminarid:
1. Investeerimise ABC - 3.veebruar
2. Globaalne investeerimisportfell - 10.veebruar
3. Olukorrast maailma börsidel - 3.märts
4. Eesti majandus ja võimalused Tallinna börsil - 10.märts
5. Riskide juhtimine - 14.aprill

Kauplemisteemalised seminarid:
6. Milline kauplemisstiil valida? - 28.aprill

Pikemad koolitused

Oleme korraldanud ka mitmeid pikemaid koolitusi, kus saab põhjalikult ühe või mitme päeva jooksul investeerimisega seotut analüüsida. Seekord ühepäevane koolitus selle kohta, kuidas investeerimisportfell koostada (loe täpsemalt siin).

 "Eduka investeerimisportfelli loomine". 16. märts. Registreerumine, täpsem info.  

Täiendav informatsioon

- Kui olete aastate jooksul külastanud vähemalt kuute tarkinvestor.ee seminari, siis olete ka meie meelest "Tark Investor" tiitlit väärt ning anname selle kohta välja ka vastava tunnistuse.
- Võimaldame ka hooajapileti ostmist, mille abil saab kõiki selle hooaja seminare kuulamas käia (välja arvatud pikemad koolitused). Hooajapilet maksab 800 krooni.

Praegu on maailma börsidel keerulised ajad ning just sellistel aegadel eraldatakse terad sõkaldest - tõusval turul on kerge raha teenida, raskematel aegadel teenivad targemad. Seega kasutage võimalust Targemaks Investoriks saada ning tulge kuulake meie seminare.

Kristjan Lepik

Riikide võlakoormus on viimaste kümnenditega oluliselt tõusnud ning eriti järsuks on läinud võla tõus kriisi ajal kui riigid majanduse toetamiseks rakendanud erakordseid meetmeid. Kuidas see kõik mõjutab riikide võlakirju? Väga oluline teema 2010. aastal.

1. Võitlus kriisiga riikide tasemel

2008. aasta kriisi järel on toimunud üle maailma väga aktiivne võitlus kriisiga riikide tasemetel - langetatakse intresse, trükitakse raha ning majanduse toetamiseks luuakse riiklikke stiimulprogramme. Neist ükski pole tasuta lõuna, kuid selline sekkumine on toonud tuntava taastumise 2009. aastal globaalsetel finantsturgudel.

Antud artiklis vaatame, milline on nende riiklike sekkumiste mõju riigivõlakirjadele, mis minu hinnangul 2010. aastal kujuneb üheks olulisemaks teemaks turgudel. Miks? Esiteks oli paljude riikide võlatase juba enne kriisi kõrge. Teiseks, riiklikud stiimulprogrammid (näiteks autotootjate või kinnisvarasektori toetamine) on lühiajaliselt küll väga toredad, kuid raha selleks tuleb siiski riigieelarvest - seega suured riiklikud toetused tähendavad suuremat riigieelarve defitsiiti. Sel ajal kui Eesti võitleb euro jaoks 3% riigieelarve defitsiidi piiriga, on USAs sama number 11,2% ja Kreekas 12,7%.

Riigieelarve defitsiidi finantseerimiseks on peamiselt kasutatavaks võimaluseks riigivõla suurendamine ning see on ka toonud selle, et 2009. aastal on riigid oluliselt suurendanud riigivõla tasemeid. Ning kuna eelarved on planeeritud defitsiiti ka järgnevatel aastatel, siis see tähendab, et riikide võlatasemed suurenevad veelgi.

Enamasti mõõdetakse riigi võlataset aastase SKP suhtes, see annab võimaluse võrrelda erinevate riikide suhtelist taset. Taset üle 100 loetakse juba väga kõrgeks. Alloleval graafikul on näha, et lääneriikide võlatase on järsu hüppe teinud 2009. aastal (83% pealt 98% peale) ning kasvab lähiaastatel edasi. Seega niigi kõrge tase jätkab kasvamist. Arenevad riigid on võlatasemelt keskmiselt allpool ning seeläbi riigivõlakirjade võimalikust kriisist mõnevõrra vähem sõltuvad.

2. Võimalik sündmuste edasine kulgemine

Globaalselt on intressikeskkond praegu rekordiliselt madal, sinna on jõutud USA vedamisel, kes lühiajalise intressimäära on erakordse 0% tasemeni toonud. Kui siia liita juurde suures mahus rahatrükk keskpankade poolt, siis on  see toonud tugeva likviidsuse ning ka selle, et vaatamata kasvavatele mahtudele on endiselt riigivõlakirjade intressid ajaloolisega võrreldes üsna madalad. Alloleval graafikul toodud USA 10.a. riigivõlakirjade ajalooline intressimäär.

USAs on FED ostnud ka rahatrüki (Quantitative Easing - foorum) käigus USA riigivõlakirjasid, et intresse madalal hoida. Eraldi küsimus on sellise tegevuse erinevus Ponzi-skeemist, kuid 2009.a. novembris see programm lõppes ning pärast seda on intressid ka kõrgemale kerkinud. Kui kunstlikult intresse all hoida, siis kerkivad intressid ka pärast kiiremini. Kui siia juurde lisada see, et USA on oma eelarvet ka 2010.a. aastal üle 10% defitsiiti laskma ning 2010/2011 tuleb rekordilises mahus USA riigivõlakirjade emissioone, siis pean väga tõenäoliseks, et intressid on USAs lähiaastatel trendiga ülespoole. Ning 2009. aasta toob omakorda kaasa tõenäoliselt selle, et USA FED on taas sunnitud käivitama uue rahatrüki riigivõlakirjade ostmise näol, et intressid väga käest ei läheks.

Kui USA 10.a. riigivõlakirjade intressid jõuaks 5,5% juurde (praegu 3,8%), siis oleks see USA jaoks küll ebamugav (intressikulu tõuseks), kuid ei midagi väga katastroofilist. Aga näiteks 7%? See oleks juba oluliselt suurem probleem.  Ma globaalselt näengi olulist riski selleks, et kuna investorid muutuvad riigivõla suhtes kartlikumaks, siis on oluliselt kasvanud risk selleks, et riigivõlakirjade intressid kerkivad oodatust tunduvalt rohkem.

3. Millised probleemsemad riigid?

USA riigivõla tase on praegu veel lääneriikide keskmisest allpool (59% juures), kuid siin oluline mõista ka seda, et USA numbrid absoluutmahus on väga suured, ainuüksi 2010.a. riigieelarve defitsiit on planeeritud 1,3 triljonit dollarit, mis pea kaks korda suurem kui probleemsete Kreeka, Portugali ja Hispaania riigivõlg kokku. Seega USA probleem (lisaks erasektori suurele võlakoormusele) on ka see, et maailmas hakkab raha väheks jääma, et kogu nende suurt puudujääki finantseerida. Seega USA-d võib kindlasti lugeda üheks potentsiaalseks probleemikohaks.

Järgmine ring on riigid, kus riigieelarved suurelt defitsiidis ja riigivõlg kõrge. Näitena võib siin tuua Kreeka (riigivõlg 113% SKP-st), Itaalia (115%), Portugal (85%), Hispaania (66%), Iirimaa (83%), UK (80,3%), Ungari (79%).

Positiivsema poole pealt võiks välja tuua näiteks Skandinaavia riigid ja ka üsna konservatiivse Saksamaa. Allolevas tabelis toodud mõndade huvitavamate riikide riigivõla ja eelarve defitsiidi tasemed.

Kreeka probleemid

Viimasel ajal on investorite mure kerkinud kõrgeks Kreeka suhtes ning tuleb tunnistada, et nende olukord paistab tõepoolest üsna halb. Kriisiga on SKP kukkunud ja koos sellega ka riigi sissetulekud. Kuid kulubaasi pole suudetud alla tuua ning seetõttu ka väga suur riigieelarve defitsiit (pea -13%). Riigivõlg SKP suhtes on juba üle 100% ja kuna eelarve defitsiit suurendab veelgi võlataset, siis on arusaadav, et investorid on Kreeka suhtes muutunud närviliseks. Sest praeguses olukorras häid lahendusi Kreekal enam ei ole (sama seis mu meelest USAs) ja tuleb valida halbadest variantidest vähem halvad. Sest selleks, et eelarve tasakaalu saada on vajalik sarnane käitumine nagu Eestis, kulude kärpimine ning riigi tulude tõstmine (sisuliselt maksutõus). Teame ise, et see väga ebameeldiv protsess, kuid kahjuks vajalik. Ei hakka parem prognoosimagi, kuidas keevalised kreeklased sellistele sammudele reageerivad, kuid muid variante eriti enam ei ole. Lisaks tuleb arvestada, et sellised sammud pidurdavad majandust (nii maksutõus kui kulude kärpimine), mis omakorda tõenäoliselt riigi tulusid vähendamas. Seega raske majanduskeskkond on Kreeka jaoks lähiaastatel väga suure tõenäosusega jätkumas - kui laenumahtu kasvatada on väga mõnus ja lihtne, siis seda alla saada on oluliselt raskem ja pikem protsess.

Jaapani näide

Jaapan sobib ehk praegusesse olukorda hästi näiteks - nende kriis algas aastal 1990 ning sarnasusi praeguse kriisiga on väga palju. Samamoodi oli kriisi väga oluliseks põhjuseks erasektori suur laenukoormus (220% SKP-st) ning kriisi järel hakkas erasektor oma laenukoormust allapoole tooma, tänaseks jõutud üsna mõistliku tasemeni (113% SKP-st). Et majandust toetada on riik kogu sel perioodil jällegi oma võlakoormust tõstnud, jõudes tänaseks üsna radikaalse numbrini - 180% SKP-st. Seda numbrit veidi küll leevendab see, et enamus riigivõla investoritest on kodumaine erasektor, kuid väga kõrge tasemega on kahtlemata tegu. Graafikul toodud era- ja riigisektori laenumahu muutused Jaapani kohta.

Kardetavasti globaalselt on erasektori soov lähiaastatel laenumahtusid samamoodi allapoole tuua (deleveraging) ja tõenäoliselt riigid üha rohkem oma võlakoormust tõstmas. Erinevus Jaapani toonase kriisiga on see, et täna on enamikes riikides need protsessid samaaegselt käimas ning seetõttu võib riigivõla suhtes nõudlus ebapiisavaks jääda.

4. Mõju muudele varaklassidele

Kuidas mõjuksid probleemid riigivõlakirjadega teistele varaklassidele? Kreeka praegune näide ütleb, et kui hakatakse "paanika" karjuma, siis investorid eelistavalt esmalt müüa ja küsimusi küsida hiljem - nii Kreeka aktsiaid kui võlakirju on müüdud üsna tugevalt. Seega võib tõenäoliseks pidada, et kui probleemid jõuavad järgmiste riikideni, satuvad nende riikide teised varaklassid ka surve alla. Näiteks euro viimase aja langus on tingitud sellest, et investorid Kreeka probleeme kogu euroalale laiendamas (Kreeka ju aastal 2002 kaotas oma drahmi ringlusest ja liitus euroalaga), seega ka valuutade mõttes saab riigivõla teema olema väga oluline.

Pikemas lõikes võib riigivõlakirjade intresside tõus (see tähendab siis hindade langust) tuua aga jällegi nõudlust ka riigivõlakirjadesse. Kui USA riigivõlakirjade 10.a. intress on 6% (praeguse 3,8% asemel), siis toob see jälle sisse tootlust otsivat raha ning pidurdab intresside edasist tõusu.

5. Mõju Eestile

Eesti on praegu võitlemas euro nimel ning seega ka eelarve defitsiiti pingsalt alla 3% proovimas hoida (Lätis 2009.a. 10% ja Leedus 9,7%). See tähendab ka seda, et saame reservidega praegu hakkama ja riigivõlga kasvatama ei pea. Eesti erasektori võlgnenvus on küll päris kõrgeks kasvanud, kuid riigi võlatase on väga madal, vaid ligikaudu 8% SKP-st, olles sellega üks madalamaid maailmas. Seega Eesti jaoks tähendaks kasvavad pinged maailma riikide võlakirjade suhtes seda, et Eesti paistaks oma suhtelise kainusega positiivselt esile. 

6. Kokkuvõte

Eeltoodu tõttu olen arvamusel, et just 2010. aastal võib üheks olulisemaks teemaks globaalsetel finantsturgudel kujuneda riigivõlakirjadega seotu. Ja seda mitte positiivses võtmes. Pean üsna tõenäoliseks, et tulemuseks on riikide võlakirjade intresside oluline tõus (see tähendaks praegustele võlakirjaomanikele raha kaotust) ning intressid viiakse tasemele kus võla teenindamine muutub üsna ebamugavaks ning riigid seetõttu oma finantse oluliselt kainemalt juhtima hakkavad.

Ebatõenäolisemaks peaksin stsenaariumi, et riike eurotsoonist välja hakatakse viskama (Kreeka puhul selle ümber spekuleeritud), pigem pannakse kokku näiteks Lätiga sarnane abipakett (IMF + Euroopa Komisjon). Muuseas, kuigi ka Läti riigivõlg on kiiresti kerkinud, ei puuduta see teema neid väga tugevalt kuna nad võtavad väikse osa riigivõlast võlakirjaturult ja enamus on eelpool mainitud osapooltega laenupakett, kus tingimused fikseeritud ja ülerullimist pole vaja. Seega suurem on maailmas probleem tõenäoliselt nende jaoks, kes globaalselt finantsturult kapitali kaasama peavad.

Kes soovib panustada näiteks USA riigivõlakirjade intresside tõusule, siis üks võimalus on osta indeksaktsiat TBF (või panustada indeksaktsia TLT langusele). Lähema 1-2. aasta lõikes tundub üsna hea potentsiaaliga tehing. Samamoodi on mul raske atraktiivseks pidada täna globaalselt investeeringuid riigivõlakirjadesse, seega kui omate fonde mis seda teinud, siis samuti tasub kaaluda müüki.

Kristjan Lepik

Vaata ka foorumeid:
USA riigivõlakirjad - järgmine mull lõhkemas? 
PIGS (Portugal Italy Greece Spain)

Elektroonilisi jõulukaarte üle ekraani sõitva saaniga on ilmselt kõik saanud juba piisavalt, seega meie poolt uueks aastaks veidi praktilisem kingitus - kõigile tasuta kättesaadav põhjalik analüüs "Eesti majandus 2010".

Erakordsed ajad on nii Eestis kui maailmas ning seetõttu panime kokku detailse analüüsi Eesti majanduse kohta, et aidada nii investoritel kui ettevõtjatel keerulisemas majanduskeskkonnas navigeerida. Analüüs on kättesaadav siin.

Analüüs on koostatud olulisemate majandussektorite kaupa ning sisaldab järgmisi peatükke:

1. Globaalsed trendid
2. Finantssektor
3. Kinnisvara ja ehitus
4. Eratarbimine ja tööturg
5. Välistasakaal
6. Valitsussektor
7. Makroprognoos

Kristjan Lepik

Mitmed ettevõtjad on küsinud meie käest detailset analüüsi Eesti majanduse kohta, seetõttu panimegi kokku põhjaliku ülevaate "Eesti majandus 2010". Analüüsis vaatame üksikasjalikult majanduslikku olukorda erinevates sektorites ning toome ka oma prognoosi edasiste trendide kohta. Analüüs on jagatud järgmisteks suuremateks peatükkideks: 1) Globaalsed trendid 2) Finantssektor 3) Kinnisvara ja ehitus 4) Eratarbimine ja tööturg 5) Välistasakaal 6) Valitsussektor

Analüüsime iga punkti all 2010. aastal majanduse jaoks olulisi nüansse ning kokkuvõttes prognoosime, kuidas mõjutavad need erinevad tegurid majandust tervikuna. Vaatame ka täpsemalt, milline võiks olla Eesti majanduse uus mudel, millega järgmises majandustsüklis tõus saavutada. Siin on näitena üks lehekülg analüüsist. 

Otsime vastust ka järgmistele olulistele küsimustele:
a) Millised olulisemad globaalsemad trendid Eestit 2010 aastal mõjutavad?
b) Kui suur on Eestil tõenäosus euro saamiseks ning milliseid muutuseid euro kaasa toob?
c) Kuidas buumiga on nõrgnenud Eesti konkurentsivõime ning millised muutused selle parandamiseks oleks vajalikud?
d) Millal saabub kinnisvaraturul põhi ja kuidas käituvad pangad?

Kuna analüüs seekord tavapärasest põhjalikum, siis on analüüs tasuline, hind on 2000 krooni + käibemaks.

Analüüsi ostmiseks tuleks teha järgmine ülekanne:
Saaja: Tark Investor OÜ
Konto: 221027615969, Swedbank
Summa: 2400 krooni
Selgitus: Eesti majandus 2010

Protsessi kiirendamiseks saatke ka e-mail aadressil info@tarkinvestor.ee ning laekumise järel saadame teile elektrooniliselt PDF formaadis analüüsi.

Täpsem info:
Telefon: (372) 712 0091
E-mail: info@tarkinvestor.ee

2009. aastal jääb Eesti majanduse langustempo 15% juurde. Selliseid numbreid näeb lääneriikides sõdade ajal. Majanduses on toimunud järsud muutused, kuid 2009. aasta langusnumber on juba ajalugu. Palju olulisem on see, mis saab edasi. Milliseks kujuneb Eesti majanduse käekäik 2010 aastal?.

1.    Globaalsed trendid

Globaalselt on riiklik sekkumine kriisi vastu olnud võimas, riigid toetavad majandust stiimulprogrammidega ning suurriikide keskpangad on suurendanud oluliselt rahapakkumist rahatrüki abil. Kuid selline sekkumine ei saa kesta pikalt ning praegu on stiimulprogrammide tugi maailma majandusele juba vähenemas. Kas suudab maailma majandus ilma riikliku toeta jätkata kasvu?

Vaata ka detailsemat analüüsi - Eesti majandus 2010 (49. lk.)

 See on maailma majanduse ja finantsturgude jaoks kõige olulisem küsimus 2010. aastal. Vaadates ajalugu peame tõenäoliseks, et maailma majanduses tuleb 2010. aastal siiski tagasilööke ning taastumine saab olema W-kujuline ehk heitlik. Kui keskmiselt oodatakse USA majanduskasvuks 2010. aastal 3,0 protsenti, siis meie prognoos on 1,0 protsenti ning Euroopa Liidu majanduskasvuks ootame 0,5 protsenti. Läti majanduslanguse tempoks prognoosime 4,5 protsenti ja Leedu languseks 4,0 protsenti.

2.    Finantssektor

Finantssektor on olnud Eesti majanduse jaoks tähtsaimaks sektoriks. Eesti majandusbuumi kiire kasvu peamine katalüsaator – Skandinaaviast tulev odav laenuraha, aitas kergitada ettevõtete kasumeid, eraisikute sissetulekuid ning täitis seeläbi kaudselt ka riigieelarvet. 2007. aastast alates on laenukraane kinnipoole keeratud ning see on ka majandust pidurdanud. Eesti majanduse jaoks on seega väga oluline ka edaspidi, milliseks kujuneb pankade laenupoliitika. Praegu paistab, et pankade strateegiaotsus on siiski väiksema portfelli suunas ning seetõttu prognoosime, et pankade laenuportfell väheneb ka 2010. aastal. Mis tähendab jätkuvat survet majanduskeskkonnale.

Graafikul on toodud finantssektori olulisus Eesti majanduse jaoks - buumi ajal oli laenukasv väga ulatuslik ning kui 2007. aastal laenukasvu tempo alanes, siis tuli koos laenumahtudega alla ka Eesti SKP.

3.    Kinnisvara ja ehitus

Oleme olnud kinnisvarasektori suhtes juba mitu aastat negatiivsed ning suurt nõudlust on raske ka 2010. aastal näha. Kuid hinnalangus on olnud sedavõrd ulatuslik, et edasine hinnalangus muutumas vähem tõenäoliseks. Seetõttu oleme ka muutumas kinnisvaraturu suhtes positiivsemaks, ootame elamispindade turul põhja 2010. aasta kevadeks. Äripinnad on ajalooliselt liikunud elamispindade suhtes viitajaga ning seetõttu seal veel 2010. aastal paranemist me ei oota. Kinnisvarasektor oleks üks suuremaid võitjaid euro saabumisest, seetõttu on kevadine otsus euro võimalikkuse kohta sektori jaoks väga tähtis.

4.    Eratarbimine ja tööturg

Töötuse määr on liikumas majanduse suhtes viitajaga, paranemine saabub reeglina alles aasta järel pärast majanduse paremuse poole pööramist. Seega paistab tõenäoline, et 2010. aastal töötuse määr veel alanema ei hakka ning meie prognoosi järgi tõuseb 17-19 protsendini. See survestab ka eratarbimist, tarbija on jätkuvalt ettevaatlik ning prognoosime 2010. aastal eratarbimise languseks -4%. Peame oluliseks keskmise palga mõõtmise asemel mõõta palgafondi muutust, sest kui töötuse määr kasvab kiiresti, siis keskmise palga muutus ei peegelda adekvaatselt kogu elanikkonna sissetulekute vähenemist. Palgafond vähenes 2009. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes -18%.

Graafikul on toodud töötuse määr Soomes "lama" ajal - näeme, et töötuse määr hakkas paranema majanduse pöördumisest oluliselt hiljem.

5.    Välistasakaal

Sisemaise tarbimise jätkuv madalseis tingib selle, et lähiaastatel on peamiseks majanduskasvu toetavaks teguriks eksport. Väliskeskkonna paranemine on alanud, kuid ekspordimahtude taastumine 2005. aasta tasemetelt ei saa olema kiire. Mitme olulise ekspordipartneri majandus jääb madalseisu ka järgmisel aastal. Samuti on ekspordinõudlust lähiajal suunamas paljuski nn. varude täiendamise tsükkel. Kiiret väliskaubanduse elavnemist takistab ka vähenenud konkurentsivõime eksporditurgudel. Ootame ekspordimahtude osas mõõdukat tõusu, 2010 aasta eksport kasvab 3%. Peame positiivseks seda, et eksport on pidevalt ületamas importi ning jooksevkonto saldo on seetõttu pööranud positiivseks. Prognoosime selle trendi püsimist ka 2010. aastal.

Graafikul on näha siiski meie jooksevkonto pikem problemaatika - buumi ajal kogunenud miinus on nii suur, et 2009. aastal toimunud paranemine on vaid väikse osa buumi ajal tehtud miinusest tasandanud.

6.    Valitsussektor

Eesti lähiaja põhiline majanduspoliitiline prioriteet - eurokriteeriumide täitmine on sel aastal kujundanud valitsuse olulisemaid tegemisi. Tänavu oleme Maastrichti kriteeriumide täitmisele üsnagi lähedal, kõige kriitilisem tegur on 3% piirang riigieelarve defitsiidile. Riigieelarve maksulaekumised 11 kuu seisuga lubavad oodata maksutulude kogumist planeeritud mahus. Kas valitsemissektori tänavune eelarvepuudujääk püsib lubatud 3% piires sõltub aasta viimaste kuude laekumistest ja kulutustest ning sellest, kas riigiettevõtete dividendide kasutamine on Eurostati hinnanguandjate poolt metoodiliselt aktsepteeritav. Risk millega tuleks kindlasti arvestada, on poliitiline meelestatus Euroopas - kuivõrd Eestit ikkagi euroliitu soovitakse? Kevadel saab olema ka oluline, kuidas hindab Eurostat mitmete ühekordsete tulude kasutamist eelarve defitsiidi parandamiseks. Hindame täna euro saamise tõenäosust 2011. aastal 65 protsendiliseks.

Eesti majanduse positiivsed ja negatiivsed tegurid 2010. aastal

Positiivsed tegurid

1) Jooksevkonto positiivne saldo
Jooksevkonto plusspoolele jõudmine viitab Eesti majanduse liikumisele tasakaalu suunas ning mõjub positiivselt ka välisinvestoritele.
2) Varade ja palkade langus
Kuigi kohaliku keskkonna jaoks on varade ja palkade langus olnud raske, on see Eesti konkurentsivõimet parandav – võimaliku välisinvestori jaoks on see muutmas Eestit atraktiivsemaks.
3) Potentsiaal euro saamiseks
Hindame, et euro võimalik tulek tähendaks lähiaastateks täiendavat majanduskasvu 2%.
4) Eesti madal riigivõlg ja üsna tasakaalus eelarve
Kui globaalselt läheb tähelepanu üha rohkem riikide eelarve defitsiitidele ja kõrgele riigivõla tasemele, siis Eesti tugevus nende näitajatega tooks meile positiivset tähelepanu.
5) Euroopa Liidu struktuurifondidest laekuv raha
15 mlrd krooni euroraha on 2010. aastal tasakaalustamas kriisi negatiivseid mõjusid.

Negatiivsed tegurid

1) Pankade laenumahu vähenemine
Finantssektori tähtsus on jätkuvalt Eesti jaoks väga kõrge ning pankade tõenäoline laenumahu vähenemine pidurdab majanduskeskkonda.
2) Konkurentsivõime kesine
Eesti liigub küll konkurentsivõime paranemise suunas, kuid kriisiga tekkinud konkurentsivõime nõrgenemine oli sedavõrd ulatuslik, et see protsess peab kestma veel ka 2010. ja 2011. aastal.
3) Tööturu probleemid
Töötusemäära kasv ning jätkuv surve palkadele on 2010. aastal paraku jätkuvalt tarbijat rõhumas, see survestab eratarbimist ja tarbijausaldust.
4) Võimalikud erasektori probleemid laenude teenindamisel
Seotud eelmise punktiga, tõenäoliselt suureneb ettevõtete ja eraisikute arv, kellel on probleeme laenude teenindamisega ning sellel on majanduskeskkonnale negatiivne mõju.

Pluss või miinus?

1) Globaalne majandus
On veel ebaselge, kas globaalse majanduse mõju on 2010. aastal Eesti jaoks negatiivne või positiivne, sõltub maailma majanduse trendidest. Kuid peame tõenäoliseks, et suurem tõenäosus on globaalsete trendide negatiivsele mõjule.

Kokkuvõte

Kui vaadata lähivaates mikroskoobiga, siis Eesti ettevõtete tervis on kindlasti nõrgem kui oli seda 2007. aastal, kriisi mõju on olnud väga ulatuslik enamikes sektorites. Kuid kriisil on ka tervendav mõju, paljud pikema perioodi trendid liiguvad Eesti majanduse puhul õiges suunas. Võtame kasvõi jooksevkonto saldo plusspoolele jõudmist, ettevõtete efektiivsemaks muutumist või ekspordile ümberorienteerumist. Seega kui vaadata majanduse struktuuri laiemalt, võib öelda, et Eesti majandus on tervem kui ta seda oli 2007. aastal, buumi tipus. Tõsi, kriisiga kaasnev kohandumisprotsess on veel käimas ning paljud tegurid mis positiivsemalt mõjutavad on väga pikaajalised ning 2010. aastal veel eriti tunda ei anna. Seetõttu julgeme täna olla viie aasta lõikes Eesti majanduse suhtes positiivsemad kui sai seda olla 2007. aastal.

Kokkuvõtvalt on meie hinnangul positiivsete ja negatiivsete tegurite mõjud järgmisel aastal üsna tasakaalus ning seetõttu 2010. aasta kujunebki kohandumise aastaks, mille käigus laotakse vundamenti uuele kasvule, kuid tugevat kasvu veel ka ei tule. Prognoosime 2010. aasta majanduskasvuks 1,0%.

Kristjan Lepik
Kalle Kose

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub seminarisarja viimane seminar - "Parima aktsia otsinguil". Kui eelmistel seminaridel oleme vaadanud peamiselt investeerimist laiemalt, siis seekord keskendume sellele, kuidas leida parimad üksikaktsiad. 

Tegemist on küll keerulisema ülesandega, kuid ka teenimisvõimalused on suuremad. Vaatame täpsemalt, kuidas hakata aktsiaid valima, milliseid analüüsimeetodeid kasutada ning millised on riskid ja võimalused üksikute aktsiate puhul. Ehk nagu ka seminari pealkiri ütleb - käime läbi teekonna, kuidas investor peaks parima aktsiani jõudma.

Seminaril osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Täpsem info ja registreerumisankeet veebis asub siin.

Vaata ka ülejäänud seminarikava.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Investeerimine
Aeg: Kolmapäev, 9. detsember, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, ruum Sigma

27. novembril 2009.a.  toimub Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses tarkinvestor.ee ühepäevane koolitus "Eduka investeerimisportfelli koostamine".

Koolituse sisu

Raskemad ajad maailma börsidel on paljud investorid ära ehmatanud. Langevate hindade aegu on tunduvalt ebamugavam oste teha, kui olukorras, mil aktsiad tõusevad ja meeleolu positiivsem. Kuid tõusu pealt ostmine tähendab ju ka kallemaid hindu? Kõige paremad investeerimisvõimalused on tihti langevatel börsidel - targale investorile pakub turu negatiivne meelestatus häid ostukohti.

Maailma üks legendaarsemaid investoreid Warren Buffett ütles aastal 2002: "Miks te kurdate langevate hindade üle? See on ju suurepärane võimalus ostmiseks!". USA aktsiaturg oli siis juba kaks aastat langenud ning turul meelestatus väga negatiivne, paljud soovisid turust eemale hoida. Tagantjärele vaadates oli see tõepoolest suurepärane ostukoht.

Koolituse eesmärk on täiendada osalejate oskust luua ja muuta investeerimisportfelle. Koolitus on väga praktilise suunitlusega. Ei saa mööda ka teooriast, kuid seda on koolitusel vaid nii palju, kuivõrd seda on vaja praktika mõistmiseks. Lisaks paneb koolitus rõhku rasketes olukordades maailma börsidele - kuidas saaks investor neid oma kasuks pöörata.

Koolituse teemad

- Miks ja millesse investeerida? Investeerimise olemusest. Erinevad investeerimisvõimalused.
Varaklasside olemus, ajalugu ja tootlused
- Kes mõjutab hindu? Tänapäevased finantsturud. Tihedad seosed finantsturgude vahel.
Finantssektori tähtsus majanduses
- Milline väärtpaber valida? Indeksaktsiad ja fondid. Investeeringute hajutamine ja riskihaldus.
Otseinvesteeringud
- Kuidas vältida investeerimislõkse? Psühholoogia roll turgudel. Börsimullid ja börsikrahhid.
Emotsioonide roll investeerimisel
- Kuidas teenida börsilanguse ajal? Börsilanguse poolt pakutavad võimalused, tänase maailma börside olukorra analüüs.

Registreerumiseks helistage (372) 712 0091 või saatke e-mail aadressil info@tarkinvestor.ee . Kohtade arv on piiratud.

Koolituse hind

Koolituse hind on 4500 eek + käibemaks. Registreerumiseks helistage (372) 712 0091 või saatke e-mail aadressil info@tarkinvestor.ee . Kohtade arv on piiratud.

Hind sisaldab:
Koolitusmaterjale
Lõunasööki
Kohvipause

Ajakava

9.00 – 9.15 hommikukohv
9.15 – 10.45 koolitus
10.45 – 11.00 kohvipaus
11.00 – 12.30 koolitus
12.30 – 13.30 lõuna
13.30 – 15.00 koolitus
15.00 – 15.15 kohvipaus
15.15 – 16.45 koolitus

Detailsemate küsimuste korral võite ka minuga otse ühendust võtta,
Kristjan Lepik
kristjan-at-tarkinvestor.ee

Hullud ajad maailma börsidel - langus on olnud järsk üle maailma ning see on nii investorite kui kauplejate jaoks börsidel navigeerimise keerulisemaks teinud. Nähtavus on halvenenud ning keerulistel aegadel on otsused väga olulised.

Kas aktsiaid või võlakirjad? Või üldse ainult hoiused? Arenevad turud või arenenenud turud? Kas portfellis peaks olema ka kuld, nafta või teraviljad? Millal võiks globaalsed aktsiaturud põhja saavutada? Vaatame olulisi sündmusi maailma börsidel ning ka seda, millised võiksid olla head rahapaigutused keerulistel aegadel.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Investeerimine
Aeg: Kolmapäev, 11. november, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Sigma ruum

Täpsem info ja registreerumine siin.

Nagu kombeks saanud, vaatame kord kvartalis üle, kuidas läinud meie aktsiaideede portfellil ning millised on olnud olulisemad sündmused portfellis olevate ettevõtete suhtes.

Eesti majanduses ja Tallinna Börsil on ajad muutumas keerulisemaks - majandus jahtub kiires tempos ning paljusid vaevab küsimus: "Kui hulluks olukord veel läheb?"

Vaatame seminaril täpsemalt Eesti majanduse hetkeseisu ning järgmiste aastate perspektiive, käime välja ka oma prognoosi. Toome välja, mis majanduse raskused põhjustanud ning mis võiks majanduse uuesti kasvule viia.

Kuna aktsiaturg on väga tugevas sõltuvuses majanduse tervisest, siis vaatame ka Tallinna Börsi aktsiate võimalikku liikumist lähiaastatel ning räägime huvitavamatest investeerimisvõimalustest.

Tase: Algajad
Teema: Investeerimine
Aeg: Kolmapäev, 4. november, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Seminari viib läbi Kristjan Lepik

Täpsem info ja registreerumine siin.

Närvilised ja heitlikud ajad globaalsetel turgudel - sobiv taas üle vaadata pikaajalisele investorile suunatud indeksideede portfelli käekäik ja edasised plaanid. 

Neljapäeval, 29. oktoobril toimub toimub Tark Investori seminarisarja teine seminar "Globaalne investeerimisportfell". Seminarid, minnes järjest keerulisemaks, moodustavad loogilise jada ning seekordne seminar ongi jätkuks esimesele. Kui eelmine kord heitsime sissejuhatava pilgu investeerimisele, siis seekord hakkame vaatama seda, kuidas portfelli detailsemalt kokku panna.

Tänapäeval on enamik maailma börsidest investorile väga kergesti kättesaadavad, kuid millised turud  tuleks valida? Kas valida fondid või indeksaktsiad? Kuidas moodustada efektiivne portfell? Otsime vastuseid nendele küsimustele ning vaatame detailselt, kuidas koostada oma portfell globaalselt.

Kui headel aegadel (2003-2007.a.) tõusid pea kõik aktsiaturud koos, siis olukord maailma börsidel on läinud raskemaks. Väga palju sõltub tulemus täpsetest valikutest, seega on teema praegusel hetkel eriti aktuaalne.

Seminar toimub 29. oktoobril, kell 18.00-20.00, Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Seminarile saab registreeruda siin.

Alustame uue seminarihooajaga ja esimene seminar on sissejuhatav investeerimisse.

Kas üldse investeerida? Kuhu investeerida? Milline varaklass valida - aktsiad, võlakirjad, hoiused, kinnisvara? Antud seminaril vaatame investeerimise algtõdesid, seminar sobib väga hästi investorile, kes teeb alles esimesi samme investeerimismaailmas.

Tasub ka meeles pidada, et aktsiaturgude langus on investori jaoks loonud palju paremad hinnad investeerimiseks kui aasta või kaks  tagasi, seega selle sissejuhatava loengu käigus vaatame ka neid võimalusi.

Seminar toimub 15. oktoobril, kell 18.00-20.00, Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Seminarile saab registreeruda siin.

EfTEN Capital ja Kristjan Lepiku investeerimisettevõte TI Holding OÜ asutavad pariteetsetel alustel varahaldusfirma TI EfTEN. Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on ühendada osapoolte erinevad kompetentsid ja võimalused professionaalsete varahaldusteenuste pakkumisel klientidele.

EfTEN Capitali juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul asub loodavasse äriüksusesse tööle Kristjan Lepiku juhitud meeskond. „Vastavalt seadusele esitab ettevõte lähiajal Finantsinspektsioonile taotluse vajaliku tegevusloa saamiseks ja fondide registreerimiseks. EfTEN Capitali peamiseks tegevusalaks on jätkuvalt kinnisvarainvesteeringute tegemine ja juhtimine, kuid meie soov on EfTENI tegevusprofiili varade juhtimise osas laiendada ning üles ehitada uus Eesti kapitalil põhinev varahaldusfirma,“ ütles Arakas.

Kristjan Lepiku sõnul avab TI EfTEN uued arenguvõimalused senisele Tark Investori meeskonnale. „Plaanime klientidele pakkuda investeerimisvõimalusi globaalsetel turgudel.  Meie hinnangul on lähemad aastad maailma turgudel tulemas heitlikud, seetõttu peame väga oluliseks portfelli aktiivset juhtimist. Keskkonnas, kus investeerimisotsused finantssektoris liiguvad järjest enam Eestist väljapoole, on paindlikkusel ja personaalsel lähenemisel korralik konkurentsieelis,“ ütles Lepik.

EfTEN Capital on 2008. aastal grupi  Eesti ettevõtjate poolt asutatud peamiselt kinnisvarale spetsialiseerunud varavalitsemise ettevõte.

Alustame sügisese seminarihooajaga. Kuigi maailma turgudel on olukord heitlik, on just sellistel aegadel investorite jaoks head võimalused. Ühtlasi on see hea aeg enda harimiseks, tulge kuulama.

Hea aeg enda harimiseks

Alustasime seminaridega 2006. aasta sügisel ning tuleb tunnistada, et esimestel hooaegadel oli mõnevõrra raske - tõusutrend maailma börsidel oli viimases faasis, kõik investorid tahtsid  suurest tõusust osa saada, kuid meie soovitasime konservatiivselt tegeleda oma kapitali kaitsmisega.

Viimased aastad on kriisiga toonud ka kaasa selle, et paljud investorid on muutunud ettevaatlikumaks. Kuid samas loovad just kriisid häid ostukohti investorile. Seega on just praegu hea aeg ennast investeerimise vallas harida, et olla valmis uuest tõusutrendist targalt osa saamiseks.

Allpool on täpsem seminaride kava, seminarid lähevad raskusastmelt järjest keerulisemaks. Seega sobivad ka järjest kuulamiseks. Seminari kohta detailsema info saamiseks ja registreerumiseks kliki allpool olevatel linkidel või vaata täismahus seminarikava.

Investeerimisteemalised seminarid:
1. Investeerimise ABC - 15.oktoober
2. Globaalne investeerimisportfell - 29.oktoober
3. Eesti majandus ja võimalused Tallinna Börsil - 4.november
4. Olukorras maailma börsidel - 11.november
5. Parima aktsia otsinguil - 9.detsember

Pikemad koolitused

Oleme korraldanud ka mitmeid pikemaid koolitusi, kus saab põhjalikult ühe või mitme päeva jooksul investeerimisega seotut analüüsida. Seekord ühepäevane koolitus selle kohta, kuidas investeerimisportfell koostada.

"Eduka investeerimisportfelli loomine". 27. november.

Täiendav informatsioon

- Kui olete aastate jooksul külastanud vähemalt kuute tarkinvestor.ee seminari, siis olete ka meie meelest "Tark Investor" tiitlit väärt ning anname selle kohta välja ka vastava tunnistuse.
- Võimaldame ka hooajapileti ostmist, mille abil saab kõiki selle hooaja seminare kuulamas käia (välja arvatud pikemad koolitused). Hooajapilet maksab 800 krooni.

Kristjan Lepik

Maailma majandus on väiksem

Olen juba mõnda aega rääkinud protektsionismi ohust - globaalse kriisi tulemus on suuresti see, et maailma tarbimine on mõnevõrra väiksem ning uus normaaltase väga paljude sektorite jaoks madalam. See tähendab, et keskmisena peavad paljud asjad veidi väiksemaks muutuma. Kuid see on üsna ebameeldiv protsess.

Viimastel G-20 kohtumistel on rõhutatud üksmeelselt riigimeeste poolt, et protektsionismi vastu võitlus tugev. Kuid kui loosungid alla lastakse ja kõik koju lähevad, siis vaikselt protektsionismiga hakatakse tegelema. Mõelge ise - kui USAs ja mitmetes Lääne-Euroopa riikides on tööpuudus 10% juures, siis miks nii hoogsalt importida, peaks ehk ise tegema?

Eriti on see teema õhku tõusnud pärast demokraatide võimuletulekut USAs, nad on selgelt protektsionistlikuma vaatega olnud kui vabariiklased.

USA vs. Hiina

Viimasel nädalal on teema rohkem üles kerkinud, põhjuseks see, et Obamalt nõuavad ametiühingud kõrgemaid tolle Hiina autorehvidele. Nende väitel aitaks see säästa USAs 100,000 töökohta. Reedel (12. september) tuligi uudis, et USA kehtestab Hiina rehvidele 35% kõrgema tollimaksu (Bloomberg). Hiina omakorda alustas selle peale uurimist USA toodete suhtes (Bloomberg).

Kui 2004. aastal moodustas Hiina rehvide import USAsse 14,6 miljonit, siis 2008. aastaks oli see rohkem kui kolmekordistunud, jõudes 46 miljonini. Seega on ehk arusaadav USA rehvitootjate pahameel, kuid see on globaalne efektiivsus - kui sa odavamalt toota ei suuda, pane pood kinni. 35% toll on väga suur number, see tõmbab Hiinast tuleva impordi USAsse ilmselt üsna kiiresti alla.

1930-ndate globaalse depressiooni üks suur võimendaja oli protektsionism. Alguse sai see 1930. aastal ning taas USAst, võeti vastu Smoot-Hawley Tariff Act (Wikipedia), millele omakorda teised riigid vastasid omapoolsete tollidega.

Protektsionismis eriti võitjaid pole, seega USA kõnnib praegu väga riskantset teed. Hiina oleks globaalse allhankijana üks suuremaid kaotajaid protektsionismist, kuid arvestades, et nad on kõige suuremad USA riigivõlakirjade investorid, on neil ka mitmeid hoobasid, millega USA-d mõjutada. Ning kui USA samas vaimus jätkab, siis Hiina vastamata ka ei jäta. Seega üks väga oluline trend, mida globaalselt jälgida.

Kristjan Lepik

Vaata ka: Foorum - Protektsionism

Täiendus: Üks foto Singapurist. Ilus pilt? Pildil on kaubalaevad, kuid eripära see, et need on tühjalt seisvad laevad, alanenud globaalse nõudlusega nende teeneid enam ei vajata. Kui buumi ajal oli puudus laevadest, siis praegu on 12% maailma kaubalaevadest ootel. Kuigi just praegu oleks paras aeg hakata jõuluhooajaks kaupu vedama. Maailma majandus on väiksem.

Allikas: Daily Mail - Revealed: The ghost fleet of the recession

Pool aastat globaalse aktsiaralli algusest on möödas ning tõusud põhjast ületavad juba +50% piiri. Kas kriis on tõepoolest lõppenud või on tegemist vaid ajutise paranemisega?

Miks ralli?

Ralli tempokus on üle maailma viimase poole aasta jooksul olnud erakordne, kuid olulist rolli mängib siin see, et 2008.a. kriisi ajal toimunud langus oli ka erakordselt järsk - isegi peale 2009.a. suurt kosumist on 2008.a. septembriga võrreldes enamus turge endiselt madalamal. Seega kuna müük oli väga erakordses ulatuses, on see väga pingesse vajutatud vedru ka hüpanud ülespoole väga kiiresti.

Praegusel ajal on määramatus tuleviku suhtes suur ja emotsioonide pendel kõigub ühest äärest teise - kui kevadel domineeris pessimism, siis praegu juba meeleolud turgudel üsna eufoorilised. Allpool toodud globaalse indeksi S&P Global 100 liikumine viimase 1,5 aasta jooksul:

Selgelt peamine põhjus ralli taga on globaalsete keskpankade/riikide sekkumine. Pean taas kasutama sõna "erakordne", kuid sellises ulatuses üheaegset riiklikku sekkumist maailma majandusse pole kindlasti varem olnud. Liidrid selles sekkumises on olnud selgelt USA, seejärel Hiina ja Lääne-Euroopa. USA riiklikud stiimulprogrammid on juba üle 4 triljoni dollari ning eelarve defitsiit sel aastal 12% juures, väga erakordsed numbrid (ja kindlasti mitte jätkusuutlikud).

Makronumbrid on kahtlemata üle maailma paranenud, kuid oluline on mõista, et paranemine on tulnud riikliku toe abil, nimetaksin seda kunstlikuks majanduskasvuks.

Sekkumise suurusest annab aimu järgmine graafik, sellel on toodud USA riiklike stiimulprogrammide mõjua SKP-le. Paar olulist nüanssi:
a) USA III kv. SKP kasvu suhtes on viimastel kuudel ootused pidevalt kasvanud ja jõudnud juba +3,5% juurde.
b) Graafikult on näha, et III kv. puhul on riiklik tugi ... +3,5%. Ehk ilma riikliku toeta oleks majanduskasv nullis
c) Riikliku toe kõrgpunkt on täna. Järgmistest kvartalites on riikliku toe maht USAs (ja ka mujal) vähenemas.

Kas majandus suudab iseseisvalt kasvada?

Seega alapealkirjas toodud küsimus ongi kriitiliseks küsimuseks globaalse majanduse ja varahindade suhtes lähema 12 kuu jooksul. Selge on see, et samas tempos kulutamist valitsused jätkata ei saa, eelnev graafik näitab, et ollakse stiimulmahtusid vähendamas.

Seega edasiseks majanduskasvuks peaks nüüd majandus orgaaniliselt kasvama ning arvestades krediidikriisi ulatust, on see mu meelest päris optimistlik soov. Ajalugu on näidanud, et stiimulprogrammidel on väga ühekordne efekt - näiteks USA elamispindade (esmakordsetele ostjatele) ja autodele (cash for clunkers) tehtud abiprogrammid on vastavate sektorite numbreid tuntavalt parandanud, kuid kas see on jätkusuutlik? Ei. Näiteks autode puhul on see tarbimine tuleviku arvelt - ostjad kes ostsid boonusega praegu ära, ei osta uut niipea.

Kuna sellises mahus pole riiklikke stiimulprogramme ajaloos varem tehtud, siis on ajalooga ühest paralleeli raske tuua. Kuid ehk sobiv võrdlus Jaapani 90-ndate suure kriisiga. Graafikult on näha, et kui riiklikku stiimulit (punktiirjoon) jälle tõsteti, siis toetas see ka aktsiaturgu (NIKKEI), kuid kui stiimul ära vajus, vajusid ka aktsiad ja majandus.

Kas V või W-kujuline taastumine?

USA aktsiahinnad indikeerivad, et oodatakse ca. 4% majanduskasvu 2010. aastaks, ehk suuresti tähendab see V-kujulist taastumist. Minu jaoks see väga optimistlik vaade ning peaksin tõenäolisemaks W-kujulist taastumist, mis tähendaks, et USA kvartaalne SKP kukuks 2010.a. taas nulli juurde tagasi ehk majandus ei saa ilma riikliku stiimulita piisavalt hästi hakkama.

Kuid iga investor peaks enda jaoks tõenäolise edasise liikumise suhtes vaate kujundama, sest hindade atraktiivsus just globaalse majanduse edasisest kulgemisest sõltubki. Kui meil tegemist tõepoolest V-kujulise majanduse taastumisega, siis on siit lähema aasta jooksul suurematel turgudel ehk ca. 20% tõusuruumi. Kui aga W-kujuliselt liigume, siis palju sõltub ka W raskustasemest, kuid ca. 30% kukkumisruumi võiks hinnanguliselt küll tõenäoliseks pidada.

Nii et paraku hinnad keskmisena siit minu jaoks täna atraktiivsed ei ole, riske on järgnevaks aastaks mu meelest päris palju õhus. Kes V-kasvu usuvad, nende jaoks ilmselt on.

Aktsiaturud on tehniliselt väga tugevalt viimastel kuudel käitunud, kuid peaksin siiski tõenäoliseks korrektsiooni algust juba lähikuudel.

Kuidas maandub lendur Bernanke?

Edasise globaalse majanduse liikumise suhtes mängivad kõige suuremat rolli USA FED ja riigiorganid. Kriis on erakordne ning meetmed on ka seda olnud, FED on intressid nulli lasknud ning lisaks veel ka asunud väga suures mahus raha trükkima (Quantitative Easing, foorum). Seega on minu arvates väga sobiv võrdlus lenduriga, kes kusagil sajusaartel peab lennukit maandama, ainult et on väga suur torm, maandumisrada ülilühike ning ühelpool on ookean ja teiselpool kaljud. Risk on selles, et kui FED praegu rahatrükiga üle pingutab (mu meelest on nad seda juba teinud), siis on risk lähiaastatel plahvatuslikuks inflatsiooniks ja USA riigivõlakirjade mulli lõhkemiseks. Ja teisalt on risk selleks, et praegused meetmed ei suuda siiski deflatsiooni vältida. Kui nende kahe vahele (kaljud ja ookean) suudaks FED briljantse täpsusega lennuki maandada, siis oleks tegu ilmselt ka V-kujulise kosumisega majanduse mõttes. Kuid arvestades, et FED oli suuresti praeguses kriisis süüdi (loe mu 2007.a. artiklit) ning seda kriisi nad ette näha ei suutnud, siis ma väga suur tõenäosust nende ülitäpsele maandumisele ei paneks.

FED ja USA rahanduslik lõtvus on praegu oluline teema ja vääriks tegelikult põhjalikumat käsitlust, proovin selleks lähemal ajal aega leida.

Kristjan Lepik

Viimasel ajal on makroandmetest ka jooksevkonto meediasse rohkem jõudnud, põhjuseks see, et jooksevkonto on pööranud kuiselt mõõtes positiivseks. Kuid mida täpsemalt see Eesti majanduse kohta näitab?

Jooksevkonto olemusest on täpsemalt kirjutatud InvestorWiki all (link), kõige olulisemad tegurid seal eksport ja import - kui eksport ületab importi, siis jooksevkonto positiivne, kui import ületab eksporti, siis jooksevkonto negatiivne.

Kõigi Balti riikide makroprobleem buumi ajal oli pidevalt see, et imporditi rohkem kui eksporditi ning jooksevkonto oli pidevalt miinuses. Mis selleni viis? Peamiselt laenuraha. Kui kogu sissetulev laenuraha läheks tootmisesse, oleks see väga positiivne (tekitab ekspordivõimet), kui kogu laenuraha läheb tarbimisse, siis see negatiivne. Ka kodu ostmine laenuga ei aita kuidagi riigi ekspordivõimele kaasa ning seega jooksevkonto mõistes positiivne pole (sarnaneb tarbimisele).

Kui graafikul Eesti kaupade import ja eksport ette võtta, siis on selgelt näha, et import oli pidevalt buumi ajal ülekaalus ning ning nüüd on vahe võrdsustunud. Välja tooks veel seda, et kui kaupade arvestuses on import pidevalt suurem olnud, siis teenuste osas olnud eksport suurem.

Eesti puhul läks paraku suurem osa laenurahast tarbimisse ning sellisteks investeeringuteks, mis eksporti toodavad läks väiksem raha hulk. Allpool on päris huvitav graafik, lisasime sinna nii Eesti laenumahu juurdekasvu kui ka jooksevkonto defitsiidi. Laenumahu arvutusel on kokku liidetud riik, ettevõtted ja eraisikud (kuid välja jäetud finantssektor).

Graafikul on laenujääk parema võrreldavuse huvides ümberpööratud (tegelikult laenujääk kasvas). Nagu näha, on joonte korrelatsioon väga tugev - laenujäägi muutus on ajaliselt vaid veidi eespool käinud. Oluline on ka see, et summad on samal teljel, see tähendab, et muutused on miljardites samas suurusjärgus.

Selle graafiku mõte - meie jooksevkonto defitsiit oli buumi ajal tekkinud suuresti laenurahast - suunasime seda suures osas tarbimisse ning seetõttu oli import ületamas pidevalt eksporti. Nüüd on pangad laenumahte vähendamas ning tarbija ka konservatiivsemaks muutunud, seetõttu jooksevkonto jõudnud ka positiivseks.

Jooksevkonto tõlgendamine

Kas kuine jooksevkonto jõudmine plussi on positiivne? Jah. Kui positiivne? Selleks peaks vaatama kumulatiivset kogunenud jooksevkonto defitsiiti. Kolmandalt graafikult on näha, et kumulatiivselt jõudis jooksevkonto defitsiit 180 miljardi krooni juurde. See on üle kahe korra suurem Eesti riigieelarvest. Ning näha on ka, et viimaste kuude jooksevkonto ülejääk on vaid veidi seda mahtu vähendanud.

Võib kokkuvõtvalt öelda, et jooksevkonto plussi jõudmine on positiivne, kuid see on vaid üsna väike samm, sest buumi käigus tekkinud defitsiit oli üsna erakordses mahus. Seega ei anna praegune paranenud kuine näit ka alust öelda, et see indikeeriks, et Eesti majanduses on kõik nüüd hästi. Eesti kindlasti ei pea kogu seda vahet tagasi koguma, kuid  edasine majanduse struktuur peaks meil olema siiski selline, et jooksevkonto suudetakse hoida tasakaalus.

Kristjan Lepik
Kalle Kose

Eesti esialgne SKP 2009.a. II kvartalis langes eelmise aastaga võrreldes -16,6%. Ligikaudu 2% ka meie ootustest parem. Kuid selline "pealkirjanumber" ei anna ilma detailse vaatluseta eriti palju infot. Statistiliselt räägitakse SKP muutusest enamasti eelmise aastaga võrreldes ning seetõttu sõltub muutuse number väga palju sellest, milline oli olukord eelmisel aastal.

Balti näide

Heaks näiteks on Baltikumi II kvartali SKP languste võrdlemine. Top on järgmine:

1. Leedu -22,4%
2. Läti -19,6%
3. Eesti -16,6%

Need ka kogu maailma lõikes suurimate languste hulgas (-20% aastane langus sarnaneb sõdade ajal tekkivale muutusele, st. on väga erakordne). Kuid kas see siis tähendab, et Leedus on seis kõige hullem? Ei.

Allolev tabel näitab, et kui Eesti ja Läti vajusid SKP numbriga miinusesse juba II kvartalis 2008.a., siis Leeduga juhtus see alles IV kvartalis. Kuna võrreldakse eelmise aastaga, siis see tähendab ühtlasi seda, et viimase SKP näidu arvutamisel on Leedu võrdlusbaas 2008. aastast oluliselt kõrgem kui Lätil ja Eestil ning seetõttu nende 2009.a. II kvartali näit "koledam".



Seetõttu tuleb parema ülevaate saamiseks vaadata ka sessoonselt korrigeeritult muutust võrreldes eelmise kvartaliga.

Ühtlasi tähendab ülalolev tabel, et edaspidi on võrdlusbaas allapoole tulemas ning seega "pealkirjanumber" SKP jaoks paranemas. Kui olukord III kvartalis stabiilsena püsib, siis tuleb Eesti III kvartali SKP juba ca. 13% juurde. Pealkiri viitab siis paranemisele, kuid sisuliselt on tegu paigalseisuga.

Siiski, arvestades kriisi ulatust, on ka paigalseis täna Eesti jaoks hea. Selles, et Eestis mõningane stabiliseerumine tekkinud, on olulist rolli mänginud globaalne majanduspilt. Keskpankade erakordne sekkumine (intresside alandamine ja rahatrükk) on toonud globaalse majanduskliima stabiliseerumise ning selle mõju jõuab ka Eestisse. Tasuta lõunaid siiski ei ole ning näiteks USA võtab sellise lõdva fiskaalpoliitikaga ka tuntavaid riske (dollari nõrgendamine, inflatsioon ja riigivõlakirjade intresside tõus), kuid Eesti jaoks on selline tegevus suureks abiks olnud - kriisi jätkuv halvenemine oleks olnud suur probleem, praegune stabiliseerumine annab ettevõtetele ja töötajatele aega raskemate oludega harjuda.

Eesti jaoks selle langustsükli kõige kriitilisem periood tuleb ilmselt 2009 IV kvartal ja 2010 I kvartal, meie hinnangul on majanduskeskkonnas seis siis tänasest raskem. Kuid statistiliselt peaks tõenäoliseks, et sellest tänasest -16,6% näitajast suuremat miinust me selle tsükli käigus enam ei näe.

Kristjan Lepik

Sel teisipäeval, 5. mail, toimub järgmine seminar kauplemisest - "Tehniline analüüs".

Tehnilise analüüsi aluseks on graafik ehk mineviku hinnaliikumine. Graafikule jooni tõmmata oskab tõmmata igaüks, kuid tehnilise analüüsi korrektne kasutamine on oluliselt keerulisem - tuleb õppida graafikut lugema, millised turuosaliste otsused on hinnaliikumiste taga ning milline võiks olla sellest tulenev edasine liikumine.

Vaatame täpsemalt, kuidas kaupleja saab tehnilise analüüsi enda kasuks tööle panna. Täpsem info ja registreerumine siin.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Kauplemine
Aeg: Teisipäev, 5. mai, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

21. aprillil toimub Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses tarkinvestor.ee ühepäevane koolitus "Eduka investeerimisportfelli loomine".

Koolituse sisu

Raskemad ajad maailma börsidel on paljud investorid ära ehmatanud. Langevate hindade aegu on tunduvalt ebamugavam oste teha, kui olukorras, mil aktsiad tõusevad ja meeleolu positiivsem. Kuid tõusu pealt ostmine tähendab ju ka kallemaid hindu? Kõige paremad investeerimisvõimalused on tihti langevatel börsidel - targale investorile pakub turu negatiivne meelestatus häid ostukohti.

Maailma üks legendaarsemaid investoreid Warren Buffett ütles aastal 2002: "Miks te kurdate langevate hindade üle? See on ju suurepärane võimalus ostmiseks!". USA aktsiaturg oli siis juba kaks aastat langenud ning turul meelestatus väga negatiivne, paljud soovisid turust eemale hoida. Tagantjärele vaadates oli see tõepoolest suurepärane ostukoht.

Koolituse eesmärk on täiendada osalejate oskust luua ja muuta investeerimisportfelle. Koolitus on väga praktilise suunitlusega. Ei saa mööda ka teooriast, kuid seda on koolitusel vaid nii palju, kuivõrd seda on vaja praktika mõistmiseks. Lisaks paneb koolitus rõhku rasketes olukordades maailma börsidele - kuidas saaks investor neid oma kasuks pöörata.

Koolituse teemad

- Miks ja millesse investeerida? Investeerimise olemusest. Erinevad investeerimisvõimalused.
Varaklasside olemus, ajalugu ja tootlused
- Kes mõjutab hindu? Tänapäevased finantsturud. Tihedad seosed finantsturgude vahel.
Finantssektori tähtsus majanduses
- Milline väärtpaber valida? Indeksaktsiad ja fondid. Investeeringute hajutamine ja riskihaldus.
Otseinvesteeringud
- Kuidas vältida investeerimislõkse? Psühholoogia roll turgudel. Börsimullid ja börsikrahhid.
Emotsioonide roll investeerimisel
- Kuidas teenida börsilanguse ajal? Börsilanguse poolt pakutavad võimalused, tänase maailma börside olukorra analüüs.

Koolituse hind

Koolituse hind on 4500 eek + käibemaks. Registreerumiseks helistage (372) 712 0091 või saatke e-mail aadressil info@tarkinvestor.ee . Kohtade arv on piiratud.

Registreeruda saab ka meie veebilehel - link.

Hind sisaldab:
Koolitusmaterjale
Lõunasööki
Kohvipause

Ajakava

9.00 – 9.15 hommikukohv
9.15 – 10.45 koolitus
10.45 – 11.00 kohvipaus
11.00 – 12.30 koolitus
12.30 – 13.30 lõuna
13.30 – 15.00 koolitus
15.00 – 15.15 kohvipaus
15.15 – 16.45 koolitus

Detailsemate küsimuste korral võite ka minuga otse ühendust võtta,
Kristjan Lepik
kristjan-at-tarkinvestor.ee

Aktsiad on viimase kuuga kerkinud üle maailma ning investoritel mõttes küsimus "Kas põhjad on selja taga?". Vaatame artiklis täpsemalt olukorda maailma börsidel ning edasisi perspektiive.

Tuleb tunnistada, et viimase poole aasta jooksul olen jõudnud tarkinvestor.ee lehele oluliselt vähem artikleid kirjutada kui soovinuks, kuid paraku on ajad kiired ning tundidest ööpäevas pidevalt puudus. Ent nädalane puhkus andis lisaks akude laadimisele  ka võimaluse veidi pikemal horisondil mõtteid mõlgutada ning tagasiteel lennukis sai need ka kirja pandud.

Globaalsete turgude meeleolud on USA vedamisel märtsi esimese nädala järel tuntavalt paranenud, USA S&P 500 indeks on tõusnud märtsi põhjast juba pea 30% ja arenevad turud isegi rohkem.

Esimene küsimus - kuidas ikkagi nii suur tõus kui aktsiaturgude keskmine aastatootlus on 12% juures? Põhjuseks on see, et kõige suuremad tõusud toimuvad alati karuturu kontekstis - aktsiad müüakse väga alla ning seejärel toimub vedruna põrge ülespoole. Seda nimetatakse karuturu ralliks - aktsiad ei liigu enamasti sirgjooneliselt, vaid laineliselt. Heaks näiteks on siin USA finantssektor (indeksaktsia XLF) - märtsi algusest on sektor põrganud koguni 90% ja seda vähem kui viie nädalaga, kuid aasta algusest on sektor ikkagi 15% miinuses.

Karuturu rallide kohta on hea näide 1929. aasta kriisi ajal toimunud langus, graafikult on näha, et järjekordse müügisurve järel tuli ka paar kuud karuturu rallit (keskmisena ca. 20-25%).  Graafikul Dow Jones indeksi liikumine aastatel 1929-1932 (sellele langusele järgnes ka mitu aastat suurt tõusu).

Kas lühiajaline karuturu ralli või ehk pikema tõusu algus?

Esiteks peab vaatama põhjuseid. Peamine vedur tõusu taga on olnud USA riiklik sekkumine - abipaketid on võtnud enneolematuid mõõtmeid. Riiklikud abipaketid on ilmselt ka 2009. aastal investorite jaoks üks olulisemaid teemasid - kas suudetakse majandused kriisist välja tuua?

Väga tuntavaid märke majanduse paranemisest veel ei ole, kuid investorid ootavad, et abipakettide enneolematu maht pöörab ka majanduse ülespoole. Kuigi arvan, et märtsi põhjade juurde jõutakse sel aastal veel tagasi (ehk tegu on praegu siiski karuturu ralliga), tuleb tunnistada, et USA jõuline sekkumine on pannud ka mind baasstsenaariumit muutma.

Muutunud baasstsenaarium

Olin seni arvamusel, et USA majandus võiks hakata kosuma 2010.aasta teises pooles ning kinnisvaraturg ehk 2010 keskel. See omakorda oleks tähendanud, et tõenäoliselt oleks USA aktsiaturg 2010. aasta kevade paiku põhja teinud. Ent erakorralised sammud FEDi ja USA valitsuse poolt ilmselt kiirendavad olukorra paranemist ning USA aktsiaturu põhi võiks olla 2009.aasta lõpu poole.

Väga oluline on mõista, et abipaketid ei ole lihtsalt sahtlist võetav imerohi, mis ravib patsiendi ilma kõrvalnähtudeta. Sellel ravil on ka oma hind. Nimelt on praeguse kriisi üks peamine põhjus liigne globaalne laenukoormus. Väga oluline on riikide kaupa erisusi märgata, kuid vaadata tuleks nii riigi, ettevõtete kui ka kodanike laenukoormuse taset. Graafikul on toodud USA erinevate gruppide võlakoormuse suhe SKPga ning nagu näha, on see SKPst kerkinud 3 korda suuremaks. Nii kõrge oli see tase viimati 1929. aasta krahhi eel. 1930ndatel võeti ette valus tee - deflatsiooni ja süsteemi puhastamise läbi saadi suhteline laenukoormus allapoole, kuid toonane depressioon oli väga valus.

FED on praegu võtnud seisukoha, et deflatsiooni ei lubata ning üritatakse praeguse rahatrüki abil luua inflatsiooni, et tasakaalustada deflatsioonilist survet ning et ennast praegusest võlakoormast välja inflateerida. Seega - liiga suurt laenukoormust ravitakse... täiendava laenuga. Nii suures ulatuses pole seda kunagi maailma majanduse ajaloos proovitud, seega on raske ajaloost paralleele tuua. Panused kaardimängus on tõstetud ülikõrgeks. Tuleb tunnistada, et selline tegevus tekitab omajagu õudu. Riske sellise Pandora laeka avamisega tekib palju (kiire inflatsiooni kasv, USA riigivõlakirjade ostjate puudus, dollari krahh jne.). Mina eelistaksin pigem patsiendi korralikku terveks ravimist (ehk leppimist mõningase deflatsiooniga), kuid praegu käib patsiendi lühiajaline ravi ning mulle tundub, et pikaajalise tervise hinnaga.

Kokkuvõtvalt, kui USA aktsiaturu põhi võib tulla abipakettide abil varem, siis arvan, et see põhi ei ole jätkusuutlik - sarnast pulliturgu nagu nägime 2003-2007 seega mina lähema viie aasta jooksul ei usu. Seda just seetõttu, et patsienti (USA majandus) ei ravita korralikult terveks ning mille tulemuseks võivad olla heitlikud turud järgmisel viiel aastal. Samas on karuturu langus olnud ulatuslik, mis tõttu 12-18 kuud rallit (mille ulatus ehk isegi ca. 75%) võib olla täitsa teostatav.

Teised turud

Väga detailse analüüsi puhul veniks see artikkel oluliselt pikemaks kui keskmise veebilugeja taluvuspiir, seega väga pikalt siinkohal ei kirjuta. Ent lühidalt mõtteid ka teiste globaalsete turgude kohta, mis on oluline seetõttu, et kui 2003-2007 liikusid pea kõik turud koos üles, siis arvan, et 2009-2012 on globaalsete aktsiaturgude tootlused üsna erinevad. Seega, riikide ja regioonide vahel tuleb hoolikalt valida. Toon lühidalt välja oma arvamused järgmise paari aasta majanduskeskkonna kohta.

1) Lääne-Euroopa - Euroopa Keskpank (ECB) on olnud USA ametivendadest oluliselt konservatiivsem, rahatrükki (Quantitative Easing, QE) pole seni veel ette võetud (seda on teinud USAst mõõdukamalt küll UK ja Jaapan). Arvan, et mingil määral ECB on seda siiski sunnitud tegema, ent kokkuvõttes jäädakse ilmselt USAst oluliselt ratsionaalsemaks. Tulemus? Tõenäoliselt see, et Euroopas kestab kriis mõnevõrra kauem, kuid eeldus on majandused pikemas perspektiivis tervemaks saada. Riikide vahel valides - paari aasta lõikes, eelistaksin Saksamaad ning vähem atraktiivsem on nelik PIGS (Portugal, Italy, Greece, Spain), samuti liidaks viimastele Suurbritannia.

2) Skandinaavia - Soome ja Norra on minu hinnangul paremas seisus kui Rootsi ja Taani. Viimase kahe puhul on mureks see, et finantssüsteemi hoidmiseks peab riik tõenäoliselt tuntavalt raha mängu panema, mis paneb surve alla kogu keskkonna.

3) Kesk- ja Ida-Euroopa - Kui Baltikumis andis kriis endast juba 2007. aastal märku, siis lõuna pool KIEs on kriis selgemalt kohale jõudnud alles hiljuti ja mõned riigid tunduvad olevat veel eitusfaasis (Poola, Tshehhi jt.). Eks uudisvoog on KIE suhtes järsult halvenenud, kuid makrokeskkond halveneb minu hinnangul veel mõnda aega. Seetõttu on investori jaoks minu meelest veel vara hakata siia regiooni sisenema ning hoiaksin praegu veel eemale. Sama kehtib paraku ka Tallinna Börsi kohta - ootan jätkuvalt investorina paremaid hindu.

4) Hiina - Hiina suhtes on analüütikud üsna positiivsed. Hiina majanduse kosumist oodatakse juba 2009. aastal. Ka Hiina aktsiaindeksid on viimase poolaasta jooksul väga tugevalt käitunud (ca. 70% tootlus novembri põhjast). Kuid olen siiski seda meelt, et Hiina jaoks tuleb antud surutis pikem ja raskem kui näiteks USA/Lääne-Euroopa jaoks ning pean tõenäoliseks, et viimasel ajal üha rohkem kuulda olev analüütikute Hiina-optimism muutub taas väiksemaks. Peamine põhjus minu skepsiseks Hiina suhtes on, et globaalse buumi suurima allhankijana on nad täna raskes olukorras - tootmisvõimsused on liiga suured ning kui USA tarbija soovib nende allhanget vähem, ei ole koduturg selle tasakaalustamiseks veel piisavalt tugev.  Seetõttu olen ka skeptiline Hiina suuremate kaubanduspartnerite suhtes - Korea, Singapur, Taivan. Otsin sisenemiskohta ca. 6 kuu horisondiga Hiina aktsiate langusele panustamiseks.

5) Ülejäänud Aasia - Suuresti saab öelda "vaata eelmist punkti" - paljud Aasia tiigrid on oma majandustega raskesse seisu liikumas ning seotus Hiinaga raskendab olukorda. Kuigi  ka Jaapan on selle regiooniga tugevalt seotud, pean globaalselt 3-4 aasta lõikes üheks seda üheks huvitavamaks regiooniks investorile - üsna säästev riik ning peale eelmist kriisi on nad oma süsteemi ka puhtamaks saanud.

6) Ülejäänud arenevad turud - Suhtun konservatiivselt, raske on näha olulist kiiret majanduskeskkonna paranemist arenevatel turgudel. Krediidikriisi mõjud saavad olema minu arvates arenevatel turgudel karmimad kui lääneriikide puhul. Kui vaadata aktsiaturge, siis enamus globaalseid analüütikud on 12-18 kuu lõikes positiivsemad hoopis arenevate turgude suhtes. Seetõttu on minu arvamus täna vähemuses ning võib-olla ka ekslik.

Võrreldes omavahel Ladina-Ameerikat ja Venemaad, siis on esimene neist paari aasta lõikes ilmselt paremas seisus. Venemaa suhtes olen jätkuvalt negatiivselt meelestatud, ootan majanduskeskkonna halvenemist ja riigireservide jätkuvalt vähenemist.

Aktsiaturgudest kokkuvõtvalt

Aktsiaturgudest kokkuvõtvalt
Olen varsti üle kahe aasta olnud konservatiivne ja paraku tuleb praegu seda joont hoida:
a) kui valida regioone, eelistaksin lääneriike arenevatele turgudele;
b) eelistaksin tugeva bilansiga ettevõtteid kasvuaktsiatele;
c) hoiaksin osa portfellist ka rahas (kasutamaks võimalikke soodsaid ostukohti).

Valuutadest

USD suhtes muutun järjest negatiivsemaks. Aasta tagasi olin EUR/USD suhtes vastupidisel seisukohal (kui EUR/USD oli 1.50-1.60 juures) ning ks siis oli see üsna üksildane seisukoht - enamik ootas USDi edasist jätkuvat nõrgenemist. Ent USD rallis isegi 1.25 juurde ning praegu (kurss 1.31 juures) olen üle pika aja suuremalt USD langusele panustamas. Ka EUR on raskes seisus valuuta. Eks valikuid valuutadest palju, kuid ca. 12-18 kuu jooksul tundub üks huvitavamaid paare USD/JPY - ootaks USD nõrgenemist ca. 20% JPY vastu. Kuigi paljud arenevate riikide valuutad on juba oluliselt nõrgenenud "suuremate" valuutade vastu, hoiaksin 2009.aastal nendest siiski ilmselt eemale. Samamoodi Rootsi kroon ja Inglise nael - fundamentaalne seis nendes riikides on piisavalt keeruline, et näha pikemat pööret valuutades. 12-18 kuu lõikes peaks atraktiivseks veel Norra krooni.

Kristjan Lepik

Selle kevadhooaja seminarid on läinud üsna loogilises järjekorras, kõigepealt seminarid investeerimisest ning nüüd oleme jõudnud kauplemise juurde - hooaja lõpetavad kaks seminari kauplemisest.

Sel neljapäeval, 16. aprillil, toimub seminarisarja kuues seminar - "Kauplemise ABC". See on sissejuhatav seminar kauplemisse ning seda võivad kuulama tulla ka investorid, kes kunagi kauplejaks ei plaani hakata, sest ka investorid peaks omama ülevaadet selle kohta, kuidas toimib kauplemine.

Seminar on kauplemise algtõdesid tutvustav ning seega sobib kuulamiseks ka kindlasti neile, kes kauplemist huvitavaks peavad ning kaaluvad ka ise kauplemisega tegelemist.

Seminaril osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Täpsem info ja registreerumisankeet veebis asub siin.

Vaata ka ülejäänud seminarikava.

Hullud ajad maailma börsidel - langus on olnud järsk üle maailma ning see on nii investorite kui kauplejate jaoks börsidel navigeerimise keerulisemaks teinud. Nähtavus on halvenenud ning keerulistel aegadel on otsused väga olulised.

Kas aktsiaid või võlakirjad? Või üldse ainult hoiused? Arenevad turud või arenenenud turud? Kas portfellis peaks olema ka kuld, nafta või teraviljad? Millal võiks globaalsed aktsiaturud põhja saavutada? Vaatame olulisi sündmusi maailma börsidel ning ka seda, millised võiksid olla head rahapaigutused keerulistel aegadel.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Investeerimine
Aeg: Neljapäev, 19. märts, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Alfa1 saal

Täpsem info ja registreerumine siin.

Eesti majanduses ja Tallinna Börsil on ajad muutumas keerulisemaks - majandus jahtub kiires tempos ning paljusid vaevab küsimus: "Kui hulluks olukord veel läheb?"

Vaatame seminaril täpsemalt Eesti majanduse hetkeseisu ning järgmiste aastate perspektiive, käime välja ka oma prognoosi. Toome välja, mis majanduse raskused põhjustanud ning mis võiks majanduse uuesti kasvule viia.

Kuna aktsiaturg on väga tugevas sõltuvuses majanduse tervisest, siis vaatame ka Tallinna Börsi aktsiate võimalikku liikumist lähiaastatel ning räägime huvitavamatest investeerimisvõimalustest.

Tase: Algajad
Teema: Investeerimine
Aeg: Neljapäev, 12. märts, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Alfa1 saal

Seminari viib läbi Kristjan Lepik

Täpsem info ja registreerumine siin.

Neljapäeval, 5. märtsil toimub seminarisarja kolmas seminar - "Parima aktsia otsinguil". Kui eelmistel seminaridel oleme vaadanud peamiselt investeerimist laiemalt, siis seekord hakkame vaatama, kuidas leida parimad üksikaktsiad. 

See on juba keerulisem ülesanne, kuid ka teenimisvõimalused on suuremad. Vaatame täpsemalt, kuidas hakata aktsiaid valima, milliseid analüüsimeetodeid kasutada ning millised on riskid ja võimalused üksikute aktsiate puhul. Ehk nagu ka seminari pealkiri ütleb - käime läbi teekonna, kuidas investor peaks parima aktsiani jõudma.

Seminaril osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Täpsem info ja registreerumisankeet veebis asub siin.

Vaata ka ülejäänud seminarikava.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Investeerimine
Aeg: Neljapäev, 5. märts, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

19. veebruaril toimub toimub seminarisarja teine seminar - Globaalne investeerimisportfell. 2009 kevadhooaja seminarid moodustavad loogilise jada - seminarid lähevad järjest keerulisemaks ning antud seminar on jätkuks esimesele seminarile. Kui eelmine kord heitsime sissejuhatava pilgu investeerimisele, siis seekord hakkame vaatama seda, kuidas juba detailsemalt tuleks portell kokku panna.

Tänapäeval on investorile väga kergesti kättesaadavad suur enamik maailma börsidest. Kuid millised turud valida? Kas valida fondid või indeksaktsiad? Kuidas moodustada efektiivne portfell? Otsime vastuseid nendele küsimustele ning vaatame detailselt kuidas koostada oma portfell globaalselt.

Kui headel aegadel (2003-2007.a.) tõusid pea kõik aktsiaturud koos, siis olukord maailma börsidel on läinud raskemaks ning väga palju sõltub tulemus ka täpsetest valikutest. Seega teema praegusel hetkel eriti aktuaalne.

Seminar toimub 19. veebruaril, kell 18.00-20.00, Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Seminarile saab registreeruda siin.

Alanud on uus aasta ning alustame taas ka seminarihooajaga. Kuigi maailma turgudel on olukord närviline, on just sellistel aegadel investorite jaoks head võimalused. Ühtlasi on see hea aeg enda harimiseks, tulge kuulama.

Hea aeg enda harimiseks

Alustasime seminaridega 2006. aasta sügisel ning tuleb tunnistada, et esimestel hooaegadel oli mõnevõrra raske - tõusutrend maailma börsidel oli viimases faasis, kõik investorid tahtsid  suurest tõusust osa saada, kuid meie soovitasime konservatiivselt tegeleda oma kapitali kaitsmisega.

Maailma turgudel ongi olukord närvilisemaks läinud ja hinnad allapoole tulnud. Kuid langenud hinnad tähendavad ka seda, et investori jaoks on ostmiseks paremad võimalused. Emotsionaalselt on tunduvalt parem investeerida suure tõusu ajal, kuid ratsionaalselt lähenedes - odavalt on ju palju parem osta kui kallilt. Seega on just praegu hea aeg ennast investeerimise vallas harida, et olla valmis uuest tõusutrendist targalt osa saamiseks.

Allpool on täpsem seminaride kava, oleme grupeerinud seminarid investeerimise ja kauplemise kaupa, seminarid lähevad raskusastmelt järjest keerulisemaks. Seega sobivad ka järjest kuulamiseks. Seminari kohta detailsema info saamiseks ja registreerumiseks kliki allpool olevatel linkidel või vaata täismahus seminarikava.

Investeerimisteemalised seminarid:
1. Investeerimise ABC - 12.veebruar
2. Globaalne investeerimisportfell - 19.veebruar
3. Parima aktsia otsinguil – 5.märts
4. Eesti majandus ja võimalused Tallinna Börsil – 12.märts (Tähelepanu, kuupäev muudetud!)
5. Olukorrast maailma börsidel – 19.märts

Kauplemisteemalised seminarid:
6. Kauplemise ABC – 16.aprill
7. Tehniline analüüs – 5.mai

Pikemad koolitused

Oleme korraldanud ka mitmeid pikemaid koolitusi, kus saab põhjalikult ühe või mitme päeva jooksul investeerimisega seotut analüüsida. Seekord ühepäevane koolitus selle kohta, kuidas investeerimisportfell koostada (loe täpsemalt siin).

 "Eduka investeerimisportfelli loomine". 21. aprill. Registreerumine, täpsem info. 

Täiendav informatsioon

- Kui olete aastate jooksul külastanud vähemalt kuute tarkinvestor.ee seminari, siis olete ka meie meelest "Tark Investor" tiitlit väärt ning anname selle kohta välja ka vastava tunnistuse.
- Võimaldame ka hooajapileti ostmist, mille abil saab kõiki selle hooaja seminare kuulamas käia (välja arvatud pikemad koolitused). Hooajapilet maksab 1100 krooni.

Praegu on maailma börsidel keerulised ajad ning just sellistel aegadel eraldatakse terad sõkaldest - tõusval turul on kerge raha teenida, raskematel aegadel teenivad targemad. Seega kasutage võimalust Targemaks Investoriks saada ning tulge kuulake meie seminare.

Kristjan Lepik

Kuigi detsember kujunes turgudele kosumise kuuks, oli aasta viimane kvartal sellegipoolest vägagi nõrk. Järgnevalt vaatame kuidas läks neljandas kvartalis meie aktsiaideedel.

Sissejuhatus

Hiljuti lõppenud börsiaasta 2008 jättis maha ajalooliselt mitmeid verstaposte. USA finantssektorist alguse saanud kriis süvenes aasta teisel poolel ning saavutas reaalmajandust nakatades globaalsed mõõtmed. Turgude jaoks oli see läbi aegade üks halvima tootlusega aasta. Mitmed börsiindeksid arenevatel turgudel langesid 60-70%, mõnedes piirkondades veelgi enam. USA börsiindeks S&P 500 langes 2008. aastal 34,5%. Samas suutsid USA turud  novembris tehtud põhjadest aasta lõpuks kosuda ligi 20% ja muu maailma turge endaga kaasa haarates IV kvartali tootlusnumbreid halvimast päästa. 

Aastat lõpetavas neljandas kvartalis olid turgudele väga iseloomulikud ulatuslikud sundmüügid, mille käigus realiseeriti positsioone valimatult. Seetõttu olid paljud ettevõtted kannatajateks peamiselt üldisest sentimendist tingituna. Samas mõjutavad reaalmajanduse probleemid ettevõtete tulemusi üha enam, kriisi ulatust ja võimalikku uue tõusutsükli algust on täna vägagi raske määratleda. Seega on kogu investeerimiskliimat mõjutanud halb nähtavus ja kiiret paranemist selles osas ei ole ka lähiajal oodata.

Ka meie aktsiaideed ei ole jäänud puutumata üldistest meeleoludest. Korrektsioon on mitmete ettevõtete aktsiates olnud ulatuslik, seda on lisaks sentimendile põhjustanud ka tagasihoidlikud majandustulemused. Aktsiainvestori jaoks on globaalsed tõmbetuuled ka täna endiselt tõsised. Pikas perspektiivis on uus tõusutrend kindlasti juba märkimisväärselt lähemal, kuid ettevaatlikkus on praeguses keskkonnas jätkuvalt vajalik. Kvartali jooksul tegelesime keskkonna teemaliste investeerimisideede otsimisega. Tulenevalt ebakindlate aegade püsimisest oleme sõelale jäänud ideede soetamisega viivitanud, lähiajal on plaanis välja tuua ka positsioonide soetamise ajakava. Alljärgnevalt aga seniste ideede ülevaade. Täna peame ca. 12-18 kuu lõikes investori jaoks atraktiivsemateks meie konservatiivsemaid ideid – Kellogg ja Teva.

Suntech Power (STP)

Alternatiivenergia sektor laiemalt ning päikeseenergia ettevõtted on liikunud tugevas seoses nafta hindadega. Naftabarreli hind langes IV kvartalis 100-lt dollarilt  40 dollari juurde, põhjustades tugevat negatiivset mõju päikeseenergia ettevõtete käekäigule. Lisaks on sektorit mõjutanud üldised makrosentimendist tulenevad mured – nõudlus toodangu järgi on osutunud oodatust tagasihoidlikumaks. Seda on ühest küljest mõjutanud krediidikriisist tulenevad finantseerimisprobleemid, kuid ka väljavaated riiklike subsiidiumide edasiste võimalike arengute osas.

Suntech Power (STP) Q3 tulemused ning Q4 prognoosid jäid märkimisväärselt ootustele alla. Lisaks krediidikriisi negatiivsete mõjude tõttu  tellimuste tühistamistele ja edasilükkumistele, oli ebasoodsaks mõjuks ka euro nõrgenemine. Samuti on tulemusi negatiivselt mõjutanud  STP varasemad toorainelepped, mis  olid sõlmitud kõrgematelt hinnatasemetelt. Hiljuti aga tõstis STP oma varasemaid Q4 käibeprognoose, samas teatati täiendavatest provisjonidest laovarude allahindamisel, mis mõjutasid Q4 marginaale negatiivselt. Usume jätkuvalt, et STP on sektori üks tugevamaid tegijaid ning jätkame positsiooni hoidmist. Suurendasime kvartali jooksul positsiooni veerandi võrra hinnatasemelt 13,06 (olles eelnevalt müünud poole kogusest hinnaga 75,01) ja hetkel hoiame ¾ positsiooni planeeritud mahust. STP avaldab kvartalitulemused 18. veebruaril.

TEVA Pharmaceuticals (TEVA)

TEVA Pharmaceuticals (TEVA) on käitunud turbulentsetel aegadel vägagi stabiilselt ning on põhjust öelda, et aktsia on olnud turgude liikumiste suhtes küllaltki immuunne. Üldiselt on tegemist farmaatsiasektorile omase dünaamikaga – ka käesoleva karuturu jooksul on näiteks farmaatsia tervikuna koguturust märkimisväärselt tugevamalt liikunud. Siiski on TEVA kogu farmaatsiasektoriga võrreldes turu langusele paremini vastu pidanud. Üheks põhjuseks on ilmselt juhtpositsioon geneerilise farmaatsia ettevõtete seas, keda erinevalt paljudest patendiravimite tootjatest ei ähvarda suuremahuline patentide aegumine lähiajal.

TEVA Q3 tulemused kujunesid võrdlemisi ootuspäraseks. Kasuminumbreid suudeti näidata üle konsensuse, samas kui käive jäi kergelt konsensuse ootustele alla. Praegune tarbimise madalseis võib geneeriliste ravimite müügile olla isegi positiivse mõjuga. President Obama poolt lubatud meetmed tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ning sealhulgas geneeriliste ravimite osakaalu suurendamiseks on samuti pikaajalised toetavad tegurid. TEVA poolt eelmisel aastal üle võetud Barr Laborotories peaks ettevõtte plaanide kohaselt käesoleval aastal tooma sünergiat $150 miljoni ulatuses ning järgmisel aastal juba $250 miljonit. Oleme TEVA suhtes jätkuvalt positiivsed, hetkel hoiame poolt planeeritavast positsiooni mahust. Soodsamate ostukohtade korral kaaluksime positsiooni täiendamist. TEVA teatab kvartalitulemused 12. veebruaril.

TEO LT (TEO1L)

TEO (TEO1L) positsiooni taassoetamisel lähtusime pigem sentimendi püüdmise motiividest kui pikaajalisest nägemusest. Tuleb tunnistada, et odav hind läks veel odavamaks ning oleksime pidanud positsiooni soetamisega olema veidi kanntatlikumad (soetushind 1,50 LTL).

Oleme jätkuvalt seisukohal, et USA kui muu maailma turgude suunanäitaja, on suure tõenäosusega uute põhjade juurde alles jõudmas. Samuti usume, et Baltikumis, kus väga keeruline aasta alles algamas, ei ole pikaajaliste positsioonide võtmiseks veel õige aeg käes. Meie hoiak kohalike ettevõtete suhtes ei muutu  positiivsemaks enne, kui selgub, kas praegused ootused majanduskasvu taastumiseks järgmisel aastal on täitumas. TEO on tänastelt hinnatasemetelt kindlasti huvitav ettevõte, kuid turu üldisele suunale vastuvoolu liikumiseks meie hinnangul sellest ei piisa. Seetõttu on tegemist lühiajalisema ideega ning taas oleme püüdmas ostuhuvi enne dividendimaksed, plaanime enne dividendi väljamaksmist positsiooni sulgeda.

Kellogg (K)

Kellogg (K) on üks meie hiljutistest investeerimisideedest. Kellogg’i puhul on  tegemist ettevõttega, kelle käekäiku oleme pidanud tarbimise jahtumise trendidest vähem sõltuvaks. Ettevõtte senised tulemused on seda ka kinnitanud. Paljukardetud konkurents jaebrändide suunalt ei ole vaatamata tarbija senisest kõhnemale rahakotile ettevõtte müüki negatiivselt mõjutanud. Oktoobri lõpus avaldatud Q3 tulemused ületasid kasumi osas konsensuse ootusi ning käive kujunes vastavalt konsensuse ootustele. Ka prognoosid lõppenud  neljandaks kvartaliks ning 2009. aastaks olid korralikud.

Aktsia ei ole siiski turgude üldisest langusest pääsenud ja ilmselt on turg jätkuvalt kartmas võimalikke tarbimistrendide negatiivseid mõjusid. Samas on toorainemulli lõhkemise positiivsed mõjud märkimisväärselt ka Kellogg’i peamiste toorainete hindu oluliselt langetanud. Seega peaksid järgnevatel kvartalitel marginaalid langenud sisendhindadest saama märkimisväärset tuge. Ettevõtte senine tugevus keerulises keskkonnas opereerimisel on samuti üheks julgustavaks teguriks. Usume, et Kellogg on jätkuvalt hea  panus riskide hajutamiseks keerulistel aegadel. Ettevõte teatab majandustulemused 05. veebruaril.

Omnivision (OVTI)

Omnivision (OVTI) on ettevõte, mis on tooteportfelli ümberkorralduste ja kõikuvate finantstulemustega pikka aega investorite kannatust proovile pannud. Mobiiltelefonide sektori keeruline hetkeseis tarbimise üldise jahtumise taustal on OVTI liikumisi viimastel kvartalitel tugevasti mõjutanud. Konsensuse ootus OVTI suhtes on see, et käesolev ning järgmine kvartal lõpetatakse kahjumis ning kahjumit ootab turg OVTI-lt ka 2009 mais algaval fiskaalaastal. Positiivsed üllatused sedavõrd madalate ootuste puhul on küll kerged tekkima, kuid makrokeskkonna jätkuva madalseisu juures ei ole see sugugi lihtne.

Aktsia on pikka aega kaubelnud ligemale poole raamatupidamisliku väärtuse juures, omades sularaha enam kui praegune turukapitalisatsioon. Finantsseis aga  tänase turusentimendi juures liialt suureks argumendiks ei ole. OVTI fiskaalkvartal lõppeb jaanuaris ja tulemused avaldatakse 26. veebruaril. Midagi väga positiivset praeguste madalate ootuste juures on raske loota ning lähiajal jääb OVTI ilmselt liikuma koos turu üldiste meeleoludega. Kuna usume, et võimalused turu suundumiseks uute põhjade juurde on jätkuvalt arvestatavad, oleme OVTI suhtes endiselt neutraalselt meelestatud. Pikaajaliselt usume, et ettevõte on elujõuline ja tänastelt hinnatasemetelt võimeline kosuma, kuid mitte enne kui turu üldised väljavaated paranema hakkavad. Seetõttu plaanime positsiooni lähemal ajal sulgeda.

Mizuho Financial (MFG)

Jaapani majanduse ja sealsete turgude käekäik on kulgenud globaalses rütmis. 2008. aastal lõpetas sealne indeks Topix 41,8% madalamal. Krediidikriis pitsitas valusalt ka Jaapani pankade tegevust. Äsjalõppenud aasta kinnitas muuhulgas ka asjaolu, et mida suurem on finantsettevõte, seda enam on ta seotud globaalsete sektorite arengutega. Ka MFG puhul tuli varasemate kvartalitega sarnaselt neljandas kvartalis tunnistada ulatuslikke USA pankade poolt tekitatud negatiivseid mõjusid. Kvartali jooksul teatas MFG, et ootab kogu aasta kasumiks 250 miljardit jeeni, mis oli seni prognoositust 55% võrra väiksem. Peamisteks põhjusteks ilmselt septembris lõppenud teise kvartali suured kahjumid, mis tulenesid Lehman Brothers’iga seotud positsioonidest, ning hiljuti lõppenud kvartalis erinevatel põhjustel jätkunud mahakandmised.

Jaapani turg tervikuna ning ka MFG sealse finantssektori esindajana on edaspidi tugevalt mõjutatud globaalsetest trendidest. Krediidikriisi edasised arengud ning investorite riskitaluvuse dünaamika määrab paljuski, kuidas läheb Jaapani turul tervikuna, sealsel pangandussektoril ning MFG-l. Oleme MFG suhtes pikaajaliselt mõõdukalt positiivsed. Usume, et Jaapani finantssektor sisaldab keskmiselt vähem riske ja globaalse makrosituatsiooni paranemise korral on tegemist riskide hajutamise mõttes hea võimalusega. Globaalselt arvame, et finantssektori ostmiseks on investoril veel vara, kuid Jaapani pangad on üks väheseid kohti, kus finantsi meie hinnangul juba vaadata tasub. MFG teatab kvartalitulemused 30. jaanuaril.
 

Ekspress Grupp (EEG1T)

Ekspress Grupi (EEG1T) tulemusi koormavad jätkuvalt nii kohaliku turu sentiment kui ka Eesti majanduskliima. Lisaks jahtuvale nõudlusele on EEG1T riskiks olnud kõrge laenukoormus. Kolmandas kvartalis maksti intressikuludeks 13,9 miljonit krooni, samal ajal kui puhaskasumi suuruseks oli 12 miljonit krooni. Kokku oli 9 kuu seisuga tasutud intressikuludeks 41 miljonit krooni, seega on laienemise hinnaks nimetatud perioodi jooksul olnud ligi pool teenitud ärikasumist. Kapitalivajaduste leevendamiseks viidi küll hiljuti läbi emissioon, kuid selle detailid viitavad, et muude finantseerimisallikate kasutamine on olnud keeruline.

EEG1T kuulub kohalike ettevõtete hulka, mille aktsia on tänaseks oma tipptasemetelt langenud 90% või enam. Languse ulatus on kahtlemata ekstreemne ning efektiivsete turgude puhul viitaks see selgelt aktsionäride tugevale kahtlusele ettevõtte ellujäämise suhtes. EEG1T puhul on jätkuvalt võtmeteemaks see, kuidas suudetakse olemasolevat laenukoormust teenindada. Praeguse tempo juures katab emissiooniga hangitud 28 miljonit krooni kahe kvartali vajaduse. Lähiperspektiivis on küsimus selles, millal kohalik turg suuna ülespoole võtab. Oleme seisukohal, et riski ja tulu suhtes ei ole ettevõte pikaajaliselt atraktiivne ning otsime positsioonist väljumiseks sobivat kohta.

BMW (BMWG.DE)

Autotootjate kannatused globaalse majandussurutise ja krediidikriisi tingimustes on kestnud juba mõnda aega. Müügimahud on kukkunud kõikjal, seda nii finantseerimisraskuste kui ka tarbimise üldise madalseisu tõttu. BMW arengud on mõistagi olnud sarnased kogu sektorile. Ettevõte on kannatamas märkimisväärselt ka USA tarbijatrendidest. Kokku oli 2008. aasta kolme kvartali jooksul viivislaenude ja liisinguportfelli allahindluste katteks tehtud provisjone 1,037 miljardi euro ulatuses. Käesolev aasta saab numbrite poolest BMW jaoks olema jätkuvalt raske. Kogu autotööstus, mis suuresti on sõltuv tarbijakrediidist, saab taas kosuma hakata alles krediidikriisi leevenemise korral.

Jätkuvalt kriitiliseks edasise suhtes on BMW finantsteenuste üksuse tegevus (liisinguportfelli varade jääkväärtuse võimalik langus, olemasolevate kohustuste refinantseerimine ja kõrgem kapitali hind). Nii oli näiteks BMW ja Daimleri detsembris läbiviidud võlakirjaemissioonide puhul intressimääraks 9%. Positiivsena peaks hakkama mõjuma nn. Strategy Review raames planeeritud restruktureerimisplaanide rakendamine. Samuti on tõenäoliselt möödumas liisinguportfelli mahakandmiste haripunkt. Makrosituatsiooni oodatav paranemine 2010. aastal peaks panema investoreid ka autotööstuse suunas positiivsemalt vaatama. Oleme keskpikas perspektiivis BMW väljavaadete suhtes optimistlikud ja usume, et BMW kui üks tugevaima bilansiga kvaliteetsemaid nimesid sektoris, võiks olla seejuures esmaste valikute hulgas. BMW avaldab Q4 tulemused 18. märtsil.
 

eBay (EBAY)

Suuremate e-kommerts ettevõtete jaoks oli 2008. aasta kokkuvõttes vägagi halb, EBAY aktsia langes 58%, Google 56%, Yahoo 48% ning Amazon 45%. Kui üldiselt on EBAY-d peetud e-kommertsi ettevõtete seas vähem tsükliliseks, siis sektori keskmisest suurem langus turuosaliste usku praeguses situatsioonis ei kinnita. Nii on näiteks EBAY tuludest märkimisväärne osa olnud automüügil, mis makrosentimendi suhtes vägagi tundlik. Lisaks üldistele väliskeskkonna teguritele on EBAY puhul endiselt küsimärkidena üleval põhitegevuse restruktureerimise teema. Muudatusi hinnapoliitikas on tehtud jätkuvalt, kuid oodatud tulemusteni siiski see viinud ei ole.

Juba päris pikalt on investoritele meelehärmi valmistanud oksjonikeskkonna arengud. Neljandas kvartalis langes oksjonite bruto müügimaht (GMV – gross merchandizing value) 16% võrreldes eelmise aastaga. Üheks põhjuseks on siin asjaolu, et EBAY on suurendamas fikseeritud hindadega müügikeskkonna osakaalu ja GMV selles segmendis kasvas 8%. Kuid senise põhilise eristumise teguri – oksjonikeskkonna – nõrkus  viitab, et ettevõte maadleb jätkuvalt struktuuriliste probleemidega. See aga varjutab makrokeskkonna paranemisel tsüklilistele ettevõtetele omast turn around story’t. Tugev bilanss ja rahavoog lisavad siiski aktsiale tuge. Usume, et praegustelt hinnatasemetelt on aastapikkuses perspektiivis aktsial rohkem ruumi tõusuks kui languseks ning jätkame positsiooni hoidmist.

Barnes & Noble (BKS) (Q4 26,08 – 15,00)

Barnes & Noble (BKS) on ettevõte, mida oleme jälginud päris pikalt, kuid oleme ostmisega oodanud –hinnaliikumisi vaadates on see olnud õige suund. Esialgselt huvitavana tundunud ettevõte on täna USA tarbimise madalseisu keskmes ja väljavaated lähema aasta jooksul tõenäoliselt märkimisväärselt ei parane. BKS novembris avaldatud prognooside kohaselt oodatakse käesoleval aastal võrreldavate müügipindade käibe langust 5-6% eelmise aastaga võrreldes. Ettevõtte kasuks räägib korralik bilanss ja asjaolu, et konkurentide poolel on senine rivaal Border Group (BGP) oma positsioone märkimisväärselt kaotanud. Makrosentimendi paranemise korral on kindlasti kosumas taas ka raamatute tarbimine ja lähiajal on BKS suuresti sõltuv makroväljavaadete arengutest. Usume, et lähemal ajal selles osas optimismiks põhjust ei ole.

KOKKUVÕTE

Erakordsed ajad aktsiaturgudel kestavad ning vaatamata detsembris alanud mõningasele rahunemisele ei ole veel põhjust rääkida finantskriisi mõjude möödumisest. Reaalmajanduse seisund nii USA-s, Euroopas kui ka Eestis on jätkuvalt keeruline ning turgude kosumiseks vajalik nähtavus kriisi võimaliku lõppvaatuse osas on endiselt halb. Kuna investori eesmärk ei peaks olema põhja tabamine, leiame, et jätkuvalt on asjakohane kannatlikkus ja liigsete riskide mittevõtmine. Tõenäosus, et alanud aasta toob veelgi paremaid ostukohti, on meie hinnangul endiselt arvestatav. Seega tasuks investoril jätkuvalt hoida püssirohtu.

Hiljuti väljatoodud keskkonnateemaliste investeerimisideede puhul oleme samuti positsioonide soetamisel hoidunud kiirustamisest. Lähiajal plaanime avaldada ka nimetatud ideede täpsema võimaliku soetamise ajakava. Mis puutub Eesti turgu, siis oleme seisukohal, et vaatamata kohalike investorite mõningasele optimismile, ei ole põhjust turgude nö. 6-kuulise ettevaatavuse osas kahelda. Kuigi siinsete investorite seas näib jõudu koguvat seisukoht, et praeguse kriisi puhul algab turgude tõusufaas varem, oleme seda meelt, et sellele panustamine sobivat riski ja tulu suhet ei paku.

Kalle Kose
Kristjan Lepik

Oleme viimastel aastatel foorumis teinud uue aasta kohta ka ennustusvõistluse (vt. 2008.a.)ning ma vaatan uue aasta saabudes ka tavapäraselt prognoosid üle. Lisasin nii esialgse prognoosi teksti (kursiivis) kui ka lühikese kommentaari sündmustele.

1. USA S&P 500 aktsiaindeks (praegu 1468 punkti)
Ennustus: 1300 punkti.
Ma arvan, et doominoklotside kukkumine jätkub - kinnisvara -> finants -> tarbija -> jaekaubandus -> tehnoloogia. Krediidimull on liiga suur probleem, et see paari kvartaliga lahendada. Minu jaoks on juba mõnda aega väga tõenäoline olnud raske maandumine USAs, nüüd paistab, et vaikselt hakkavad ka analüütikud seda meelt minema. Stock-pickeri turg ehk indeksite tootlus on kesine, kuid koos turu allamüügiga müüakse ka mõned tugevad üksikaktsiad väga odavaks.

Lõpptulemus: 903 punkti
Kommentaar: Mõttesuund oli õige, probleemid üsna ülaltoodud kujul kerkisid. Kuid ei osanud oodata probleemide nii kiiret eskaleerumist, nagu see 2008. aasta teisel poolaastal juhtus.  Tasub ka märkida, et samal ajal prognoosisid pea kõik Wall Streeti analüütikud vähemalt 1500 punkti taset indeksile.

2. USA Nasdaq indeks (praegu 2413 punkti)
Ennustus: 1900 punkti
Aastatel 2000-2002 sai tehnoloogiasektor väga tugevalt pihta - nõudlus oli paljuski paisutatud omavaheliste tellimustega ning tarbija jahtumine mõjutaks ka oluliselt nõudlust. Deja vu? Mulle tundub küll. Kohati on tehnoloogias valuatsioonid taas ulmeliseks läinud. Tehnoloogiasektor on vanast majandusest vähem kukkunud, kuna turg arvab praegu, et tehnoloogia ei saa USA jahtumisest nii pihta, kuna globaalne nõudlus päästab. Ma arvan, et see on eksklik ja tehnoloogia kukub rohkem kui vana majandus.

Lõpptulemus:  1577 punkti
Kommentaar:  Tehnoloogia tõepoolest 2008. aasta teisel poolaastal müügisurve alla sattus ning käitus vanast majandusest nõrgemalt. Kuid veidi sai taas alahinnatud liikumisulatust. Etteruttavalt ütleks, et arvaks tehnoloogiasektori suhtes, et ka 2009. aasta saab turu keskmisest raskem olema.

3. Hiina CSI 300 aktsiaindeks (praegu 5339)
Ennustus: 3500 punkti
Kui USA tarbija ikkagi oluliselt jahtub, siis USA suur alltöövõtja Hiina kannatab ka. Meeletud tootmisvõimsused on ehitatud, kuid kohati on need liigsed. Kui USAst nõudlus ära kukub, mõjutab see Hiinat kõvasti, nii tugev Hiina veel pole, et suudaks sisemaise nõudlusega selle asendada. Mull hakkab läbi saama, kuid eks selliste aktsiaturu mullide lõppu on pea võimatu ennustada. Ma siiski olen arvamusel, et tõenäosus on suurem, et see 2008 lõhkeb kui see, et ralli edasi käib.

Lõpptulemus:  1817 punkti
Kommentaar:  See prognoos oli üsna hüüdja hääleks kõrbes, sest 2008. aasta alguses olid Hiina suhtes investorite arvamused väga positiivsed, arvati, et Hiinat muu maailma jahtumine ei puuduta. (kas see ei tundu oluliselt kaugemal kui 12 kuu kaugusel). Kuid Hiina aktsiaturg kukkus paljude jaoks ootamatult juba enne olümpiamänge ära ning on olnud üks 2008. aasta nõrgemaid esinejaid.

4. Arenevate turgude aktsiaindeks (MSCI Emerging Markets, praegu 1245 punkti)
Ennustus: 800 punkti
Turg arvab praegu, et Arenevad turud on ennast USAst suutnud lahti siduda ja kui USA jahtub, las ta siis jahtub. Ma arvan, et USA ja Euroopa jahtumine võib paugu panna päris võimsa. Kuna arenevad turud on harjunud väga kiire kasvuga, siis on võimalik löök tugevam kui lääneriikidele. Mulle meeldivad nii mõnedki arenevad turud sisuliselt (KIE, Arenev Aasia), kuid hinnatasemed on mu jaoks täiesti vastuvõetamatud, mina nendelt tasemetelt investorina arenevaid turge osta ei julgeks.

Lõpptulemus: 567 punkti
Kommentaar:  Olen arenevate turgude suhtes skeptiline olnud juba mitu aastat, sel aastal sai ka pidu läbi. Ootasin tuntavat langust, kuid ka siin alahindasin võimalikku kukkumisulatust.

5. Nafta (Light Crude, praegu 96 dollarit/barrel)
Ennustus: 75 dollarit/ barrel
Globaalse nõudluse jahtumine jahutab ka naftahinda. Tänane naftahind sisaldab juba ka seda ootust, et globaalne tugev kasv jätkub. Isegi kui kasv väga ära ei kuku, vaid lihtsalt jaheneb mõõdukalt, tähendaks see juba ilmselt oluliselt madalamat naftahinda. See on täna globaalselt küll üsna erinev enamuse nägemusest (nafta 200!!), kuid mulle tundub selline dünaamika tõenäolisem.

Lõpptulemus: 44,6 dollarit / barrel
Kommentaar: Kirjutasime naftast skeptilise lugudeseeria (link) ning sel ajal saime omajagu võtta negatiivse vaate eest.  Sattus see ju ajaliselt ilmuma vahetult enne naftamulli lõhkemist. Kuid nii kiiret ja ulatuslikku mulli lõhkemist ei osanud ka meie oodata – kui naftahinna tipp aasta keskel oli 147 dollari juures, siis praktiliselt sirgjooneliselt kukkus nafta aasta lõpuks 40 dollari juurde. Uskumatu liikumine, kuid ka see oli globaalse majanduse jahtumise hirmu tulemusena.  Seetõttu jäi minu prognoositud kukkumine liiga mõõdukaks.

6. EUR/USD kurss (praegu 1,46)
Ennustus: 1,35
Dollari suhtes on ka kõik väga negatiivsed. Jah, USAs on probleemid päris tõsised, kui valuutasid noteeritakse paaridena - EUR/USD tähendab vastaspoolena EURi ning suure tõenäosusega tähendab USA jahtumine problemaatikat ka Eurotsoonis. Hispaania kinnisvaramulli lõhkemine on vaid üks näide. Seega ma arvan, et USD aasta lõpuks euro vastu tugevneb. Hoian ka oma portfellis praegu USD riski lahti.

Lõpptulemus: 1,39
Kommentaar: Selle prognoosi suhtes ei oskagi väga kurta, arvestades dollari volatiilsust 2008. aastal, on see üsna hästi pihta saadud.

7. EUR/EEK kurss (praegu 15,6466)
Ennustus: 15,6466
Väga suure tõenäosusega on ka aasta pärast kurss sama. Pikemalt siin.

Lõpptulemus: 15,6466
Kommentaar: Krooni suhtes oli hirmu küll kohati palju, kuid ratsionaalselt mõtlejatel 2008. aastal ei olnud krooni pärast vaja paanikat tunda.

8. OMXT indeks (endine TALSE, praegu 744 punkti)
Ennustus: 600 punkti
Meie kodubörsi liikumine sõltub väga suuresti välisinvestoritest. Ning väga raske on näha katalüsaatorit, mis neid taas ostma paneks. Mingi hetk loob see suurepäraseid ostukohti, kuid mulle tundub, et selle hetkeni on veel tublisti aega. Pikemalt siin.

Lõpptulemus:  275
Kommentaar: Võiks öelda, et tublisti sai langusulatust alahinnatud, kuid kohalikest turuosalistest kõige täpsem prognoos – sellist lageraiet ei oodanud keegi.

9. Tallinna Kaubamaja (TKM1T) aktsiahind (praegu 8 EUR)
Ennustus: 4 EUR
Tarbimise jahtumine mõjutab Tallinna Kaubamaja aktsiat oluliselt rohkem kui turg seda praegu ootab. Ja ka Läti laienemist on alustatud väga halval ajal.
Lõpptulemus:  2,08 EUR
Kommentaar:  Jällegi sama – prognoosi suund õige, kuid langusulatust alahinnatud.

10. Arco Vara (ARC1T) aktsiahind (praegu 1,46 EUR)
Ennustus: 0,8 EUR
Kinnisvaraturu jahtumine jätkub ja sõltumata sellest kui tark sa oled, on raha väga keeruline teha. Ka juhtkonna vahetus on negatiivne uudis sellises turusituatsioonis. Väga palju sõltub sellest, kui targalt Arco suudab oma likviidsust kasutada. Kui see Bulgaariasse ja Rumeeniasse uputatakse, siis on aktsial veel rohkem ruumi allapoole.

Lõpptulemus:  0,17 EUR
Kommentaar:  Ootasin pea -50% hinnalangust aktsiale, kuid ikka jäi väheks – seda, et 2,40 EUR IPO hinnast nii kiiresti nulli juurde jõutakse, oli küll väga raske ette näha.  Hullud ajad.

11. Eesti SKP kasv (2007.a. 7% juures)
Ennustus: 4%
See on meie lugudeseerias välja käidud "ametlik prognoos". Kuid mitmed näitajad on kiiresti halvenenud ning minu silmis on kasvanud koos sellega ka tõenäosus, et jääme sellest numbrist allapoole.

Lõpptulemus: ca. -2,5%
Kommentaar:  Meie prognoos oli sel hetkel küll kõige negatiivsem, kuid siiski päris tublisti liiga optimistlik.  Globaalse kriisi ägenemine pani kohe mitu protsendipunkti juurde.

12. Tallinna kesklinna korterite ruutmeetrihind (praegu 31 125 eek)
Ennustus: 25 000 eek
Langus jätkub, oleme sel teemal juba päris palju jahvatanud, aga pikemalt siin.

Lõpptulemus:  23 887 eek
Kommentaar: Eesti kinnisvaraturg liikunud väga prognooside kohaselt, kinnisvaraturu trendid pikemad ning seetõttu mõnevõrra lihtsam prognoosida. Kuid tuleb siin ka meeles pidada, et veel 2007. aasta lõpus olid väga paljud kinnisvaraturu suhtes positiivsed.

13. Valitsuse moodustanud erakonnad
Ennustus: Minu silmis on päris suur selle sündmuse tõenäosus, et majanduse probleemide ja eelarve defitsiidi tõttu on meil aasta lõpuks uus valitsus. Ei ole piisavalt kõva poliitkunn, et täpseid nimesid pakkuda oskaks.

Lõpptulemus: Eksisin, valitsus püsib. Väga tore – stabiilsust on praegu vaja.

14. Kas Eesti riigieelarve jääb defitsiiti? (jah/ei)
Ennustus: Väga suure tõenäosusega jääb, tulud on selgelt liiga optimistlikult prognoositud. Maksulaekumine jaheneb koos majandusega.

Lõpptulemus:  Prognoos oli kahjuks õige, negatiivse lisaeelarvega oldi sunnitud tulude poolt 6,1 miljardi krooni jagu kärpima. Täpsemalt saab lugeda meie värskest artiklist: Eesti majandus 2009 V: Valitsussektor

15. Edukaim eestlane Pekingi olümpiamängudel
Ennustus: Kanter - järgime trendi.

Lõpptulemus: Nii ka läks, puhas kuld!

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt  võib öelda, et selliselt aastalõpu seisu prognoosimine on päris keeruline – kõikumised aasta lõpus võivad suured olla. Üheks näiteks siin kasvõi nafta hind – veel mõned päevad enne aasta lõppu oli see 35 USD juures, aasta lõpuks suutis tõusta 45 USD juurde – pea 30% tõusu. Seega võiks olulisemaks pidada prognoosi suunda, täpset taset kohati väga raske prognoosida, eriti kui sellises mahus erakordseid sündmusi nagu 2008. aastal. Allolevas tabelis on toodud kõigi foorumis prognoosijate tulemused ning ka see, kui mitmel juhul prognoosi suund õige oli. Tuleb märkida, et pea kõik osalejad prognoosisid üle 50% juhtudest suuna õigesti.

Kuid selliselt prognooside kirjapanek ja oma mõtete lisamine on hea ülesanne ning ka hiljem hea antud hetke fikseerituid mõtteid vaadata. Seetõttu soovitan ka 2009.a. prognooside tegemisest osa võtta, seda saab teha siin foorumis.  Ning võib ka mõttel veidi laiemalt lennata lasta ning prognoosida erakorralisi 2009. aasta sündmusi teises foorumis.

Lisan ka oma 2009.a. prognoosid foorumisse 15. jaanuariks ning kui Eesti majandust puudutava lugudeseeria lõpetame, siis avaldame ka prognoosi 2009. aasta globaalse majanduse kohta.

Kristjan Lepik

Lugudeseeria viiendas osas analüüsime riigi rolli majanduselus, 2009. aasta riigieelarve võimalikku täitumist ning võimalikke riskikohti. Praegustel erakordsetel aegadel on väikse ja areneva riigi jaoks riiklike institutsioonide otsuste kvaliteet kriitilise tähtsusega.

Sissejuhatus

Eesti majandusmudel on üldiselt olnud toimiv laissez faire põhimõttel ehk vähese riikliku sekkumisega. Liberaalne turumajandus on oma soodsa investeerimiskliimaga peibutanud välisinvesteeringuid ning aidanud teostada tänaseks saavutatut. Majandustsükli pöördumine on aga taas teravamalt esile tõstnud valitsuse tegevused. Kindlasti saavad kriisi ajal valitsuse poolt valitud meetmed ja arengusuunad olema edasise kursi suhtes väga olulised. Vaatamegi seekord valitsussektoriga seonduvaid teemasid ning anname omapoolse hinnangu võimalikele edasistele sündmustele.

Riigieelarve – kaalul on rohkem kui euro

Eesti on võtnud üheks olulisimaks ja selgesõnalisemalt väljendatud lähiaastate prioriteediks euro kasutuselevõtu aastaks 2011. Järgnevad napid kaks aastat tuleb seega kõvasti pingutada, et tähtaja saabumisel oleks täidetud eelkõige nn. Maastricht'i kriteeriumid (inflatsioon, riigieelarve tasakaal, valitsuse võlg).

Inflatsiooni arengud on olnud viimastel kuudel oodatud suunas - eelkõige välistegurite toimel on THI aastane muutus langenud 8%-ni. Viimase aasta jooksul tehtud aktsiiside tõstmised on olnud küll valusad, kuid seetõttu ei ole käesoleval ega järgmisel aastal sel määral täiendavat hinnasurvet tekkimas. Suure tõenäosusega on järgmisel kütteperioodil, mis on küll paraku alles u. 9-10 kuu pärast algamas, toasooja kulu ka tarbimiskorvi vähem koormamas.

President Ilves seadis maksulaekumised järgmise aasta riigieelarvesse üheks peamiseks garantiiks krooni püsimise suhtes. Jättes kõrvale meie hinnangul praegu väga madala devalveerimisriski, on siiski põhjust presidendiga nõustuda eelarve täitumise või mittetäitumise olulisuses. Milline on suureneva tööpuuduse ja pankade laenutegevuse pidurdamise tõttu jätkuvalt jahtuva tarbimise ning ettevõtete finantseerimisprobleemide tegelik mõju eelarve tuludele, on kriitilise tähtsusega küsimärgiks. Seni on eurotsooniga liitumist segav tegur olnud inflatsioon, meie hinnangul on suuremaks probleemiks kujunemas eelarve defitsiit.

Eelarve 2008
 
Vaadates käesoleva aasta eelarve laekumisi novembri seisuga, on näha, et üheteistkümne kuuga on laekunud 77,9 mld krooni, millest maksutulud  moodustavad 64,7 mld krooni. Maksutulude laekumine moodustab 88% eelarves ja lisaeelarves plaanitust. Käibemaksu on laekunud novembri seisuga kokku 19,2 mld krooni, mis on 84% eelarve ja lisaeelarvega kavandatust. Viimase kuu laekumistega on tõenäoliselt 2008. aasta tulude pool täitumas. Kuid seda siiski tänu juunis vastu võetud negatiivsele lisaeelarvele.

Negatiivse lisaeelarvega vähendati eelarve tulude poolt  6,1 mld krooni võrra, kulude mahtu aga 3,2 mld krooni võrra. Põhiliseks põhjuseks sai just maksutulude mitteootuspärane laekumine, mille omakorda põhjustas liialt optimistlik majanduskasvu prognoos Rahandusministeeriumi poolt. Esialgse eelarve eelduseks oli Rahandusministeeriumi 2007. aasta novembris koostatud sügisprognoos, mis ootas 2008. aasta majanduskasvuks 5,2%. Juba sel ajal võis öelda, et ootused olid ebareaalsed.

2008 riigieelarve koostamise aluseks olev eelarvestrateegia 2008-2011 lähtus valitsuse tegevuse üldeesmärgist tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng. Eesmärgina ei ole iseenesest tegemist ebaõige sihiga, kuid täna võib öelda, et eesmärgist tulenevalt oli eelarve rõhuasetus pidurduva majanduskasvu tingimustes liialt ambitsioonikas. Rõhuasetus stabiilsuse tagamise ja tsüklite mõõdukama vaheldumise suunas oleks ilmselt kaasa toonud ka realistlikuma nägemuse eelarve täitumise osas.

Eesti riigieelarve maht ja kasvutempo (2008 ja 2009.a. on aluseks Rahandusministeeriumi prognoosid:

Eelarve 2009

Eelarvestrateegia 2009-2012 kiideti valitsuse poolt heaks käesoleva aasta mais ning põhines see Rahandusministeeriumi kevadprognoosidel. Ka siin oli üldeesmärgina sätestatud Eesti kiire ja jätkusuutlik majandusliku arengu  tagamine ning alaeesmärkidena majanduse konkurentsivõime kasv, sotsiaalse sidususe kasv ja keskkonna kasutamse säästvuse kasv.

Kevadprognooside kohaselt oodati käesoleva aasta majanduskasvuks 3,7% ja 2009. aasta kasvuks 6,4%. Ka  2009. aasta eelarve toetus vägagi optimistlikel eeldustel - nii prognoosid kui ka sellest lähtuv strateegia. Jätkuva tarbimise jahenemise, palgakasvu ja pidurdumise ning üldise majanduskeskkonna halvenemise tingimustes on selge, et kiire majanduskasvu säilitamine ei saa olla adekvaatne riigieelarve strateegia. Süüdistusi valitsuse suunas reaalse hetkeseisu mittetajumise tõttu on loobitud palju, kuid tuleb tunnistada, et konservatiivsem lähenemine valitsuse poolt oleks Eesti jaoks praegust olukorda teinud oluliselt kergemaks.

Peale Rahandusministeeriumi sügisprognooside avaldamist, mille kohaselt oodatakse 2009.a majanduskasvuks -3,5%, valitsuse teadvusse jõudnud eelarve eelnõu kärpimisvajadus realiseerus pikkades vaidlustes, mis sügis-talvel palju tähelepanu pälvis. Tänaseks saavutatud kokkuleppe kohaselt on 2009. aasta eelarve kulutuste maht on 98,5 mld krooni ning tulude  maht 97,8 mld krooni. Maksutulude osa eelarves on planeeritud 77,1 mld krooni, mis on 5,2% enam kui 2008. aasta plaanitavad maksutulud.

Kuigi eelarve aluseks on majanduskasvu ootus -3,6% ja töötuse määr 8,6%, ei saa siiski rääkida strateegiliselt planeeritud eelarvest. Pigem on tegemist nn. tulekahju kustutamisega ja kompromisside teel leitud lahendustega. Varasema konservatiivsuse korral oleks tõenäoliselt keskendutud enam majanduse raske maandumise tagajärgede leevendamisele.

Eelarvepuudujääk tundub vältimatu

Tarbimisest suuresti sõltuv eelarve (käibemaks + aktsiisimaksud moodustasid sel aastal maksulaekumistest oktoobri seisuga 42,3%) on majandustsüklite suhtes tundlik ning  prognoositust protsendi või paari jagu rohkem väheneva SKP mõju maksutuludele võib olla vägagi valus. Kui 2008. aasta maksutulud kujunevad suurusjärgus 73,3 mld krooni, siis 2009. a. planeeritud maksutuludeks on 77,1 mld krooni – see teeb oodatavaks maksutulude kasvuks 5,1%. Euro kasutuselevõtu üks tingimus - mitte enam kui 3%-ne eelarvedefitsiit SKP-st tähendaks viimaseks eelarvepuudujäägi piiriks 2009. aastal ligi 7 mld krooni.

Meie hinnangul kujuneb 2009. aasta SKP languseks 4,5% ning arvestades eelarve aluseks olevat küllalt optimistlikku tööturu prognoosi (töötuse määr 8,6%) näeme märkimisväärset ohtu, et planeeritud maksulaekumised jäävad käesoleva aasta tasemele alla. Arvestades meie poolt prognoositava ligi 1% võrra suurema majanduslanguse ning 4% suurema töötuse määraga on maksulaekumiste tase 2-3% alla 2008. aasta määra ootuspärane. Ainuüksi maksutulude arvelt teeks see eelarve puudujäägiks u. 6 mld krooni.

Maksutulude laekumise osas on suurimate küsimärkide hulgas käibemaks. Tõstetud miinimummäärade alusel oodatav suurem laekumine (planeeritud käibemaksu laekumiste kasv 2009. aastal on 0,5%) osutub meie hinnangul oodatust tagasihoidlikumaks. Samuti on tarbimise jätkuv jahtumine ning ettevõtete vähenev aktiivsus laekumisi piiramas. Et tööturu olukord on alles halvenemise algfaasis, on ka sotsiaalmaksu laekumistes oodata olulisi tagasilööke (2009.a. eelarves planeeritav laekumiste kasv 10%). Usume, et negatiivseimate stsenaariumide rakendumisel on olemas ka arvestatavad võimalused enam kui 3%-se defitsiidi tekkeks SKP-st. Seega on suure tõenäosusega valitsus sunnitud ka 2009. aasta keskel eelarvet erakorraliselt kärpima. Meie hinnangul kujuneb eelarve tulude pool 2009. aastal praegustest prognoosidest 6-9 miljardit krooni madalam.

Samas aga ei ole Eesti üks põhilisi majanduspoliitilisi suundi –euro kasutuselevõtt– sugugi kindlustatud ainult vajalike kriteeriumide täitmisega. Hetkel valitsev ebakindlus tulude ja kulude haldamisel meid kindlasti stabiilse riigina ei näita. Kahjuks jääb üle vaid loota, et võimalikul eurokõlbulikuks tunnistamisel võetakse arvesse ka üldist keerulist keskkonda. Samuti, et suudame 2010. aastale vastu minna viimaste aastate kogemuste võrra rikkamana ja neid kogemusi ka enda kasuks pöörata. Järgmine võimlaus eurotsooniga liitumiseks võib avaneda alles hulga aja möödudes, võimaluse käest laskmine oleks kindlasti edasisele arengule piduriks.

Kokkuvõte

Valitsuse tegemised on rasketel aegadel alati suurema tähelepanu all kui headel aegadel. Kindlasti raskendab see asjaolu ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmist. Lisaks on algav 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimise aasta (18. oktoober 2009) ja Europarlamendi valimiste aasta (7. juuni 2009), mis paraku tähendab, et mõned vajalikud ebapopulaarsed otsused (näiteks pensionide kasvutempo pidurdamine) jäävad tegemata ning riigi eest võitlemise asemel läheb palju rõhku poliitikute omavahelisele võitlemisele. Meie hinnangul on  aastad 2009-2010  riigijuhtimise seisukohast üks kriitilisemaid perioode viimase 15 aasta jooksul – valitsuse tegemistest oleneb väga palju kuidas ja kuhu Eesti riik edasi liigub ning milliseks kujuneb Eesti majanduskeskkond.

Kristjan Lepik
Kalle Kose

Vaata ka:
Eesti majandus 2009 I - Finantssektor
Eesti majandus 2009 II: Tarbimine, sissetulekud, tööturg  
Eesti majandus 2009 III: Kinnisvaraturg
Eesti majandus 2009 IV: Tööstus ja väliskaubandus

2008. aasta on olnud maailma finantsturgudel pehmelt öeldes epohhiloov - sündmused on olnud erakordsed ja olukorrad muutunud erakordse kiirusega. Mäletan, et kui lugesin kunagi raamatut USA hedge-fondi Long-Term Capital Management (LTCM) probleemidest aastal 1998. aastal, siis tundus investeerimispankade kordineeritud päästeaktsioon ja FED-i sekkumine huvitav ja erakordne. 2008. aasta on need sündmused vähemalt kümnekordselt ületanud ning pole kahtlustki, et sellest ajast palju raamatuid kirjutatakse. Tuleks selle aasta kohta ilmselt eraldi riiul teha.

Rasked ajad on ühtlasi ka väga õpetlikud ning mõne aja pärast hakkab jälle paremaks minema. Millal? Kirjutame praegu lugudeseeriat Eesti majandusest ning uue aasta alguses globaalsest majandusest, seal otsime ka vastust. Kuid nagu viitame ka oma pühadekaardil - ärge unustage laia vaadet! Häid pühi!

Kristjan Lepik

(joonistuse autoriks Kristel)

Eksport ja import on kuumad teemad - eksport peaks meie majanduse päästerõngaks olema ning importimisega mindi buumi ajal liiale. Antud loos vaatame detailsemalt tööstuse võimalusi ning impordi-ekspordi trende järgmisel aastal.

Sissejuhatus

Eesti viimaste aastate majanduskasvus on küll suurt rolli mänginud kinnisvaraga seotud sektorid, kuid tegevusalade järgi moodustab sisemaises kogutoodangus kõige suurema osa tööstus. Tööstustoodangu mahtude muutus on seega oluliselt SKP numbreid mõjutamas. Ka Eesti tuleviku seisukohalt on tööstus, kui üks peamisi eksportivaid sektoreid, kahtlemata väga oluline. Käesolevas osas vaatleme lähemalt tööstuse ja väliskaubandusega seonduvat.

Tööstus

Tööstus sektorina on olnud üldjuhul suurima osakaaluga Eesti SKP-s andes viimastel kiiretel kasvuaastatel keskmiselt 1,6 protsendipunkti (töötlev tööstus) kogu majanduskasvust. Ka tööhõives on töötlev tööstus olnud ülekaalukalt suurima osakaaluga sektor. Kui tööstusega hõivatute osakaal on keskmiselt püsinud 22% juures arvestatuna tervest hõivatute üldarvust, siis juba  järgmised sektorid, jae- ja hulgikaubandus ning ehitus on vastavalt ainult 13% ja 12% juures. Kui näiteks ehitussektori kohta saab öelda, et tööhõives on viimase kahe aastaga toimunud märkimisväärne osakaalu tõus (aastad 2000-2006 keskmiselt 7,6%, aastad 2007-2008 enam kui 12%), siis tööstus on püsinud ka tööhõives stabiilsel kohal.

Tööstustoodangu mahud on käitunud jahtuva majanduse tingimustele iseloomulikult. Samas ei ole tööstuse puhul märgata sedavõrd järsku ärakukkumist, nagu on näidanud tarbimisega seotud sektorid (jaemüük, kinnisvara). Oluliseks põhjuseks on siin kindlasti see, et tööstus toodab rohkem ekspordiks ning on seega vähem sõltuv sisemaisest tarbimisest. Tööstustoodangu mahtude kasv võrreldes aastatagusega, langes käesoleval aastal esmakordselt miinusesse märtsis ning mahtude langustempo püsis sellest ajast alates 4% piirimail. Suurem kukkumine aga toimus novembris, mil aastatagusega võrreldes langesid töötleva tööstuse mahud 11%.

 


Eraldi sektoritena on töötleva tööstuse langust kõige enam suunamas ehitusmaterjali tootmine, samuti tekstiili, puittoodete ning toiduainete tootmine. Tugevas languses on olnud ehitusmaterjalide tootmine – aasta algusest alates on kuude lõikes ehitusdetaile elamu- ja tsiviilehituseks toodetud keskmiselt 38% vähem aastatagusega võrreldes. Põhjusteks siin ilmselgelt ehitusturu jahenemine ning mahtude vähenemine. Väliskeskkonna mõjud on tööstustoodangu mahte mõjutamas kõige enam ilmselt puidutööstuses, samuti ebasoodsate toorainetrendide tõttu toiduainetööstuses.

Eesti tööstus on ja jääb meie väikese siseturu tõttu tugevalt sõltuma väliskeskkonnast ka edaspidi. Seepärast on tööstuse kosumine paljuski sõltuv sellest, milliseks kujuneb praeguse globaalse majandussurutise ulatus ja kestus. Ja ega globaalsed tuuled väga meeldivad pole, 2008. aasta krediidikriis on selge jälje jätnud ka globaalsele nõudlusele ning selle järelmõjusid on kindlasti tunda ka järgmisel aastal. Globaalselt on paljudes sektorites kuulda tehaste seiskamisest (nõudlus on ära langenud) ning sarnased probleemid on kummitamas ka mitmeid Eesti tööstusettevõtteid, kes sõltuvad globaalsest turust.

Milline saab olema tööstuse osa järgnevate aastate uues kasvutsüklis ning millised võiksid olla peamised sektorid ja valdkonnad, mille eelisarendamisega peaks riik tegelema – need on küsimused, mille lahendamine peaks olema uue majanduskursi kujundamise eelduste hulgas. Praeguste arengute juures on selge, et 2009. aasta on kokkuvõttes tööstussektorile raske aasta. Meie hinnangul väheneb tööstustoodang järgmisel aastal 10-15%.

Tööstuse tootlikkus

Tugeval sisenõudlusel tuginenud viimaste aastate kiire kasv on muuhulgas loonud ka olukorra, kus siseturule orienteeritud tegevusharudes on nõudlus olnud sedavõrd kõrge,  et vähene konkurents ei ole sundinud efektiivsuse ja tootlikkuse kasvu panustama. Teisisõnu ei ole tootlikkuse tõhustamiseks olnud välist survet, mistõttu ettevõtte enda motivatsioon selleks on olnud madal. Samas on üha enam esile kerkimas tõsisasi, et jätkusuutliku majandusarengu üheks nurgakiviks on tootlikkuse suurendamine.

 

Võrreldes tööstustoodangu mahu muutusi tootlikkuse ühe näitajaga – tööstustoodangu mahu ja töötajate arvu omavahelise suhtega (tööjõu tootlikkus), võib täheldada, et kiire kasvuperioodi alguses aastatuhande hakul, oli tööjõu tootlikkuse kasv tööstuses märgatav (toodang töötaja kohta kasvas oluliselt kiiremini kui toodangu maht tervikuna). Edasised buumiaastad tõid tööstustoodangus ühtlase kasvu, kuid toodang töötaja kohta erines toodangu mahtude üldisest kasvust vähe – kui kasvasid ettevõtte tootmismahud, võeti tööle lisatööjõudu ning tootlikkuse tõstmisse panustati vähe.

Tööjõu tootlikkus on tänavu püsinud suhteliselt kõrgemal tasemel tööstustoodangu mahtude arengutest, seega on tööjõu hulk tööstuses vähenenud kiiremini kui tööstustoodangu maht. Iseenesest on see positiivne areng – koondamised tööstusettevõtetes on suurendanud tööjõu tootlikkust. Kuigi tööpuuduse kasv ja koondamised on mõistagi sotsiaalne probleem, on laiemalt võttes tegemist n.ö  kohandumisprotsessi paratamatu osaga.

Lisatööjõu kaasamisega kaasnenud palgakulude tõus, mida võimendas viimastel aastatel Eesti üldine palgaralli, on paljude ettevõtete jaoks juba toonud raskeid valikuid. Kahtlemata on raskete otsuste tegemise aeg paljude jaoks veel ees. Muutused strateegiates ja tegevuspõhimõtetes peaksid kindlasti senisest enam sisaldama tähelepanu ka tootlikkuse arendamisele. Tootlikkusega, mitte ainult tööstusega seonduvalt, vaid ka laiemas mõistes, on otseselt seotud ka Eestis konkurentsivõime välisturgudel. Kiirelt tõusnud sisendhindade toel varasemate konkurentsieeliste nõrgenemine on viimasel ajal ekspordist teinud ühe enim tähelepanu saava teema.

Kohaliku majanduse jahtumises võib tööstuse jaoks näha ka positiivset – tööpuuduse kasv on peatanud palgaralli ning kohati räägitakse juba palkade alandamisest. See tähendab, et tööjõukulude alt on võimalik kokku hoida, mis tõstab ka Eestis tootmise suhtelist atraktiivsust (Eesti on siin ilmselt Lääneriikidest paindlikum).

Väliskaubandus

Väliskaubandus – import ja eksport on viimastel aastatel peamiselt sisetarbimisele orienteeritud kasvu tingimustes olnud vähem tähelepanu all. Raskete aegade saabudes on teema taas rohkem tõstatumas, seda nii ekspordi kui olulise kasvufaktori kontekstis kui ka kaubavahetuse sisse- ja väljaveo vahe, Eesti puhul puudujäägi, kontekstis.

Lühemaid trende vaadates on ilmne, et jahtuva majanduskeskkonna tõttu on tublisti vähenenud väliskaubanduse puudujääk ehk raha väljavool riigist väljastpoolt ostetud kaupade (impordi) tõttu on vähenenud. Oktoobris ulatus väliskaubanduse puudujääk 2,69 mld kroonini, nii madalal tasemel oli puudujääk viimati 2006. aasta veebruaris. Ühest küljest on tegemist positiivse arenguga kaubavahetuse tasakaalu kontekstis, kuid samas on siiski tegemist eelkõige tarbimise vähenemisest tuleneva impordinõudluse vähenemisega. Siiski on ekspordi ja impordi vahekorda mõjutamas ka vaatamata väliskeskkonna halvenemisele oodatust tugevam ekspordi kasv. Käesoleval aastal on võrreldes aastatagusega ekspordi maht kasvanud keskmiselt 8% kuus.

Kui 2007. aastal ulatus ekspordi maht kokku 125,7 mld kroonini, siis käesoleva aasta mahuks kujuneb kõigi eelduste kohaselt 133-136 mld krooni. Seega kujuneb ekspordimahu aastakasvuks 6-8%. Halvenevat väliskeskkonda silmas pidades on see igati korralik tulemus. Arvestades väliskeskkonna kiirenevat jahtumist viimastel kuudel on aga alust oodata, et järgneva aasta jooksul kujunevad ekspordinumbrid tagasihoidlikumateks. Suurimate kaubanduspartnerite hulka kuuluvate Läti ja Leedu nõudlus on kujunemas sarnases dünaamikas Eesti majanduse arengutega. Samuti on ka Soome, Rootsi ja Venemaa kui olulisimate kaubanduspartnerite hulka kuuluvate riikide majandused liikumas raskemate aegade suunas.

Seega, kui suureks kujunevad võimalikud tagasilöögid ekspordis, on lähiajal suuresti sõltuvuses sellest, milliseks kujuneb olukord naaberriikides. Eeldades kõige negatiivsemate stsenaariumite mitterealiseerumist, võiks 2009. aastal ekspordimahtude kasv jääda positiivsele pinnale ehk 0-3% juurde. Kuna määramatus väliskeskkonna võimalike arengute osas on siiski suur, on olemas arvestatav tõenäosus, et ekspordimahud jäävad tuleval aastal tänavuse aasta omadele alla.

Suure tõenäosusega on väliskaubanduse defitsiit vähenemas ka järgmisel aastal, sest majanduse järsk jahtumine vähendab inimeste ostuvõimet ning on ka selge, et laenuraha arvelt muutus Eesti liiga laristavaks tarbijaks ja seeläbi ka importijaks. Seega on  väliskaubanduse defitsiidi vähenemine läbi impordi vähenemise majanduse tervise mõttes igati tervitatav nähtus.

Kokkuvõte

Ekspordi väljavaated pikemas perspektiivis on kindlasti võtmetähtsusega jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast. Kui täna on kuulda palju arvamusi, et Eesti ettevõtjad peaksid senisest enam pilgud suunama ekspordi suunas, siis vähem on kuulda sellest, mida Eesti võiks või peaks tegema, et uut kurssi saavutada. Tundub, et ekspordist ja selle tähtsusest rääkimine on väga moodne, kuid täpset visiooni pole ka riigil – mida, kuidas ja kellele toota. Selles valguses on väga positiivne Arengufondi tegevus, mis on analüütilist mõtlemist selles suunas sundinud tegema.

On selge, et kõrge lisandväärtusega toodangu osa ekspordis peaks kasvama, samuti oleks teenuste ekspordi osakaalu suurendamine oluline. Vaadates edukamate lähinaabrite kogemusi, võib öelda, et edasiminek tänastelt tootlikkuse tasemetelt ei saa olema väga kiire protsess. Kujundlikult öeldes - teekond arenenud riikide hulka on jõudmas seniselt kerges tempos läbitavalt lõigult tunduvalt järsema tõusunurgaga rajaosale. Loodetavasti annavad ka praegused keerulised ajad sobiva tõuke uue kiiruse ja kursi saavutamiseks.

Vaata ka:
Eesti majandus 2009 I - Finantssektor
Eesti majandus 2009 II: Tarbimine, sissetulekud, tööturg  
Eesti majandus 2009 III: Kinnisvaraturg

Kristjan Lepik
Kalle Kose

Kui maailma majanduses on 2008. aasta kujunenud selliseks, mida pea keegi oodata ei osanud, siis Eesti kinnisvaraturul on läinud üsna plaanipäraselt. Kinnisvaraturg on aeglasemalt liikuv ning trendid kestavad enamasti pikalt.

Elamispindadeturg

Kirjutasime aasta tagasi: “Meie hinnangul on kinnisvarahindade tõusul senikaua lagi ees, kuni see üleliigne pakkumine on realiseerimata ning meie hinnangul ei pööra elamispindade hinnad jõudsalt ülespoole enne 2009. aastat, ilmselt isegi mitte enne 2010. aastat.”. Ja täpselt sellist stsenaariumi ongi kogu elamispindade turu stoori järginud aastal 2008 - pakkumine on nõudlust jätkuvalt ületamas ning seetõttu ka hinnad pidevalt madalamale tulnud. Toimub hinnaotsing ehk price discovery - nagu müükideni viinud suured hinnalangetused arendajate poolt on näidanud -, teatud tasemelt on turul selgelt nõudlus olemas, kuid see on väga paljudest müügihindadest oluliselt allpool.

Ainus asi, mis kinnisvaraturul meie prognoosist veidi erineb, on olukord, kus  globaalse majanduspinge ja finantssektori probleemide eskaleerumine on protsesse oodatust veidi kiiremini lükanud. Tulemuseks on sel sügisel on hinnalangus kiirenenud, mitmed arendajad on väga oluliselt hindu kärpinud.

Soovitame lugeda aasta tagasi kirjutatud analüüsi elamispindade turu kohta, seal oli toodud välja ka nõudlust ja pakkumist suunavad tegurid. Need on ka täna üsna sarnased, mistõttu ei ole sellel teemal väga palju lisada.

Kinnisvaraturu statistika

Oleme jooksvalt jälginud kinnisvaraturu statistikat ning kui 2007. aastal oli trendi pöördumise tõttu vajalik isegi igakuine jälgimine, siis sel aastal on hinnad ja tehingumahud prognoositavalt vähenenud, üllatusmomendid pea puuduvad.

Esiteks vaatame kinnisvarahindade liikumist, selle kohta mõistlik vaadata kõige likviidsemat ja suurema käibega turuosa - Tallinna korteritehinguid. Aasta lõpus on turu raskenemisega hindade langustempo veidi kiirenenud, novembris langesid hinnad võrreldes oktoobriga -7,5%, keskmine ruutmeetrihind jõudis 18 872 kroonini. Eelmise aastaga võrreldes on hinnalangus -21,0% ning turu tipust (2007.a. märts) on hinnad langenud -29,8%. Tuleb siin ka kindlasti märkida, et ebalikviidsemates turusegmentides on protsentuaalne hinnalangus olnud suurem.

Teiseks vaatame tehningute mahtu kuude kaupa üle Eesti. Eraisikute puhul oli tipuks 2006.a. lõpp ning pärast seda on mahud langenud väga ühtlases mahus ning novembriks oli maht langenud 1,1 miljardi kroonini kuus - seega tipus on mahud langenud juba -67,2 protsenti. See number viitab sellele, et lisaks hinnalangusele on ka tehingute arv vähenenud.

Tehingute arv on turu tipust vähenenud üle 50 protsendi ning laenuturu raskenemisega tõenäoliselt on ka 2009. aastal vähenemas.

Ka juriidiliste isikute puhul on graafik üsna sarnane, raskenenud laenuvõimalused on ettevõtete tehingumahtusid langetanud rohkem kui eraisikute puhul.

Allolevas tabelis on kuude kaupa toodud Eesti kinnisvaraturu mahud nii eraisikute kui ettevõtete lõikes ning trendi pöördumine on väga selgelt näha.

Eluasemeturu langus jätkub

Aastaga on muutunud siiski see, et eluasemeturg on langenud oodatust enam - Eesti ja maailma majanduse jahtumise tempo on olnud üsna järsk, see on tarbija ostujõudu vähendanud. Nende samade probleemide tõttu on finantsasutuste seis läinud raskemaks, mis peegeldub selles, et elamuasemelaenude marginaalid on oluliselt tõusnud. Kui aasta tagasi lisas Swedbank Euriborile elamuasemelaenu puhul marginaaliks u. 0,7%, siis täna räägitakse pigem suurusjärgust 3,5%. Kui aasta tagasi olid pangad valmis kohati ka 10% omafinantseeringuga laenu andma, siis täna paistab minimaalne tase olema juba 20% juures.

Euribor on aasta lõpus järsult kukkunud ning kinnisvarahinnad ka aastaga pea 25% langenud, mis võiks tuua ju uusi ostjaid turule? Kuid marginaalide tõus on nullinud kasu Euribori langusest ning nõutav suurem omafinantseering jahenevas majanduskliimas on oluliseks piduriks. Seega on täna raskem laenu saada kui aasta tagasi ning seetõttu nõudlus nõrgeneb veelgi.

Pakkumise poole pealt on positiivne see, et uusi projekte alustatakse üsna vähe. See tähendab, et pakkumine turul vähemalt ei suurene. Samas on endiselt pakkumine nõudlusest suurem ning kuna nõudlus on nõrgenemas, läheb turu tasakaalupunktini jõudmiseni veel aega. Kinnisvaraturg ei saavuta oma põhja tõenäoliselt enne 2010. aastat.

Ärikinnisvaraturg

Ka ärikinnisvara protsessid on läinud üsna prognoosi kohaselt - turul on tekkinud ülepakkumine ning vakants on tasapisi pidevalt kasvamas. Koos majanduse jahtumisega see protsess jätkub väga suure tõenäosusega ka 2009. aastal ning paraku kuuleme ilmselt ka sellest, et mõni äripindade arendaja/omanik peab pankrotiprotsessi ette võtma. Näeme, et ärikinnisvaras on riskid täna isegi suuremad kui elamispindade turul. Viimasel juhul on hinnad juba mõnda aega langenud ning tasakaalupunkt lähemal.

Kinnisvara taskukohasus

Vaadakem siinkohal, milline võiks olla tänastes tingimustes eraisikute kinnisvara tarbimisvõime.  Meie poolt koostatud kinnisvara taskukohasuse (affordability) indeks arvestab Eesti keskmise palga ostujõudu suhtena korterite keskmisse ruutmeetri hinda (Maa-ameti järgi). Indeksis on samuti arvesse võetud keskmised intressimäärad ja hinnanguline keskmine pankade poolt nõutav omafinantseeringu määr ning laenuperioodi pikkus.

Nagu näha on tänaseks tippudest keskmiselt ligi 30% langenud korterite hinnad ning palgakasv muutnud keskmiste näitajate alusel kinnisvara soetamise taskukohasemaks, kui see oli buumieelsetel aegadel. Keskmist palka teeniv inimene suudaks praeguste keskmiste laenutingimuste juures tasuda pisut enam kui kaks ja pool keskmise korteri soetamiseks kuluva laenu kuumakset. Ometigi ei näe me kinnisvarturul elavnemist, vastupidi, tehinguaktiivsus ning hindade langus on kiirenenud.

Üks põhjus on siin inimeste kasvanud ettevaatlikkus kinnisvara suhtes ning kindlasti ka see, et pangast eluasemelaenu saamine on muutunud keerulisemaks, näiteks omafinantseeringu nõudmised on läinud suuremaks ning see raskendab paljude inimeste jaoks ostu teostamist.

Oluline on siin ka asjaolu, et vaatamata inflatsiooni soodsatele arengutele on tarbimiskorv täna võrreldes paari aasta taguste aegadega sisaldamas märkimisväärselt suuremas osas esmatarbekulutusi. Seega – kui rääkida palga, kinnisvarahindade ning intressimäärade paranenud kooslusest, tuleb arvesse võtta ka seda, et laenumaksete tasumisest ülejäävat raha kulub täna jooksvateks kulutusteks oluliselt enam kui seda ajal, mil kinnisvara ruutmeetri hinnad viimati samadel tasemetel olid.

Eluaseme taskukohasuse arenguid on 2009. aastal on meie hinnangul küll toetamas kinnisvarahindade jätkuv langus, kuid võtmeteguriks saab olema ikkagi pankade tegevus. Rõhutame, et vaatamata kinnisvara hindade ja sissetulekute omavahelise suhte paranemisele, ei ole järgneval aastal pankade tegevuse tõttu keskmisele inimesele kinnisvara soetamine veel lihtsamaks muutumas ning võti kinnisvaraturu kosumiseks on seega jätkuvalt pankade käes.

Kokkuvõte

Kinnisvaraturg on väga oluline kogu majanduse jaoks, seetõttu arvame, et majanduse kosumiseks oleks vajalik, et kinnisvarahindade langus peatuks. See on väga oluline ka finantssektori jaoks, see tähendaks, et laenutagatiste hinnalangus peatuks. Elamispindade puhul arvame, et hinnalanguse lõpp võiks saabuda ligikaudu 2010. aasta kevadel. Ärikinnisvara puhul läheb põhjani pikemalt aega (ehk umbkaudu aasta). Kuid me ei oota siiski V-kujulist põhja. Ilmselt ei alga koheselt uus ja kiire hinnatõus, pigem on põhi lauge - tasakaalupunkti kujunemine võtab aega.

Vaata ka:
Eesti majandus 2009 I - Finantssektor
Eesti majandus 2009 II: Tarbimine, sissetulekud, tööturg  

Kalle Kose
Kristjan Lepik

Tarbimine on kindlasti oluline majanduse tervise peegel ja üks peamisi indikaatoreid. Tarbimine ning selle trendid seostuvad väga otseselt ka eelmises osas käsitletud finantssektori ja laenuturu arengutega. Käesolevas osas vaatleme tarbimise, sissetulekute ja tööturuga seotud teemasid.

Sissejuhatus

Kui sisemaine nõudlus ja tarbimine on olnud Eesti senise majanduskasvu peamine mootor, siis võib öelda, et laenuraha kokkukuivamise järgselt on kütuse pealevool majandusmootorile olnud vägagi kesine. Ka edasised majandusarengud on oluliselt mõjutatud sellest, milliseks kujunevad tarbimine, sissetulekud ja tööturg. Tegemist on ka valdkondadega, mille kaudu kõige otsesemalt majanduse tõus  ja langus tavainimeseni jõuab.

Tarbimine

Kaubanduse hoogne areng ja müügipindade kiire juurdekasv üha uute ning suuremate kaubanduskeskuste näol - need on märksõnad, mida ilmselt pea igaüks meist oma viimaste aastate ostukogemustega seostab. Kahtlemata mööduvad jõulud ka sel aastal kaubanduskeskustes tiheda sagina saatel, kuid keskmine ostukäru jääb algaval shopingu kõrgajal siiski eelmiste jõuluaegadega võrreldes tühjemaks.  Raske on näha ka trendi pöördumist lähiajal, sissetulekud vähenevad ja närvilised uudised sunnivad inimesi vähem tarbima.

Jaemüük. Jaemüügi statistikat vaadates näeme, et jaemüügi mahtude juurdekasv (Mahuindeks iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Püsivhindades vaadeldakse müüki selleks, et elimineerida inflatsiooni mõju.) tegi pöörde juba siis, kui majanduskasv veel kiiret tempot näitas ehk 2007. aasta alguses. Negatiivsele territooriumile siseneti esimest korda käesoleva aasta märtsis, ja sealt alates (v.a. aprill) on jaemüügi mahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud languses. Kaubanduses ja tarbimises toimuv on päris hästi ennetanud majanduskasvu üldist suunda. Seega võib ka eeldada, et esimesed positiivsemad noodid majanduse taastumises hakkavad sellel graafikul kajastuma.

 

Vähenenud mahud kaubanduses tähendavad omakorda sektoriga seotud ettevõtetele süvenevaid raskusi. Täna on kuulda, et mõned jaeketid on kaalumas kahjumlikult töötavate kaubanduspindade sulgemist – majanduslikult õige otsus, kuid sotsiaalselt muret ja probleeme tekitav. Ka siinkohal saab rääkida tüüpilisest ülereaktsioonist – investeeringud, mis headel aegadel olemasolevate kasvuprognooside põhjal tehti, on olnud liialt optimistlikud.  Ettevõtjaid, kes viimastel kiiretel tõusuaastatel on panustanud hoogsalt laienemisse, on täna silmitsi nii tugevalt kahanenud nõudluse, kui ka oluliselt keerulisemate võimalustega olemasolevate kohustuste teenindamisel. Seega järjekordne näide, miks kiire majanduskasvu pidurdumine (raske maandumine) on problemaatiline nii eraisikutele kui ka ettevõtetele.

Eratarbimise jahenemine on jätkumas ka 2009. aastal ning meie hinnangul saavutab see madalseisu II-III kvartalis. Sealt edasi ootame langustempo mõõdukat alanemist, uut kasvu võiks näha 2010. aasta keskel. Numbritele on omalt poolt tuge pakkumas võrdlusbaasi paranemine – tooriainete hinnaralli pöördumine sai alguse 2008. aasta III kvartali keskel. Kokkuvõttes näeme jaemüügi mahtudele käeoleva aastaga võrreldes täiendavalt langusruumi 10-12%.

Automüük. Ühe olulise indikaatorina reaalmajanduses võib vaadelda ka autoturgu. Esiteks on automüük väga suures osas sõltuv olukorrast laenuturul (suur osa autodest soetatakse liisingu abiga), teiseks on eraisikute kestvuskaupade tarbimine üheks esimeseks valdkonnaks, mille arvelt raskemate aegade saabumisel kulutusi kärpima hakatakse. Kolmandaks võib autoturgu kinnisvaraturu kõrval vaadelda ka kui tarbijate tulevikuootuste peegeldajat. Jahtuva majanduskeskkonna tingimustes on ka paljud sissetulekute profiililt sobiva taustaga potentsiaalsed autosoetajad liisingukohustuse võtmise suhtes ettevaatlikumad.

Väga oluliseks teguriks on siin pankade (liisingfirmade) tegevus, on kuulda probleemidest liisingautodega (kliendid ei jõua enam maksta), mis viitab ka sellele, et headel aegadel hinnati riske liiga optimistlikult – liisingu marginaalid olid liiga napid. Seetõttu on ka sel sügisel läinud liisingu saamine raskemaks, nõutakse ostja käest oluliselt rohkem dokumente, liisinguintress on tõusnud ning äraütlemisi on soovijatele oluliselt rohkem kui aasta tagasi. Kõik see on üsna valus löök niigi nõrgenevale nõudlusele autoturul. 

Võrreldes jaemüügi üldiste trendidega on automüük läbi tegemas veelgi ulatuslikumat langust. Kasutatud autode statistika näitab, et läbimüükide vähenemine on toimunud märksa suurema tempoga, samuti algas kasutatud autode turu jahenemine oluliselt varem kui uute autode puhul. Põhjuste hulgas ilmselt asjaolu, et kasutatud autode nõudlus on pea täielikult eratarbijate kujundada ning seega on eratarbimise nõrgenemise esimesed ilmingud ka turu selles segmendis kajastumas. Ka uute sõiduautode müügimahtude langus on viimastel kuudel märkimisväärselt süvenenud. Novembris müüdi eelmise aastaga võrreldes enam kui poole vähem autosid.

Kui ligi aasta aega tagasi ootasime 2008. aasta uute sõiduautode kogumüügiks 26 000-27 000, siis täna tuleb tunnistada, et olime küll negatiivsed, kuid alahindasime languse ulatust. Eelduste kohaselt kujuneb käesoleva aasta uute sõiduautode tegelik müügimaht pisut üle 24 000. See on ligi 22% vähem kui 2007. aastal. Arvestades laenu- ja liisinguturu väljavaateid 2009. aastal ootame autoturul märkimisväärse languse jätkumist. Viimaste kuude müügidünaamika on väga selge peegeldus riskimarginaalide ja üldise laenupoliitika ebasoodsamatest arengutest. Ka vähemalt järgneva paari kvartali jooksul ei oota me laenuturu ja finantseerimistingimuste olulist paranemist. Usume, et 2009. aasta kokkuvõttes jääb uute sõiduautode läbimüük alla 2005. aasta tasemele, kui müüdi 19 600 uut sõiduautot. Ootame müügiarvu jäämist ehk 14 000 – 17 000 piirimaile.

Sissetulekud ja elukallidus

Ilmselt ei ole tarbimise madalseisu põhjused praeguseks hetkeks kellelegi enam üllatuseks. Vähem laenuraha, negatiivsemad tulevikuootused, kasvav tööpuudus ja elukalliduse tõus on peamiste teguritena inimeste tarbimisotsuseid mõjutamas. Kuigi sissetulekud on majandussurutisele vaatamata  jätkanud kasvu, on ostujõudu kärpinud elukalliduse tõus. Naftahindade šokeeriv hinnaralli koos muude toorainetega on suve keskelt alates siiski allapoole pöördunud ja nii on ka autokütuse liiter Eestis odavnenud poole aastaga ligi 30%.

Tarbimiskorvi see aga saabunud kütteperioodi tõttu enamiku leibkondade jaoks priskemaks ei muuda. Toasooja hind on sel talvel paljude jaoks ligi poole võrra kallim ning tegemist on enamike jaoks vältimatu kulutusega, mida erinevalt näiteks autokütusest on tarbimiskäitumisega pea võimatu reguleerida. Vaatamata gaasi- ja naftahinna järsule kukkumisele maailmaturul, suudavad kohalikud soojatootjad tänu headele lepingutele ja riigipoolse kodanikukaitse nõrkusele pakkuda hoopis tõusnud hindasid. Tõsi küll, see puudutab oodatavasti vaid käesoleva ning järgneva kvartali kulutusi, 2009. aasta kohta tervikuna on inflatsiooni jätkuv alanemine üheks oodatavaks stabiliseerivaks teguriks. Kogu majanduskasvu taastumine sõltub muuhulgas oluliselt eratarbija  ostujõu edasisest suurenemisest.

Tarbimise seisukohalt on samuti oluline, milliseks kujuneb palkade trend. Kui viimastel aastatel oli tarbimist toetamas enam kui 20%-line palgakasv, siis sellist rallit keskmine töövõtja lähiaastatel kindlasti ei näe. Odava tööjõu eelise kadumine on saanud Eesti üheks peamiseks struktuurseks probleemiks. Sellest üle saamiseks aga lihtsaid lahendusi ei ole.  Paljudes sektorites on siiski buumiaegsed palgatasemed langenud ning usume, et trend jätkub ka 2009. aastal. Palkade kärbetest on kuulda juba täna ning kui veel pool aastat tagasi tundus selline mõte pigem ebareaalne, siis halvenev ettevõtluskeskkond on siin protsesse suunamas. Mitmed ettevõtjad on meile öelnud, et kui veel kevadel ei olnud palkade langetamise teemal töötajatega mõtet rääkida, siis praegu on töötajad mures oma töökoha pärast ning valmis raskemaid olusid koos ettevõtjatega jagama.

Kolmandas kvartalis jätkus palgakasvu pidurdumine, kuigi arvestades majanduse raskeid aegu on ka tõus 14% vägagi kiire tempo. Arvestada tuleb siin siiski ka inflatsiooni jätkuvalt kõrget taset –reaalpalga ehk tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud palga kasv jäi III kvartalis 3% juurde. Inflatsiooni jätkuval alanemisel näeme reaalpalga kasvu püsimist järgmisel aastal 0% juures. Töövõtjad ka kõige erinevamatel tasanditel peaksid valmis olema mõistma, et headel aegadel saavutatud palganumbrite püsimine ja kasv ei ole keskkonnas midagi iseenesest mõistetavat muutnud. Ka tänane olukord tööjõuturul on tööjõu läbirääkimispositsioone oluliselt nõrgestanud, seega peaks majanduse kohandumisprotsess leevendama ka palgaturu probleeme.

Tööturg

Protsessid tarbimises ja kinnisvaraturul olid esimeste indikaatorite hulgas, mis viitasid Eesti majanduse raske maandumise võimalikkusele. Probleemide ülekandumine kinnisvara- ning finantssektorist reaalmajandusse on sageli pikaajaline. Praeguste sündmuste põhjal võib öelda, et tänaseks ligi poolteist aastat väldanud kinnisvarahindade langus ning peatselt kolm kvartalit kestnud negatiivne majanduskasv on oma mõjudega tööturule alles jõudmas. Seda näitab ka veel käesoleva aasta teises kvartalis rekordmadalal püsinud töötuse määr. Majanduslanguse mõjud on seega paljude tavainimeseni alles jõudmas ja seda just tööturu negatiivsete arengute kaudu.

Kolmandas kvartalis kasvas töötute arv 16 600 võrra 43 900-ni, see on seniseid arenguid arvestades märkimisväärne hüpe. Ligi pooled töö kaotanutest on töötuks jäänud koondamise, pankroti või ettevõtte likvideerimise tõttu. Lisaks on ligi neljandik ehk 11 000 töö kaotanud viimase poole aasta jooksul. Viimaste kuude sündmuste alusel võib aga eeldada, et IV kvartalis saab töötuse kasv olema vähemalt samas suurusjärgus III kvartali numbritega.

Ühtne Euroopa ning töötamine lähivälisriikides on olnud Eesti tööturu jaoks viimastel aastatel kindlasti oluline päästerõngas. Kuid Euroala majanduste selge jahtumine on seda tugitegurit juba praegu suuresti nõrgestanud. Kui ka lisaks pooled hinnanguliselt ligi          30 000-40 000-st välismaal töötavatest eestlasest oleksid sunnitud järgmise aasta jooksul koju pöörduma ning neist oluline osa siin ennast töötuks registreerib, tähendaks see päris tõhusat täiendust tööpuuduse kasvule. Põhiline surve töötuse kasvuks aga saab olema sektorite lõikes laiapõhjaline. Lisaks sisemaise nõudluse madalseisule on ka väliskeskkond oma negatiivset mõju avaldamas.

Meie hinnangul on 2009. aasta jooksul töötute hulk suurenemas 40 000-50 000 inimese võrra, mis tähendaks töötuse määra kasvu kuni 12-13%-ni. Midagi erakordset selline suurusjärk ei oleks – aastal 2000 ulatus töötuse määr 13,6%-ni. Oodatust ebasoodsamate arengute korral, seda eriti väliskeskkonna tegurite mõjul, kujuneb töötuse määra kasv veelgi suurememaks. Praeguste eelduste juures näeme siiski, et tööturu madalseis jääb eeltoodud numbrite piiresse.

Kokkuvõte

Tarbija tugevus (või pigem nõrkus) saab 2009. aastal olema väga tähtis terve Eesti majanduse jaoks. Väga suur osa Eesti majandusest toetub sisetarbimisele – kui tarbimine jätkuvalt  nõrgeneb (mis täna paistab tõenäoline), siis kannatavad kõik sisetarbimisega seotud sektorid – automüük, jaekaubandus, siseturism, toitlustusasutused – seda nimekirja võiks jätkata pikalt.  Kaudne mõju sealt jõuab kogu majanduseni. Positiivse külje pealt võib öelda, et rasked ajad sunnivad inimesi rohkem tööd tegema ning ka Eesti konkurentsivõimet nõrgestanud kiire palgakasv võib muutuda hoopis palkade languseks – see oleks toeks Eesti ettevõtetele ja majandusele. Oluline on jälgida jaekaubanduse aastaseid kasvu/kahanemise numbreid – kui jaekaubanduse mahtude langus pidama saadakse, siis viitab see sellele, et tarbija hakkab jalgu alla saama ning ka majandus tervikuna võib pöörata nina ülespoole. Kuid meie hinnagul on raske näha, et see lähema 9 kuu jooksul juhtuks.

Vaata ka:
Eesti majandus 2009 I - Finantssektor

Kalle Kose
Kristjan Lepik

Eesti majanduses on üsna keerulised ajad ning samamoodi nagu eelmisel aastal, avaldame Eesti majanduse lugudeseerias aasta lõpus oma detailsema prognoosi järgmise aasta kohta. Esimeses osas vaatame detailsemalt finantssektoris toimunut.

Globaalne finantssektor

Kuna Eesti majandus on avatud ning kohalik pangandus kuulub suuresti väliskapitalile, siis on Eesti finantssektor väga otseselt sõltuv globaalse finantssektori trendidest. Ja võib öelda, et 2008. aasta on globaalse finantssektori jaoks olnud kõige keerulisem aasta pärast Teist Maailmasõda - kõik USA suuremad investeerimispangad on endisel kujul tegevuse lõpetanud ning vahepeal läks maailma erinevates nurkades iga nädal mõni finantsasutus põhja.

Globaalne finantssüsteem ja turgude tervis väärib eraldi põhjalikumat analüüsi ning selle aasta lõpus/uue alguses plaanime kirjutada ka lugudeseeria globaalse majanduse tervisest ning investeerimisvõimalustest. Kuid antud artiklis vaid lühidalt probleemide olemusest.

Globaalselt on probleemid lühidalt kokkuvõetuna järgmised - kinnisvaraturu riske hinnati finantssektoris valesti ning viidi võimendus väga kõrgele. Kui languse tõenäosus paistab väike (näiteks vaid 5%), siis võib ju suuremalt laenu anda vara tagatisel? Nii mõeldi pea igal pool üle maailma ning kui kinnisvara hinnad hakkasid tempokalt langema, kukkusid paljud finantsskeemid kokku. Eriti problemaatiliseks kujunes finantsinnovatsioon, mille tulemusena toodeti kinnisvaraga seotud finantsinstrumente, mis mõndadel juhtudel vaid -10% kinnisvara languse järel väärtusetuks muutusid. See tõi omakorda kahjumeid finantsasutustele ning kuna ka nende bilansid olid tugevalt üles võimendatud, siis eksimisruumi oli vähe. Kuna bilansis olevad varad olid veel ka raskesti hinnatavad, siis tekkis nii investoritel kui võlausaldajatel küsimus - kas varadest ikka piisab kohustuste katmiseks? Sellest tekkinud usalduskriis finantssektoris oli üks oluline põhjus, miks investeerimispank Bear Stearns likvideerimisele ning Lehman Brothers pankrotti läksid.

Probleemid jätkuvad tänaseni - pankade bilansid pole jätkuvalt korralikult puhastatud, seetõttu ka ebakindlus krediiditurul püsib ja pangad on laenamisel ettevaatlikult üle maailma.

Skandinaavia finantssektorist

Skandinaavia finantssektor on samade tõmbetuulte käes vaevlemas, mis räsivad globaalset finantssektorit. Esiteks on paljudel pankadel positsioonid Baltikumis ning kuna siinne turg on väiksem ja ebalikviidsem, on samuti päris keeruline hinnata, milline on panga portfelli väärtus ning milline laenujäägi suhe vara väärtusesse (loan-to-value, LTV). Kuna Balti majanduste jahtumine on üsna kiire olnud ning ka risk edasise suhtes kasvanud, siis on paljud investorid muutunud Baltikumi riskiga Skandinaavia pankade suhtes ettevaatlikuks. Ühest küljest on see toonud Skandinaavia pankade aktsiahindade üsna järsu languse ning teiselt poolt muutnud võlakirjainvestorid närvilisemaks.

Pankadel on aga omakorda võlakirjaturgu vaja selleks, et kaasata kapitali. Kui võlakirjaturult enam olemasoleva emissiooni pikendamiseks raha ei saa, siis ähvardavad panka likviidsusprobleemid. Eks see sisuliselt oligi põhjuseks, miks Parex pank Lätis põhja läks. Kuid ka suuri Skandinaavia pankasid kummitasid sarnased probleemid. Pinge finantseerimise suhtes hakkas leevenema alles siis kui riigid appi tulid - Taanis tagati hoiused piiramatu mahuga 100% ulatuses ning Rootsis võttis riik vastu finantssektori toetuspaketi. Tänaseks on sellega liitunud vaid Swedbank, kuid nende suhtes oli pinge ka kõige suurem ning riigi garantiiga on nad saanud juba esimese võlakirjaemissiooni tehtud.

Kui Swedbanki suhtes oli juba vahepeal veidi murelikum pilk tekkimas, siis Rootsi riigi abipakett ning täiendava aktsiaemissiooni tegemine muutis nende seisu kindlamaks. Kuid oluline on arvestada ka sellega, et Skandinaavia pankade jaoks oleks devalveerimine Baltikumis väga halb uudis, see tähendaks suuri laenukahjumeid pankadele ning ühtlasi on see ka põhjus, miks Rootsi riik on ühinemas IMFi abipaketiga Lätile.

Eesti finantssektor

Nüüd jõuame ka kõige selleni, miks see eelnev on Eesti jaoks oluline. Kuna välisinvestorid on muutunud väga skeptiliseks Baltikumi suhtes (tegelikult kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni suhtes, mille osaks Baltikumi peetakse), siis ei olda ka kaugeltki vaimustusest pankadest, kes siin piirkonnas positsioone omavad.

Näiteks Nordea positsioon on Baltikumis on üsna mõõdukas, vaid 2,5% kogu grupi portfellist (SEB 11,0%, Swedbank 15,8%) ning seega võiks ju sisuliselt praegust kriisiaega kasutada oluliseks turuosa kasvatamiseks? Kuid paistab selliselt, et ka Nordea on laenukasvu oluliselt pidurdamas, põhjuseks suuresti see, et ei taheta investoritele saata signaali laenumahtude kasvatamisest.

Kuid just laenumahtude kasvutempo aastal 2009 on Eesti majanduse jaoks üks kriitilisemaid tegureid, sest meie majandus on väga tugevasti laenurahast sõltuv. See oli ka selgelt kõige olulisem põhjus Eesti majanduskasvu taga aastatel 2002-2007.

Alloleval graafikul on näha äriühingutele Eestis antud laenude kasvutempo aastatel 2001-2008. Näeme, et 2006. aastal ulatus laenumahu juurdekasv isegi 70 protsendini, praeguseks on see langenud 10% juurde. Tasub märkida seda, et laenude kasvutempo hakkas langema juba 2006. aastal ehk ligikaudu aasta enne majanduse pööramist allapoole. Seega võib öelda, et ka pankade laenukasvu pidurdamine pidurdas ka majandust.

Üsna sarnane on eraisikute laenujäägi muutuse graafik - 70 protsendi juurest on langetud 10 protsendi juurde. Oluline on mõista selle vahe suurust - 70 protsendiline aastane juurdekasv on ikkagi meeletu suurus, 2006. aasta lõpus anti eraisikutele iga kuu täiendavalt pea 3 miljardit krooni laenuraha juurde, tänaseks on see langenud 0,5 miljardini. Kui buumi ajal helistasid müügiesindajad ja proovisid laenu pakkuda, siis praeguseks on ka ise küsides laenusaamine juba oluliselt raskenenud.

Kuna äriühingutele antud laenud hoiavad majandust käigus ning eraisikutele antavad laenud võimaldavad kinnisvara osta või tarbida, siis on väga üheselt selge, miks on tugev seos laenuraha juurdekasvu ning majanduskasvu vahel.

Koos globaalse krediidikriisiga on väga selgelt laenuandmist täiendavalt pidurdanud ka siin tegutsevad Skandinaavia pangad ning 2009. aasta kohta räägitakse juba sellest, et laenukasv võib olla 0% (meie hinnangul väga tõenäoline stsenaarium). See tähendaks sisuliselt seda, et emapangad uut raha peale ei anna, laenata saab ainult seda raha, mis olemasolevatest laenudest tagasi tuleb. Tuleb tunnistada, et see oleks väga raske uudis Eesti majanduse jaoks. Seega võib öelda, et igakuiste laenumahtude kasvutempo jälgimine võib olla järgmiseks aastaks üks olulisemaid makroökonoomilisi numbreid mida jälgida.

Lisaks mahule on ka väga oluline tegur laenu hind - kuigi Euribor on alates suvest väga tempokalt langenud (5,4% juurest 3,4% juurde) on pankade poolt sellele lisaks kehtestatavad marginaalid tõusnud. Selle põhjuseks on see, et üheltpoolt on tõusnud Skandinaavia pankade kapitali hind ning teiselt poolt soovivad nad laenamist piirata, reguleerides seda hinnastamisega.

Nii et Eesti turul uute laenajate jaoks enamasti laenud odavamaks pole läinud. Tõenäoliselt 2009. aastal need trendid jätkuvad, prognoosime Euroopa Keskpanga baasintressi jõudmist 1,5% juurde, kuid pankade laenumarginaalid ilmselt jätkavad kerkimist ja seetõttu uutele laenajatele intressitase oluliselt ei alane.

Kokkuvõte

Eesti jaoks on praegustes rasketes oludes plussiks see, et finantssektor kuulub suuresti Skandinaavia pankadele. Ma arvan, et Lätis ja Leedus (kus kohalike pankade osakaal on suurem), peab riik veel paljudel juhtudel erakätes olevatele pankadele appi tulema. See aga omakorda nõrgendab riigi bilanssi.

Lõpetuseks võib tuua järgmise mõttekäigu:
- Millal hakkab Eesti majandus jälle kosuma? Siis kui pangad hakkavad laenumahte taas kasvatama.
- Millal hakkavad pangad laenumahte kasvatama? Siis kui paistab, et nende laenuportfellide halvenemine on pidurdumas.
- Mis on peamine tegur portfellide halvenemisel? Kinnisvaraturg, kuna see on kõige olulisem tagatisvara. Kui kinnisvarahindade langus hakkab peatuma, siis peatub sellega ka pankade tagatiste halvenemine ning ilmselt pangad hakkavad jällegi hoogsamalt laenama.

Kinnisvara mängib seega olulist rolli ning sellest juba täpsemalt meie lugudeseeria ülejärgmises osas.

Kristjan Lepik
Kalle Kose

Päikeseenergia sektoris on turgudel olnud viimasel ajal üsna rasked ajad, aktsiahinnad on tugevalt kukkunud. Vaatamegi sektoris toimuvat täpsemalt, muuhulgas: millised võiks olla edasised trendid, millised parimad investeerimisideed ning kuidas läheb meie investeerimisideel Suntech Poweril (STP).

Sissejuhatus

Globaalne makropilt on tänaseks võtnud ilme, mida veel pool aastat tagasi võis pidada kõige pessimistlikumate stsenaariumite hulka kuuluvaks. Majandussurutise kaasnähtusena aset leidnud tooraine hindade ulatuslik korrektsioon on küll paljusid sektoreid mõjutamas positiivselt, samas on mõistagi terve rida valdkondi, mis tooraine mulli purunemise tõttu kannatavad. Ka päikeseenergia (solar) seadmete tootjate jaoks on käesolev aasta olnud vägagi dramaatiline – kui USA turgude langus käesolevaks hetkeks jääb 30% piirimaile, siis solar sektori indeksaktsia TAN on alates lansseerimise hetkest 2008 aprillis kaotanud pea 75%. Kurioosne on siinjuures asjaolu, et kõigi hädade üks peapõhjus – finantssektor, on käitunud tugevamalt - indekstsia XLF on langenud aasta algusest 63%.

Järjekordne lõhkenud mull?

Sedavõrd ulatuslik langus annab paratamatult põhjust öelda, et 2007. aasta keskpaiku alanud solar sektori tähelend arenes hinnamulliks, mis tänaseks on oma vormi kaotanud. Seega on praegu üheks olulisimaks küsimuseks, mis saab sektorist edasi. Kui vaadelda erinevate varaklasside mullidega toimunut, siis on mullijärgsed perioodid sektorites enamasti väga vaiksed. Kas see võiks tähendada, et ka solar ettevõtted liiguvad järgnevate aastate jooksul pigem üldiste turu suundadega kaasa ning kiire kasvu aastad on möödas?

Vastust sellele küsimusele ei ole täna lihtne anda. Negatiivsed mõjurid – makrotegurite tõttu on nõudlus nii eratarbijate kui ka ettevõtete poolt kogemas tagasilööke. Lisaks on kiirelt areneva ja seetõttu  kapitalimahuka sektori kohal raskeks koormaks finantskriisi otsese mõjuna suurenenud finantseerimisriskid.

Samas on alternatiivenergiaga seonduvad pikemaajalised trendid globaalselt jätkuvalt vägagi elujõulised ning sektoris on nõudlus ka järgmistel aastatel kasvamas. Usume, et ka solar sektori väljavaated aasta-paari lõikes on endiselt head. Tegevusharu lõikes võivad praegused ajad paljude ettevõtete jätkusuutlikkuse suhtes osutuda ülejõukäivaks. Tugevaimate jaoks peaks aga makropildi paranemisel kasvuvõimalused jätkuvalt  atraktiivseid olema; nõrgemad süüakse turult välja ning tugevamatele jääb suurem turuosa.

Peamised tegurid nõrkuse taga

Võttes kokku peamisi tegureid, mis sektori ettevõtteid on rõhumas, võib välja tuua järgmised:
1. Nõudluse vähenemine – makrotegurid
2. Raskemad finantseerimistingimused – finantskriis
3. Tugevnev konkurents - surve marginaalidele
4. Valuutakursside mõju - toodang euroalal vähem tasuvam
5. Toorainetrendide mõjud

Rääkides makrotegurite negatiivsest mõjust, on selge, et majandussurutise tingimustes on vähe tegevusharusid, mis nõudluse languse tõttu kanntada ei saa. Solar sektori puhul on seni riiklike subsiidiumite – ühe peamise toetava teguri – mõju olnud üheks suureks küsimärgiks. Siiski võib öelda, et kardetud mahus riiklike toetusprogrammide mahatõmbamisi ei ole olnud. Suurimate turgude hulka kuuluvad Saksamaa ning Hispaania on toetusprogrammide mahud kinnitanud järgnevaks 4-8-ks aastaks, olulist täiendust nõudlusele peaks presidendivalimiste järgselt tulema USA poolt.

Sektori ettevõtte majandustulemused viimasel kvartalil näitasid aga siiski, et palju varasemaid tellimusi on edasi lükatud. Seda seniks, kuni paranevad finatseerimistingimused. Nii oli näiteks Suntech Power (STP) sunnitud käesoleva kvartali käibeprognoose suures ulatuses langetama ja seda on teinud mitmed teisedki ettevõtted. Finantseerimistingimuste halvenemine krediidikriisi tõttu on seega halvamas ettevõtete tegevust väga erinevates valdkondades ja finantssektori arengutel on otsene mõju ka solar sektori meeleoludele.

Marginaalide langus on olnud kogu sektoris üheks põhiprobleemiks ja kahtemata on ka sektori põhiteemade hulgas järgmisel aastal. Peapõhjuseks siin on toodangu jätkuv hinnalangus tulenevalt suurenevast pakkumisest, nõrgem nõudlus krediiditingimuste halvenemise tõttu, samuti ühe peamise turu – euroala arveldusvaluuta – euro nõrgenemine, riiklike subsiidiumide vähendamine, samuti odavama tehnoloogia (thin-film) konkureeriv mõju. Erinevatel hinnangutel võib wafer-tüüpi päikesepaneelide keskmine müügihind tootjate jaoks järgneva paari aasta jooksul langeda kuni 40-60%.

Teiselt poolt on hinnalangus nõudluse suhtes hea – sektori üheks murdepunktiks peaks olema nn tavaelektrienergiaga võrreldes hinnapariteedini jõudmine. Eri piirkondades on see küll erinev, kuid hinnapariteedini jõudmine mitmetel olulistel turgudel on praeguste eelduse kohaselt toimumas aastal 2010. Nõudluse kasv võrreldes eelmiste aastatega on samas vaatamata negatiivsetele teguritele jätkuvalt kiire. 2009-2010 koguvõimsuse kasvu oodatakse erinevatel hinnangutel 30-50%. Tänases keskkonnas on keeruline leida sarnase kasvutempoga sektorit, kus lisaks muule negatiivsele on ootused lanegnud vägagi madalale.

Investeerimisidee Suntech Power (STP) –kuidas edasi?

Suntech Power (STP) avaldas Q3 tulemused 20. novembril. Lisaks kesistele prognoosidele käesolevaks kvartaliks olid ka Q3 tulemused oodatust kehvemad. Kuigi käive $594,4 mln oli suurem kui konsensuse oodatud $571,7 mln, oli EPS $0,35  konsensuse oodatud $0,42-st-st siiski $0,07 võrra madalam. Käeoleva kvartali käibeprognoos $345-360 mln vs. konsensuse oodatud $614,8 mln on mõistagi väga suur tagasilöök. Kaks suurimat pahanduse tegijat teiste põhjuste hulgas olid euro ja dollari omavahelised liikumised ning krediidikriisi negatiivne mõju, sellest tulenevate tellimuste tühistamiste ja edasilükkumistega.

Sarnaselt kogu sektorile mõjutas ka STP-d euro ulatuslik nõrgenemine. Kuna suur osa müügist toimub euroalal, siis euro nõrgenemine dollari vastu perioodi jooksul ligi 15% võrra, tõi kaasa kulu $16,6 mln. Arvestades Q3 puhaskasumi suurust $55,9 mln, on tegemist märkimisväärse summaga. Euro ja dollari omavahelised liikumised on tulemusi mõjutamas ka 2009. aastal. Järgmiseks aastaks lepingutega tagatud 600 MW tellimuste mahust on 90% arveldatavad eurodes.  Käesoleva kvartali prognoosi nõrkust selgitab muuhulgas asjaolu, et Q4 tuludest 80% laekub   eurodes ning STP ootab ainuüksi euro tõttu keskmisele müüdud tootehinnale (ASP) negatiivset mõju 12%. Ettevõtte sõnul oodatakse Q3 ASP-ga võrreldes 2009. aastalt ASP langust 10% kandis. Kui sellist taset suudetakse hoida, oleks tegemist oluliselt tugevama positsiooniga, kui seda paljude vaatlejate poolt kogu sektorile pakutav 40-50%-line ASP langus.


Valuutakursside mõju ja juhtimisriskid

STP prognoos käesolevaks kvartaliks eeldab EUR/USD kursiks $1,28 ning sellelt tasemelt oodatakse mõõdukalt positiivset brutokasumit või nullijäämist. Brutomarginaalide kukkumine nulli või napp positiivsus tähendab mõistagi, et käesolev kvartal lõpetatakse kahjumiga. Lisaks eurole on Q4 tulemusi negatiivselt mõjutamas ka varasemad toorainelepped, mis sõlmitud kõrgematelt hinnatasemetelt. Juhtkonna sõnul on varasemate lepete negatiivsed mõjud järgmisel aastal oluliselt vähenemas ja ettevõtte positsioon peaks võimaldama edukalt olemasolevate lepete hinnatingimuste soodsamas suunas ümbermuutmist. Q4 kesiste numbrite näol on STP sõnul tegemist pigem ühekordsete arengutega ning 2009. aasta brutomarginaaliks nähakse vähemalt 20%.

Keeruline globaalne majandusseis on ettevõtete juhtimisriskide osatähtsust oluliselt suurendanud. Suurenenud määramatuse tingimustes on see mõistetav – kuidas liiguvad kvartali või paari pärast euro ja dollar või milline saab olema krediidikriisi lõppvaatus, on tegurid, mille suhtes täpse seisukoha võtmine on sama hea kui võimatu. Seega peab igasuguseid prognoose ettevõtete poolt võtma kui ootusi kindlate eelduste täitumise korral. Suur küsimärk STP puhul on, kas 2009. aasta prognoosid suudetakse täita (tootmismaht 800 MW vs 490MW 2008. aastal) ning säilitada 20% brutomarginaali. Praegused hinnatasemed peavad seda ebatõonäoliseks, kuid kui see siiski täidetakse, on praeguse allamüügi järel tõusuruumi kõvasti.

Finantskoorem aktsiat mõjutamas

STP jaoks üheks oluliseks küsimärgiks on tõusnud ka finatseerimisteema. Kuigi pealtnäha tundub bilanss suhteliselt korralik, seda eriti sektori ülejäänud ettevõtetega võrreldes, siis mõneti varjatud koormaks on konverteeritavate võlakirjade vormis võlakohustused. Nimelt emiteeriti 2007.aasta veebruaris konverteeritavaid võlakirju $425 mln ulatuses tähtajaga 2012. aasta veebruar. Samas on investoritel õigus nõuda võlakohustuse lunastamist 2010.aasta veebruaris, mis koos intressidega tähendaks STP-le pisut enam kui aasta pärast täiendavat kohustust $500 mln võrra.

Arvestades praegust aktsiahinna käekäiku, on investorite lunastamise nõue tõenäoline ja kuuldavasti on turg ka seda ohtu aktsiahinda diskonteerimas. Usume samas, et STP positsiooniga ettevõtte jaoks ei ole isegi juhul, kui 14 kuu pärast krediiditurul olulist muutust ei ole toimunud, probleeme refinantseerimisega. STP-d seni toetanud Hiina pangad on tugeva seljatagusega ning vajadusel STP kui riigi ühe juhtivama alternatiivenergia ettevõtte mittetoetamine tundub vähetõenäoline. 

Sektori tulevik

Marginaalide langus on kogu sektori üheks põhiprobleemiks ja sellises keskkonnas on väga oluliseks saamas ka tehnoloogiline võimekus, millega langust kompenseerida. Kui paljud ettevõtted on aktiivselt tegelemas uute ja odavamate tehnoloogiate arendamisega, siis määravaks saab see, millise kiiruse ja mahuga suudetakse uued efektiivsemad ning odavama tehnoloogiaga tooted turule tuua. Seetõttu on turg ka päris suure tähelepanuga jälgimas erinevatelt ettevõtetelt tulevat uudisvoogu, mis seotud uute tehnoloogitega. Viivitused kasumlikemate toodete kasutuselevõtmises tähendavad marginaalide oodatud toetuse edasilükkumist. Eelnev puudutab ka näiteks STP-d, kelle uus Pluto tehnoloogia ning sellest tulenev tugi marginaalidele ei ole  erinevatel põhjustel plaanipäraselt kulgenud.

Kasvumäärasid, nagu aasta või paar tagasi sektoris kogeti, lähiajal kindlasti oodata ei ole. Vaadates, kuidas on käitunud pankade või muude vanade traditsioonidega sektorite aktsiad, ei ole tänastes oludes põhjust päikeseenergia ettevõtete aktsiate liikumisi ülemäära erandlikeks pidada. Aktsiaturgude globaalne langus on kahtlemata paljude sektorite ettevõtted viinud tasemele, mis järgevate aastate lõikes on atraktiivsed. Seega võib investori jaoks õigustatult päevakorral olla küsimus, miks just investeerida solar sektorisse. Peamiseks põhjuseks võiks olla asjaolu, et paljudes piirkondades on päikeseenergia maksumus jõudnud tasemele, mis konkureerib tavaelektrienergia hinnaga. Tootmiskulude jätkuv langemine tehnoloogia arengu ning toorainetrendide tõttu muudab päikeseenergia hinnapariteedi tavaelektriga võrreldes kättesaadavamaks üha rohkemates piirkondades. Seega on põhjust uskuda, et vaatamata praegustele raskustele jätkub sektoris kiire kasv.

Sektori korrastumine ja konsolideerumine saab aastal 2009 ilmselt olema üheks märksõnaks. Praeguse krediidikriisi tingimustes on mõistagi oluliseks faktoriks muuhulgas ettevõtete finantsseis, võimenduse tase, rahavoogude genereerimise võime. Kahtlemata on nii mõnegi sektori ettevõtte jaoks lähema aasta jooksul päevakorras püsimajäämine. Püsimajäämise kindlustab eelis või eelised, mille hulgast on tänase seisuga kõige olulisemaks finantsseis, tehnoloogia efektiivsus ja tootmise kuluefektiivsus.

Kes väljuvad võitjatena?

Sellise pilguga sektori ettevõtete hulgas ringi vaadates ei ole sõelalejääjate hulk just suur. Tugevaima finantspositsiooniga ettevõtteks võib pidada First Solar’it (FSLR). Tegemist on ühega vähestest  ettevõttetes sektoris, kes on suuteline tootma vaba rahavoogu, mis praeguses krediiditurbulentsis on vägagi tugev argument. FSLR-i kasuks räägib veel kasutatava thin-film tehnoloogia abil saavutatud sektori juhtpositsioon kuluefektiivsuses. Nii on näiteks FSLR-i tootmiskulu toodangu võimuse suhtes (cost per watt) keskmiselt 50% madalam kui konkurentidel.  Samas kajastab FSLR-i positsiooni ka aktsia hinnatase. Kaubeldes tasemel 15 korda konsensuse järgmise aasta kasumiootust, on ootused ettevõtte suhtes sektori keskmisest tuntavalt kõrgemal ning eksimiseks ruumi vähem. Ka FSLR-i hinnalangus on sektori teistest ettevõtetest olnud väiksem.

Oleme seisukohal, et sektoris on kindlamal positsioonil nö integreeritud ettevõtted, kes pakuvad lõpplahendusi (päikesepaneele ja mooduleid). Langevate marginaalidega keskkonnas on hinnasurvele märksa raskem vastu seista väärtusahela madalama poole ettevõtetel (polüräni ning muude komponentide tootjad), seega näeme paremaid võimalusi just lõpplahenduste pakkujatele. Lähtudes eelnevast ja pidades ka silmas nii finantsseisu kui ka tehnoloogilist eelist ning kuluefektiivsust, hakkavad sektoris veel silma SunPower (SPWRA) ning JA Solar Holdings (JASO). Usume, et lisaks FSLR-le on SPWRA ja JASO sektoris paremini positsioneeritud ettevõtete hulgas.

Kokkuvõtteks

Meie investeerimisidee Suntech Power (STP) on tänaseks läbi teinud väga suure vabalanguse. Aktsia hinda vaadates on selge, et paljude investorite jaoks on ettevõtte positsioon ja edasine saatus suure küsimärgi all. STP teekond $90 aktsiast $7 aktsiaks on ka meile olnud õppetund. Müüsime küll $75 pealt poole positsioonist, kuid aktsia -95% hinnalangust tipust ei oleks osanud ka halvimal juhul oodata. Võiks väita, et buumi ajal toimus ülereaktsioon ülespoole (P/E 40) ning praegu on toimumas ülereaktsioon allapoole.Usume siiski, et STP suudab säilitada oma positsiooni ühe suurima ning efektiivsema ettevõttena sektoris.

Turu reaktsioon viimaste kvartali tulmeustele ning prognoosidele, samuti finantseerimisriskidele on mõistetav. Sellest hoolimata ei näe me põhjust pikaajaliselt STP positsioonist loobumiseks. Investor, kes plaanib sektorisse panustada, võib kaaluda ka eelpool mainitud ettevõtete vahel hajutamist. Usume, et STP, FSLR, SPWRA ning JASO kuuluvad nimede hulka, kes elavad praegused ajad edukalt üle ning saavutavad sektori korrastumise järel veelgi tugevama positsiooni.

Kalle Kose

Kristjan Lepik

Tase: Edasijõudnud
Teema: Kauplemine
Aeg: Neljapäev, 27. november, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Futuuridega kauplemine lööb paljudel silmad särama - teenida on võimalik kiiresti ja palju. Kuid suur võimendus toob kaasa ka suure riski. Seminaril vaatame täpsemalt milliseid strateegiaid on võimalik kasutada futuurikauplemisel. Peamine rõhk on aktsiaindeksite futuuride päevasisesel kauplemisel, vaatame milliseid mustreid ning indikaatoreid saab kaupleja oma kasuks pöörata. Juttu tuleb ka indikaatoritest TICK ja TRIN. Seminar on edasijõudnutele, soovitav on omada algteadmisi kauplemisest.

Seminari viib läbi Kristjan Lepik

Täpsem info ja registreerumine siin.

Maailma rahvastiku kiire juurdekasv ning kliima soojenemine on järjest olulisemaks muutnud veega seotud teemad. Puhta vee kättesaadavus on tulevikus kindlasti halvenemas. Seetõttu vaatame lugudeseeria käesolevas osas veega seotud globaalseid trende ja investeerimisvõimalusi.

Sissejuhatus

Vesi ja veeressursid on valdkonnaks, mis lisaks heitgaasidele väga lähedalt seotud maakera kliimamuutustega. Kui heitgaasidest saab rääkida kui peamisest kliimamuutuste põhjusest, siis veega seotud probleemid on eelkõige seotud kliimamuutuste tagajärgedega. Puhta vee kättesaadavust ning veega seotud äärmuslike ilmastikunähtuste (üleujutused, põuad) esinemist võib suuresti seostada kasvuhoonegaaside kuhjumisest põhjustatud kliimamuutuste mõjudega. Veega seotud valdkonnad on kriitilise tähtsusega nii maailma elanike jaoks kitsmal tasandil kui ka laiemalt, majandusprotsesside seisukohalt.

Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) toob oma viimases veeteemalises raportis välja järgnevad veega seonduvad valdkonnad/nähtused, millega seoses on täheldatav kiimamuutuste mõju avaldumine:

• Sademed ja veeaur;
• Üleujutused;
• Põuad;
• Lume- ja jääkatte paksus;
• Mereveetase;
• Pinnase niiskus;
• Veevarude temperatuur ja kvaliteet.

Eeltoodu on mõjutamas otseselt või kaudselt üha suurema hulga maakera elanike elukvaliteeti. samuti ei ole põhjust kahelda, et seetõttu on veega seonduvad teemad kogumas üha kasvavat tähelepanu. Sellega seonduvat rahalist konteksti aitab luua OECD 2008. a. märtsi raport, mille kohaselt on vajalik, kuni aastani 2015 investeeringuid suurusjärgus $10 mld aastas, et vähendada 50% võrra joogiveele ning kanalisatsioonile ebapiisava juurdepääsuta inimeste hulka. Lisaks toob OECD raport välja, et 44% maailma rahvastikust ehk 2,8 mld inimest elab märkimisväärse veepuudusega aladel.

Veekriis

Nii nagu kõikide ressursside puhul, on ka maakera veeressursid piiratud. See kehtib eelkõige magevee-varude kohta. Kui ligi 2/3 maa pinnast on kaetud veega, siis vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda 2/3 paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Umbes 1/3 magevee-varudest paikneb maapõues, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav. UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Ainult 0,26% kogu magevee-varudest  on kättesaadav maapinalt, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest. Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%. Samas on UNESCO hinnangul globaalne nõudlus viimase sajandi jooksul suurenenud enam kui kuus korda – see on rohkem kui kaks korda kiirem maailma rahvastiku hulga kasvamisest.

Praeguste arengute jätkudes on 2/3 maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Juhul kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnagul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid.  Ainuüksi selliste stsenaariumite võimalikkuse tõttu on põhjust üha tõsisemalt rääkide globaalsest veekriisist. Lisaks muudele teguritele on kliimamuutused ning inimtegevuse osa selles üheks kriitilise tähtsusega asjaoluks veeressursside tuleviku suhtes. Kuid teema on oluline ka olenemata kliimatrendidest. Seega peaks investeerimise seisukohast veega seonduvad võimalused olema sobilikud ka neile, kel olemas skepsis kliimamuutuste suhtes.

Veega seonduvate probleemide ahel ning erinevate valdkondade hulk on vägagi ulatuslik. Nende liigituse seisukohalt võib käsitleda eraldi vee pakkumise ja vee nõudlusega seotud valdkondi. Peamisteks inimtegevusega seotud vee pakkumisega seonduvateks valdkonnaks võib pidada: 1) joogivee sektor ning 2) veemajandus. Need kaks valdkonda on kõige otsesemalt seotud ka inimeste igapäevaste eluoluga. Vee nõudluse poolelt võib tuua kolm peamist kasutajate gruppi: 1) põllumajanduslik kasutus; 2) kommunaalmajanduslik kasutus ja 3) tööstuslik kasutus.

Kogu veevõtu maht ulatub aastaks 2010 UNESCO arvestuste kohaselt ligi 4430 km3-ni  aastas. Võrreldes kogu kasutatava magevee-varude hulgaga ei tundu see number märkimisväärne, moodustades vaid  10% kogu maailma taastuvkasutatavatest magevee-varudest. Probleem on aga  pigem selles, et veevarude paiknemine maakera erinevate piirkondade vahel on ebaühtlane. Nii elab näiteks Hiinas u. 20% kogu maailma rahvastikust, kuid samal ajal on Hiina kasutuses vaid 7% kogu maailma veeressurssidest, millest omakorda 4/5 asub riigi lõunapiirkondades. Või näiteks suurima rahvastiku juurdekasvuga osariigid USA-s – Arizona ja Nevada – asuvad sademete hulga poolest riigi kuiveimas piirkonnas.

Sademetehulga muutused - põuad

Kui kliimamuutustest rääkides on probleemitõstatuse keskmes õhutemperatuur, siis kindlasti on üheks oluliseks kaasnähtuseks siin ka sademetehulga muutused. Vee tsükkel keskkonnas (vee ringlus) on mõjutatud vee erinevatest olekutest (veeaur, lumi/jää), seega on temperatuuri muutustel sellele  otsene mõju. Keskmise õhutemperatuuri tõus aktiviseerib vee tsüklit. Selle tulemuseks on sademete hulga muutused – rohkem vihma ühes piirkonnas, rohkem põudu teistes piirkondades.

Siit ilmneb seos ka kliimamuutuste ja suurte veega seotud katastroofide - üleujutuste vahel. Kõrgema õhutemperatuuri loomulik kaasnähe on suurenev vee aurustumine, sel põhjusel on väga kuivadesse piirkondadesse jõudmas veelgi vähem sademeid. Nii on IPCC andmetel väga vähese sademete hulgaga piirkondade hulk alates 1970. aastast enam kui kahekordistunud. Piirkonnad, kus on täheldatud põudade sagenemist, on IPCC hinnangul tekkinut mõjutamas mereveepinna  temperatuuri muutused, mis omakorda mõjutavad veeauru liikumist atmosfääris ja sellest tulenevalt ka sademete trende.

Merevee magestamine

Nagu ülal toodud statistikanumbrid väljendavad, on suur osa inimesi elamas pidevas joogivee nappuses. Lisaks kliimaga seotud asjaoludele võimendab nappust globaalsel tasandil joogiveevarude ebaühtlane paiknemine. Nagu eelenvalt mainitud, on joogiveenappust suurendamas ka rahvastiku juurdekasv, samuti on oluliseks teguriks linnastumine. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine (desalination). Tegemist ei ole sugugi uue lähenemisega – Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest.

Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Lähis-Ida suured fossiilsete energiaallikate varud on lisaks asukohast tulenevale veepuudusele üheks peamiseks põhjuseks, miks sealne vee magestamine moodustab ligi 75% tegevusharu globaalsest mahust. Rahvusvahelise Vee Magestamise Assotsiatsiooni - IDA (International Desalination Association) arvestuste kohaselt kasvas 2007. aastal uute magestamistehaste lepinguline plaanitav ehitusmaht 43%. IDA andmetel on kiire kasvutempo püsinud ka käesoleval aastal – aasta esimese kuue kuu jooksul oli lepinguline plaanitav ehitusmaht suurenenud 39% võrra.

Tehnoloogia kiire areng viimasel ajal on tegevusharu väljavaateid oluliselt parandanud ja magestamine on levimas märkimisväärselt ka väljaspool Lähis-Ida. Suured tehased on planeerimisjärgus USA-s. Euroopastaazikaim tegija Hispaania, kes antud valdkonnas on olnud ka üks teerajajatest,  on hetkel Lähis-Ida riikide järel üks suurimaid merevee magestajaid. Mis puudutab veel USA võimalikke arenguid, siis on paljud teema kajastajad pidanud USA-d üheks järgmiseks kiire kasvuga piirkonnaks. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid

Aastal 2006 prognoosis Global Waters Intelligence (GWI), et aastaks 2010 kasvab globaalne merevee magestamise turumaht  64,3 milj m3-ni päevas (aastal 2006 39,9 milj m3 päevas) ning 2015.aastaks 97,5 milj m3-ni.  GWI hiljutine ülevaade näitab, et tegemist oli t selgelt konservatiivse prognoosiga ning tegelik kasvutempo on olnud märksa kiirem. Käesoleva aasta esimese poolaasta seisuga ulatus GWI andmetel magestamistehaste globaalne koguvõimsus 62,8 milj m3-ni päevas. Seega ollakse varem prognoositud mahtunde juures juba kaks aastat varem.

Vee kommunaalteenused

Käsitledes veega seonduvat ei saa üle ega ümber ka vastavate kommunaalteenusteste teemast. Kui merevee magestamine on paljudes piirkondades küll üks peamisi võimalusi veepuuduse leevendmiseks, siis puhta vee tootmise kõrval on oluline ka tulemi toimetamine selle vajajateni. Arvestades puhta vee nõudluse väga suurt kasvu on seega pikaajaline trend soosimas ka veega seonduvate infrastruktuuride rajajaid ning veeteenuste pakkujaid. Kui suures ulatuses nimetatud tegevusharusi mõjutavad keskkonnatrendid, on vaieldav. Samas on igasugused lahendused puhtama keskkonna tagamiseks teemakohased ning muud globaalsed makrotrendid (rahvastiku juurdekasv, joogivee nappus) on siin valdkonna edukamaid ettevõtteid pikaajaliselt kahtlemata soosimas.

USA Keskkonnakaitse Agentuuri EPA (Environmental Protection Agency) arvestuste kohaselt on järgneva 20 aasta jooksul USA vee kommunaalteenuste sektori investeerimisvajadus infrastruktuuridesse suurusjärgus $300 mld. Sellises mahus investeerimisvajadus on suuresti tulenev kiirenevas tempos amortiseeruvatest struktuuridest, mis on võetud kaustusele 60-100 aastat tagasi. Näiteks koosneb praegusel hetkel USA-s suur hulk veetorustikke peenikeseseinalistest metalltorudest, mis on paigaldatud II maailmasõja järgsel perioodil. Nagu jooniselt on näha tõuseb aastaks 2020 ebapiisavate uuenduste korral seisundiga “halb” hinnatavate veetorustike osakaal 45%-ni.

Ainuüksi infrastruktuuride vananemine on oluline tegur, mis nõuab sektoris lähima kümnendi jooksul ulatuslikke investeeringuid. Lisades siia eelpool mainitud veekriisiga seonduvad põhjused, on ilmne, et vee valdkonda t erinevate  sektorite lõikes toetavad tugevad nõudlustrendid. Mis aga puutub käesoleva hetke sentimenti, nimetatud sektori ettevõtete suhtes, siis ei saa öelda, et üldine, globaalseid turge laastav müügilaine, oleks veemajanduse ettevõtetest mööda läinud. Sektori kukkumine on olnud samas suurusjärgus kogu turuga, USA-s näiteks S&P 500 aasta algusest langenud 38,8% samal ajal kui indeksaktsia Claymore S&P Global Water (CGW) on langenud 41,4%.

Kommunaalteenused, seal hulgas ka veega seonduvad kommunaalteenused (joogivesi, heitvete käitlemine) on makrokeskkonna suhtes  tundlikud. Seda mitte niivõrd teenuste tarbimise osas, kui laienemiseks vajalike infrastruktuuri investeeringute osas. Kuna paljud infrastruktuuriprojektide tellimused tehakse avaliku sektori poolt, tekib majanduskeskonna halvenemisel surve riiklike tellimuste vähenemiseks. Samuti on kapitalimahukad ettevõtted sõltuvad  krediidikeskkonnast ja praegustes oludes on see jätkuvalt pingeline. Seega võiks öelda, et ärivõimalused vee kommunaalteenuste ettevõtete jaoks täna on märkimisväärselt keerulisemad kui aasta või pool tagasi. Samas on globaalne müügilaine turgudel loomas hinnatasemeid, mis juba arvestamas suurte tagasilöökidega. Pikaajalise vaatega investori jaoks võiks seega rääkida paremate ostuvõimaluste saabumisest.

Investeerimisvõimalused

Merevee magestmise näol ei ole tegemist sugugi uue valdkonnaga ja tänaseks võib öelda, et väiksemate ettevõtete esmane ülesostmise  laine suuremate poolt on juba toimunud. Nii on näiteks General Electric(GE: USA) viimaste aastate jooksul stabiilselt suurendanud kohalolekut sektoris, tehes selleks mitmeid ülevõtmisi. GE on ka mahtude poolest sektori suurim USA ettevõte. GE väga mitmekülgse portfelli suhtes on vee tegevussegment mõistagi väikse osakaaluga - GE Environmental Solutions segmendi käive 2007. aastal oli $14 mld, mis moodustab kogukäibest 8,1%. Nimetatud GE segmendi alla kuulub samas lisaks vee tegevussuundadele veel mitmeid muid tegevusvaldkondi. Seega on veetrendidele GE abil panustamine üsna ebaefektiivne, sest muud tegevusvaldkonnadon olulisema mõjuga.

Globaalselt on siiski suurimaks tegijaks magestamisel Korea päritolu Doosan Heavy Industries, mis kahjuks siinsetele investoritele Lõuna-Korea börsilt mõnevõrra raskesti kättesaadav. Suurtest kommunaalteenuseid pakkuvatest ettevõtetest on magestamise sektorisse aktiivselt sisenenud Veolia Environnement (VE: Prantsusmaa), kes peaks olema ligi 13% turuosaga sektoris teisel positsioonil. Joonisel paiknev Befesa on Hispaania päritolu Abengoa SA üksus, Fisia aga Itaalia päritolu Impregilo üksus. Üheks väheseks noteeritud nn. pure-play ettevõtteks on Energy Recovery (ERII: USA). ERII näol on tegemist võrdelmisi väikse tegijaga, kuid ettevõtte peamiseks argumendiks on tehnoloogia, mis võimaldab konkurentidega võrreldes kuluefektiivsemat magestamise protsessi.

Vee kommunaalteenuste sektori puhul  on tegemist vägagi killustunud turuga, paljuski on tegutsevad ettevõtted riikliku kontrolli all. Näiteks USA-s on 85% teenuspakkujatest munitsipaalomanduses. Euroopas on näiteks Prantsusmaa, Ühendkuningriikide või Tšehhi puhul sektoris toimetamas peamsielt erakapitalil põhinevad ettevõtted. Euroopa investeerimisvajadus sektorisse on Citigroupi hinnangul järgmise 20 aasta jooksul $600-$700 mld. Tegemist on väga kapitalimahuka valdkonnaga, mida  muuhulgas mõjutavad toorainete hinnatrendid. Seetõttu on üheks oluliseks eeliseks tegevusmaht ja sellest tulenev võimalik mastaabisääst.

Suurim tegija on siin Veolia Environnement (VE: Prantsusmaa). Veolia käibest ligi 33% moodustavad veega seotud tegevused, 28% aga jäätmekäitluse segment.  Lisaks on Dalkia nime all tegutsev energia segment tegev valdkondades, mis samuti haakuvad keskkonnatrendide teemaga (energia efektiivsus, ka alternatiivenergia). Koduturg Prantsusmaa on Veolia jaoks peamine, andes 42% käibest (Q2), ülejäänud Euroopast tuleb ligi 20% käibest. Suurim noteeritud vee kommunalettevõte USA-s on American Water Works Company (AWK: USA). AWK puhul on tegemist hiljutise IPO-ga. Suhteliselt värske IPO on ka Suez Environnement. Tegemist on Prantsuse päritolu ettevõttega, mis oli enne eraldamist Suez nimelise ettevõtte divisjon. Suez Environnement on otsene konkurent eelpool mainitud Veoliale, kuid erinevalt Veoliast ei oma Suez veega mitteseotud muid kõrvaltegevusi.

Ülalpool on toodud mõned huvitavamad ettevõtted sektorist, kuid millised neist huvitavamad investeerimisideed võiks olla, vaatame lugudeseeria viimases osas.

Kokkuvõte

Lisaks keskkonna trendidega seonduvatele asjaoludele (veeressursside nappus, muutused sademete trendides, veevarude saastumine jne) on vee temaatikat soodsalt mõjutamas rahvastiku juurdekasv, samuti infrastruktuuride vananemisest tulenev vajadus mahukateks investeeringuteks. Pikemas perspektiivis peaks seega vaatamata  praegusele globaalsele majandussurutisele olema tegemist võimalusterohke investeerimissuunaga. Usume, et tänased suurimad tegijad on keerulistel aegadel oma eeliseid pigem kasvatamas ning uue kasvutsükli alguses peaks see looma veelgi paremaid võimalusi heade tulemuste saavutamiseks. Keskkonnatrendide lugudeseeria kolme alateema – kasvuhoonegaasid, puhas energia ja vesi – investeerimisideedest kirjutame põhjalikumalt lugudeseeria viimases kokkuvõtvas  osas.

Vaata ka:
Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused
Keskkonnatrendid IV: Puhas energia I
Keskkonnatrendid V: Puhas energia II

Kalle Kose
Kristjan Lepik

Linke:
• IPCC - Climate Change and Water:
http://www.ipcc.ch/pdf/technical-papers/climate-change-water-en.pdf
• The Clean Water and Drinking Water Infrastructure Gap Analysis:
http://www.epa.gov/OGWDW/gapreport.pdf

Sel neljapäeval, 13. novembril, toimub kauplemisteemaline seminar "Milline kauplemistiil valida?".

Kauplemist võib võrrelda spordiga - tippujõudmiseks tuleb väga palju tööd teha. Kuid nagu spordi puhul on võimalik valida väga paljude erinevate alade vahel, on ka kauplemisel võimalik valida väga erinevate strateegiate vahel. Kuid mõlemal juhul on oluline leida endale sobiv ala. Vaevalt, et Gerd Kanter jooksjana väga kaugele jõudnuks.

Seminaril räägime erinevates kauplemistiilidest - päevakauplemine, swing-kauplemine, optsioonikauplemine, futuurikauplemine, tehniline analüüs, fundamentaalne analüüs jne. Ning räägime ka põhjustest, miks ühe või teise metoodika kasuks otsustada.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Kauplemine
Aeg: Neljapäev, 13. november, kell 18.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Seminaril osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Täpsem info ja registreerumisankeet veebis asub siin.

Vaata ka ülejäänud seminarikava.

Alternatiivenergia võimalused on piisavalt rohked, et kajastame neid lugudeseerias kahes osas. Seekord teemaks päikeseenergia ja "puhtam energia" ning lisaks vaatame üle ka huvitavad investeerimisvõimalused alternatiivnenergia sektoris - millised ettevõtted meile atraktiivsed tunduvad.

Päikeseenergia
 
Päikeseenergia ehk solarid on tänu subsiidiumitele ja tehnoloogia tormilisele arengule kahtlemata viimase aja kuumim valdkond puhta energia sektoris. Jooniselt 2.1 on ka väga hästi näha miks. Nimelt on päikeseenergia ülikiiret kasvu näitamas ning pikaajalises perspektiivis tegu väga ilusa 'supertrendiga'. Päikese kui energialiigi pea piiramatut potentsiaali ilmestab joonis 2.2. Kui efektiivsuse kasv ja hindade langus jätkub, siis võib päikeseenergiast saada väga arvestatav energialiik. Kiire nõudluse kasv ning poluräni defitsiit on toonud endaga kaasa hindade tõusu ning tugevad marginaalid. Samas on kaasnenud ka väga tugev konkurents, mis pikas perspektiivis toob hinnad alla ning survestab marginaale.

Joonis 2.1. Vasak telg näitab investeeringuid (miljardites dollarites). Allikas: Morgan Stanley

Vaatamata sellele, et päikeseenergia osakaal näitab maailma energiamajanduses protsentuaalselt tohutut kasvu on see absoluutnumbrites siiski veel väga madal, seda eelkõige kõrge hinna ning (veel) madala efektiivsuse tõttu. Antud põhjuste pärast on päikeseenergia edu siiamaani olnud üsna tugevalt kinni riiklikes subsiidiumites ja poliitilises toes, mis on siiamaani õnneks olnud tugev ja pigem kasvav. Samas peab arvestama, et majandus on siiski globaalselt jahtumas ja taoliste subsiidiumite vähendamine või kaotamine on valitsustele üsna valutu viis lisatulusid eelarvesse saada.
 
Arvestades sektori tohutut potentsiaali efektiivsuse kasvatamise ning hindade alanemise näol, on tegemist tõenäoliselt puhta energia sektoris suurimat kasvu näitava alamsektoriga lähiaastatel. Seega vaatamata üsna suurele volatiilsusele on pikaajalisele investorile õige aktsiavaliku näol tegemist äärmiselt paljulubava sektoriga

Kokkuvõte päikeseenergiast
 
+ Piiramatu energiaressurss (Päike)
+ Suurimat kasvu näitav valdkond puhta energia sektorist
+ Poluräni pakkumine üha enam nõudlusele järgi jõudmas.Marginaalidele hingamisruum.
 
- Kasvav konkurents ja jahenev majandus survestab marginaalide languse näol kasumlikkust.
- Rasketel aegadel on valitsustel lihtne subsiidiumite vähendamise või lõpetamisega kulusid kärpida.
- Tooraine hindade, eriti nafta hinna langus omab sektorile negatiivset mõju.

Joonis 2.2. Allikas: wiki

Puhtam energia
 
Vaatamata sellele, et tuumaenergia ja mingil määral ka päikese- ning tuuleenergia on aasta aastalt globaalsest energiaturust aina suuremat tükki hammustamas, on need keskkonda saastava, kuid odava kivisöe kõrval väga väikese turuosaga. Kivisüsi on tähtsaim energialiik kahes maailma suurima majandusega riigis- Hiinas ja USAs. Sealjuures on absoluutnumbrites kivisöe tarbimise kasv jätkuvalt väga suur. Eriti Hiina puhul, kus tootmine on 2000.aasta taseme pealt, 1 miljardi tonni aastas, kasvanud 2007. aastaks 2,62 miljardi tonnini.
 
Põhjusi ei ole vaja kaugelt otsida. Nimelt omab USA 27% tõestatud globaalsetest kivisöe reservidest ning Hiina 13%. Seega jõuame taas energeetilise julgeoleku teemani ning oleks väga naiivne arvata, et Hiina ja USA hakkavad kivisöe tarbimist olulisel määral piirama. Nendel riikidel on olemas toimiv energeetiline kivisöel põhinev infrastruktuur, mille hävitamine või ümberkorraldamine ei oleks mõistlik.
 
Samas on looduskaitsjad tegemas aina suuremat lärmi ning näevad kliima soojenemise suurimat süüdlast just nimelt kivisöes. Lisaks on näiteks Hiina puhul näha puht füüsilise valuläve kättejõudmist. Saastatus on jõudnud nii kõrgele tasemele, et on elanike tervise tõsiselt ohtu seadnud. Vaja on puhtamat energiat, kuid olemasolevate ressursside ning infrastruktuuri tõttu pole mõtet loobuda kivisöest.
 
Siinkohal on võtmesõnaks just nimelt ettevõtted, mis pakuvad efektiivsemat energiakasutust või nö. puhta kivisöe (clean coal) tehnoloogiat. Viimasena mainitud tehnoloogia vähendab kivisöe elektrijaamades tuntavalt tekkivaid heitgaase. Arvestades millise survet pakuvad USAs 'rohelised' kivisöetootjatele ja Hiina äärmuslikku saastatust, siis on vaid aja küsimus, millal antud tehnoloogia saab juba standardiks ja kui see juhtub, siis kahe maailma suurima majanduse näol on tegemist tohutu kasvulavaga.
 
 
Kokkuvõte 'puhtamast' energiast
 
+ Maailma suurimad majandused Hiina ja USA kivisöe suurimad tarbijad
+ Olemasolev infrastruktuur kivisöest elektri tootmiseks
+ Väga tugev kivisöe tarbimise kasv Hiinas
+ Maailma suurriikidel korralikud kivisöe reservid
+ Kivisöe heitgaaside kahjulikkus ning 'roheliste' surve puhtamat energiat kasutada
 
- Iga uue tehnoloogia juurutamine võtab aega. Esialgu kallim hind

Investeerimisvõimalused

Ülimalt volatiilne ning massiliste sundmüükide all kannatav turg pakub investoritele suurepäraseid võimalusi nautida mõne aasta perspektiivis investeeringutelt väga rasvaseid tootlusi. Taolises turukonditsioonis tuleb eelkõige arvestada sellega, et lausmüügi alla jäänud nii suured kui väikesed, tugevad kui nõrgad ettevõtted. Seega on esialgu tasuvaim investeerida sektori tippudesse. Nendeks on siis suurimad, tugevaima bilansiga ning kõige paremini sektoris positsioneeritud ettevõtted, mis on koos turuga ääretult soodsatele tasemetele müüdud. Sellest tulenevalt toomegi investeerimisvõimalustena välja eelkõige oma ala tugevaimad, kes peavad rasketele aegadele kõige paremini vastu ning suudavad näiteks odavate ülevõttude näol luua vundamendi uueks tõusulaineks.

Biokütused

Biokütustesse investeerimine on arvestades jätkuvat USA toetust sektorile ning 2. põlvkonna biokütuste arengut kindlasti lähiaastail suuri võimalusi pakkumas. Samas niikaua kuni pole selgeid märke, millise tehnoloogia põhjal hakatakse 2. põlvkonna biokütuseid looma, on mõistlik jälgida arengut kõrvalseisjana. Tõonäoliselt pole sektori järgmise viie aasta suurimad võitjad tänasel päeval veel isegi börsil noteeritud.

Juhul kui keskenduda hetkel börsil noteeritud ettevõtetele, siis kõige parema riski-tulu suhtega näeme Brasiilia Cosanit (CZZ). Tegu on Brasiilia suurima suhkru ning -etanooli tootjaga. Suhkruetanool on esimene ning siiamaani ainus juurdunud tehnoloogia ilma massiliste subsiidiumite abita. Kütusena on suhkruetanool Lõuna-Ameerikas juba väga laialt levinud, muuhulgas osteti müügivõrgu laiendamiseks Brasiilia Exxoni tanklate kett. Arvestades pikas perspektiivis kasvavat Lõuna-Ameerika majandust ning piirkonna autostumist ja kütusenälga, tundub investeering pikaajaliselt üsna tulus. Samas vaatamata tugevalt allamüüdud aktsia hinnale peame arvestama antud krediidikriisi erakordsust ning jätkuvat investeeringute suunamist arenenud regioonidesse. Peale nii võimast pulliturgu, nagu nägime Brasiilia puhul aastatel 2003-2007 toimub ka turu pöördumine väga valuliselt ja soodsad valuatsioonid võivad minna veel palju soodsamaks.

Tuumaenergia

Arvestades, et suurimad tuumaenergia peamise tooraine uraani varud asuvad stabiilsetes arenenud riikides Austraalias ja Kanadas, siis paljude riikide jaoks on tegemist tunduvalt meeldivamate energiapartneritega, kui seda on näiteks Venemaa ja Iraan. Kui siia veel lisada tuumaenergia puhtus ning turvalisuse kasv, siis jutud tuumaenergia renessansist ei tundugi absurdsed.

Samas on investeerimise seisukohalt taas mõistlik valida sektori suurim ja tugevaim Cameco (CCJ), kes turu paanika keskel on müüdud nelja aasta madalaimale tasemele. Tegu on Kanada tuumaenergia tootjaga, mis toodab ca 20% maailma tuumaenergiast. Ettevõte on näidanud läbi aastate stabiilselt tugevat müügitulude kasvu ning on pidevalt oma positsiooni sektoris tugevdanud. Seega on tegu laiapõhilise valikuga tuumaenergia nn. teise tulemise peale. Cameco on sarnaselt Vestasele üsna stabiilne valik panustamaks sektori jätkuvale kiirele arengule.

Tuuleenergia

Tuuleenergia on puhta energia sektor, mis on nautimas nii üldsuse kui ka poliitikute tuge, mis on investoritele väga julgustavaks märgiks. Ka tuuleenergia puhul näeme võimalusi eelkõige turu suurimas ning tugevaimas tegijas. Seega vaatame eelkõige sektori absoluutse tipu Taani börsil noteeritud Vestase poole. Tegu on maailma suurima tuuleturbiinide tootja ning installeerijaga. Eelkõige paeluvad ettevõtte juures väga tugev globaalne hajutatus ning koduriigi Taani ülitugev toetus sektorile. Vestas pakub kasvaval turul turuliidrina pikaajalist stabiilset tootlust, omamata väiksemate ja nõrgemate ettevõtete suuri riske keerulises majandus- ning krediidikeskkonnas.

Päikeseenergia

Päikeseenergia on mõneti saanud kõige klassikalisemaks puhta energia näiteks tavainimese jaoks. On ju päikest meil lõputult palju ja kui sellest energiat teha, siis see ongi kõige puhtam energia. Kindlasti on see osaliselt ka tõsi ja päikeseenergia tõepoolest omab tohutut potentsiaali oma ülivõimsa toorme Päikese näol.

Investeerimise osas tuleb arvestada, et isegi kui tabad positiivse sektori trendi, siis niivõrd konkurentsitihedas ja killustatud sektoris on üksikaktsia valik väga keeruliseks tehtud. Eelkõige tuleks vaadata nende tootjate poole, kes pakuvad lõpplahendust, mitte odavat allhanget, mille marginaalid turu jahenemise korral esimesena surve alla satuvad. Lisaks soovitame vaadata  nn. kõige kõigemate poole, ehk odavaimaid, efektiivseimaid ja suurimaid ettevõtteid. Seega jäävad sõelale SunPower (SPWRA), kes toodab maailmas efektiivseimaid suurima kasuteguriga päikesepaneele. Antud tegur on muutnud SunPoweri eelistatuimaks suurte avaliku sektorite tellimuste täitjaks.

Teiseks, naudib tohutut edu odavaima lahenduse First Solar (FSLR) pakkuja, muutes tehnoloogia tavainimesele kättesaadavamaks. Samas tuleb arvestada, et FSLRil on eelis thin-film tehnoloogia näol, kui konkurendid polüräni peal. Polüräni defitsiit on ajanud hinnad lakke, kuid kui pakkumine nõudlusele järele jõuab, on poluräni põhjal paneelide tootjad hinna poolest tunduvalt konkurentsivõimelisemad. Suurim nn. standardpaneelide tootja on TI juba varasem investeerimisidee Suntech Power, mis ei ole saanud küll nii suure tähelepanu ja haibi osaliseks kui FSLR ja SPWRA, kuid on näidanud sarnaselt mainituile väga tugevat kasumi ning müügitulude kasvu. Lisaks, erinevalt FSLR-st ja SPWRA-st on STP näol tegemist juba äärmiselt soodsa valuatsiooniga aktsiaga. Julgust lisab ka STP tugev likviidsuspositsioon, mis võimaldab rasketel aegadel odavalt konkurente üle võtta ning seeläbi ettevõtte väärtust suurendada.

Puhtam energia

Puhtam energia eelkõige 'puhta kivisöe' tootmise näol võib meie hinnangul juba lähiaastail pakkuda investoritele väga korralikke tootlusi. Kivisöest energia tootmine on maailma suurriikidele väga suur probleem, sest võimalikult odavat energiat vajatakse aina suuremates kogustes, kuid õhusaaste, millega oma riigi elanikke mürgitatakse hakkab jõudma valuläve lähedale. Maailma suurimatel majandustel USAl ja Hiinal ei ole mõistlik loobuda oma kivisöest energia tootmise infrastruktuuridest. Neil on suured kivisöevarud, mis aitavad püsida energeetiliselt iseseisvana, seega on parimaks lahenduseks 'puhta kivisöe' tehnoloogiad, mis toovad kivisöest energia tootmisel kaasa tunduvalt madalama õhusaaste.

Parimaks börsil noteeritud valikuks antud sektoris peame Fuel-Techi (FTEK). Ettevõtte põhitegevus on tööstustele õhusaaste vähendamiseks tehnoloogiate loomine. Ettevõte on näidanud toimivat ning kasumlikku ärimudelit. Sealhulgas on ettevõttel väga tugev praktiliselt võlavaba bilanss ning piisav likviidsus sooritamaks ülevõtte, et oma turupositsiooni veelgi tugevdada. Samas tuleb arvestada, et majanduskliima jahtumine avaldab ettevõtte müügituludele mõningast mõju, kuid tänu väga tugevale bilansile on ettevõte sektoris uue tõusutrendi ajaks väga tugevalt positsioneeritud.

Kokkuvõte
 
21. sajand on aeg, mil leiavad aset väga jõulised investeeringud puhtasse energiasse, heitgaaside vähendamisse ning eelkõige energeetilisse iseseisvusesse.
Tegemist on ilmselgelt pikaajalise 'supertrendiga', mida ilmestab ka fakt, et tänaseks päevaks saab puhta energia sektor biotehnoloogia ning tarkvaraarenduse järel suurimad riskikapitalistide investeeringud. Puhta energia tööstus on maailmamajanduse ukse võimsalt lahti löönud ning pakub nii ühiskonna kui poliitikute tugeva toetuse näol jätkuvalt investoritele tohutuid võimalusi, mida oleks patt mitte kasutada.

Vaata ka:
Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused
Keskkonnatrendid IV: Puhas energia I

Ivari Kull
Kalle Kose
Kristjan Lepik

Selle sügis-talve seminarid on läinud üsna loogilises järjekorras, kõigepealt seminarid investeerimisest ning nüüd oleme jõudnud kauplemise juurde - hooaja lõpetavad kolm seminari kauplemisest.

Neljapäeval, 6. novembril, toimub selle sügise seitsmes seminar - "Kuidas teenib kaupleja raha?". See on sissejuhatav seminar kauplemisse ning seda võivad kuulama tulla ka investorid, kes kunagi kauplejaks ei plaani hakata, sest ka investorid peaks omama ülevaadet selle kohta, mis suunab turge lühiajaliselt.

Seminaril räägimegi sissejuhatavalt sellest, mis suunab turge lühiajaliselt, millised on võimalused kauplemisel ning milliste riskidega peaks arvestama. Antud seminari põhjal peaks kujunema kuulajal ka pilt sellest, mida täpsemalt kauplemise kohta edasi uurida.

Tase: Algajad
Teema: Kauplemine
Aeg: Neljapäev, 6. november, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Seminaril osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Täpsem info ja registreerumisankeet veebis asub siin.

Vaata ka ülejäänud seminarikava.

4. novembril toimub Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses tarkinvestor.ee ühepäevane koolitus "Targalt investeerimine keerulisematel aegadel".

Koolituse sisu

Raskemad ajad maailma börsidel on paljud investorid ära ehmatanud, langevate hindade aegu on tunduvalt ebamugavalt oste teha kui siis kui aktsiad tõusevad ja meeleolu on positiivsem. Kuid tõusu pealt ostmine tähendab ju ka kallemaid hindu? Kõige paremad investeerimisvõimalused on tihti langevatel börsidel - targale investorile pakub turu negatiivne meelestatus häid ostukohti.

Maailma üks legendaarsemaid investoreid Warren Buffett ütles aastal 2002: "Miks te kurdate langevate hindade üle? See on ju suurepärane võimalus ostmiseks!". USA aktsiaturg oli siis juba kaks aastat langenud ning turul meelestatus väga negatiivne, paljud soovisid turust eemale hoida. Tagantjärele vaadates oli see tõepoolest suurepärane ostukoht.

Koolituse eesmärk on täiendada osalejate oskust luua ja muuta investeerimisportfelle. Koolitus on väga praktilise suunitlusega. Ei saa mööda ka teooriast, kuid seda on koolitusel vaid nii palju, kuivõrd seda on vaja praktika mõistmiseks. Lisaks on koolituse rõhk raskematel aegadel maailma börsidel - kuidas saaks investor neid oma kasuks pöörata.

Koolituse teemad

- Miks ja millesse investeerida? Investeerimise olemusest. Erinevad investeerimisvõimalused.
Varaklasside olemus, ajalugu ja tootlused
- Kes mõjutab hindu? Tänapäevased finantsturud. Tihedad seosed finantsturgude vahel.
Finantssektori tähtsus majanduses
- Milline väärtpaber valida? Indeksaktsiad ja fondid. Investeeringute hajutamine ja riskihaldus.
Otseinvesteeringud
- Kuidas vältida investeerimislõkse? Psühholoogia roll turgudel. Börsimullid ja börsikrahhid.
Emotsioonide roll investeerimisel
- Kuidas teenida börsilanguse ajal? Börsilanguse poolt pakutavad võimalused, tänase maailma börside olukorra analüüs.

Koolituse hind

Koolituse hind on 5000 eek + käibemaks. Registreerumiseks helistage (372) 712 0091 või saatke e-mail aadressil info@tarkinvestor.ee . Kohtade arv on piiratud.

Registreeruda saab ka meie veebilehel - link.

Hind sisaldab:
Koolitusmaterjale
Lõunasööki
Kohvipause

Ajakava

9.00 – 9.15 hommikukohv
9.15 – 10.45 koolitus
10.45 – 11.00 kohvipaus
11.00 – 12.30 koolitus
12.30 – 13.30 lõuna
13.30 – 15.00 koolitus
15.00 – 15.15 kohvipaus
15.15 – 16.45 koolitus

Detailsemate küsimuste korral võite ka minuga otse ühendust võtta,
Kristjan Lepik
kristjan-at-tarkinvestor.ee

Järgnevad kaks lugu käesolevas lugudeseerias on pühendatud puhta energia sektorile ning antud sektori alamliikidele. Esimeses loos on üldisem sissejuhatus sektori kohta, trendidest ning poliitikast selle ümber. Lisaks keskendume biokütuste ning tuuma- ja tuuletööstuse analüüsile. Teises loos liigume süviti päikese- ja "puhtama energia" analüüsiga ning teeme ülevaate antud sektori parimatest investeerimisvõimalustest.

Maailma suurima majanduse toetus sektorile
 
Tänaseks päevaks on selge, et kui USA järgmiseks presidendiks on Barack Obama, tähendab see Ühendriikide ajaloos (vt. joonis 1.1) siiani kõige rohkem puhtale energiale keskenduvat ning raha suunavat administratsiooni. Samas võib ka John McCaini eelmiste administratsioonidega võrreldes pidada üsna roheliseks, sest avalikkuse surve on antud teemal juba niivõrd tugev. Arvestades, et USA on hetkel (veel) maailma suurim energiatarbija, tähendab see puhta energia sektorile tohutult viljakat pinnast võimsaks kasvuks. Allolevalt graafikult on näha, et mõlema presidendikandidaadi puhul on tegemist pigem taastuvenergia pooldajatega ning eriti tugevalt rõhutab antud sektori tähtsust Obama, kes on seadnud eesmärgiks viia USA 10 aasta jooksul täielikult energeetiliselt iseseisvaks riigiks. Selleks, et seda saavutada peab ta eriti oluliseks suuri investeeringuid tuule- ja päikeseenergiasse ning biokütustesse.
Lisaks üldisele poliitilisele toetusele pakub USA nii oma ressursside kui ka geograafilise asendi poolest soodsat kasvupinnast puhta energia erinevatele sektoritele. Mehhiko lahe piirkond pakub pea ideaalset keskkonda tuuleparkide loomiseks. Samas pakuvad erinevad kõrbestunud USA  piirkonnad väga häid tingimusi suurte päikeseenergia-jaamade loomiseks. Kindlasti ei lõpeta USA oma suuri kivisöe ressursse kasutamast, kuid seab heitgaasidele piirangud, mis on omakorda väga soodne 'puhta kivisöe' tehnoloogia pakkujatele ning erinevatele energia efektiivsusega tegelevatele ettevõtetele. Seega on nii USA poliitiline avatus puhta energia projekte toetada, kui ka geograafiline asend loomas ülimalt soodsat kasvupinnast puhta energia sektori aina kiirenevasse arengusse ja investeeringutesse.
 
 joonis 1.1. Allikas: Morgan Stanley

 
Neli lainet
 
Puhta energia tööstuse puhul tähendavad nn. neli lainet (vt. joonis 1.2) lõplikku läbimurret puhta energia ajastusse. Jooniselt saame välja lugeda, et puhta energia tööstuse kiire tõus on juba käimas ning osades sektorites on esialgne suur tõus juba ära olnud (tuul, 1. generatsiooni biokütused). Samas on vastupidiselt ka sektoreid, kus kasvupotentsiaal on tohutu, kuid hetkel ei ole sektoriga seotud ettevõtteid börsil noteeritud või on tegemist veel alles algusjärgus väga kõrge riskitasemega ettevõtetega (fuel cell, elektriautod). Keskendusime ettevõtetele, mis suudavad meie hinnangul lähiaastail näidata stabiilselt tugevat kasvu ning kus tehnoloogia on end suutnud juba tõestada ja ärimudel toimib probleemideta.
 
 joonis 1.2. Allikas: Morgan Stanley 

Biokütused
 
Biokütuseid on peetud viimastel aastatel USA juhtimisel võluvitsaks, mis tagab energeetilise julgeoleku ning massilise raha väljavoolu lõppemise tihti Lääne ühiskonna suhtes vaenulikult suhtuvatesse riikidesse. Paraku alahindas USA valitus vaba turu ja turumajandust ning subsiidiumid etanooli tootmiseks tekitasid toiduainete hinnatõusu spiraali, mida küttis USA etanooli peamise koostisosa - mais. Ühiskond mõistis ajal, mil suur osa maailmast on näljas, toidu paaki valamise tugevalt hukka. Kunstlike meetoditega tootmise suurenemine viis esimese põlvkonna etanooli tootmise surmani. Tänaseks päevaks on suurem osa manipuleeritud turuolukorras kerkinud  tehastest pankrotti läinud. Turumajandus andis biokütuste visioonile häbistava löögi.
 
Kas ülal toodu tähendab, et biokütuste teema on lõplikult maha maetud ning ajaloo prügikasti visatud? Absoluutselt mitte. Biokütustel on jätkuvalt väga suur tulevik. Uusi tehnoloogiaid, kuidas odavamalt, kiiremini ning paremat etanooli toota, on lähiaastate jooksul turule tulemas hulgi. Tõenäoliselt näeme 5 aasta jooksul antud valdkonnas tõelisi võitjaid, kes riisuvad turult koore.  Samas on hetkel väga raske üles leida just see võitja tehnoloogia. Biokütustesse investeerimise riskitaset võib täiesti õigustatult võrrelda arendusfaasis biotechidega, mis stabiilse tootluse asemel lõpetavad 3 aasta jooksul kas pankrotis või näitavad 5-10 kordset kasvu.
 
Kui USA ei suutnud esimesel katsel biokütuste tootmist juurutada, siis Brasiilias on laialt levinud suhkruetanooli tootmine, mille hind on tunduvalt odavam kui USA maisietanooli puhul. Suhktuetanooli tootmise juures on oluline positiivne faktor olnud, et vaatamata tugevale etanooli nõudlusele on maailmaturu suhkruhinnad vastupidiselt maisiga juhtunule võrdlemisi stabiilsena püsinud.  Suhkruetanool on Lõuna-Ameerikas ja eriti Brasiilias loomulik osa mootorikütusest, kuid suurt kasvupotentsiaali pakkuv USA turg on kinni. USA on kehtestanud imporditariifid suhkruetanoolile, et kaitsta enda maisietanooli tööstust. Samas usume, et varem või hiljem taastatakse turumajandus ja odavaim pakkuja võidab. Võimalust suhkruetanooli investeerimiseks pakub NYSE-l lnoteeritud Brasiilia ettevõtte Cosan (CZZ), mis on muuhulgas maailma suurim suhkru ja -etanooli tootja. Ettevõtte ambitsioonidest suhkruetanooli tootmise alal annab aimdust Brasiilia Exxoni tanklaketi ost, et tuua suhkruetanool klientideni.
 
Pärast ebaõnnestunud katset maisietanooliga on USA panustamas teise põlvkonna etanoolile. Eelkõige peetakse selle all silmas tselluloosi põhist etanooli, mis võimaldaks kütust valmistada biomassist ehk kõigest sellest, mida inimene ning isegi mitte loomad oma elutegevuseks ei vaja. Seega ei toimuks kütuse tootmine toidu arvelt.  Ettevõte, kes suudab antud vallas toimiva ning võimalikult odava lahendusega välja tulla, tekitab tõenäoliselt uue tõusulaine USA etanooli tööstuses. Seega tuleb olla tööstusega kursis, et ära tabada potentsiaalne tõusulaine stardipauk.
 
Kokkuvõte biokütustest

+ Lääne riikide soov lõpetada Lähis-Ida nuumamine
+ Poliitiline tugi. Subsiidiumid
+ Suhkruetanool ning 2. generatsiooni etanool tunduvalt läbimõeldum ja efektiivsem kui 1. generatsiooni etanool
 
- Investeerimiseks on hetkel veel väga raske leida ettevõtet, kelle tehnoloogia oleks parim (suure tõenäosusega pole see ettevõte veel isegi börsil noteeritud)
- Potentsiaalne tõsiseltvõetavate alternatiivide teke elektriautode näol

Tuumaenergia
 
Elades ajal, mil maailma võimsaimad riigid pööravad aina suuremat tähelepanu alternatiivenergiale ning energeetilisele iseseisvusele, ei ole jutud tuumaenergia renessansist üllatuseks. Viimase dekaadi jooksul on toimunud pidev üleminek enim energiaallikana kasutatud kivisöe pealt tuumaenergia peale. Maailma suurim kivisöe tarbija Hiina näitab eredadalt oma keskkonnaprobleemidega vajadust varem või hiljem puhtamate energiaallikate poole liikumiseks.
 
Tuumaenergia näol on siiamaani enamjaolt kivisöest energiat tootnud riikidele suurepärane alternatiiv. Nimelt on maailma suurimad tuumaenergia tooraine - uraani - tootjad Austraalia ja Kanada. Arvestades kuivõrd oluliseks on maailmas kujunenud energeetilise julgeoleku teema, on tegu väga tugeva argumendiga tuumaenergia kasuks. Hiina järel teiseks suurim kivisöe tarbija USA on kindlasti parema meelega energeetilises sõltuvuses stabiilse ning sõbraliku Kanada, kui ebastabiilse Lähis-Ida ning Venemaa suhtes.
 
Lisaks mainitud keskkonnasõbralikkuse ning energeetilise julgeoleku küsimusele on tuumaenergial veel üks tugev eelis, mis tuule- ning päikeseenergia puhul veel ei kehti. Nimelt on tuumaenergia näol tegemist juba tugevalt sisse töötatud ja end tõestanud tehnoloogiaga. Riikidel on olemas vajalik oskusteave ning tehnoloogiline baas. Tegu on küpsusfaasis tehnoloogiaga, mis on tänasel päeval päikese- ja tuuleenergiast odavam, efektiivsem ning stabiilsem.
 
Samas ei saa tuumaenergia puhul ei mööda ega ümber radioaktiivsete jäätmete ning Tšernobõli küsimusest. Tšernobõli katastroof kütab inimestes tänase päevani hirmu ning pole harvad korrad kui igast väiksemast ja ohutust põlengust mõnes tuumaelektrijaamas ilmuvad meie online väljaannetes hirmu külvavad pealkirjad. Reaalsus on aga see, et tuumajaamad on just nimelt arenenud ja väga tugeva majandusega riikide pärusmaa. Investeeringud ning nõuded, mis kehtivad ohutusele teevad Tshernobõli kordumise põhimõtteliselt võimatuks. Viimast väidab ka Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tuumaenergiale pühendatud portaali vastus küsimusele kas Tshernobõli taoline katastroof on 21. sajandil võimalik.

Enam kui 50 aasta jooksul on tuumajaamad kasutuses olnud enam kui 12 000 käiduaastat.  Võttes arvesse praeguste reaktorite ehitust ja ohutusnõudeid, võib väita, et isegi rängim avarii ning sellega kaasneda võiv reaktori südamiku sulamine tüüpilises tuumareaktoris ei tekitaks olulist kahju keskkonnale. Mõned Nõukogude Liidus projekteeritud ja ehitatud reaktorid on olnud ohutusprobleemiks, kuid nende turvalisust on täiendatud ja praegu on need palju usaldatavamad kui 1986. aastal. Tšernobõliga analoogne avarii ei ole tehniliselt võimalik üheski lääne-tüüpi reaktoris või mistahes tänapäeval ehitatavas reaktoris.

http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=98

Panustamiseks tuumaenergia tugevuse jätkule peame üheks parimaks viisiks maailma suurimat uraanikaevandajat ning tuumaenergia tootjat Cameco (CCJ). Tegemist on NYSEl noteeritud Kanada ettevõttega, kes tegeleb nii esialgse uraani kaevandamise, käitlemise kui ka viimasest elektri tootmisega. Ettevõte on hea juhtimise toel näidanud stabiilset tugevat kasvu ning vaieldamatult parima risk/rewardiga valik tuumaenergiale panustamiseks.

Kokkuvõte tuumaenergiast

+ Globaalne kasvav energiavajadus
+ CO2 emissiooni vähendamine
+ Energeetiline iseseisvus, energeetiline julgeolek
+ Suurimad uraani eksportijad stabiilsed riigid: Austraalia ja Kanada

- Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine
- Jätkuv hirm Tshernobõli taolise katastroofi kordumiseks

Tuuleenergia
 
Tuuleenergia on puhta energia sektor, mis hakkas  juba sajandi alul väga kiiret kasvu näitama. Allolev joonis 2.1 toob välja, et tänaseks on meeletu 'kuuma raha' sissevool, mille taolist näeme näiteks päikeseenergia sektoris, juba peatunud. Esialgu võib selline asjade käik investorile pessimismi sisendav olla, kuid teisalt võib pakkuda ka võimalusi. Nimelt sektor ei paku küll aastast 100% kasvu, kuid pakub stabiilset ja tugevatel fundamentaalsetel alustel püsivat kasvu. Lisaks on tegu sektoriga, mida tugevalt mõjutavad poliitilised otsused. See tähendab, et kuigi maailm saab vaid 1% oma elektrivajadusest tuuleenergiast, siis näiteks Taani puhul on tänu soodsale geograafilisele asukohale ning poliitilisele toetusele tuuleenergia osakaal elektri tootmises ligi 20%.
 Tuuleenergiast elektri tootmine kasvab aastas 21% ning positiivne on selle juures see, et tänased tuuleenergiat juurutavad riigid on selles osas suure kasvupotentsiaaliga, sealhulgas USA, India, Hiina, Brasiilia. Geograafiliselt väga suured Aasia ning Lõuna-Ameerika riigid omavad tänu suurele maa-alale eelist väiksema Euroopa ees ning lisavad turule jõulist kasvupotentsiaali.
 
Investeeringuna peame tuuleenergia sektorist parimaks Taani börsil noteeritud ning kauplevat sama riigi tootjat ning paigaldajat Vestas. Vestase näol on tegu maailma suurima sektoris tegutseva ettevõttega, kellel on pakkuda võimas globaalne tooteportfell igalt mandrilt riiki installeeritud 63 tuuleturbiinide näol. Lisaks on tegemist absoluutse pure play-ga, seega usume, et parim viis sektori stabiilselt tugevast kasvust osa saamiseks ongi suure ning tugeva globaalse tooteportfelliga ettevõtte läbi.
 
Kokkuvõte tuuleenergiast

+ Tugev stabiilne kasv
+ Poliitilise toetuse tõus
+ Suurriikide huvi kasv tehnoloogia vastu
+ Piiramatu ressurss (tuul)

- Tehnoloogia jätkuvalt arengufaasis, samas konkurent tuumaenergia küpsusfaasis (nii odav kui võimalik, nii efektiivne kui võimalik)

joonis 2.1. Vasak telg näitab investeeringuid (miljardites dollarites). Allikas: Morgan Stanley

Vaata ka:
Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused

Ivari Kull
Kalle Kose
Kristjan Lepik

Teisipäeval, 28. oktoobril, toimub selle sügise viies seminar - "Parima aktsia otsinguil". Kui eelmistel seminaridel oleme vaadanud peamiselt investeerimist laiemalt, siis seekord hakkame vaatama, kuidas leida parimad üksikaktsiad. 

See on juba keerulisem ülesanne, kuid ka teenimisvõimalused on suuremad. Vaatame täpsemalt, kuidas hakata aktsiaid valima, milliseid analüüsimeetodeid kasutada ning millised on riskid ja võimalused üksikute aktsiate puhul. Ehk nagu ka seminari pealkiri ütleb - käime läbi teekonna, kuidas investor peaks parima aktsiani jõudma.

Seminaril osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Täpsem info ja registreerumisankeet veebis asub siin.

Vaata ka ülejäänud seminarikava.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Investeerimine
Aeg: Teisipäev, 28. oktoober, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Lugudeseeria esimestes osades vaatasime keskkonnatrende laiemalt ning CO2 kvootidega kauplemist. Antud artiklis vaatame omakorda detailsemalt, millised võiksid olla keskkonnatrendide mõjul toimuvad muudatused infrastruktuuris. Meie hinnangul on muudatused päris ulatuslikud ning see loob ka võimalusi investorile.

Sissejuhatus

Euroopa Liidu heitmekaubandusskeemi (EL ETS) II faasi raames käitistele jaotatavad kvoodid seavad ettevõtetele vajaduse vähendada heitkoguseid 9% võrreldes I faasi kogustega ning 6% võrreldes 2005.a emissiooni tasemega. EL-i sarnased kauplemisskeemid on mõne aja jooksul tõenäoliselt rakendumas USA-s, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Usutavasti on ühtse globaalse heitmekaubanduse väljakujunemine lähema 5-6 aasta küsimus. Seega loob kasvuhoonegaaside reguleerimine ja emissiooni piiramine nii praegustes kauplemisskeemides osalevatele ettevõtetele kui ka hilisematele liitujatele reaalse vajaduse investeerida oma tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisel olulisi summasid. Sellised arengud soosivad ettevõtteid, kes pakuvad heitkoguste vähendamiseks reaalseid võimalusi, olgu need siis teenuste, toodete või komplekssete lahenduste näol.

Et inimtekkeliste heitmegaaside emissiooni peamised põhjustajad on eelkõige suured tööstus- ja tootmisettevõtted, siis seostub emissiooni kontroll ja vähendamine paljuski tööstusinfrastruktuuriga. Olulise osa inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest annab fossiilsete energiaallikate baasil soojus-ja elektrienergia tootmine. Seepärast on ka energiasektor üheks peamiseks sektoriks, mis vajab ulatuslikke investeeringuid puhtama tegevuse saavutamiseks. Üheks kasvava tähelepanuga suunaks kasvuhoonegaaside reguleerimisel on ka CO2 eraldamine ja ladestamine (carbon capture and storage – CCS). Lisaks sobib siia konteksti hästi ka erinevad alternatiivenergia lahenduste pakkujad, kuid eraldi teemakäsitluse tõttu leiab alternatiivenergiaga seonduv lähemat kajastust edaspidistes lugudes.

Energia – peamine heitgaaside tekitaja

Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus atmosfääris on põhjustatud peamiselt fossiilsete energiaallikate kasutamisest. USA energiaagentuuri EIA (Energy Information Administration) uuringute kohaselt põhjustasid fossiilsed energiaallikad (kivisüsi, nafta, maagaas) 2006. aastal USA-s 82% kogu sealsest inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Veelgi suurem oli fossiilsete energiaallikate osa  peamise kasvuhoonegaasi - CO2 emissioonis, moodustades koguni 98% kogu inimtekkelise CO2  emissioonist USA-s.

See on ka peapõhjuseks, miks kliimamuutustega seonduvates aruteludes on kesksel kohal energia kasutamisega seonduv. Kuigi alternatiivsete energiaallikate osakaalu suurendamine on samuti oluliseks trendiks, on selge, et sõltuvus fossiilsetest energiaallikatest jääb  domineerima pikkadeks-pikkadeks aastakümneteks. Üheks väga oluliseks viisiks energiaprobleemide käsitlemisel on energia kasutamise efektiivsuse suurendamine. Lisaks energeetilise sõltumatuse suurendamisele aitab efektiivsuse kasv vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel oli 2005. aastal erinevate tegevusharude või sektorite järgi CO2 emissioonis kõige suurem osakaal tööstustootmisel (38%), järgnesid transport (25%), majapidamised (21%), teenused (12%) ja muu. Seega on puhtama ning efektiivsema energia teel vähendatava kasvuhoonegaaside emissiooni kontekstis kõige enam põhjust rääkida tööstusest ja transpordist (mootorsõidukid, lennundus jne). Lisaks on tööstusega otseselt seonduv elektrienergia tootmine omaette valdkonnaks, kus heitgaaside teema väga aktuaalne.

Elektrienergia infrastruktuurid

IEA andmetel kulus 2006. aastal elektrienergia toomiseks 32% globaalsest fossiilsete kütuste kasutusest. Samuti tulenes 2006. aastal elektrienergia tootmisest ligi 41% kogu energiaga seotud CO2 emissioonist. IEA baasstsenaariumi kohaselt kasvab elektrienergia tootmisest lähtuva CO2 hulk aastani 2030 keskmiselt 2% aastas. See on kiirem kasv kui ülejäänud fossiilseid kütuseid tarbivates sektorites(tööstus, transport jne). Elektrienergia domineerimine kasvuhoonegaaside genereerimisel on seega eeldatavasti veelgi suurenemas. Samas on elektrienergia tootmise puhtuse ning efektiivsuse tõstmine võimalus trendi leevendada. Koos muu alternatiivenergiaga aitaks efektiivsem energiatootmine ka parandada energeetilist sõltumatust ning vähendada sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest.

Elektrienergia tootmisel maailmas moodustasid 2005. aastal fossiilsed energiaallikaid 66%. Osakaal oli mõnevõrra väiksem OECD riikides ning suurem arenevates riikides (vastavalt 61% ja 72%). Mahtude poolest on fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmisel ülejäänud maailmast  peajagu üle USA ning Hiina moodustades 44% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast fossiilse energiaallikate baasil. Fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmisel on globaalselt kõige enam kasutusel kivisüsi, millele järgneb maagaas ning kolmandana nafta. Aastal 2005 moodustasid  IEA andmetel fossiilsetest  energiaallikatest elektrienergia tootmisel vastavalt kivisüsi 63%, maagaas 28% ning nafta 9%.

Vastavalt IEA uurimusele oleks elektrienergia tootmises, juhul kui rakendada kõik praegused võimalikud efektiivsuse meetmed, võimalik vähendada fossiilsete energiaallikate osakaalu 23-32%. See võrduks energiasäästuga mahus 21 EJ – 29 EJ aastas (EJ = 1018 J) ning CO2 emissiooni vähendusega 1,8-2,5 Gt aastas (Gt = 109 t). Ülekaalukalt suurima osakaalu tõttu  fossiilse elektrienergia tootmisel on nii energia kokkuhoius kui ka CO2 emissiooni vähendamisel olulisimaks võimaluseks kivisöel baseeruva elektritootmise efektiivsuse tõstmine. IEA hinnangul võimaldaks ainuüksi kivisöeelektrijaamade efektiivsuse kasv säästu 15 EJ kuni 21 EJ aastas, mis võrduks vastavalt 1,4 -2,0 Gt CO2.

Võimaliku säästmispotentsiaali osas toob IEA välja kaks stsenaariumit - "madal" ja "kõrge". Vastavalt on madala säästmisstsenaariumi korral eeldatud, et kõik riigid toodavad elektrit kõrgeima efektiivsuspotentsiaali juures, mis hetkel võimalik. Kõrge säästupotentsiaaliga stsenaarium eeldab, et kõik riigid toodavad elektrit selliselt, et rakendatud on olemasolevad jaamad suurima võimaliku efektiivsuse juures ning uued, kõrgema efektiivsusega elektrijaamad. Samas märgib IEA, et kalkulatsioonid on nö. tehnilised ja sellest tulenev energiasäästmispotentsiaal teoreetiline, kuna ei ole arvestatud majanduslikke tegureid (erinevate riikide energiaallikate  hindade erisused, energiaallikate osakaalu võimalikud muutused).

Võttes aluseks Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteemis kaubeldavate saastekvootide ligikaudseid hindu, oleks IEA kalkulatsiooni kohase elektrienergia tootmise efektiivsuse tõstmise läbi aastase ärahoitava CO2 emissiooni mahu 1,8-2,5 Gt (gigatonni) rahaline mõõde 38-53 miljaridit dollarit. Ainult kivisöepõhise elektrienergia võimalik sääst efektiivsusest oleks vastavalt 29-42 miljardit dollarit.

IEA põhistsenaariumite kohaselt suureneb globaalne energiatootmine ajavahemikul 2005 - 2030 ligi 100%. Suurima panuse nõudluse kasvu on andmas Hiina ja India. Seega on nõudluse kasvu rahuldamiseks oluline nii täiendava lisatootmisvõimsuse rajamine kui ka olemasolevate tootmisjaamade efektiivsuse tõstmine. Keskkonna saaste seisukohalt on olulisel kohal ka vanemate, intensiivsema saastemahuga  elektrijaamade efektiivsemaks muutmine ning asendamine uute ja puhtama tehnoloogiaga jaamadega. Citigroup’i andmetel on aastaks 2010 enam kui 40 aasta vanuste elektrijaamade osa kasvanud 75% võrra. Ajavahemikul 2005-2009 kujuneb Citigroup’i hinnangul  elektriinfrastruktuuridesse paigutatavate investeeringute vajalik maht suurusjärgus 1,7 triljonit dollarit ning ajavahemikul 2010-2014 2 triljonit dollarit.

Miks see kõik investorile peaks huvitav olema? Eeltoodust lähtuvalt võib öelda, et elektrienergia infrastruktuuride ning efektiivsuse arendamine on järgnevate aastate jooksul kiire kasvuga trendiks. Et elektrienergia tootmine on väga heitmegaaside mahukas, on suurenev tähelepanu kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisele tõstmas märkimisväärselt vajadust ka traditsiooniliste elektrienergia tootmise meetodite keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Ettevõtted, kel siin valdkonnas ette näidata  tugev positsioon on Alstom, Siemens, General Electric, Shaw Group jt. Samuti on efektiivsema ning puhtama elektrienergia tootmise puhul aktuaalne tuumaenergia. Vastava infrastruktuuri üheks paremini positsioneeritud ettevõtteks on Areva.

CO2 eraldamine ja hoiustamine  (CCS)

Toome välja veel ühe huvitava lahenduse, mis investoritele võiks huvi pakkuda - CO2 eraldamine ja hoiustamine (carbon capture and storage – CCS). See on tehnoloogia või meetmetekompleks, mille käigus peamine tööstuslik heitgaas - CO2 kogutakse kokku ning hoiustatakse erinevail meetoditel eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri. Kuigi tegemist on hetkel küllalt vähelevinud ja reguleerimata valdkonnaga, pannakse CCS-le suuri lootusi. Nii  prognoosib IEA, et CCS hõlmab 19% vajalikest jõupingutustest, et vähendada planeeritavat kasvuhoonegaaside emissiooni poole võrra aastaks 2050. Rahaline mõõt võimalikule turumahule võib Citigroup’i hinnangul aastaks 2020 olla enam kui $50 mld investeeringuid aastas.

CCS lähenemisest räägitakse täna peamiselt suurimate CO2 emiteerijate: fossiilsete kütuse baasil töötavate elektrijaamade, ja muude suurte tööstusettevõtete heitkoguste vähendamisel. CO2 sisestamine maapõue erinevatel eesmärkidel on juba tuttav varasemast minevikust. Nii on näiteks sel moel kasutatud CO2 sisestamist naftamaardlatest täiendava nafta kättesaamiseks. Vajaliku CO2 koguseid on muuhulgas hangitud näiteks kivisöe gasifitseerimise tehastest. Samuti on CCS kasutusel mitmetes maagaasi leiukohtades, kus maagaasi jääkprodukt CO2 eraldatakse ning hoiustatakse maa-alustes veesoontes.

CCS kasutamine elektrijaamade CO2 emissiooni vähendamisel on täna veel üsnagi varases arengujärgus. Esimene kaasaegse CCS elektrijaama pilootprojekt avati Saksamaal selle aasta septembris. IPCC andmetel peaks CCS meetod kaasaegses elektrijaamas suutma vähendada CO2 emissiooni 80-90%. Samas tõstab elektrijaamade heitmekoguste vähendamine CCS abil märkimisväärselt toodetud elektrienergia hinda. IPCC andmetel võib see olla  vahemikus 21-91%, seda juhul kui elektrijaam asub lähedal CO2 hoiustamise kohale.

CCS laiema leviku saavutamiseks on lähiajal vajalik lahendada mitmeid olulisi küsimusi. Nende hulka kuuluvad kindlasti keskkonnamõjude selgitamine erinevate võimalike hoiustamismeetodite puhul, samuti on üks peamisi tegureid tuleviku suhtes kulud võrreldes ülejäänud heitgaaside vähendamise meetoditega. CCS pooldajate hulgas on kivisöerikkad riigid nagu USA, Hiina, Austraalia, kelle jaoks on CCS üks võimalikke mooduseid, kuidas rakendada keskkonnasäästlikumalt oma ulatuslikke kivisöe, kui suurima CO2 emissiooniga fossiilse kütuse, varusid. CCS peamiste vastuargumentide hulgas on hetkel suhteline kulukus, varane arengufaas ja ebakindlus võimalike keskkonnamõjude osas.

Investeerimisvõimalused

Heitgaaside vähendamise erinevate lahenduste ja infrastruktuuridega puutuvad kokku mitmed erinevad sektorid ning erinevate tegevussuundadega ettevõtted. Kuid investori jaoks on probleemiks see, et paljude ettevõtete jaoks on see üks paljudest tegevusvaldkondadest ning puhtalt   heitgaaside ja keskkonnatrendidega seonduvad ärivõimalused on neile väheolulise tähtsusega. Seetõttu on puhtalt selle valdkonna peale panustamine investori jaoks raskendatud.

Siiski on ettevõtteid, kelle kohalolekut ja positsiooni valdkonnas võib pidada märkimisväärseks. Oleme välja toonud meie arvates paremini positsioneeritud nimed eelpoolmainitud teemade suhtes ning usume, et järgnevate aastate jooksul on heitgaaside ning keskkonnatrendidega laiemalt seonduvad ärivõimalused mitmeile neist saamas oluliseks lisavõimaluseks. Täpsema ülevaate nimetatud ettevõtetest teeme  lugudeseeria viimases osas, kus toome välja ka paremad investeerimisvõimalused.

Elektrienergia infrastruktuurid. Fossiilsed energiaallikad põhjustavad 80% kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmine moodustab 40% energiaga seotud heitgaaside emissioonist. Seetõttu on elektrienergia tootmise infrastruktuurid ning seadmed  ja protsess ise üheks peamiseks valdkonnaks, mis seondub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside vähendamisega. Ettevõtted, kel siin valdkonnas on ette näidata  tugev positsioon on Siemens, General Electric, Alstom,  Shaw Group ning Areva.

Siemens ning General Electric on nimed, mis tuttavad kindlasti igale huvilisele ja seepärast tutvustamist ei vaja.  Alstom on üks juhtivaid nimesid   puhta elektrienergia infrastruktuuride alal. Areva on maailma suurim tuumaelektrijaamade infrastruktuurilahenduste pakkuja (62% käibest). Tuumaenergia kui alternatiiv fossiilsetele energiaallikatele on kindlasti lähiaastatel kasvamas ning lisaks kasvuhoonegaaside vähendamisele on energia julgeolek ning sõltumatus olulisteks märksõnadeks, mis soosivad tuumaenergia osakaalu suurenemist.

CO2 eraldamine ja hoiustamine. CCS lähenemine võib mõjutada paljusid sektoreid, olles nii võimalikuks lahenduseks heitgaaside tekitajaile, kuid samas võimaluseks vastavate infrastruktuuride tootjatele. Ettevõtteid, kes CCS protsessiks vajalike struktuuride rajamisel ja protsessi läbiviimisel  juba täna kaasa löömas, on samas võrdlemisi vähe. Lisaks on ka CCS mitmete elektrienergia infrastruktuuride valmistajate jaoks oluliseks väljakutseks. Nii on General Electric ning Siemens panustanud kivisöe gaasistamise (IGCC) tehnoloogiale, kus CCS oleks üheks lahenduseks kuidas käidelda vabanevat CO2 hulka.  Lisaks IGCC-le on Alstom juurutamas omapoolset lahendust (oxy-fuel combustion) fossiilsetest kütustest soojusenergia tootmisel. Ka siin on CCS üheks peamiseks võimaluseks jääkproduktina  tekkiva CO2 käitlemiseks.

CCS protsess on võimaluseks ka ehitus- ja projekteerimisettevõtetele Shaw Group (USA: SGR)  ja Fluor Corp (USA: FLR). Shaw Group omab kompetentsi puhta kivisöe tehnoloogiate alal, samuti ollakse tegevad metaanivarude kogumisel prügilatest. Fluor Corp omab muude tegevusharude kõrval kompetentsi keemialahuste osas, mida kasutatakse CO2 eraldamisel, sidumisel ja transpordil. Lisaks eelnimetatuile on CCS kombineerituna puhta kivisöe tehnoloogiatega oluliseks võimaluseks veel keemiaettevõtetele, kes pakuvad CCS protsessiks vajalikku hapnikku. Usume, et nende hulgas on paremini positsioneeritud ettevõteteks Air Products & Chemicals (USA: APD), Praxair (USA: PX), Linde AG (Saksamaa: LIN.DE) ja Air Liquide (Prantsusmaa: AI.PA).

Kokkuvõte

Arvestades praegust globaalset majandussurutist, mis vähendamas nii riiklikke kui ka eraettevõtete kulutusi suurtele infrastruktuuriprojektidele, võib öelda, et lähemad paar kvartalit võivad mitmete mainitud ettevõtete aktsiatele kujuneda rasketeks. Kui mõned kuud tagasi keskkonnatrendide teemaga alustasime, olid enamike huvitavamate ettevõtete hinnatasemed kallid. Täna võib aga näha oluliselt madalamaid hinnatasemeid ning paljude ettevõtete aktsiad on juba kajastamas ootusi tugevateks tagasilöökideks kasvumäärades. Seetõttu võiks ilmselt õige pea rääkima hakata pikemas perspektiivis ostukohtade tekkimisest.

Investori seisukohalt peaks seega olema soodne aeg uute sihtide seadmiseks. Seda eesmärki antud lugudeseeria paljuski ka kannab. Milliseid ettevõtteid eelpoolnimetatuist peame kõige perspektiivikaimateks, selles kirjutame lugudeseeria viimases osas.

Vaata ka:
Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus

Kalle Kose
Kristjan Lepik

Linke:

• Energia efektiivsusest - IEA
http://www.iea.org/textbase/papers/2008/En_Efficiency_Indicators.pdf
• CO2 eraldamine ja hoiustamine (CCS) - IPCC
http://www.ipcc.ch/pdf/special-reports/srccs/srccs_wholereport.pdf

Rootsi valitsus teatas 20. oktoobril, et on kokku pannud 1,5 triljoni Rootsi krooni suuruse abipaketi finantssektorile. Rootsi riigi poolt oli tugi oodatud, sest mujal Euroopas olid paljud riigid juba sarnased abipaketid välja kuulutanud ning seega ei saaks ka Rootsi sektorit toeta jätta - üritatakse Euroopas enam-vähem ühist joont hoida. Seega ei saa öelda, et Rootsi pakett oleks viimases hädas tehtud samm, pigem on tegemist preventatsiooniga ning Euroopa tasemega ühtlustamisega.

Kuigi kõik detailid pole veel teada, tundub, et Rootsi on rahuliku lähenemisega ka üsna mõistliku paketi kokku pannud - päris tasuta lõunaga tegu pole (pangad peavad selles osalemiseks tasu maksma), kuid samas kaitseb Rootsi finantssüsteemi päris hästi. Tegu pole ka pankadesse kapitali süstimisega, vaid pankade finantseerimise tagamisega ja stabiilsusfondi loomisega.

Paketi ehk kõige olulisem nüanss on see, et riik on valmis tagama pankade võlakirju ja laene, tähtajaga kuni viis aastat ning see pakkumine kehtib esialgu kuni 30.aprillini 2009.a., kuid peaksin tõenäoliseks, et seda pikendatakse (kui just globaalsetel krediiditurgudel ei toimu ülikiiret paranemist). Selle paketiga liikumine on vabatahtlik, kuid kui pank sellega liitub, siis kehtivad mitmed piirangud - näiteks pangas makstavatele palkadele ja boonustele (kõik nüansid pole veel avalikud).

See on oluline just pankade finantseerimise seisukohast. Swedbank on olnud ka meedias üsna palju ohumärgina kajastatud, kuid oluline on mõista, et isegi kui Baltikumi krediidikahjud lähevad oodatust oluliselt suuremaks 2009. aastal (näiteks 3%), siis ei lööks see Swedbanki ikkagi pikali, sest omakapitali näol on puhver piisav. Kuid võimalik riskikoht seisnes likviidsuses - pank finantseerib ennast peamiselt hoiustajate raha ning võlakirjade emiteerimisega. Ning hoiuste maht on Swedbankis vähenemas (täpsemalt näeme kvartalitulemustest) ning ka võlakirjade emiteerimine oli praegusel närvilisel krediiditurul tuntavalt raskenenud.

Tänaseks on aga nii Balti kui ka Skandinaavia riigid suurendanud hoiuste tagamise piirmäärasid ning nüüd Rootsi abipakett toetab ka võlakirjade emiteerimist. See vähendab oluliselt likviidsusriski ning mõneks ajaks on nüüd Swebanki pealt ilmselt press maas. Eriti oluliseks peaksin Rootsi abipaketti - Swedbank on sellest ilmselt üks suuremaid võitjaid, nüüd neil võimalus võlakirjaturult oluliselt kergemini raha tõsta. Seda just keskpikas perioodis, globaalse turbulentsi järel ei tahtnud investorid pikemat perioodi võtta, kuid riigi toega ollakse selleks ilmselt rohkem valmis.

Meedias on kuulda olnud ka sõnavõtte, et see on suurepärane uudis ka Swedbanki ning SEB Balti klientidele. Ühest küljest uudis seda tõesti on, sest see võtab nii Swedbanki kui SEB (kui Skandinaavia pankade) suhtes pinget maha. Kuid hoopis teine küsimus on see, kui palju sellest mõjust Eestisse jõuab. Esiteks on SEB ja Swedbank Baltikumis jätkuvalt tütarettevõtted, mitte filiaalid. Ehk siis Rootsi üksus ei taga Balti üksusi (Nordea ja Sampo on näiteks filiaalid). Ning teiseks - kuigi kapitaliga läheb nendel pankadel ilmselt kergemaks ning kapitali hind tuleb ilmselt allapoole, siis ei ole sugugi kindel, et see mõju peaks Baltikumi jõudma. Nii SEB kui Swedbank on rääkinud laenumahu nullkasvust aastal 2009, see ju sisuliselt tähendaks, et Rootsist ei anta enam uut raha peale - laenata saab ainult seda, mida teised kliendid tagasi maksavad. Seega Eesti majanduse jaoks ei pruugi Rootsi abipakett eriti mõju omada.

Kuid vähemalt Skandinaavia pankade seljatagune on pärast riiklikke abipakette tuntavalt kindlam - riigid on selgelt märku andmas, et finantssektor on majanduse jaoks sedavõrd tähtis, et kaitstakse riigi poolt ära.

Kristjan Lepik

Kliima soojenemine on viimastel aastatel kogunud järjest rohkem tähelepanu. Põhjust selleks on andnud erinevad muutused ja nähtused keskkonnas, mille olemasolu on raske eitada. Suur osa teadlastest on arvamusel, et kliima soojenemine toimub ning jätkub sel sajandil edasi. Hoopis teine küsimus on see, kas see on põhjustatud inimtegevusest? Siin on ka oponente, päris mitmed teadlased on arvamusel, et see on lihtsalt planeedil Maa toimuv tavapärane muutus, kus inimese roll on väike. Igatahes on kliima soojenemine viimastel aastakümnetel leidnud kinnitust paljude teadusuuringute poolt. Üheks peamiseks põhjuseks sellele on toodud just kasvuhoonegaaside (CO2) kuhjumist atmosfääris.

Sissejuhatus

Uurimisühenduse The Global Carbon Project poolt koostatud aruande kohaselt kasvas CO2 tase aastate 2000 – 2007 jooksul 3,5% aastas. See on kiirem kasv kui nägi ette Rahvusvahelise Kliimateadlaste Paneeli (IPCC) prognoos halvima stsenaariumi järgi. Seega on põhjust arvata, et praeguste arengute jätkudes võivad aastakümnete pärast olla tagajärjed tõsisemad kui hetkel karta osatakse. Vaidlused kliimamuutuste ja inimtegevuse seoste üle jäävad kestma ilmselt ka edaspidi, kuid fakt on see, et arenenud riikide tähelepanu ja püüdlused õhusaaste vähendamise suunas on pidevalt suurenenud. Juba täna on tegemist kiirelt kasvava valdkonnaga, mis loomas uusi võimalusi erinevatele ettevõtetele ning seeläbi ka investoritele. 
Olulisemad suuremad investeerimisvaldkonnad õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus ning õhusaaste vähendamisega seotud tooted, teenused ning infrastruktuurid. Käesolevas loos vaatame lähemalt heitmekaubandusega seonduvat, järgmises osas aga käsitleme õhusaaste vähendamisega seotud infrastruktuuride teemat. Keskkonnatrendide lugudeseeria iga kolme alateema kohta (kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid, vesi ja veeressursid, puhas energia) on kavas kaks lugu. Investeerimisvõimalusi kokkuvõttev lugu on plaanis viimasena, seal vaatame ka lähemalt võimalikke investeerimisideid.

Heitmekaubandus

Võitlemaks kliimamuutuste võimalike tagajärgedega on rahvusvahelisel tasandil kasutusele võetud rida meetmeid, mille põhialuseks on 1992. aastal vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon. Selle täpsustav dokument, Kyoto protokoll, jõustus aastal 2005 ning sellega sätestatud riiklikud kohustused heitmegaaside vähendamiseks panid aluse laiemale rahvusvahelisele koostööle.

Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemisskeem (The EU Emissions Trading Scheme - ETS) toimis juba varem, kuid Kyoto  protokolliga kaasnesid kauplemisskeemi sellised lisavõimalused nagu rahvusvaheline heitmekaubandus (International Emissions Trading, IET), ühisrakendus (Joint Implementation, JI) ja puhta arengu mehhanism (Clean Development Mechanism, CDM). Kui ETS on keskendunud peamiselt suurte energiamahukate käitiste heitmekoguste reguleerimiseks ja vähendamiseks, siis ühisrakendus kujutab sisuliselt võimalust ETS-s mitteosalevates riikides teostatavate taastuvenergia jt. puhta arengu projektide eest saavutada lisakvoote.

EL kauplemisskeem on hetkel ka suurim saastekvootide turg. Lisaks Kyoto protokolli abil loodud rahvusvahelisele heitmekaubandusele on toimimas ka mitmed siseriiklikud heitmekaubandussüsteemid. Nii on USA, kes Kyoto protokolliga seni liitunud ei ole, kasutanud heitmekaubandust väävli- ja lämmastik-oksiidide heitkoguste vähendmiseks. Oma rahvuslikud skeemid on Ühendkuningriikides, Austraalias, Jaapanis.

Heitmekaubanduse kui heitkoguste (kasvuhoonegaaside) vähendamise mehhanismi põhialuseks on regulatsioon, mille kohaselt kehtestatakse riiklikul või rahvusvahelisel tasandil heitmekaubanduses osalevatele ettevõtetele heitkoguste piirmäärad. Piirmäärad, mis on väljendatud saastekvootidega, määravad ära igale heitgaase tekitavale üksusele (käitisele) lubatud aastase kasvuhoonegaaside heitkoguse. Kyoto protokolli raames on iga liitunud riik andnud nõusoleku 2012. aasta lõpuks vähendada oma heitkoguseid 5% võrreldes 1990. aasta tasemetega. Heitmekaubandussüsteemi raames on väljastatud kvootide arv piiratud ning seeläbi on võimalik reguleerida heitkoguseid vastavalt seatud eesmärkidele.

Iga Kyoto protokolliga liitunud riik on seega sunnitud oma ettevõtetele jaotama sellise hulga saastekvoote, mis tagaks järkjärgulise saastemahtude vähenemise. Ettevõtted on kohustatud ise arvet pidama oma saastemahtude üle ning tagama vastavalt emiteeritud heitkogustele vastava arvu kvootide olemasolu. Ettevõtetel, kes oma heitkogustega neile jaotatud kvootide piiresse ei mahu, on sisuliselt kaks võimalust: 1) muuta oma tegevust selliselt, et väheneks väljastatav heitkogus; või 2) osta juurde lisakvoote vastavalt väljastatud heitkogustele.

Kusjuures kvootide müüjaks saavad olla ettevõtted, kelle saastemahud on omatavate kvootide hulgaga võrreldes väiksemad. Samuti on ettevõtetel võimalik lisakvoote hankida läbi taastuvenergia ja muude nö puhta arengu projektide. Ettevõtted, kelle jaoks on lisakvootide hankimine teistelt ettevõtetelt odavam kui oma heitkoguste vähendamiseks vajalikud investeeringud, saavad vajalikke kvoote soetada heitmekaubanduse mehhanismi  vahendusel.
Ühelt poolt loob selline korraldus vajaduse ettevõtetel omavahel saastekvoote vahetada, teisalt soosib aga heitkoguste vähendamisega tegelema neid, kelle jaoks on see kõige odavam. Teisisõnu peaks kogusummas olema tagatud heitkoguste vähendamiseks tehtavate investeeringute efektiivsus.


Turu mahud

Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile  efektiivselt juhtida investeeringuid oma saaste vähendamiseks, teisalt aga on peamise reguleerimisobjekti – CO2 näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Suurima kauplemiskeskkonnana hõlmab Euroopa kauplemisskeem ligi 12 000-le energia ning tööstussektori käitisele väljastatud kvoote 2,2 mld tonnile CO2-le. CO2 kvootidega kauplemise mahud on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Kui 2005. aastal oli CO2 kvootide globaalne rahaline kauplemismaht $10,9 mld ning ühikuline maht 718 mln tonni, siis 2006. aastal vastavalt $31,2 mld ning 1745 milj tonni ning 2007. aastal juba $64 mld ja 2983 milj tonni.

Käesoleva aasta kuue kuu kauplemismahud olid vastavalt $59 mld ning 1800 milj tonni, seega on kauplemise rahalised mahud aasta esimeses pooles, aasta tagusega võrreldes, kasvanud pea kaks korda. Oluliseks põhjuseks siin on olnud kvootide keskmise kauplemishinna märkismiväärne tõus – kui selle aasta esimesel  poolel oli keskmiseks kvoodi hinaks $32 tonni CO2 kohta, siis aasta tagasi oli keskmine hind $21. Kauplemismahust 70% toimus EL kauplemisskeemi kaudu, samal ajal kui aasta tagasi oli EL kauplemisskeemi osakaal veel 64%. Vaatamata Euroopa domineerimisele, kasvasid mahud ka muudes piirkondades läbi puhta arengu mehhanismi (CDM) märkimisväärselt (tehingute rahalise väärtuse kasv 27%, kvootide hulga kasv 20%).

Nimetatud mahud sisaldavad nii spot tehingute, futuuride kui optsioonide kauplemismahte. Maailmapanga andmetel on enamiku mahust hõlmamas futuuritehingud, optsioonide osakaal jääb ligi 2-3% juurde kogu kauplemisaktiivsusest. Spot turu osakaal on samuti väga väike - Maailmapanga hinnagute järgi u 2% väljastatud kvootide kogumahust ning vähem kui 1% kauplemise rahalisest käibest. Futuuride domineerimise üheks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et EU kauplemisskeemi raames kohustuvad skeemis osalevad käitised tõendama heitkoguste vastavust piirkogustele kindlal tähtajal, s.o. aasta lõpus. See tingib kvootide nõudluses väga suure sessoonsuse. Lisaks on CO2 kvootidel kui alusvaral tavapärane muudele toorainetele iseloomulik füüsiline nõudlus küllalt madal. Seetõttu on ka spot turu osakaal kogu mahust väga väike.

 
Heitmekaubanduse tulevik

EL kauplemisskeem on maailmas suurim, aktiivseim ning kiirelt kasvavate mahtudega. EL kauplemisskeemi esimese etapi kestuseks oli aastad 2005 – 2007, teise etapi  kestuseks on 2008 – 2012, millele järgneb kolmas etapp. Teise etapi jooksul on laienemas CO2 emissiooni piiramismeetmete spekter: puhta arengu mehhanismi kaudu (CDM) hangitavate vähenduskvootide (ERU ja CER) ulatuslikum kaasamine kauplemisskeemi, lennuliikluse kaasamine alates aastast 2010, samuti kolme EL-i välise riigi (Norra, Island, Lichtenstein) liitumine skeemiga. Kolmas etapp peaks kavade kohaselt kauplemisskeemi kaasama kõikide kasvuhoonegaaside emiteerijad kõikides olulisimates sektorites.

EL kauplemisskeem on seni kõige edukamalt toimiv heitkoguste vähenduse meede ning eeskujuks kõikidele teistele ülejäänud samaväärsetele algatustele. Mis puudutab edasist kauplemisaktiivsuse ning  mahtude kasvu, siis on mahtude oluliseks kasvuks vajalik, et skeemis osalejatel tekiks suurem vajadus kvootide soetamise järgi. See tingiks ka spot turu elavnemise ning ühtlasi kogu turu likviiduse paranemise. Kauplemise aktiivsust on oluliselt mõjutamas vabanevad kvoodid, millega saab edaspidi kaubelda börsi vahendusel.   

Stimuleerimaks suuremaid investeeringuid saaste vähendamisse ning alternatiivenergia tootmisse, mis omakorda vabastaks kvoote, mida käitised saavad kauplemise käigus müüa, oleks EL kauplemisskeemis osalevatele ettevõtetele vajalik ka suurem kindlus, millistel alustel toimub kvootide allokatsioon järgmises etapis. Euroopa Komisjoni tellimusel ning McKinsey poolt läbi viidud uurimusküsitlus näitas, et EL kauplemisskeemis osalejate arvates on likviidsuse tõstmise suhtes üheks kõige kriitilisemat teguriks just edasine kindlus.

Arvestades nö alusvara e. väljastatud saastekvootide koguväärtust, on kauplemismahud seni olnud küllaltki väikesed. 2007. aastal kaubeldi EL kauplemisskeemi vahendusel 2061 milj  tonni ulatuses CO2 kvoote, see on 1,0  korda kogu alusvara väärtust. Morgan Stanley võrdluse kohaselt on CO2 kvootide kui kauplemisinstrumentide füüsilise alusvara koguväärtus (EL kauplemisskeemi raames väljastatud kvootide rahaline kogumaht) oluliselt suurem kui näiteks mitmetel pehmete toorainete esindajatel - maisil, sojaubadel, nisul või kaeral.

Samal ajal on nimetatud pehmete toorainete kauplemisaktiivsus arvestatuna alusvara aastast koguväärtust (aastase saagi koguväärtus) kordades suurem. Nii on nimetatud toorainete puhul aastased kauplemismahud 11-27 korda saagi koguväärtusest. Pikemas perspektiivis peaks Morgan Stanley hinnangul ka CO2 kvootide kauplemine teiste tooraineturgude eeskujul lähenema mahtudele, mis ületab mitmeid kordi alusvara koguväärtust.

Oluline on heitmekaubanduse kui investeerimisvõimaluse seisukohast ka see, milliseks kujunevad teemaga seonduvad arengud USAs. USA on praegu ainuke arenenud riik, kes ei ole liitunud Kyoto protokolliga, olles ise samas suurim kasvuhoonegaaside tootja. Sarnaselt EL kauplemisskeemile on USAs edukalt kasutusel kauplemisskeem SO2 heitkoguste piiramiseks, samuti on olemas mitmeid algatusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks regionaalsel tasandil. Mõlemad USA presidendikandidaadid on väljendanud vajadust keskkonnateemade suhtes otsustavamalt tegutseda ning mitmetel hinnangutel võib suure tõenäosusega oodata ka USAs EL kauplemisskeemi sarnast keskkonda lähema kolme-nelja aasta jooksul.    

Heitmekaubandus on seni olnud peamine laiema kandepinnaga õhusaaste vähendamise mehhanism. Samas on praegusel regionaalsel kujul lahendus siiski poolik. Terve hulk olulise saastemahuga riike on jätkuvalt tegutsemas endisel moel ja asja keerukus seisneb ka selles, et suurel määral on tegu arenevate riikidega. Hiina, India ja ülejäänud Aasia arenevad riigid on ilmselt edaspidi üheks võtmeküsimuseks nii heitmekaubanduse efektiivsuse kui ka aktiivsuse ning mahtude arengus. Kuigi poliitiliselt oleks see ilmselt seotud suurte jõupingutustega, on arvestatava tõenäosusega aja jooksul globaalse kauplemissüsteem ka kujunemas.

Kes on võitjad, kes kaotajad

Puhtam keskkond ning efektiivsem tootmine läbi kasvuhoonegaaside tõhusama reguleerimise on pikemas perspektiivis mõistagi kasuks kogu ühiskonnale. Samas on terve rida sektoreid ja ettevõtteid, kelle jaoks kvootide hankimine ja/või saaste vähendamine on oluliseks lisakuluks, mida tuleb arvesse võtta kõikide otsuste tegemisel.  Märkimisväärsed lisakulud on tabamas ka kõiki neid uusi ettevõtteid, sektoreid ja piirkondi, mis veel ei osale kohustuslikes saastevähenduse programmides, kuid on lisandumas sinna mõne aja pärast. Kas neid nimetada keskkonnatrendide kontekstis kaotajateks, on vaieldav, küll aga peaks iga investor olema teadlik selliste lisakulude tekkevõimalustest.

Rääkides aga sellest, kes võiks olla potentsiaalsed kasusaajad kasvuhoonegaaside ja CO2 reguleerimisel, siis käesoleva teema -  heitmekaubanduse - kontekstis on nendeks eelkõige ettevõtted, kelle vahendusel saab teoks heitmekaubandus. Nendeks on siis spetsiliseerunud kauplemisbörsid ja -platvormid, aga ka vastavate konsultatsiooniteenuste pakkujad. Et heitmekaubanuds oma praegusel kujul on võrdlemisi uus sektor, siis ei ole kauplemisteenuste pakkujate turul veel suuri septsialiseerunud tegijaid. Peamine ja juhtpositsiooni omav ettevõte siin on Londonis noteeritud Climate Exchange plc.

Kokkuvõte

Kauplemisaktiivsus on teatavasti vesi vahendajate veskile. Seepärast on põhjust oodata seoses heitkogustega kauplemise mahtude jätkuva kasvuga, edukamate vahendusettevõtete jaoks soodsat nõudluskeskkonda. Mõistagi on turg avatud konkurentsiks ja kindlasti leidub ka heitmekaubanduse vahendajate hulgas edukamaid ja vähem edukaid ettevõtteid. Usume, et edukaimatel heitmekaubanduse vahendajatel on head väljavaated keskkonnatrendidega kaasnevatest võimalustest osa saada. Millised võiksid aga olla paremini positsioneeritud ettevõtted, seda vaatame lugudeseeria kokkuvõttes. 

Kalle Kose
Kristjan Lepik

Linke:
• IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) Fourth Assessment Report
http://www.ipcc.ch/pdf/assessment-report/ar4/syr/ar4_syr.pdf
• EIA (Energy Information Administration)-  International Energy Outlook 2008
 http://www.eia.doe.gov/oiaf/ieo/
• EIA - Greenhouse Gases, Climate Change, and Energy
http://www.eia.doe.gov/bookshelf/brochures/greenhouse/greenhouse.pdf
• World Bank State and Trends of the carbon mkt 2008
http://siteresources.worldbank.org/NEWS/Resources/State&Trendsformatted06May10pm.pdf
• STERN REVIEW: The Economics of Climate Change Executive Summary
http://news.bbc.co.uk/2/shared/bsp/hi/pdfs/30_10_06_exec_sum.pdf

Hullud ajad maailma börsidel - langus on viimasel olnud järsk üle maailma ning see on nii investorite kui kauplejate jaoks börsidel navigeerimise keerulisemaks teinud. Nähtavus on halvenenud ning keerulistel aegadel on otsused väga olulised.

Kas aktsiaid või võlakirjad? Või üldse ainult hoiused? Arenevad turud või arenenenud turud? Kas portfellis peaks olema ka kuld, nafta või teraviljad? Millal võiks globaalsed aktsiaturud põhja saavutada? Vaatame olulisi sündmusi maailma börsidel ning ka seda, millised võiksid olla head rahapaigutused keerulistel aegadel.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Investeerimine
Aeg: Teisipäev, 14. oktoober, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Täpsem info ja registreerumine siin

Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Arvame, et sellega kaasneb ka investeerimisvõimalusi, seetõttu võtsime ette põhjaliku töö ning tutvustame teile sellealaseid võimalusi pikemas lugudeseerias.

Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada?

Sissejuhatus

Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal „Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?” Meie arvame, et üks nendest suurtest trendidest võibki just olla kliimamuutustega kaasnev investeerimine. See sektor on investeerimise mõttes veel üsna varajases faasis, kuid selles võibki peituda võimalus. Kui liustikuid Alpides ja jää poolustel järjest kiiremini sulab ja on igapäevaselt massimeedia tähelepanu keskpunktis, on investeerimiseks ehk juba hilja.

Oleme Tark Investori meeskonnaga põhjalikult  uurinud keskkonnateemalist investeerimisvaldkonda  ning alates tänasest toome kaevamistöö tulemused ka tarkinvestor.ee lugejateni. Kuna tegemist on mahuka ning mitmeid valdkondi ühendava käsitlusega, on teemaga seotuid ettevõtteid vägagi palju. Kuid on mitmeid põhjuseid, mis valikusõela tihedana hoidsid. Järgneva paari nädala jooksul toomegi vastavas lugudeseerias välja selle, mis silma jäi ning millised võiksid olla investeerimisvõimalused nimetatud trendidesse.

Keskkonnatrendid

Kui inimkonna varasematel  arenguperioodidel oli loodusressursside ohverdamine ühiskonna heaolu nimel loomulik ja iseenesestmõistetav, siis kaasaegses ühiskonnas mängib järjest suuremat rolli tähelepanu pööramine keskkonna tasakaalule. Kas tähelepanu jagub piisaval tasemel või ei, on kindlasti jätkuvate vaidluste teema. Samuti on jätkuvalt arutelude teemaks,  milline on inimese osa maakera kliima muutumisel ning millised võiksid olla kõige efektiivsemad meetmed võimalike kliimamuutuste ärahoidmiseks või leevendamiseks.

Siiski on nii teadlaste kui muude ekspertide hulgas üha suurenemas konsensus, et globaalne kliimasoojenemine on ilmne ja jätkuv ning viimaste kümnendite soojenemise puhul on suure tõenäosusega inimtegevus mängimas olulist rolli. Üha enam on ka põhjust rääkida keskkonnatrendide kahjulikust mõjust inimeste heaolule. Täna on keeruline luua ühest vahendit, mis hoiaks maailma tulevaste põlvede jaoks elamisväärsena. Küll aga võib uskuda, et jõupingutused olukorra parandamiseks nii valitsus- kui eratasandil on alles hoogu kogumas.

Viimase saja aasta jooksul kuni aastani 2005 on keskmine temperatuur maapinnal  tõusnud 0,74 +/- 0,18°C. Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) väidab, et suur osa sellest on tingitud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvust atmosfääris. Kuigi paljudele IPCC seisukohtadele leidub mitmeid vastaseid, on valdav enamus teemaga seotud teadusringkondi IPCC põhiseisukohti tunnustanud. IPCC poolt summeeritud erinevate kliimamudelite järgi on mitmete erinevate stsenaariumite korral tõenäoline, et käesoleva sajandi jooksul võib keskmine temperatuur soojeneda 1,1 – 6,4°C võrra.

Kui üks põhilisi teaduslikke lahkarvamusi puudutab just soojenemise edasist võimalikku ulatust, siis tänane reaalsus on see, et kliima soojenemine on juba praegu näitamas tõsiseid tagajärgi. Selgelt on ilmnemas liustike ning polaaralade sulamine, sellest tulenev ookeanide veetaseme ning temperatuuri tõus, muutused sademete trendides (üleujutused, põuad) ja tuule käitumises (intensiivsemad troopilised tsüklonid) ning äärmuslike ilmastikunähtuste kasv üleüldiselt. Lisaks on eelnevast tulenevalt ilmnemas rida kaudseid mõjusid, kus olulisemate hulgas on põllumajandusliku saagikuse muutused ning muutused taime- ja loomaliikide levikus ning arvukuses.

Kliimamuutuste vastu võitlemine ning keskkonna trendidega arvestamine on kahtlemata kulukas. Samas on selge, et viivitamine või probleemide ignoreerimine on kindlasti oluliselt kulukam (Stern Review jt.).   Nordhausi ja Boyeri kliimamudel RICE (Regional Integrated Model of Climate and the Economy) sedatab, et kliima soojenemine 2,5°C võrra tooks kaasa täeindavaid lisakulusid 1,5 % ulatuses globaalsest SKP-st. Kliimamuutuste mõjud varieeruvad piirkonniti oluliselt. Võimalik majanduslik kahju ja kulu sõltub samuti riikide elatustasemest. RICE mudeli järgi oleksid suurimad kannatajad peamiselt arenevad riigid. Kuid oluline on negatiivne mõju on ka OECD riikide jaoks.

Kindlasti on olemas hulk hinnanguid ja uurimusi, mis eeltoodud prognoosidest erinevad, kuid suurusjärk peaks andma ettekujutuse mastaapidest, mis keskkonnatrendide reguleerimise vajadustega seonduvad. Neil, kes kahtlevad inimkonna tegevuse juhtrollis kliimamuutuste kujunemisel, tasub meenutada tõsiasja, et globaalne tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning nende vastu võitlemine on juba tänaseks tekitanud võimsaid nõudlustrende.  Investori ülesanne ning võimalus on neid trende märgata ja püüda neist osa saada.

Võimalikud investeerimissuunad

Oleme erinevaid keskkonnaga seonduvaid investeerimisvõimalusi koondades teinud jaotuse, mille kohaselt käsitleme eraldi suundadena:

1)  Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid;
2)  Vesi ja veeressursid;
3)  Puhas energia

Siia juurde saaks tuua veel täiendavaid teemasid, mis vähem või rohkem valdkonnaga seotud, kuid oleme võtnud nõuks keskenduda eelkõige ülalnimetatuile, kuna peame investori jaoks neid kõige olulisemateks. Ka valitud kolme suuna lõikes on keskkonnatrendidega kokkupuutuvate ettevõtete spekter vägagi ulatuslik. Selle tingib muuhulgas asjaolu, et paljude ettevõtete jaoks on kliima- ja muude keskkonnaprobleemidega tegelemine üheks kõrvaltegevusharuks. See on omakorda probleemiks – kui soovid panustada just kliimaga seotud muudatuste peale, siis muud tegevusharud hajutavad seda võimalust.

Kõigi kolme suuna puhul võib kliimasoojenemist pidada läbivaks teemaks ehk vähemal või rohkemal määral haakub see nii vee- kui energiaprobleemidega. Vaatamegi veidi täpsemalt neid kolme eraldiseisvat gruppi ning võimalikke seonduvaid investeerimissuundi. Edaspidi käsitleme erinevaid teemasid lugudeseerias eraldi osadena, kus jõuame juba süviti nüanssides kaevamiseni.

1. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid

Kliima soojenemine viimastel aastakümnetel on leidnud kinnitust paljude uuringute poolt ning üheks peamiseks põhjuseks on sellele toodud kasvuhoonegaaside kuhjumine atmosfääris. Olgu siin tegemist inimese otsese süüga või mitte, fakt on see, et arenenud riikide tähelepanu ja püüdlused õhusaaste vähendamise suunas on loonud uued võimalused erinevaile ettevõtetele ning seeläbi ka investoritele. Olulisimateks suuremateks investeerimisvaldkondadeks õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus  (emissions trading) ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuri ning seadmete pakkujad.

Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida oma saastevähendamise investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti – CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Maailmas üha laiemat kandepinda koguvad kohustuslikud saastekvootide kauplemissüsteemid on ilmselt CO2 kauplemismahte kiirelt kasvatamas, seda kinnitab muuseas ka viimaste aastate praktika.

Surve regulatiivsete meetmete abil õhusaaste vähendamiseks on paljudele ettevõttele seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Olgu siin tegemist erinevate energiatootjate, või lihtsalt tööstusettevõtetega – õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele ja infrastruktuurile on loomas võimalusi ettevõtetele, kes vastavaid lahendusi ja seadmeid pakuvad. Kui täna on see turg veel küllaltki killustunud ja leidub vähe spetsialiseerunud ning edukaid ettevõtteid, siis kahtlemata on investeerimisvajadus heitmete vähendamiseks kiirelt kasvamas. Usume, et see paneb tugeva aluse vastavale nõudlustrendile.

2. Vesi ja veeressursid

Kui muude loodusressursside kõrval võib tunduda, et maailma veevarud on ammendamatud, siis puhta vee varude kohta seda kindlasti öelda ei saa. Meid ümbritsevatele puhta vee varudele on otseselt või kaudselt väga tugevat mõju avaldamas kliimaga seonduvad tegurid. Sagenevad looduskatastroofid, muutused sademete hulgas, üleujutused ning põuad, on saamas üha teravamaks probleemiks, mida suure tõenäosusega võib olulisel määral seostada just kliimamuutusega. Veeressursside kättesaadavusele on negatiivset mõju avaldamas ka rahvastiku kiire juurdekasv paljudes arenevates riikides.

Samuti on arenevate riikide  kiirest arengust tingitud vee tööstusliku kasutamise ulatuslik kasv ning sellest tulenev veevarude saaste. Siin on “heaks” näiteks just Hiina – majanduskasv riigis on küll jätkuvalt kiire, kuid keskkonnaga seonduvatele probleemidele ei kulutata veel piisavalt tähelepanu. See on tekitanud kohati väga tugeva saastamise ning puhta vee nappuse. Seda ratast kiiresti tagasi pöörata on  ilmselt võimatu.
 
Vee nõudluse kasv tööstuses, põllumajanduses või joogiveena on mitmete majanduslike tegevusharude aluseks. Nii on üha enam tähtsust kogumas vee magestamine (desalination) piirkondades, kus mageveevarud on napid. Lisaks on olulisteks veega seonduvaks valdkondadeks vee puhastusseadmed ja infrastruktuur ning veeteenused. Usume, et suurenev tähelepanu keskkonna teemadele ning arenevate riikide kiire kasv on ka erinevaid veega seonduvaid arenguid järgnevate aastate jooksul väga soodsalt mõjutamas. Seepärast usume, et ettevõtted, kel valdkonnas tugev positsioon, võiks pakkuda investorile head võimalust pikaajalisest trendist osa saamisel.

3. Puhas energia

Fossiilsete energiaallikate  (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.) võimalikust mõjust kliima soojenemisele on räägitud juba aastaid. Viimasel ajal kiirelt kallinenud energiahindade toel on lisaks heitmeprobleemidele energia aruteludes lisandunud ka fossiilsete energiaallikate piiratuse küsimus. Kolmanda olulise momendina on energia puhul hiljutised geopoliitilised sündmused suurendanud arenenud riikide vajadust energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin “puhas energia” on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine. Lisaks tavapärastele alternatiivenergia võimalustele nagu päikese-, vee- või tuuleenergia, sisaldab puhta energia kontseptsioon ka väheste heitkogustega energiatootmist fossiilsete kütuste abil.

Puhta energiaga seonduvatest investeerimisvõimalustest on juba mitmeid aastaid kiiret arengut näidanud päikeseenergia seadmete tootjad, veidi vähem on ennast märku andnud tuule ja muude looduslike alternatiividega seonduvad valdkonnad. Kombineerides fossiilsete energiavarude piiratuse vajadusega suurendada oluliste riikide (USA jne.) energeetilist sõltumatust ning lisades siia veel surve heitkoguste vähendamiseks, saame väga tugeva fundamentaalse aluse puhta energia valdkonna arenguteks. Ja kuigi viimastel aastatel on liikumised sektoris olnud vägagi volatiilsed ning ilmselt ei ole ka lähiajal oodata selles osas muutusi, usume, et lähiaastate lõikes on tegemist ühe suurimat kasvupotentsiaali omava sektoriga.

Kokkuvõte

Inimese elukvaliteeti üle kogu maailma mõjutavad muuhulgas mitmesugused keskkonnatrendid. Suurenev globaalne vajadus erinevate keskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks on üha enam survestamas arenenud riike. Teatud mõttes on kliima  nagu haigus – tihti  ei viitsita  arsti juurde minna enne kui tervis juba tugevalt olemist segab. Seega muutub ka kliima puhul teema üha akutaalsemaks, kuna kliimamuutused puudutavad üha suuremat hulka inimesi.

Juba lähiaastatel on vajadus märkimisväärselt suurendada investeeringuid heaolu säilitamise ja kasvu tagamiseks. Mitmesugused meetmed ja arengud nii rahvusvaheliselt valitsuste tasandil kui ka eratasandil annavad põhjust oodata, et vastavad kulutused on oluliselt suurenemas. Investeerimisvõimalusi tekib aga alati seal, kuhu liiguvad suured rahavood. Seetõttu on põhjust uskuda, et keskkonnaga seonduvad trendid kujunevad nii lähiaastatel kui ka edaspidi investeerimise seisukohalt võimalusterohketeks.

Usume, et pikaajalise vaatega investori jaoks väärib selliste trendide jälgimine kindlasti tähelepanu. Paljud teemaga seonduvad tegevusharud ja võimalikud valdkonnad on täna üsna varases arengujärgus. Mis omakorda teeb  võitjate leidmise ning neile panustamise keeruliseks. Sellises olukorras on üheks väheseks mõistlikuks võimaluseks hajutada panused mitmete erinevate suundade ning ettevõtete vahel. Seetõttu võtsimegi ette põhjaliku lugudeseeria kirjutamise - nii aitame investoril suure hulga eeltööd ära teha. Lugudeseeria järgnevates osades käsitleme ülaltoodud erinevaid valdkondi lähemalt ning esitame ka võimalikud investeerimisideed.

Vaata ka:
Foorum: Kliima soojenemine ja investeerimine

Kalle Kose
Kristjan Lepik

Eesti majanduses ja Tallinna Börsil on ajad muutumas keerulisemaks - majandus jahtub kiires tempos ning paljusid vaevab küsimus: "Kui hulluks olukord veel läheb?"

Vaatame seminaril täpsemalt Eesti majanduse hetkeseisu ning järgmiste aastate perspektiive, käime välja ka oma prognoosi. Toome välja, mis majanduse raskused põhjustanud ning mis võiks majanduse uuesti kasvule viia.

Kuna aktsiaturg on väga tugevas sõltuvuses majanduse tervisest, siis vaatame ka Tallinna Börsi aktsiate võimalikku liikumist lähiaastatel ning räägime huvitavamatest investeerimisvõimalustest.

Tase: Algajad
Teema: Investeerimine
Aeg: Teisipäev, 7. oktoober, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Seminari viib läbi Kristjan Lepik

Täpsem info ja registreerumine siin.

Research in Motion'i (RIMM) aktsiahinna suhtes oleme alates kevadest skeptiliselt olnud. Aktsia kukkus tulemuste peale -25%, vaatame täpsemalt põhjuseid ning edasisi võimalikke stsenaariumeid.

USA turgudel ja kogu maailma majanduses on käimas sündmused, mida veel pool aastat tagasi võis pidada pessimistlikemate stsenaariumite hulka kuuluvaiks. Lisaks finantskriisiga lähemalt seotud ettevõtetele on üha enam neid, kes on raskustes majanduskeskkonna jahenemisest tulenevate mõjudega. Eile kvartalitulemused teatanud RIMM’i on siiski seni peetud makrokeskkonnaga suhteliselt hästi toime tulevaks. Ja USA ning Euroopa majanduses toimuvat silmas pidades on ettevõte tõepoolest päris hästi hakkama saanud. Samas on eilsed kvartalitulemused, eriti aga prognoos, viitamas sellele, et tegevuskeskkond on muutumas keerulisemaks. Lisaks makroteguritele on oluliselt tegevust mõjutamas konkurents. Seega võib öelda, et RIMM on kaotamas oma senist hoogu ja liigub meie poolt oodatud suunas.

Lühikese idee tees on pidanud paika

Kui aprillis RIMM’i lühikese ideega välja tulime, uskusime, et turg on ettevõtte kasvupotentsiaali liiga optimistlikult hindamas. Aktsia jätkas aga tõusutrendis ning suve alguses olid hinnatasemed juba päris pöörased. Põhiliste negatiivsete punktidena tõime välja järgmist:

   • käive oluliselt sõltuv ühest geograafilisest piirkonnast ja turusegmendist;
   • prognoos tugineb märkimisväärselt Blackberry 8700 väljavahetustsükli ootustele;
   • surve ASP-le tavatarbija osakaalu suurenemise tõttu;
   • muutused käibe struktuuris lisavad survet marginaalidele;
   • turu ootused kasvu jätkumiseks väga kõrged.

Kui esimeses kolmes punktis toodud võimalikest komistuskividest on seni suudetud mööda minna, siis viimased kaks tegurit on suuresti põhjusteks, miks tänaseks on RIMM suvistest tippudest ligi 50% madalamal. Ja kuigi suuri tagasilööke tulemustes ei ole veel toimunud, on aktsia kiire languse taga olnud just nihe turuosaliste ootustes. Eile teatatud prognoos käesolevaks kvartaliks tõi uueks negatiivseks arenguks ettevõtte langetatud marginaalide ootused. Kiire kasvuga ettevõtte jaoks on marginaalide langemine aga alati väga tundlikuks teemaks ja kõrgete valuatsioonide juures turg seda ei andesta. Aktsia käitumine on seda ka kinnitamas – seega on põhjust öelda, et senine tees on pidanud paika.

Augusti kvartal – mis juhtus?

Kuigi RIMM’i tegemised on jätkuvalt muljetavaldavad, on  turg võtmas ettevaatlikumat hoiakut. Viimased kvartalitulemused ja prognoos on lisamas täiendavaid põhjuseid muretsemiseks. Augusti kvartalis suutis RIMM kasvatada käivet 88% $2,577 mlrd-ni vs konsensuse oodatud $2,595 mlrd. Kasumiks aktsia kohta kujunes $0,86 vs konsensuse ootus $0,87, puhaskasumi kasv eelmise aastaga võrreldes oli 72%. Kliendibaasi kasv 2,6 milj võrra kvartali jooksul oli ootuspärane, samuti oli brutokasumimarginaal 50,7% ootuspärane. Kui vaadata käibe ning kasumi trende, siis näeme, et tempo on selgelt aeglustumas. Samas on konsensuse ootused sellega vähem või rohkem ka arvestamas.

RIMM’i käibeprognoos käesolevaks kvartaliks $2.95-$3.1 mlrd on isegi enam kui konsensuse oodatud $2.94 mlrd. Seega oodatav müügikasv turule veel pettumuseks ei ole. Suurimaks negatiivsuseks on aga RIMM-i  marginaalide ootused käesolevaks kvartaliks. Kui brutokasumi marginaal on olnud viimastel aastatel püsivalt üle 50%, siis novembri kvartaliks prognoositav 47% on selgelt negatiivne areng.

Aprillis kirjutasime oma esialgses teesis:

Nii teenuste kui tarkvara müük on olnud RIMM-i kasumimarginaalidele püsivalt toeks ja brutokasumimarginaal on olnud stabiilselt üle 50%. Samas on brutomarginaal langenud 2006. aasta 55%-lt 51%-ni möödunud kvartalis. Üheks põhjuseks on siin olnud kõrgema kasumlikkusega teenuste osakaalu järkjärguline langus ning madalamate marginaalidega telefonide osakaalu tõus.

Eilsel konverentsil toodi marginaalide languse põhjuseks just madalama kasumlikkusega uusi tooteid. Turu jaoks on aga tegemist vägagi tundliku teemaga. Tihti on kiirete kasvu-story’ide puhul tagasilöökide esimesteks märkideks just marginaalide ära kukkumine – meenutagem näiteks Motorolat. Ja kuigi RIMM’i sõnul on kasumlikkuse langemine pigem ajutine ning põhiliseks põhjuseks uus seniolematu intensiivsusega tootetsükkel, ei saa siin kuidagi eitada, et ruum, nihutamaks kulusid tarbijate kanda, on muutumas konkurentsi tõttu üha ahtamaks.

Turul läheb raskemaks, mis edasi?

Kuigi juhtkonna toon eilsel konverentsil oli vägagi optimistlik, ei ole arengud siiski sellised, mis annaksid põhjust sellist optimismi jagada. Samas ei saaks veel öelda, et RIMM’i story kui nö mo-mo aktsia oleks tänasega ühel pool – ettevõttel on olemas tugev positsioon ning ärimudel, mille kõikumalöömisest mõistagi rääkida veel ei saa. Ettevõttena on RIMM seega endiselt kiire kasvuga turul väga hästi positsioneeritud. Küll on aga konkurents ilmselt jõudnud sellisele tasemele, et  kasvu säilitamise nimel tuleb paratamatult ka kasumlikkust ohverdada.

Edasiste arengute suhtes on aga kindlasti oluline, kas senist kõrgete marginaalidega mudelit suudetakse Apple’i, Nokia, Google’i jt. rünnaku taustal säilitada. Kahtlused selles osas on RIMM’i kõrgeid valuatsioonikordajaid juba märkimisväärselt korrigeerinud. Ja isegi kui praegust käibekasvu suudetakse ka hoida, senikaua kui brutokasumi marginaalid ei taastu 50%+ tasemetele, ei ole põhjust oodata aktsia hinda kauplemas fwd P/E 25-30 tasemetel. Lisades siia juurde potentsiaalsed makrokeskkonnast tulenevad tagasilöögid, oleme jätkuvalt seda meelt, et RIMM’i tulevik saab olema keerulisem. Kuigi hinnatasemed on täna juba märksa madalamad ning idee alustamise hetkest on positsioon ligi 36% plussis, ei näe me põhjust teesi muutmiseks. Seega lühikese vaatega ka jätkame.

Kalle Kose

25. septembril toimub toimub selle sügise teine seminar - Globaalne investeerimisportfell. Selle sügise seminarid moodustavad loogilise jada - seminarid lähevad järjest keerulisemaks ning antud seminar on jätkuks esimesele seminarile. Kui eelmine kord heitsime sissejuhatava pilgu investeerimisele, siis seekord hakkame vaatama seda, kuidas juba detailsemalt tuleks portell kokku panna.

Tänapäeval on investorile väga kergesti kättesaadavad suur enamik maailma börsidest. Kuid millised turud valida? Kas valida fondid või indeksaktsiad? Kuidas moodustada efektiivne portfell? Otsime vastuseid nendele küsimustele ning vaatame detailselt kuidas koostada oma portfell globaalselt.

Kui headel aegadel (2003-2007.a.) tõusid pea kõik aktsiaturud koos, siis olukord maailma börsidel on läinud raskemaks ning väga palju sõltub tulemus ka täpsetest valikutest. Seega teema praegusel hetkel eriti aktuaalne.

Seminar toimub 25. septembril, kell 18.00-20.00, Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Seminarile saab registreeruda siin.

Lehman Brothers esitas esmaspäeval pankrotiavalduse. Turgude jaoks oli see üsna suureks üllatuseks, oodati USA riigi poolt tuge Lehmanile. Kuid seda ei saabunud. Vaatame täpsemalt Lehmani sündmuste käiku ning võimalikke tagamaid.

Eellugu

Hiinlastel on needus "Elagu sa huvitavatel aegadel" (may you live in interesting times). Kohati öeldakse selle ütluse kohta "vanasõna", kuid Hiinas on see kasutusel puhtalt needusena - huvitavad ajad tähendavad enamasti ka probleeme.

Huvitavad ajad on kahtlemata ka maailma börsidel, langus on tabanud pea kõikide riikide aktsiaturge. Keeruline keskkond rahateenimiseks nii investoritele kui ka kauplejatele. See-eest on võimalus otseülekandena näha erakordseid sündmusi. Võib üsna kindel olla, et praegusest ajajärgust kirjutatakse palju raamatuid ning praegust kriisi meenutatakse kindlasti ka kümneid aastaid hiljem.

Täna vaatame erakordset sündmust nädalavahetusest - USA investeerimispank Lehman Brothers (LEH) andis sisse pankrotiavalduse.  Enne veel kui täpselt Lehmani sündmusi vaatame, peaksime pilgu heitma ka eelnevate sündmuste suunas - Bear Stearnsi ning Fannie Mae ja Freddie Maci päästmine.

Bear Stearns, Fannie Mae ja Freddie Mac

Alustada tuleks 2008. aasta kevadest, kui raskustesse sattus investeerimispank Bear Stearns ning FED oli sunnitud korraldama päästeoperatsiooni, mille käigus JP Morgan (JPM) tegi 2 USD hinnaga ülevõtmispakkumise Beari aktsionäridele ning riik andis 29 miljardi dollari ulatuses garantiisid. Kirjutasin sellest täpsemalt siin.

Krediidikriisi järgmine vaatus oli käes selleks sügiseks, mil sain selgeks, et poolriiklikud Fannie Mae (FNM) ja Freddie Mac (FRE) ei saa enam iseseisvalt hakkama. Treasury (sisuliselt USA rahandusministeerium) juhi Hank Paulsoni eest vedamisel organiseeriti nende riigistamine. Maksumaksjale võis kulu olla ca. 200 miljardit dollarit.

Aga kui Bear Stearnsi puhul päästeti kõik võlausaldajad ja ka aktsionäridele jäi veidi, siis Fannie ja Freddie aktsionärid jäävad ilmselt kõigest ilma. Ja lisaks väga oluline nüanss - ka eelisaktsiate (preferred shares) omanikud kannavad kaotusi.

Esimene reaktsioon oli pärast seda uudist 8. septembril (esmaspäev) väga positiivne, kuid nädala jooksul müüdi USA aktsiaturg üsna alla, kuna turg ei oodanud, et USA riigimehed eelisaktsiate omanikele kaitset ei paku. Oluline on see seetõttu, et finantsasutused peavad praegu kapitali kaasama ning eelisaktsiad oleks selleks väga hea vahend. Kuna Fannie ja Freddie eelisaktsiate omanikud kandsid kahju, siis muututi see tõttu väga skeptiliseks ka teiste finantsasutuste eelisaktsiate suhtes ja sulges sisuliselt eelisaktsiad vahendina kapitali kaasamiseks. See oli üks oluline katalüsaator Lehmani probleemide kasvamiseks.

Lehman Brothersi viimased päevad

Lehman Brothers (LEH) on aastal 1850 asutatud investeerimispank. Hoolimata Suure Depressiooni üle elamisest 1930-ndatel aastatel, kujunes praegune kriis nende jaoks liiga raskeks pähkliks. Lehman oli spetsialiseerunud võlakirjadele ning just sellel turul on olnud rasked ajad, lisaks on neil portfellis erinevaid kinnisvaraga seotud väärtpabereid, mille väärtust on täna päris keeruline täpselt hinnata. Lisades juurde veel tõsiasja, et Lehman opereeris väga suure võimendusega (omakapital moodustas alla 5% portfelli mahust), siis oli eksimisruum väga napp ning kui turg usaldust kaotama hakkas, suurenesid mured nagu veerev lumepall. Eelmise nädala lõpuks oli selge, et Lehman iseseisvalt enam hakkama ei saa. Vajadus oli taas riiklikuks päästeoperatsiooniks.

Nädalavahetusel kogunesid USA finantssektori tipud ning hakati otsima lahendust. Lehmani suhtes oli päris mitu ostuhuvilist, Barclays Inglismaalt ning Bank of America USA-st. Kui Bear Stearnsi puhul oli riik valmis tuntavalt õla alla panema, siis Lehmani puhul oli nende seisukoht muutunud. Treasury juht Paulson väljendas järjekindlalt seisukohta, et seekord peavad pankurid ilma riigi rahata hakkama saama.

Sellisel juhul oli risk ostjate jaoks liiga kõrge, sest Lehmani portfelli detailsem analüüs nõudnuks aega ning aega enam ei olnud. Oli selge, et kui nädalavahetuse jooksul tehingut ei tehta, siis on Lehman uue nädala alguses pankrotis - turu usaldus oli kadunud ning suure võimendusega finantssektoris on see määrav. Seda eriti just investeerimispankade puhul, kellel puudub täiendavaks toeks hoiustajate raha nagu seda on kommertspankadel.

USA riigimehed ei paindnud oma seisukohast ning esmaspäevaks oli Lehman sunnitud esitama pankrotiavalduse. Jälle üks suurtest investeerimispankadest kadunud. Graafikult on näha, et pärast börsile tulemist 1994. aastal suudeti väärtust päris palju kasvatada, kuid see kõik kadus vähem kui aastaga.

Mis põhjustas Lehmani hävingu?

Ühest küljest on selgelt süüdi ettevõte ise - liiga suured riskid, omakapitaliga võrreldes oli portfelli maht kasvanud liiga suureks ning ettevõte ei sõltunud ainult endast - raskenenud turuolud surusid ettevõtte nurka. Riskijuhtimise üks möödapääsmatu osa on see, et  portfelli suhtes mängitakse läbi ka mustad stsenaariumid ning ei võeta riske, mille puhul löögi alla võib sattuda kogu ettevõte. Head ajad maailma börsidel (2003-2007.a.) mõjusid uinutavalt ka finantssektorile.

Ka Treasury/FEDi käitumine on muutunud - päästeti ju kevadel kesisemas olukorras olnud Bear Stearns. Lehmani enam samadel tingimustel päästma valmis ei oldud. Paradoksaalne olukord - Bear päästeti seetõttu, et nad olid viletsamad riskijuhtijad ning sattusid probleemidesse varem.

Olen seda meelt, et riik peaks väga ettevaatlikult sekkuma eraettevõtete päästmisesse. Seega Bear Stearnsi päästeoperatsiooni ma väga posiivselt ei suhtnud - eraettevõte teenib tulu kui hästi läheb ning kui tekivad probleemid, katab kulu maksumaksja. FEDi poolt tehtud samm on arusaadav - nad peavad ka finantssüsteemi stabiilsena hoidma.

Võib ka öelda, et finantssüsteemi õigustatud ootus oli selline, et Treasury/FED on siiski ka täna viimases hädas õla alla panemas. Lehmani puhul seda siiski ei juhtunud. Seega pole USA riigimehed suutnud hoida päris ühtset joont oma käitumises ning seetõttu toonud täiendavat finantsstressi. Aktsiad reageerisid esmaspäeval (15. september) sellele uudisele väga valuliselt - Dow Jones indeks kukkus 504 punkti (-4,4%), suurim kukkumine pärast 9/11 terroriakti.

Mis saab edasi?

Minu jaoks oli Treasury/FEDi käitumine nädalavahetusel üllatuseks. Oleks oodanud Lehmani päästmist, kuna Lehmani pankrot ning tema varade müük turule on raske löök niigi väga keerulises seisus olevale finantssektorile. Risk on selles, et doominoklotsidena võivad kukkuda järgmised finantsasutused, sest Lehmani pankrot survestab kogu finantssektorit. Lehmani aktsiate kadumine on üsna ebaoluline - kui esmaspäeval kukkus aktsia 4 USD juurest 0,2 USD juurde, siis kadus turuväärtusena ca. 3 miljardit dollarit. Olulised on võlakirjad - Lehmani kohustused kokku on 600 miljardi dollari juures ning hinnatakse, et võlakirjade eest saab tagasi ca. 60-80% rahast, seega see võib olla ca. 200 miljardi dollari suurune löök.

Tuleb arvestada ka sellega, et võlakirjade puhul on investorid riskikartlikumad kui aktsiate puhul. Praegune kaotus on paljudel juhtudel ootamatu ning loob pinget ka teiste võlakirjade suhtes. Kuna võlakirjainvestoreid on üle maailma, peavad Lehmani tõttu kahju kandma nii Skandinaavia, Lääne-Euroopa kui ka Jaapani pangad. Globaalne finantssüsteem on globaliseerumise tulemusena väga seotud ja sõltuv üle riigipiiride.

Seega on ka arusaadav, miks Lehmani pankrot (mõni ütleks ka "FEDi poolt tooli ära tõmbamine Lehmani alt") tekitas finantsstressi ning aktsiate langust üle maailma. Kuna sellist närvilisust on üsna raske peatada, tekkis ka minul küsimus, kas FED/Treasury saab ikka korralikult aru, millise riski nad selle sammuga võtavad? Jättes turu täitsa ilma toeta, võib olukord kiiresti krahhi mõõtmed võtta. Tahaks loota, et USA riiklikel jõududel on kindel tegevusplaan ning lisaks eeldaks nende kõige tõenäolisemaks käitumise põhjuseks ühte neist järgmistest kolmest stsenaariumist:

1) Esimene variant - Treasury/FED näevad, et neil hakkavad rahalised vahendid lõppema ning nad ei saa enam kõiki hädalisi päästa. Vastasel korral võib suurema päästmisvajaduse puhul vahenditest puudust tulla. Juhul stsenaarium oleks selline, oleks see väga negatiivne nii aktsiaturu kui võlakirjaturu jaoks - olukord hakkab Treasury/FEDi käest libisema.
2) Teine variant on see, et Treasury/FED omavad mingit tegevuskava selleks nädalaks, millega plaanitakse närvilisus maha suruda. Seega võisid nad nädala alguses riskida paanikaga, et nädala jooksul olukorda jälgida ning korraliku eeltöö järel õigeaegselt plaaniga välja tulla. Mis see plaan olla võiks? Raske öelda, kuid tegu võib olla koordineeritud tegevustega. Praeguses olukorras ei päästaks ainult intresside kärpimine 25 baaspunkti suurt midagi. Kuna valimised on tulemas, siis ei saa USA riik närvilisust lubada ning ma paneks sellele variandile päris arvestatava tõenäosuse.
3) Kolmas variant võiks olla see, et USA otsustas Lehmani mitte päästa, kuna see pole kriitiline finantssüsteemi seisukohast. Pigem sihitakse selles suunas, et katta kinni järgmised võimalikud probleemid. Praegu ollakse närvilised kogu finantssektori suhtes, kuid näiteks AIG (AIG), Washington Mutual (WM), Wachovia (WB) on juba üsna kriitilises seisus ning seal aega vähe. Neist kõige kriitilisem on AIG, kus oleks lahendust vaja juba lähipäevadel. WM ja WB puhul aitab lisaks deposiidibaas - hoiuste tagamise seadus on ka USAs ning kui 100 000 USD hoiused on kaitstud, tähendab see, et nende võimalik mõju pole nii suur kui näiteks Lehmani puhul. Üks samm selliste probleemsete "mustade aukude" katmisel juba astuti - Bank of America (BAC) tegi ülevõtmispakkumise Merrill Lynchile (MER). Vastasel korral oleks Merrill ka nädalaga ilmselt pankrotis olnud. Seega suurtest investeerimispankadest on USAs järgi vaid Goldman Sachs (GS) ja Morgan Stanley (MS). Veel aasta tagasi oli neid viis.

Kokkuvõte

Seega mäng käib praegu väga kõrgete panustega ning nädala lõpuks on oluliselt selgem, kas FED/Treasury kontrollivad olukorda või hakkab see neil käest libisema. Eks sellest sõltuvad omakorda ka aktsiahinnad üle maailma. Igatahes on sellises olukorras mõistlik konservatiivsem lähenemine. Praegu on tegemist erakordsete sündmustega, ajaloost sarnaseid olukordi ei leia - seilame tundmatutes vetes. Siiski - kui keegi tahab iga hinnaga praegu müüa oma positsioone, siis ma kannataks veidi - nii kõrge närvilisuse puhul pole suur müük mõistlik, tõenäoliselt pakuvad lähinädalad müügiks paremat võimalust.

Kristjan Lepik

Alustame uue seminarihooajaga ja esimene seminar on sissejuhatav investeerimisse.

Kas üldse investeerida? Kuhu investeerida? Milline varaklass valida - aktsiad, võlakirjad, kinnisvara? Antud seminaril vaatame investeerimise algtõdesid, seminar sobib väga hästi investorile, kes teeb alles esimesi samme investeerimismaailmas.

Tasub ka meeles pidada, et aktsiaturgude langus on investori jaoks loonud palju paremad hinnad investeerimiseks kui aasta tagasi, seega selle sissejuhatava loengu käigus vaatame ka neid võimalusi.

Seminar toimub 18. septembril, kell 18.00-20.00, Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Seminarile saab registreeruda siin.

Sügise saabumisega peaks veidi kasvama ka aktiivsus kinnisvaraturul, vaatame detailsemalt, mis on toimunud elamispindade turul ning millised võiks olla edasised trendid.

Kui 2007. aastal tegime ülevaateid kinnisvaraturult pea igakuiselt, siis 2008. aastal on läinud kõik üsna prognoosi kohaselt ning nii sagedalt pole ülevaateid tarvis. Hinnad vaikselt vajuvad ning statistikas on üllatusi vähe, seega igakuiselt konstanteerida "Turg taas kukkus!!" pole eriti mõtet.

Kuid sügis käes ning vaatame taas üle olukorra Eesti kinnisvaraturul, alustuseks statistika mida me ikka oleme vaadanud - Tallinna korteritehingute keskmine hind ning eraisikute ja firmade kinnisvaraostude mahud.

Tallinna korterihinnad

Kui Eesti kinnisvaraturu tipuks võib lugeda 2007. aasta algust, siis hinnad on pärast seda üsna ühtlaselt allapoole liikunud. Kinnisvaraturg on piisavalt suur ja ebalikviidne, et hinnad pole nii kõikuvad kui aktsiaturul - trendid kestavad pikalt ja ühtlaselt.

2008. aasta augustis oli Tallinna korteritehingute keskmiseks ruutmeetri hinnaks (Maa-ameti andmetel) 20 514 krooni ning eelmise aasta augustiga võrreldes teeb see languseks -23%. Tehingute arv oli 504, mis on 19,6% vähem kui eelmise aasta augustis.

Eesti kinnisvaraostude kogumaht

Oleme pidevalt jälginud Eesti eraisikute ja firmade kinnisvaraostude mahtusid - see on väga oluliseks teguriks kohalikul turul. Sest turu probleemiks on suur müügiks olevate objektide arv ning kui ostumahud muudkui vähenevad, on see tõsiseks probleemiks - nõudlus kahaneb, samal ajal kui varude müümiseks oleks vaja just seda nõudlust.

Tehingute kogumahtu on vähendanud ka langenud hinnad - sarnase objekti ostu eest tuleb täna vähem raha välja käia, kuid kogumahu langus on olnud hinnalangusest kiirem - turul on vähenenud ka ostuhuvi. Mis muidugi on langeva turu tingimustes igati arusaadav. Ratsionaalselt lähenedes on parem osta langevate hindade ajal (hinnad odavamad), kuid emotsionaalselt on parem osta tõusvate hindade ajal (lootus edasiseks tõusuks). Ja keskmise eraisikust ostja puhul on emotsionaalne analüüs reeglina ratsionaalsest analüüsist üle.

Järgnevalt olukorra ilmestamiseks mõned graafikud. Eraisikute kinnisvaraostude maht on eelmise augustiga võrreldes alanenud -37,7%, tipust on langus üle 50%.

Juriidiliste isikute kinnisvaraostude mahtude langus on protsentuaalselt suurem, peamiseks põhjuseks siin see, et pangad on ettevõtete kinnisvaraprojektidele oluliselt rangemalt raha andmas.

Allolevas tabelis on toodud ka täpsed mahud ning muutused aastataguse perioodiga võrrelduna (YoY, tuhandetes kroonides).

Pankade laenamine eraisikutele

Kinnisvarasektori käekäigu määravad suuresti pangad - enamus projekte ja oste laenurahaga ning pankade laenukraanide lahtisusest sõltub paljuski ka kinnisvaraturu tervis. Oleme sellest mitmel pool kirjutanud, et pangad ei taha hästi enam kinnisvaraettevõtteid finantseerida ning elamispindade turul on seetõttu uute projektide pealetulek peaaegu peatunud. Kinnisvaraettevõtetel rasked ajad, kuid seda võib vaadata ka positiivse trendina turu seisukohast - uusi objekte ei tule enam müüki, seega pakkumine turul enam ei suurene.

Kuid väga oluline on vaadata ka seda, kui suur on pankade laenuraha liikumine eraisikutele (eluasemelaenud sellest 81%). Selleks oleme juba mõnda aega jooksvalt jälgimas pankade eraisikutele antud laenumahu kasvu. Kui buumi tipus oli see keskmiselt ca. 2,5-3,0 miljardit krooni kuus, siis tänaseks on see langenud juba pea ühe miljardi juurde.

Eelmine graafik mõõtis absoluutarve, kuid kui võrrelda laenumahu aastast juurdekasvu, siis näeme, et tempo jahtumine on veelgi tuntavam.

Kuid siin ei tundugi probleem olevat pankade laenukraanide kinnikeeramine, erinevate pankadega rääkides paistab üsna ühtlane arvamus, et tavakodanikule kodu ostmiseks ollakse laenu jätkuvalt valmis andma ning tingimused pole palju muutunud. Pigem tundub languse põhjus olevat see, et kinnisvarahindade langus on inimesi ehmatanud ning majanduse jahtumine samamoodi - inimesed on kinnisvara ostmisega palju ettevaatlikumad.

Kuid kindlasti on selle laenumahu edasine trend väga oluline - see mõjutab väga selgelt nõudlust turul. Kui laenukasv peaks nulli kukkuma, siis on see negatiivne ka kinnisvarasektori jaoks - nõudlus turul väheneb veelgi. Kui igakuine laenujäägi kasv peaks aga miljardi krooni juures püsima, siis loeksin seda toetavaks signaaliks, kuigi tase on oluliselt madalam kui turu tipu ajal, hoiaks see turgu suuremast hinnalangusest. Sügisel peaks aktiivsus suvest suurem olema, seega selle aasta neli viimast kuud toovad üsna olulist statistikat.

Kokkuvõte

Olen olnud Eesti kinnisvaraturu suhtes negatiivse vaatega 2006. aastast ning praegu on väga raske näha tegureid, miks peaks positiivsemaks muutuma. Hinnad on küll langenud ja täna ostmine on mõistlikum kui aasta tagasi, kuid arendajate poolt müügis olevate objektide arv on endiselt sedavõrd suur, et isegi kui uusi objekte juurde ei tule, seedib turg seda ca. 2 aastat. Seega pakkumine on nõudlusest mõnda aega veel suurem ja see survestab hindu. Lisaks on majanduskeskkonna jahenemine pärssimas ostjate huvi. Seega ma arvan, et lähema 12 kuu jooksul me kinnisvaraturu põhja veel ei näe.

Elamispindade turul on olukord raske olnud juba mõnda aega (müüjate seisukohast), nüüd on näha ka märke raskustest äripindade turul. Kontoripindu lisandub sel aastal rekordiline arv ruutmeetreid, kuid samal ajal on nõudlus koos majandusega jahtumas. Järgmiseks suveks on ilmselt pooltühjasid kontorihooneid päris mitmeid.

Praeguse olukorra jätkumine viib ilmselt selleni, et mingi hetk saabub ülisoodne ostukoht Eesti kinnisvara suhtes. Ma arvan, et selleni on veel aega, kuid täna oleme sellele oluliselt lähemal kui aasta tagasi. Seega "Millal saabub Eesti kinnisvaraturu põhi?" on juba paras teema aruteluks ning tegin selle kohta ka eraldi foorumi ja küsitluse (kliki siin).

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Eesti kinnisvaraturu prognoos 2008. aastaks (2007 detsember)
Eesti kinnisvaraturu ülevaade (I kvartal 2008.a.)
Foorum: Kinnisvaraturg Eestis
Foorum: Kinnisvaraprojektide hinnalangused

Sõda Gruusias tekitas "Mis nüüd edasi saab?" mõtteid nii Tallinnas, Berliinis kui Washingtonis. Enamus arutelusid keerleb poliitiliste suundade ümber, kuid väga tähtis on ka majanduslik aspekt. Kiirelt globaliseeruvas maailmas on majandus ja poliitika üha tihedamalt seotud.

Kui uudisvoogu jälgida, siis tundub globaalne majanduslik tasakaal olevat nihkunud. USA kinnisvara- ja finantskriis leiab laia kajastust üle maailma ning mõningase viitaja järel tunduvad probleemid olevat jõudnud ka Lääne-Euroopasse. Samal ajal naudib Venemaa 7-protsendilist majanduskasvu ning toorainete suur hinnaralli viimastel aastatel on selge vesi olnud Venemaa veskile. Kui Venemaa on suutnud käituda Gruusias väga konkreetselt ja otsustavalt, siis USA on olnud ettevaatlik ning Euroopa Liit suisa hambutu.

Kuid tuleks siiski vaadata pealkirjadest kaugemale ning mõõta absoluutnumbreid. USA sisemajanduse kogutoodang on üle kümne korra suurem kui Venemaa oma. Kuigi sõnavõttude järgi võiks tunduda vastupidi, on siiski Saksamaa ja Prantsusmaa SKT üle kahe korra Venemaa numbrist suurem. Ja viimast võrdlust ilmselt Vene meediast ei leia - ka USA Kalifornia osariigi SKT on Venemaa SKT-st suurem. Majanduskasv on viimasel viiel aastal olnud kiire, kuid see on toimunud madala baasi pealt - vaene riik on saanud veidi vähem vaeseks.

Raske on Venemaad vaeseks pidada, kui kõndinda mööda Moskva või Peterburi butiikidest pungil kaubatänavaid, kuid keskmine kodanik on jõukusest üsna kaugel. Venemaa keskmine palk on ka peale suurt majanduskasvu siiski ligemale seitse korda madalam kui Soomes ja kaks korda madalam kui Eestis. Lisaks on Venemaa demograafilises kriisis, suremus on sedavõrd kõrge, et Venemaa elanike arv väheneb iga aasta pea protsendi. Ning kui Venemaa ähvardab Euroopal gaasi kinni keerata, siis ei tasu unustada, et Euroopa gaasitarbimine toob üle 10% Venemaa riigieelarvest, ilma selleta oleks riik majanduskriisis.

Venemaa senise kasvu taga on kahe peamise tegurina toorainete hinnatõus ning välisraha sissevool. Putin on Venemaal väga populaarne ning teda hinnatakse väga ka riigi majanduse käimatõmbajana. Tegelikult võiks sama hästi kummardada kuningas Naftat, Putini enda tarkusest (milles ka ei tasu kahelda) on oluliselt suuremat rolli mänginud tõusev nafta hind. Kuid toorainete hinnad on viimastel kuudel järsult kukkuma hakanud. Suure tõenäosusega võib toorainemulli nüüd lõhkenuks lugeda ning arvan, et globaalse majanduse jahtumine toob toorainetele lähiaastateks tänasest madalamad tasemed.

Seesama toorainete hinnalangus hakkas suve alguses ka Venemaa aktsiaturgu rõhuma, protsessi võimendas see, et Putin saatis riigi suurimale söetootjale Mechelile kõige kurjemad ametnikud kallale (vt. Jukos). Langusele andis hoogu juurde Gruusia sõda. Isegi Euroopa Liit võttis seisukoha, et Venemaa on nii otseselt kui kaudselt Gruusias üle piiride läinud ning võimalikud sanktsioonid ja poliitiline ebakindlus on ka välisinvestorid Venemaa suhtes ebakindlamaks teinud. Ebakindlus ja määramatus on finantsturgude jaoks väga ebameeldivad terminid ning peale Gruusia sõja algust on Venemaa aktsiaturu langus veelgi kiirenenud.

RTS indeksi liikumine alates 2008.a. algusest

Venemaa Achilleuse kand tundub olevat rahvuslik uhkus - Gruusiast oleks võinud ju väed kiiresti välja tõmmata ning nii ka PR-sõjas võitjana väljuda, lisaks taskus Lõuna-Osseetia ja Abhaasia. Kuid Venemaa hakkas kangutama ning nii Venemaa maine kui ka suhted Lääneriikidega on tuntavalt halvenenud. See kõik on Venemaa majanduse ja aktsiaturu jaoks toimunud halvimal ajal - niigi olid välisinvestorid muutunud viimastel kuudel ettevaatlikumaks.

Mind on viimastel aastatel pidevalt üllatanud Lääne investorite sinisilmsus - nad on Venemaasse suhtumas riskide mõttes kohati samuti nagu mõnda Lääneriiki. Ehk on eldoraadorublad nende nägemist pimestamas, kuid mulle paistab küll, et paljud on Venemaa riski valesti hinnanud. See tähendab ka seda, et riskide ilmnemise aegu võib olla korraga palju sellist kapitali, kes riigist lahkuda soovib. Kujutage ette täistuubitud pimedat kinosaali, kuhu
 hakkab suitsuvingu tekkima ning tekib hirm tulekahju suhtes. Kui kõik korraga välja tormavad, tekivad väljapääsu juures probleemid.

Seega Venemaa majanduse käekäik sõltub palju sellest, kuidas käituvad välisinvestorid. Majanduslikult väga ratsionaalne oleks Venemaa poolt otsida kompromissi Lääneriikidega ning teha järeleandmisi. Kuid tundub, et vene uhkus seda ei luba. Seega - kuigi Venemaa saavutas sõjalise võidu Gruusias, tundub majanduslikult olevat tegu Pyrrhose võiduga ehk endale jalga tulistamisega.

Eestit peaks see huvitama seetõttu, et kui Venemaa majandus satuks raskustesse, siis oleks Venemaal piisavalt vaja tegeleda siseriiklike probleemidega, et köievedu Balti riikidega läheks prioriteetides veidi tahapoole. Ning mida tugevam on majanduslikult Venemaa, seda suurem ilmselt tema soov oma geograafilist mõjuala suurendada. Igatahes paistab praegu, et Venemaa majanduse jaoks ei tule lähemad aastad kerged. Seega tasub Venemaa börsiindeksi RTS-i trend hoida radaril ka poliitilise indikaatorina.

Kristjan Lepik

Artikkel ilmus 4. septembri Eesti Ekspressis

Sügis on käes ning nagu meil ikka kombeks, alustame ka uue seminarihooajaga. Kuigi maailma turgudel on olukord närviline, on just sellistel aegadel investorite jaoks head võimalused. Ühtlasi on see hea aeg enda harimiseks, tulge kuulama.

Hea aeg enda harimiseks

Alustasime seminaridega 2006. aasta sügisel ning tuleb tunnistadla, et esimestel hooaegadel oli mõnevõrra raske - tõusutrend maailma börsidel oli viimases faasis, kõik investorid tahtsid  suurest tõusust osa saada, kuid meie soovitasime konservatiivselt tegeleda oma kapitali kaitsmisega.

Maailma turgudel ongi olukord närvilisemaks läinud ja hinnad allapoole tulnud. Kuid langenud hinnad tähendavad ka seda, et investori jaoks on ostmiseks paremad võimalused. Emotsionaalselt on tunduvalt parem investeerida suure tõusu ajal, kuid ratsionaalselt lähenedes - odavalt on ju palju parem osta kui kallilt. Seega on just praegu hea aeg ennast investeerimise vallas harida, et olla valmis uuest tõusutrendist targalt osa saamiseks.

Allpool on täpsem seminaride kava, oleme grupeerinud seminarid investeerimise ja kauplemise kaupa, seminarid lähevad raskusastmelt järjest keerulisemaks. Seega sobivad ka järjest kuulamiseks. Seminari kohta detailsema info saamiseks ja registreerumiseks kliki allpool olevatel linkidel või vaata täismahus seminarikava.

Investeerimisteemalised seminarid:
1. Investeerimise ABC - 18.september
2. Globaalne investeerimisportfell - 25.september
3. Eesti majandus ja võimalused Tallinna Börsil - 07. oktoober
4. Olukorrast maailma börsidel - 14. oktoober
5. Parima aktsia otsinguil - 28. oktoober

Kauplemisteemalised seminarid:
6. Kuidas teenib kaupleja raha? - 06. november
7. Milline kauplemisstiil valida? - 13. november
8. Futuurikauplemine - 27. november

Pikemad koolitused

Oleme korraldanud ka mitmeid pikemaid koolitusi, kus mitme päeva jooksul uurime turgudel toimuvat põhjalikult. Kuna huvi on olnud suur ja tagasiside positiivne, siis ka sel hooajal kaks sellist koolitust. Koolitused on ülesehituselt sarnased, kahepäevasel koolitusel saab rohkem detailidele aega pühendada.

1) Ühepäevane koolitus "Targalt investeerimine keerulisematel aegadel". 4. november. Täpsem info.
2) Kahepäevane koolitus "Eduka investeerimisportfelli loomine". 1-2. oktoober, koostöös Äripäeva Koolituskeskusega. Registreerumine, täpsem info.

Täiendav informatsioon

- Kui olete aastate jooksul külastanud vähemalt kuute tarkinvestor.ee seminari, siis olete ka meie meelest "Tark Investor" tiitlit väärt ning anname selle kohta välja ka vastava tunnistuse.
- Võimaldame ka hooajapileti ostmist, mille abil saab kõiki selle hooaja seminare kuulamas käia (välja arvatud pikemad koolitused). Hooajapilet maksab 1200 krooni

Praegu on maailma maailma börsidel keerulised ajad ning just sellistel aegadel eraldatakse terad sõkaldest - tõusval turul on kerge raha teenida, raskematel aegadel teenivad targemad. Seega kasutage võimalust Targemaks Investoriks saada ning tulge kuulake meie seminare.

Kristjan Lepik

Toome turule uue teenuse - aitame kliendil leida väärtpaberitehinguteks parima maakleri ning ühtlasi ka konto avamisega.

Mida teenus endast kujutab?

Oleme aastate jooksul testinud erinevaid maaklereid, mis tegutsevad erinevatel maailma turgudel ning vahendavad erinevaid finantsinstrumente. Olles ise kasutanud erinevaid lahendusi, oskame kliendile soovitada sobivaima maakleri ning aidata ka konto avamisega. Viimane on oluline seetõttu, et välismaaklerite juures on konto avamise protseduur kohati üsna keeruline.

Maakleri valik

Maakleri valiku olulisus sõltub üsna palju sellest, kui suur on investori või kaupleja aktiivsus. Kui teha vaid paar tehingut aastas, siis pole vahe maaklerite vahel nii suur, kuid kõige aktiivsemad turuosalised võivad õige maakleri valikuga säästa aastas kümneid või isegi sadu tuhandeid kroone. Kuid hind ei ole ainus argument maakleri valikul, oluline on ka platvormi töökindlus
 ning kohati ka näiteks klienditoe kvaliteet.

Meie poole on pöördunud paljud inimesed, kes jäänud hätta maakleri valikul või on konto avamise protseduur olnud liiga keeruline. Seetõttu otsustasimegi vastavat teenust pakkuma hakata.

Teenuse hind

Teenuse hind on 3000 krooni (sisaldab käibemaksu), see sisaldab nii nõustamist maakleri valikul kui ka tuge konto avamise puhul.

Täpsemaks informatsiooniks saatke e-mail aadressil info@tarkinvestor.ee või helistage telefonil (372) 712 0091.

Hinnalangus Tallinna Börsil on kestnud piisavalt kaua ning hinnad läinud piisavalt madalaks, et üle pika aja saame Tallinna Börsi suhtes midagi positiivset kirjutada. Meie arust on Tallinna Börsil hea võimalus paarikuuliseks karuturu ralliks.

Olukorrast Tallinna Börsil

Kirjutasin 2007.a. alguses põhjaliku lugudeseeria Tallinna Börsist (artiklid siin), mille peamine sõnum oli see, et investoril pole Tallinna Börsil midagi teha hinnatasemed on liiga kallid. Eks tõus oli olnud tugev ning selline jutt ajas paljud vihaseks (peorikkuja!), kuid eks see aeg jäi ka Tallinna Börsi tipuks.

Allolevalt graafikult on näha, et langus on olnud võimas - indeks OMXT on tipust kukkunud üle 50%. Kui eelmise aasta lõpus seadsin OMXT indeksi 2008.a. lõpu hinnasihiks 600 punkti, siis oli see üks negatiivsemaid nägemusi turul, kuid ka sellest tasemest on indeks juba läbi vajunud.

Mis on languse põhjustanud?

Languse peamised tegurid on olnud järgmised:

1) Eesti majanduse kasvutempo on väga kiirelt ära vajunud ning ähvardab lähikvartalitel üle minna majanduslanguseks. See on jahutanud ka ettevõtete majandustulemusi ning see on ajalooliselt ka igalpool toonud kaasa aktsiahindade languse.

2) Teine põhjus on tehniline - kirjutasin eelmise aasta lugudeseerias ka välisfondidest. Seal kirjas, et fondide klientide raha väljavõtmine võib neid sundida müüma ning see langetaks hindu. Ja täpselt see on ka toimunud. Näiteks East Capitali Balti fondi maht oli 2007.a. lõpus 1254 mln. SEK, 2008.a. juuni lõpuks 950 mln. SEK. Seega lisaks fondi varade vähenemisele on ka East Capitali kliendid oma raha tagasi nõudnud. Ja seega on East Capital olnud sunnitud aktsiaid müüma, sõltumata sellest, kas hinnatase on nende jaoks soodne või mitte. Ning see on ka hindu pressinud järjest madalamale.

Karuturg

Karuturuks nimetatakse languses turgu (keskmiselt vähemalt -30% peab tipust olema langetud) ning Tallinnas on praegu stiilipuhas karuturg. Kuid karuturgude üks lahutamatu osa on karuturu ralli. Hinnad ei liigu kunagi päris sirgjooneliselt alla, aeg-ajalt on ka langeval turul kiired kosumised. Kui me vaatame OMXT indeksi viimase aasta graafikut, siis on tegemist üsna erilise karuturuga - karuturu rallid praktiliselt puuduvad. Tuleb tunnistada, et kuigi olen väga palju erinevate turgude korrektsioone analüüsinud, siis sellist järjepidevat aeglast langust ei meenugi. Üheks peamiseks põhjuseks on siin ilmselt välisfondid - nende müügipress on olnud pidevalt peal ning see ei ole lasknud ka aktsiatel kosuda. Langeval turul on ka likviidsus oluliselt viletsamaks läinud ning müügiprotsess võtab seetõttu kauem aega.

Kas nüüd on põhi käes?

Tuleb tunnistada, et aktsiahindade langus on tinginud selle, et üle pika aja on Tallinna Börsil ostmine muutunud minu jaoks huvitavaks. Kuid ma arvan siiski, et OMXT näeb lähema aasta jooksul praegusest 500 punktist tuntavalt madalamaid tasemeid.

Põhjuseks see, et Eesti majanduse jahtumine on minu arvates alles algusfaasis ning mitmete sektoriteni (sisetarbimisega seotud) mõju tugevamalt alles jõuab. Lisaks on pangad piiramas laenuraha kasvu (ma arvan, et see trend jätkub) ning ka see pärsib majandust. Riigieelarve on tõsise kärpimise all ning ka see jätab majandusele jälje, kuid jällegi mõningase viitajaga. Seega ma arvan, et enne 2009.a. keskpaika Eesti majandus tuntavamalt kosuma ei hakka.

Kuid tuleb arvestada sellega, et aktsiaturg on ettepoole vaatav - aktsiaturg ei hakka kosuma mitte siis kui majandus nina ülespoole pöörab, vaid ca. 6 kuud varem. Seega kui arvate, et Eesti majandus hakkab taas kosuma 2009.a. alguses, siis on praegu aktsiate ostmiseks õige aeg.

Mina olen enamike aktsiate suhtes veel pikaajaliselt ostmise suhtes ettevaatlik, välja tooksin vaid näiteks TEO Leedust ning Tallinna Vee, need aktsiad on mu meelest ka pikaajalisele investorile juba ostmiseks atraktiivsed.

Karuturu ralli?

Isegi kui me võtame ette Tallinna Börsi eelmise karuturu (1997-2000), siis näeme, et sel ajal toimus päris mitu +50% karuturu rallit.

Tallinna Börs on sellest ajast küll väga palju muutunud (sõltuvus välisfondidest suurem, mahud suuremad), kuid ma ei tahaks kuidagi uskuda seda, et selline püsiv ja stabiilne langus jätkub kuni Tallinna Börsi põhjani.

Ma olen üle maailma väga palju erinevaid karuturgedetailsemalt analüüsinud ning võib tihti näha üsna sarnaseid mustreid. Näiteks karuturu rallidele eelneb üsna närviline müük ja järsk langus. Kui ülalpool kirjutasin, et aastases perspektiivis ei pruugi indeksi põhi veel käes olla, siis lühemas perspektiivis on mu meelest päris hea võimalus karuturu ralliks.

Praegustelt tasemetelt on tekkinud müügihuvile vastu juba päris korraliku käibega ostuhuvi, hinnatasemed on ilmselt ka suuremate investorite jaoks muutunud piisavalt atraktiivseks. Ning kolmapäeval (30. juuli) tõusis OMXT indeks koguni +3,41%. Oluline on see, et ebalikviidsus Tallinna Börsil töötab mõlemat pidi - võib aktsiad nii palju langetada kui ka tõsta. Kui müügiorderid peaks oluliselt vähenema, võivad hinnad Tallinna Börsil väga kiiresti kosuda.

Seetõttu olengi üle pika aja olnud Tallinna Börsil ostmas (olen seda ka kirjeldanud foorumis "Raketid Tallinna Börsil"). Kusjuures ostnud olen neid aktsiad, mis võiks paari kuu lõikes tubli kosumise läbi teha (mitte näiteks TEO-d ja Tallinna Vett, mida pikemas perspektiivis atraktiivsemaks pean). Oluline on just valida sobivaks horisondiks õiged aktsiad. Kuna väga raske on ette näha, milline võiks just see kõige õigem aktsia olla, siis olen ostnud erinevaid positsioone - Arco Vara, Baltika, Ekspress Grupp, Eesti Ehitus, OEG, Tallink.

Kui alguses soetasin positsioone väikselt, siis olen mahte viimastel päevadel suurendanud ja nüüd on maht juba selline, et tuleb liikumisi pinevalt jälgida (ehk ma ei panusta ainult peenrahaga). Igatahes peaks lähemad kuud Tallinna Börsil tulema huvitavad ja loodetavasti siis ka rohelised. Ja tuletaksin ka meelde selle, et aktsiaturgude kõige järsemad tõusud toimuvad tihti karuturu rallide käigus.

Info jälgimiseks soovitan kõigil kasutada Stockerit - 15-minutilise viivitusega versioon on kõigile tasuta, reaalajas hindadega on tasu 50 krooni kuus.

Kristjan Lepik

Nagu kombeks saanud, vaatame kord kvartalis üle, kuidas läinud meie aktsiaideede portfellil ning millised on olnud olulisemad sündmused portfellis olevate ettevõtete suhtes.

Kuhu investeerida, kui aktsiaturud langevad? Raskematel aegadel on tihti head tootlust pakkunud farmaatsiasektor. Antud artiklis vaatamegi põhjalikult antud sektori võimalusi ning toome välja ka meie meelest sobiva investeerimisidee antud sektorist.

Lugudeseeria kuuendas osas läheme sügavamale detailidesse ning vaatame milliste meetodite abil saab optsiooni väärtust hinnata. Nende detailide täpne tundmine pole hädatarvilik optsioonide kauplemiseks, kuid taustinfona siiski kasulik teada.

Oleme rääkinud juba paljudest teemadest, kuid puudutamata on jäänud meetodid, millega määratakse optsioonilepingu õiglast väärtust. See on keeruline küsimus, sest tegemist on tulevikutehinguga ning nagu me oleme näinud, mõjutavad optsiooni hinda paljud erinevaid faktoreid. Antud artikkel annab ülevaate erinevatest süsteemidest, mille järgi hinnatakse optsioonide õiglast väärtust.

Sissejuhatus

Kui võrrelda optsiooni väärtuse hindamist ettevõtte väärtuse hindamisega, siis ka viimase jaoks on üsna mitmeid erinevaid meetodeid. Näiteks üks lihtsamaid on tulevaste rahavoogude diskonteerimine. See tähendab, et kui meil on näiteks mingi objekt A, mis annab ainult ühe korra kasumit, mis on näiteks 1000 krooni, ning see juhtub 1 aasta pärast, siis võime öelda, et selle objekti väärtus on 1000 / 1.05 = 952 krooni, eeldades intressimääraks 5 % aastas.

Optsioonidega on aga asi keerulisem, sest tegemist on tulevikulepinguga ning võimalikke liikumisi eri suundades, mis mõjutavad tugevalt optsiooni hinda, võib olla palju. Näitena võib meenutada teises artiklis võrreldud spekulantide tootlusi, kus ühes strateegias kasutati ainult aktsiaid ja teises vaid optsioone.

Optsiooni tuleviku liikumiste määramiseks kasutatakse kaht põhilist mudelit: Black-Scholes-i mudelit ja Cox, Ross ja Rubinstein-i binoommudelit.

Mõlemad mudelid toetuvad teoreetilistele baasidele ja eeldustele, nagu näiteks geomeetriline Browni liikumise teooria aktsiahindade kohta ja  riskivaba valuatsioon.

Black-Scholes mudel

Black-Scholes'i  mudel, mida kutsutakse ka Black-Scholes-Merton-i mudeliks, oli esimene kvantitatiivne süsteem, mis hindas täpselt ja täielikult lihtsamate optsioonilepingute väärtust. Black ja Scholes lähenesid probleemile proovides koostada portfelli, mis oleks sarnane optsiooni omamisega (sarnaselt, nagu me kolmandas artiklis jõudsime put ja call optsiooni paarsuseni). Neil õnnestuski luua “kinnine” valem, mis hindas Euroopa optsiooni väärtust suhteliselt täpselt. Tegemist oli läbimurdva  ideega ning Fischer Black ja Myron Scholes said oma töö eest Nobeli Majanduspreemia.

Tänapäeva praktikas on Black-Scholes'i mudel ka kasutusel, kuid tuleb väga arvestada mudeli piirangutega, sest valem töötab vaid selliste Euroopa optsioonide puhul, mille aktsia ei maksa selle aja jooksul dividende ning mille volatiilsus püsib terve aja muutumatu. Siiski võivad selle valemi analoogid olla tihti väga head ligikaudse optsiooni väärtuse hindamiseks.

See finantsmaailma palju mõjutanud valem näeb välja järgnev:

Vaatame näiteks Euroopa tüüpi ostuoptsioon 100 ABC aktsia kohta. Lähtume eeldustest, et antud aktsia ei maksa dividende, optsiooni realiseerimishind on 55 Ameerika dollarit ning optsioon aegub 0.34 aasta pärast. ABC aktsia hind on hetkel 56.25 ning tema kaubeldav volatiilsus on 28 % ehk 0,28. Riskivaba pidev liitintressimäär on 0,0285. Kasutades Black-Scoles-i valemit Call optsiooni hindamiseks, saame tulemuseks 4.56. Kuna leping on aga 100 aktsia kohta, siis selle  koguväärtus on 456 Ameerika dollarit, millest ajaväärtus on 331 dollarit ja sisemine väärtus 125 dollarit.

Kahjuks ei ole antud lugudeseerias võimalik selgitada täpselt selle valemi saamise lugu ehk tõestust, sest selleks oleks vaja tutvustada päris mitmeid finantsmatemaatilisi termineid ja kontseptsioone. Antud valemi suurimaks plussiks on kiirus ja lihtsus, kuid nagu juba eelpool mainitud, ei ole see valem piisavalt universaalne leidmaks praktilist rakendust igas turuolukorras.

Black-Scholes’i mudeli puuduseks võib lugeda ka seda, et mudel eeldab normaaljaotust ning ei arvesta võimalusega, et aeg-ajalt juhtub turul erakorralisi sündmusi (erakorralised uudised, 9/11 USA-s jne.). Seetõttu tekitavad sellised erakorralised sündmused alati ka palju segadust optsiooniturul.

Binoommudel

Kuigi Ameerika tüüpi optsioonide väärtuse hindamiseks on välja pakutud mitmeid valemeid, siis väga head ”kinnist” meetodit pole veel reaalselt olemas. Kõige paremini saab ameerika tüüpi optsiooni väärtust hinnata binoommudeliga, mis on ka antud valdkonnas enimkasutatav. Binoommudel on kasulik, sest temaga saab arvutada ka nende lepingute väärtust, mis sõltuvad mitmest muutujast.

Vaatame lihtsat näidet, kus aktsia hind on hetkel 20 dollarit ning on teada, et 3 kuu pärast on aktsia hind 22 või 18 dollarit. Oletame, et me oleme huvitatud Euroopa call optsiooni väärtusest, mille realiseerimishind on 21 dollarit ning aegumistähtaeg on  täpselt 3 kuu pärast. Kui aktsia hind on 3 kuu pärast 22 dollarit, siis optsiooni väärtus on 1 dollar, kuid kui aktsia hind langeb hoopiski 18 dollari peale, siis on optsiooni väärtus 0.

Tuleb välja, et suhteliselt lihtsate süsteemidega on võimalik antud olukorrast tuletada õiglane optsiooni hind. Detailse kirjelduse ja tõestuse jätame siin artiklis välja toomata, aga põhimõte on jälle sarnane nagu put ja call optsiooni paarsuse leidmisel: proovitakse leida aktsiaid, raha ja optsioone kombineerides kaht portfelli, mis käituvad täpselt sama moodi, ning sealt tuletatakse õiglane optsiooni hind.

Praktikas kasutatakse loomulikult palju rohkemate etappidega binoommudeleid ning juba väga täpse optsiooni väärtuse saab umbes 30-etapilise mudeliga. 30-etapilise mudel tähendab seda, et ajaperiood kuni optsiooni aegumiseni jaotatakse kolmeks võrdseks osaks ning iga osa võimalik ülesse- ja allapoole liikumine tuletatakse vastavate parameetrite abil. Loomulikult saab sinna sisse arvestada dividendide maksed ja ka ameerika tüüpi optsiooni jaoks vajaliku ennetähtaegse realiseerimise.

Binoommudeli miinuseks on väärtuse arvutamise jaoks kuluv aeg. Näiteks 30-etapilise mudeli juures on optsioonil 2astmes30 ehk umbes üks miljard võimalust ning tuhandete optsioonide väärtuste  hindamiseks on see suhteliselt ressursinõudlik töö.

Monte Carlo

Monte Carlo meetod teeb binoommudeli sarnaste süsteemide rakendamise kiiremaks ja lihtsamaks. Tegemist on tõenäosusliku mudeliga, mis arvutab kõigi võimalike aktsia käitumiste asemel ainult osad võimalikud hinna käitumise rajad. Näiteks ainult 10 000 korda alustatakse üksiku aktsiahinna teekonna koostamisega ning nende kordade abil arvutatakse ligikaudne optsiooni väärtus. Süsteemi positiivne külg seisneb selles, et see võib olla tuhandeid kordi kiirem kui tavaline binoommudel ja samas ebatäpsus on tihti nii väike, et reaalses elus ei oma see tähtsust. Teine hea külg on see, et juurde saab arvutada ka näitaja, mis ütleb, kui palju antud mudel võib eksida.

Kokkuvõte

Euroopa optsioonide hinda määrab vägagi täpselt Black-Scholes-i  mudel. Tegemist on lihtsa valemiga ning selle abil saab arvutada kiiresti paljude optsioonide väärtusi, kuid sellel mudelil on ka oma suur miinus – ta ei sobi ameerika tüüpi optsioonide väärtuse määramiseks.

Ameerika tüüpi optsioone ja paljusid teisi tuletisväärtpabereid määratakse binoommudeliga. Binoommudel kajastab hinnaliikumisi väikeste etappide järel. Mudeli suureks plussiks on see, et see võimaldab määrata väga eriliste tuletisväärtpaberite väärtusi ning seda isegi keeruliste tingimuste puhul. Suurimaks miinuseks on aga ressursinõudlikkus. Antud mudeliga ei saaks arvutada ka ülikiirete arvutisüsteemidega tuhandete optsioonide väärtusi.

Seda probleemi vähendab Monte Carlo meetod, mille tulemusena ei mõtle arvuti välja kogu binoommudeli võrgustikku, vaid arvutab juhuslikkuse alusel ainult väikse osa näitajaid, mille põhjal tehakse suhteliselt täpne hinnang optsiooni väärtuse kohta.

Tegemist on kokkuvõtliku artikliga ning siin kirjutatust ei piisa nende süsteemide rakendamiseks, küll aga aitab nende süsteemide mõistmine kaasa üldisele arusaamisele.

Järgmises artiklis suundume praktilisema osa poole – vaatame erinevaid optsioonistrateegiaid ja nende rakendamise võimalusi.

Kristjan Korjus

Vaata ka:
Optsioonid I - Sissejuhatus
Optsioonid II - Optsioonide tüübid ja optsiooniturg
Optsioonid III - Optsioonide parameetrid
Optsioonid IV - Volatiilsus
Optsioonid V - Kreeklased
Optsioonid - InvestorWiki
Optsioonide foorum

Optsioonikalkulaator

Tarkinvestor.ee seminaridel osalejatel on võimalik saada täiesti tasuta osalemist tõendav tunnistus. Tunnistuse saamiseks on vaja olnud osaleda vähemalt kuuel seminaril.

Tunnistus on on eritellimusel valminud käsitöö, autoriks on meie tiimist väga, väga pika puuga kõige paremat kunstnikukätt omav Kristel. Tunnistuse saamiseks võtke meiega ühendust:
Telefon: (372) 712 0091
E-mail: info@tarkinvestor.ee

Täname kõiki seminaridel osalemast. Suvel me inimesi siseruumidesse ei sunni ning seminare traditsiooniliselt ei pea, uue hooga jätkame seminariprogrammiga sügisel.

Head suve!
Kristjan Lepik

Jätkame optsioonide lugudeseeriaga, viienda osa teemaks on kreeklased. Kreeklasteks nimetatakse erinevaid indikaatoreid, mis võimaldavad hinnata optsiooni hinna võimalikku liikumist erinevate sündmuste puhul. Alguses võivad tunduda keerulised, kuid optsioonikauplejale väärt abimehed.

Optsioonimaailma kreeklasi on tihti peetud mingiteks müstilisteks elukaugeteks keerulisteks numbriteks ning isegi nende lähemal uurimisel jäävad nad tavaliselt ikkagi võõraks. Tegelikult on tegemist suhteliselt loogiliste abivahenditega, mille kasutamine lihtsustab optsioonidega kauplemist. Selles artiklis üritame natukene pikemalt lahti seletada kreeklaste olemust nii, et lugeja saaks piisava kindluse  uurimaks neid  optsioonide hindu mõjutavate tegurite numbrilisi väärtusi.

Kreeklased

Nagu me lugudeseeria kolmandas artiklis nägime, siis optsiooni hind sõltub paljudest erinevatest tingimustest. Järgmine loogiline samm oleks nende erinevate tegurite muutuste numbriline kajastamine, näiteks, et kui palju mõjutab 1 % volatiilsuse kasv optsiooni hinda või palju langeb call optsiooni väärtus nädalaga tingimustes, kus teised tegurid jäävad samaks. Just selliste probleemide lahendamiseks tulevad abiks numbrilised väärtused, mis väljendavad optsiooni hinna muutumist vastavalt mingi teguri käitumisele, ning neid kutsutaksegi ühise nimega kreeklasteks.

Erinevatele hinda kujundavatele faktoritele vastab üks kindel kreeka täht ning antud artikli jooksul seletame lahti kõikide kreeklaste olemust ning toome näiteid meile juba eelmistest lugudeseeriast tuttava eBay optsioonide näol, mille juuli optsioonid on välja toodud all olevas tabelis koos kreeklastega.

 (allikas: morningstar.com; kuupäev: 2/05/08; aktsia hind: 31,11 Ameerika dollarit)

Delta

Delta väärtus on optsioonide kreeklastest kõige tuntum ja tähtsam. Antud väärtus näitab, kui palju muutub optsiooni hind alusvara hinna muutumisel, kui kõik teised muutujad jäävad samaks. Näiteks, kui delta on 0,5, siis aktsia hinna kallinemisel 10 sendi võrra kallineb optsiooni hind 5 senti. Järelikult, mida suurem on delta, seda rohkem muutub optsiooni hind alusvara hinna muutumisel.

Delta leidmiseks jagatakse optsiooni hinna muutmise kiirus alusvara muutumise kiirusega.

Delta teadmine annab võimaluse paremini hinnata optsiooni hinna liikumist, eriti kui on plaanis optsioon maha müüa enne realiseerimisaega. Antud näide on eBay juuli kuu optsioonide kohta. Oletame, et kaupleja omab optsiooni XBAGF, mille strike on 30 dollarit. Kui eBay aktsia peaks kallinema 1 dollari võrra, siis näeme tabelist, et Delta on 0,62, mis tähendab, et optsiooni väärtus tõuseks 0,62 dollarit eeldusel, et teised muutujad jäävad samaks.

Delta väärtus saab olla -1 kuni 1, negatiivne delta tähendab seda, et alusvara tõusmise juures optsiooni hind langeb. Seega müügioptsioonidel on negatiivne delta, ostuoptsioonidel positiivne delta. Raha peal olevatel optsioonide delta on tavaliselt 0,5 ning sügaval rahas olevate optsioonide delta on 1. Kaugel rahast väljas olevate optsioonide delta on praktiliselt 0. Antud olukorda võib mõista mingi ekstreemse näitega. Kui optsioon on väga kaugel rahast väljas, siis ainult 1 dollarine alusvara muutumine ei ole piisav mõjutamaks optsiooni hinna muutumist - tõenäosust, et optsioon jõuab rahasse.

Delta riski maandamine ehk deltaneutraalsus

Delta on tähtis paljude kauplemisstrateegiate koostamisel, mis üritavad luua kasumit hinnamuutusest sõltumatult, mängides teiste väärtust mõjutavate omaduste peale nagu volatiilsus või ajaväärtus. Sellisel juhul tuleb hoida kogu kombinatsiooni delta nulli lähedal ehk positsioon deltaneutraalne.Kui optsioonipositsioon hoida deltaneutraalne, siis ei sõltu kasum/kahjum mitte alusvara hinna liikumisest, vaid volatiilsuse/ajaväärtuse muutustest. Järgmises lugudeseerias vaatame lähemalt erinevaid strateegiaid, millest mõned on ka deltaneutraalsust otsivad.

Gamma

Kui aktsia hind muutub, siis optsiooni hind muutub vastavalt delta väärtusele, kuid me juba nägime, et alusvara ja strike-hinna vahe mõjutab deltat - optsiooni hinna muutumise kiirust alusvara muutumisel. Gamma mõõdabki delta muutumist alusvara hinna muutumisel.

Gamma arvutamiseks jagatakse delta muutumise kiirus alusvara muutumise kiirusega.

Eespool alustatud näidet jätkates saame öelda, et kui aktsia kallineb ühe dollari võrra, siis selle peale muutub Delta 0,07 võrra ning uueks Deltaks on 0,69.

Gamma kasutamine on juba natukene keerulisem, sest ta ei mõjuta otseselt optsioonihinda. Delta neutraalsete kombinatsioonide puhul näitab Gamma seda, kuidas hinna muutumisel kogu kombinatsioon kaotab deltaneutraalsust.

Vega

Imelikul kombel pole Vega üldse kreeka tähtki, seetõttu öeldakse ka vahel Vega asemel Lambda, Sigma või Kapa. Vega on tundlik volatiilsusele, näidates kui palju tõuseb optsiooni hind volatiilsuse ühe protsendi tõusmise peale.

Näiteks, kui optsiooni  XBAGF alusvara ehk eBay aktsia volatiilsus tõuseks 1 %, siis optsiooni hind tõuseks 0,05 dollari võrra. Seega kui kaupleja panustab volatiilsuse tõusule, saab ta vega abil välja arvutada, kui palju volatiilsuse protsentuaalne muutus tema positsiooni väärtust mõjutaks.

Vega on kõige suurem raha peal olevatel optsioonidel. Paljud strateegiad, millest me räägime järgmises artiklis, kasutavad ära volatiilsuse muutumist, mis teevad Vega tundmise ja mõistmise tähtsaks.

Roo

Roo näitab, kui palju muutub optsiooni hind intressimäära ühe protsendi muutumisel. Näiteks, kui me omaksime sama  XBAGF call optsiooni ja intressid tõuseks 1 % ning muud muutujad jääksid samaks, tõuseks optsiooni hind 0,04 dollarit. Kuna muutused intressimäärades pole väga järsud, siis lühiajalisemate optsioonide puhul pole roo väga tähtis.

Teeta

Teeta on üks tähtsamaid kreeklasi. See näitab, kui palju muutub optsiooni hind aja muutudes, kui muud tingimused (nagu volatiilsus ja aktsia hind) jäävad samaks. Lugudeseeria kolmandas osas nägime kuidas  optsioonide lõpptähtajani jäänud aja hulk mõjutab päris palju optsiooni hinda ning siit saab loogiliselt tuletada, et theta muutub järjest suuremaks kui jõutakse realiseerimisajale lähemale – ajaväärtus hakkab siis kiiremini kahanema. Antud näites on realiseerimisajani veel päris palju aega ning theta on kõigest -0,1, mis tähendab, et päevas kaotab  XBAGF 0,1 dollarit oma väärtusest.

Kokkuvõte

Kreeklased on ühine nimetus optsioone mõjutavate tegurite numbriliste suuruste kohta. Tegemist on väga kasuliku abivahendiga, mida saavad kasutada ka väikeinvestorid, arvestades täpsemalt oma tehingute tootlusi erinevate võimalike stsenaariumite puhul.

Kreeklasi ei pea iga kaupleja ise välja arvutama, nende kohta saab jooksvat infot enamikest kauplemissüsteemidest või spetsiaalsetelt veebilehtedelt.

Järgmises artiklis vaatame lühidalt erinevaid meetodeid, millega määratakse optsioonide väärtusi. Enamik neist meetoditest on väga keerulised, kuid usume, et ülevaate nendest peaks optsioonidega tegelemisel olema.

Kristjan Lepik
Kristjan Korjus

Vaata ka:
Optsioonid I - Sissejuhatus
Optsioonid II - Optsioonide tüübid ja optsiooniturg
Optsioonid III - Optsioonide parameetrid
Optsioonid IV - Volatiilsus
Optsioonid - InvestorWiki
Optsioonide foorum

Optsioonikalkulaator

Lugudeseeria viimases osas vaatame, kuidas mõjutab kõrge naftahind globaalset tasakaalu. Milline on mõju inflatsioonile ning kuidas Aasia riikide bensiini subsideerimise jätkamine muutub järjest keerulisemaks.

Nafta ümber toimuv on praegu väga huvitav, kuid samas ka keeruline. Keeruline just seetõttu, et nafta hinna edasist liikumist ei mõjuta üks konkreetne lihtne tegur, vaid paljude erinevate tegurite koosmõju. Kui palju jahtub globaalne majandus? Kas inimkond suudab energiaga säästvamalt hakata ümber käima? Kas nafta aastane väljapumpamine on saavutanud maksimumi? Kuidas käituvad keskpangad intressidega? Kõik need vastused omavad oma mõju.

Kuid samamoodi nagu globaliseerumine on keeruliseks teinud nafta hinna prognoosimise, on samal põhjusel ka üsna keeruline prognoosida rekordkõrge nafta hinna täpset mõju maailma majandusele. Kuid lugudeseeria viimases osas seda üritamegi, vaatame detailsemalt, kuidas nafta muudab globaalset tasakaalu.

Keskpankade roll

Ameerika Keskpanka (FED) võib pidada üsna oluliseks osaliseks toorainete hinnaralli (või siis hinnamulli, sõltub vaatenurgast) taga. Esiteks on leitud, et intresside langetamine tõstab toorainete hindu ning intresside tõstmine langetab toorainete hindu. Alloleval graafikul on näha negatiivne korrelatsioon toorainete hinna ja intressitaseme vahel.

Kes soovib teemat detailsemalt uurida, võib tutvuda Harvardi teadlase Jeff Frankeli analüüside ja korrelatsioonide arvutamisega siin: http://ksghome.harvard.edu/~jfrankel/CampbellM&CPnberNov.pdf

Seega kui FED 2003. aastal hoidis intresse (liiga) pikalt rekordmadala 1% peal, siis lükkas see lisaks kinnisvarabuumile kõva hoo sisse ka toorainete buumile. Sest FEDi odava raha mõju ei piirdunud ainult USAga, FED lükkas kogu maailma majandusele suurema hoo sisse. Eriti arenevatele turgudele ning Hiina ja India kiire kasv on olnud väga oluline tegur ka nafta hinnarallis.

Ning kui viimase poole aasta jooksul on FED erakordselt kiiresti langetanud intressid 2% juurde, siis on see taas võimsa tõusu toonud toonud tooraine hindades. Sellise käitumisega on FED hävitanud ka USA dollarit, mille langus on ajalooliselt ka soodne olnud toorainetele. Seega tuleb FEDi (ja ka teiste keskpankade) rolli nafta ja teiste toorainete puhul pidada oluliseks.

Euroopa Keskpank (ECB) on FEDist oluliselt kainemalt käitunud ning pole asunud intresse langetama. Kuid FEDi mõju on globaalne ning ka FEDi tekitatud inflatsioon on globaalne, seega ka Euroopa kannatab FEDi tõttu inflatsiooni tõusu tõttu.

Subsideerimine Aasias

Aasias on paljud riigid nafta hinda subsideerimas. Põhjuseks see, et selliselt hoiavad nad inflatsiooni kontrolli all ning kütus on kodanikele kättesaadavam. Selline tegevus on ka üks põhjus olnud, miks globaalne inflatsioon on üsnagi kontrolli all püsinud.

Kuid ralliv naftahind on riigid pannud raskesse seisu - ei jõua enam subsideerida. Taivan, Sri Lanka ja Indoneesia on juba viimastel nädalatel teatanud, et vähendavad subsideerimist. India on seda otsust tõsiselt kaalumas ning langetab otsuse lähipäevadel. Mõned analüütikud arvavad, et Hiina võib olla sunnitud bensiini hinda kahekordistama, India tõstma 50-60%. Tõenäoliselt Hiina ei võta ette agressiivseid samme enne olümpiamänge, kuid kui nafta hind püsib üle 120 dollari taseme, siis ilmselt on hinnatõus möödapääsmatu.

Miks see teema oluline on? Kaks põhjust. Esiteks on Aasia riigid (ja näiteks ka Mehhiko) hoidnud inflatsiooni kunstlikult madalal. Kuna kütusehinnad omavad väga tugevat mõju inflatsioonitasemele, siis subsideerimiste oluline vähendamine kergitaks tuntavalt ka inflatsiooni. Arvestades, et Aasia on üks suur USA allhankija, tähendaks see kõrgemat inflatsiooni ka USAs. Kui inflatsioon USAs oluliselt tõuseks, oleks see päris tugev löök nii USA kui globaalsele majandusele.

Teine oluline põhjus subsideerimise olulisuse suhtes on see, et Aasia riikide subsideerimine on hoidnud ka kütuse järgi nõudluse kunstlikult kõrge. Kui näiteks Saksamaal maksab liiter bensiini 23,50 krooni, USAs 10 krooni (kütuseaktsiisid USAs väga väikesed), Hiinas ca. 5 krooni. Kui Hiina viiks kütuse hinna vastavusse maailmaturu hindadega, pärsiks see kõvasti ka nõudlust. Alloleval graafikul on toodud bensiiniliitri hinnad üle maailma.

Seega tasub kindlasti jälgida uudiseid kütuse subsideerimise suunal Aasias - kui hakatakse subsideerimist vähendama, tähendaks see survet globaalse inflatsiooni tõusule ning vähendaks nõudlust nafta järele.

Mõju globaalsele majandusele

Kõrge nafta hind on seega tõstmas inflatsiooni üle maailma ning jahutamas ka majanduskasvu. 2003-2007 oli selline üsna erakordne buum, kus pea kõik varaklassid koos tõusid, see oli tingitud olulisel määral FEDi poolt tekitatud likviidsusest ning reeglina on tõusvad naftahinnad siiski aktsiaid rõhunud. Tundub, et oleme jõudnud nüüd kriitilise tasemeni, kus edasi aktsiad ja nafta enam koos tõusta ei saa, üks (või mõlemad) peavad ära vajuma. Graafikult on näha, et 120 USD naftahinnaga arvestades on globaalsed kulutused naftale (osakaaluna globaalsest SKP-st) jõudnud rekordtasemeteni, 8-9% osakaal tähendab juba kõrgemat taset kui 1970-ndate naftakriisi ajal.

Naftakulutuste (oil expenditures) osakaal maailma SKP-st

Sellises tempos nafta hinnatõus on pea alati tuntavalt jahutanud maailma majandust, see mõju saabub lihtsalt viitajaga. Seega kui nafta hind püsib 2008. ja 2009. aastal üle 100 USD taseme, võib tähendada see rasket maandumist nii USAs kui ka globaalselt.

Mõju Eestile

Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist. Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu jahtumine), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda.

Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda.

Kokkuvõte

Nafta on kõrge hinna tõttu väga olulist rolli mängimas globaalse majanduse jaoks ning mida kauem hind kõrgel püsib, seda ebameeldivam mõju globaalsele majanduskasvule. Kuid samas näeksin ma kõrges naftahinnas ka positiivset - see sunnib inimesi ja ettevõtteid üle maailma üle vaatama kriitilise pilguga oma energiakulutused. Nii näiteks tarbib keskmine ameeriklane lääne-eurooplasest pea kaks korda rohkem naftat (ja sellest tulenevaid produkte), kuigi elatustase on sarnane, on vahe kultuuriline. Positiivne on ka see, et kõrge nafta hind sunnib rohkem investeerima alternatiivenergiasse - see on jällegi kultuuriline muutus ning alternatiivenergia juurutamine võtab aega, kuid kui kriitiline mass saavutatud, võib edasine kasv olla väga kiire.

Kolmanda tegurina sunnib kõrge nafta hind FED-i oma rahapoliitikat üle vaatama - kõiki maailma probleeme ei saa lahendada intresside langetamise ning raha trükkimisega - FEDi liiga lõtv rahapoliitika on oluline tegur nii globaalse kinnisvaramulli kui ka toorainete hinnaralli taga.

Lugudeseeria kokkuvõtteks - ma arvan küll, et nafta on hinnatõusu viimases faasis, kuid selliste suurte buumide tippu on pea võimatu tabada. Igatahes on nafta ümber toimuv piisavalt oluline, et kõik globaalsed investorid peaks nafta hinnaliikumist sel aastal tähelepanelikult jälgima.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Nafta I - $50 või $200? (sissejuhatus)
Nafta II - Peak Oil
Nafta III - Spekulandid tõstavad nafta hinda
Foorum: Nafta hind $50 või $200?

Nafta lugudeseeria kolmandas osas vaatame täpsemalt spekulantide rolli. Kui algselt olid naftafutuurid peamiselt nafta hinna kindlustamiseks ostjatele ja müüjatele, siis täna mängivad väga suurt rolli spekulandid. Kas nad on viinud ka nafta hinna mullini?

Spekulatiivne raha kergitab nafta hinda?

Peamine kauplemine naftaga käib futuuridega. Algselt oli futuurituru eesmärk lihtne - naftatootjad said seal endale näiteks 6 kuu pärast nafta hinna lukku lüüa ning naftatarbijad said seda samuti teha - mõlemad pooled said vähendada enda jaoks hinnaliikumise riski. Kuid järjest rohkem on naftafutuurid tõmmanud ligi erinevaid turuosalisi, kes pole üldse huvitatud füüsilisest naftast, vaid soovivad vaid teenida futuuri hinnatõusu pealt.

Kes on spekulandid?

Ma liigitaks tänasel naftaturul tegutseva spekulatiivse raha kaheks:

1) Kauplejad - eraisikud ja institutsioonid, kes spekuleerivad nafta hinna (lühiajalise) suuna peale. Võivad panustada nii tõusule kui langusele, kuid valdav panustamine käib siiski tõusule. Siin on üks suurema tähtsusega gruppe hedge-fondid, nende hallatavad mahud on viimase viie aastaga oluliselt kasvanud. Hedge-fondidest on siin kaks erinevat gruppi: toorainetele pühendunud hedge-fondid ja laiema tegevusega hedge-fondid (Managed Futures/CTA ja Global Macro strateegiad).

2) Investorid - eraisikud ja institutsioonid, kes osa oma portfellist allokeerivad naftainvesteeringuteks. See on küll investeerimise moodi, kuid liigitan ka selle raha spekulatiivse raha alla, sest siingi pole huvi reaalselt naftat osta, vaid mõne aja pärast kallimalt naftafutuur maha müüa.

Ma toon järgnevalt välja mõned nopped selle protsessi mõistmiseks.

• - Kui mõni pank toob turule naftaga seotud investeerimishoiuse, siis on nad samuti naftafutuuris (täpsemalt küll nafta optsioonides) ostupoolel ning lükkavad veidi naftahinda ülespoole. Ühe 200 mln. EEK investeerimishoiuse mahuga ei liiguta naftat küll palju, kuid kui seda teevad sajad pangad üle maailma, siis kokku on mõju tuntav. Ning seda teevad tänasel päeval tõepoolest sajad pangad üle maailma.


• Toorainetega seotud indeksaktsiad on kiiresti populaarsust võitnud. Kuid viis aastat tagasi oli väikeinvestoril üsna keeruline toorainetesse investeerida, siis täna on see väga lihtne - pea iga maakleri kaudu saab vastavat indeksaktsiat osta.


• Viimase aastaga on nii globaalsete aktsia-, võlakirjade- kui kinnisvarainvesteeringute risk tõusnud. Varahaldurid üle maailma otsivad alternatiivseid lahendusi investeerimiseks ning tihti nad lähevad trendidega kaasa - toorainetesse on raha sissevool olnud võimas. Ostmas on nii pensionifondid, hedge-fondid kui ka muud varahaldurid.


• Näiteks üks suur pensionifond CalPERS teatas hiljuti, et suurendab oma toorainetesse investeeritud raha mahtu 0,4 mlrd. USD pealt 7,0 mlrd. USD peale. Ka pärast suurendamist on see nende jaoks vaid 2,7% kogu portfellist, kuid toorainete hindu mõjutab selline varaklasside vaheline liigutamine selgelt, eriti kui liigutajaid palju. Tooraineturud on väga palju väiksemad globaalsetest aktsia- ja võlakirjaturgudest, sellised muudatused mõjutavad neid rohkem. Kui globaalse aktsiaturu kogumahuks hinnatakse 57 triljonit dollarit, siis toorainete futuurituru mahtu võiks hinnata 700 miljardile dollarile (open interest järgi), see on üle 80 korra väiksem.


• Lehman Brothersi arvutuste kohaselt paigutasid varahaldurid tooraintesse 2006. aastal 70 mlrd. USA dollarit, tänaseks on nende hinnangul see 215 miljardi dollarini jõudnud.


• Citigroupi hinnangul on juba üle poole rahast toorainetes "spekulatiivne raha", aastal 2000. oli see tase 20% juures.

Lisan ka ühe graafiku - allpool on toodud toorainete turu suurus. Erinevate värvidega on toodud erinevate turuosaliste osa turust: commercial positions (reaalsest naftast huvitatud positsioonid), traditional speculators (traditsionaalsed spekulandid ehk lühiajalised hinna suuna peale spekuleerijad) ja index speculators (turuosalised, kes läbi indeksite võtavad positsioone toorainetes, siin peamiselt globaalsed varahaldurid). Mida kõrgemale lähevad punktid, seda kõrgemal on toorainete hinnad. Kui võrrelda 2003. aasta seisu tänasega, siis on selgelt näha, index speculators (punane rõngas) on kõige rohkem suurenenud. Seega on ka nende roll hinnatõusu taga olnud kõige suurem.

Antud graafik pärineb Michael W. Masters'i (hedge-fondi juht) poolt USA Senatile esitatud dokumendist. Seal on väga põhjalikult tõendatud, miks spekulatiivse raha roll on toorainete hinnatõusus olnud suur (link).

Eeltoodu tõttu peaksin nafta viimase 1,5 aasta hinnatõusu peamiseks põhjuseks spekulatiivset raha. Iga mulli tekkimisel on spekulatiivse raha roll suur. Kui nafta pole enam investeerimiseks mingil põhjusel atraktiivne, hakkab see spekulatiivne raha sageli üheskoos väljapääsu poole tormama ning siis on hinnalangused kiired.

Nafta mull?

Alloleval graafikul on toodud kolm hinnaliikumist: USA aktsiaturu indeks Dow Jones aastatel 1922-1929, Tallinna Börsi liikumist peegeldav TALSE (uuema nimega OMX Tallinn) aastatel 2000-2007 ning nafta hind aastast 2000 kuni tänaseni.

Näete, et kuigi ajad ja instrumendid on olnud üsna erinevad, on liikumine olnud väga sarnane. Nii Dow Jones kui TALSE on venitatud kuni börsimulli tipphetkeni, pärast seda järgnes järsk korrektsioon.

Vaadake siin asuvat graafikut. Selle tõin välja 2007 jaanuaris, Tallinna Börsi tipus. Seal on võrreldud TALSE-t, Dow-d ning lisaks Nasdaqi tehnoloogiaindeksit aastatel 1993-2000. Näete, et ka Nasdaqi liikumine on tänase naftaga pea äravahetamiseni sarnane. Ja toonitada võiks ka seda, et 2007 jaanuaris ei uskunud pea keegi turul mu juttu Tallinna börsimullist. Alates sellest hetkest on OMX Tallinn indeks 16 kuuga kukkunud pea -40%.

Kuid kas ainult hinnaliikumine viitab mullile? Järgnevalt toon ma välja ka ühe korraliku mulli viimase faasi tunnusjooned:

1) Peab eelnema väga tugev hinnatõus, kusjuures tõusu viimane faas on reeglina kõige kiirem - tõusunurk muutub järsemaks. Põhjuseks on üha uued ja uued ostma saabuvad ostjad, kes lükkavad hindu ülespoole. Kiire tõus meelitab ligi üha uusi spekulante, kes soovivad tõusust osa saada.

2) Reeglina kestavad mullid kauem kui keegi oodata oskab. Fundamentaalselt võib hindu kalliks pidada juba ammu enne tipu saavutamist. See tähendab ka seda, et need, kes on konservatiivsemaid arvamusi avaldanud, on mulli lõpuks muutunud avalikuks naerualuseks. Näiteks USA tehnoloogiasektori aktsiad olid juba 1999.a. kevadel fundamentaalselt kallid, kuid järgneva aasta jooksul Nasdaqi indeks kahekordistus, enne kui mull lõhkes. Kokkuvõttes oli 1999. kevadel konservatiivne jutt õige, mulli lõhkemisega kukkusid hinnad ka nendest tasemetest kõvasti läbi. Seega mulli üks lahutamatu osa on see, et tipus on pullid positiivsemad kui kunagi varem ning konservatiivsema lähenemisega spetsialistid on tembeldatud lollideks.

3) Mullide üks lahutamatu osa on see, et vara fundamentaalset väärtust on raske hinnata. Aastal 2000 oli ka tehnoloogiaaktsiate väärtust väga raske hinnata, sest põhiline argument oli tuleviku suhtes "tehnoloogia muudab maailma" ja klassikalise P/E suhtarvuga pole midagi teha. Samamoodi oli nii USA kui Eesti kinnisvaramulli puhul väga raske hinnata, milline ruutmeetri hind oleks õigustatud. "Inimesed tahavad paremaid elamistingimusi" on väga raskesti hinnatav argument. Nafta puhul on selleks Peak Oil - nafta tootmismahtude tippu on väga raske ennustada ja väga raske on vaielda argumendiga, et kohe on nafta lõppemas, kuna keegi ei tea täpselt, kui palju seda maapõues veel on.

4) Populaarne investeerimisobjekt - üks mulli lahutamatu osa on ka see, et mullistunud varaklass muutub hinnatõusu järel väga paljude investorite lemmikuks - suur tõus loob positiivse meeleolu. See on selgelt kehtinud ka nafta puhul, üle maailma suunavad varahaldurid (ka väga professionaalsed) oma raha naftasse ja teistesse toorainetesse. Mis on selle taga? Varahaldurid ajavad kahjuks liiga sageli taga väga lühiajalist tootlust - kliendid hindavad neid kas igakuiselt või kvartaalselt ning seetõttu on paraku neil pidev surve tootluse näitamiseks. Kui muud varaklassid langevad ning toorained tõusevad, siis on kliendile neil raske põhjendada, miks nad toorainetesse pole panustanud.

Nafta puhul on minu meelest kõik need tingimused täidetud, seega lõhnab üsna klassikalise mulli järgi.

Soovitan lugeda ka eelmisel aastal kirjutatud artiklit börsimulli ja börsikrahhi anatoomiast (link).

Kokkuvõte

Ma võiks vist lugeda ennast õnnelikku aega sattunuks - alustasin investeerimisega aastal 1996 ning sellest ajast tänaseni on väga palju maailma turgudel juhtunud ning olen otseülekandena näinud päris paljude mullide lõhkemist. See on väga väärtuslik kogemus. USA investor, kes tegutses sealsel turul aastatel 1991-2000, ei omanud praktiliselt mingit kogemust mullide lõhkemise kohta.

Seetõttu arvan, et tunnen hästi ära, kui mingi varaklassi puhul on mulliga tegu. Ütlesin seda ka nii Tallinna Börsi kui Hiina aktsiate suhtes aastal 2007 - "võimatu on öelda, millal see mull lõhkeb, kuid asume praegu mullis". Olen samal arvamusel praegu nafta suhtes. Kuid selliste mullide tippu on väga raske ennustada, sest spekulatiivne huvi võib hindu viia uskumatutesse kõrgustesse (jällegi, sellised trendid kestavad kauem kui ükskõik, kes ootab). Seega ei saa välistada, et nafta hind ka $200-ni jõuab. Kuid minu arvates on 50% langus tõenäolisem kui 50% tõus, praeguste hindade puhul tähendab see seda, et $65 saavutataks enne kui $195. Ning ma arvaks ka, et 2009. aasta keskmine naftahind on alla $100 taseme.

Jah, risk on selleks, et ma viitan mullile liiga vara, kuid minu meelest oleme nafta hinnatõusu üsna viimases faasis.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Nafta I - $50 või $200? (sissejuhatus)
Nafta II - Peak Oil
Foorum: Nafta hind $50 või $200?

Koos tõusva naftahinnaga on üha suuremat tähelepanu saavutanud termin Peak Oil. Peak Oil viitab hetkele, mil globaalne naftatootmine on saavutanud maksimumi ning järgneb toodangu vähenemine. Kas see hetk on täna käes või on see aastakümnete kaugusel?

Ajaloost

Peak Oil terminiga tuli esmakordselt lagedale geoloog M. King Hubbert, kes ennustas aastal 1956, et USA naftatootmine saavutab tipu 1965 ja 1970 vahel ning selle ennustusega pani ta ka täppi. Hubbert ennustas, et nafta tootmismaht sarnaneb normaaljaotuse laadsele kõverale (bell curve), ühel hetkel saavutatakse nafta maapõuest pumpamise maksimum ning pärast seda hakkab võimalik maksimaalne tootmine vähenema.

Tuleb siia juurde siiski ka märkida, et Hubbert oli veendunud, et globaalne naftatootmine saavutab maksimumi (Peak Oil) aastal 1995. Ning ka 1970-ndate naftakriisi ajal oli üsna laialt levinud arvamus, et maailma naftavarud on lõppemas.

Tänapäev

Koos nafta hinna võimsa tõusuga, on järjest rohkem tähelepanu pööratud ka Peak Oili poole. Ja tõepoolest, nafta tootmine on alates 2005. aastast püsinud stabiilsena, samal ajal kui nõudlus on vaikselt kasvanud. Kas tõesti on nafta hinna maksimaalne tootmisvõimsus maailmas käes ning edasi järgneb juba tootmismahtude langus?

Siin on väga erinevaid nägemusi - ühed ütlevad, et Peak Oil saabus juba aastal 2006, teised ütlevad, et enne 2030. aastat pole seda karta. Seda viimast on isegi naftakartell OPEC väitnud. Allpool on üks võimalik graafik globaalse naftatootmise võimsuse kohta ning selle järgi peaks Peak Oil olema üsna lähedal. Kuid nagu toonitasin, on nägemusi Peak Oili ajastuse kohta väga erinevaid.

Olukorra teeb väga keeruliseks see, et keegi ei oma täpset ülevaadet, kui palju maapõues veel naftat võiks olla. Naftatootmine on läinud suuresti riikide kätte (erafirmade tootmine vähenenud), kuna must kuld on kujunenud ka üsna võimsaks poliitiliseks vahendiks. Ning riikide lähenemine on erinev. Näiteks Kuveit on võtnud seisukoha, et naftat tuleb pumbata säästlikult, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele, nad on seadnud eesmärgiks, et aastas tohib välja pumbata vaid ühe protsendi nende maapõues peituvast naftast.

Lisaks veel see, et uute maardlate puhul on väga raske ennustada, kui palju sealt naftat kätte saab ning enamasti on ennustused liiga konservatiivsed. Kõik see teeb nii maapõues peituva naftavaru kui ka Peak Oili ennustuse väga keeruliseks. Seetõttu ongi professionaalsed ja kogenud turuosalised risti vastukäivatel arvamusel Peak Oili saabumise aja suhtes.

Naftavarude võimalikust lõppemisest saab detailsemalt lugeda Wikipediast: Peak Oil ja Oil depletion.

Globaalne nõudlus

Lisaks globaalsele pakkumisele (naftavarud) on väga oluline mõõta ka globaalset nõudlust - just globaalse nõudluse kasv on üks peamisi algtegureid nafta hinnaralli taga. Ning siin tuleb peamiselt vaadata Aasia tiigrite suunas. Kui me vaatame nafta globaalse tarbimise jaotust aastal 2006, siis on näha, et USA (29%) ja Euroopa (19%) moodustavad pea poole kogu globaalsest nafta tarbimisest. Aasia ja Okeaania moodustavad 29% tarbimisest, kuid võrdluseks tuleks välja tuua, et selles regioonis elab 2/3 maailma rahvastikust, ehk proportsionaalselt tarbivad nad siiski vähe.

Naftatarbimise geograafiline jaotus (2006. a. seisuga)

allikas: EIA (http://www.eia.doe.gov/emeu/international/RecentPetroleumConsumptionBarrelsperDay.xls)

Kuid olulisem absoluutnumbritest on viimastel aastatel olnud (nafta hinna mõttes) tarbimise kasvutempo. Alloleval graafikul on toodud kasvutempo osakaal regioonide kaupa (vahemikus 2003-2006) - millised regioonid on suuremat rolli mahtude kasvamises mänginud. Kui Lääne-Euroopa osa on kasvust vaid 5%, siis Aasia osa koguni 43%. Kui näiteks Hiina tarbib täna ca. 8 mln. barrelit päevas, siis samas tempos jätkates tarbiks nad aastaks 2020 20 mln. barrelit päevas, ehk sama palju kui USA praegu. Kuid väga oluline on arvestada sellega, et kui nafta on üle 100 USD taseme, siis Hiina naftatarbimise kasvutempod tulevad ka tuntavalt allapoole.

Nafta tarbimise kasvu osakaalud piirkondade kaupa (vahemikus 2003-2006)

allikas: EIA (http://www.eia.doe.gov/emeu/international/RecentPetroleumConsumptionBarrelsperDay.xls)

Globaalse nõudluse kohta mainiks veel seda, et Lääne-Euroopa on oluliselt säästlikumalt naftat tarbimas kui USA ning näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal (ning ka teistes riikides) on nafta tarbimine viimastel aastatel hoopis vähenenud. Ja see oli veel ajal kui nafta oli 50 dollari ligiduses. Praegune hinnaralli hakkab kindlasti globaalset naftatarbimist jahutama.

OPEC

Peak Oili puhul ei saa kindlasti mainimata jätta sellist organisatsiooni nagu OPEC. Tegemist on kolmeteist naftat tootvat riiki koondava organisatsiooniga, kelle eesmärgiks on "ühiste huvide kaitse ning stabiilse nafta hinna tagamine". Eks igaüks mõistab, et rõhk on rohkem esimese eesmärgi poole kaldu.

Seega on OPECi puhul tegemist täiesti ametliku kartelliga ning nende jaoks on kindlasti buumiv nafta hind üks äraütlemata tore asi. Nende riikide jaoks on nafta kõige olulisem sissetuleku allikas ning seega on nende huvid risti vastupidised nende riikidega võrreldes, kes peavad naftat importima (USA, Lääne-Euroopa jt.). Kahtlemata on OPECi jaoks väga positiivne ka Peak Oil juttude lai levik, sest see suurendab spekulatiivset nõudlust.

Palju on süüdistanud OPECit nafta hinnaga manipuleerimises, kuid seda on päris keeruline tõestada. Siiski tundub realistlik, et kui OPEC väga sooviks tootmismahte suurendada, siis suudaks nad seda ka teha. Kuid neile on kasulikum hoida tootmist staatilisena ning sellega tekitada survet hindadele. OPECi kohta on ka spekuleeritud, et nad on liiga optimistlikult hindamas oma maapõues peituvaid naftavarusid, seega määramatust on nafta suhtes palju.

Alloleval graafikul on toodud nafta tootmismahud OPECi ja ülejäänud maailma kohta. Näeme, et OPEC on viimastel aastatel tootmist vähendanud. Kas on nafta neil lõppemas või piiravad teadlikult pakkumist?

allikas: http://dss.ucsd.edu/~jhamilto/understand_oil.pdf

Alternatiivid traditsioonilisele naftale

On üsna selge, et traditsioonilise nafta varud hakkavad peatselt siiski väheseks jääma, kui tarbimise kasv jätkub samas tempos. Millised võiks olla alternatiivid?

1) Ebatraditsioonilise nafta (non-conventional oils) all mõeldakse peamiselt naftaliivasid (oil sands) ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on üsna kulukas ning ka keskkonda reostav. Kuid nafta kõrgustesse tõusnud hind teeb ka need projektid rahaliselt atraktiivsemaks. Selge on siiski ka see, et nende projektide teostamine võtab aega.

2) Alternatiivenergia puhul otsitakse naftale alternatiive energia hankimiseks. Siia alla kuuluvad: biokütused, päikeseenergia, tuuleenergia, maaküte jne. See on väga kiiresti arenev valdkond, kuid näiteks tuule- ja päikeseenergia lahenduste arengut on piiranud nende kõrge hind. Kuid see on muutumas kahe teguri tõttu - esiteks on nafta kõrge hinnatase muutnud nende suhtelist hinnataset kättesaadavamaks ning teiseks on tehnoloogilise innovatsiooni abil suudetud nii tuule- kui päikeseenergia kasutamist muuta efektiivsemaks.

3) Tuumaenergia puhul on peamiseks probleemiks keskkonnarisk, lisaks Tšernobõli sarnasele riskile on ka tuumakütuse jäägid radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Kuid teisest küljest loetakse tuumaenergiat looduse suhtes säästlikumaks kui fossiilsete kütuste kasutamist (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.).

Näeme, et esimese kahe punkti puhul on väga oluline tegur hind - kui nafta maksaks $50, siis on nende kasutamise vastu huvi oluliselt väiksem, kui praeguse $135 hinna juures. Kuid muutused on siiski pikaajalised - kui globaalset soovitaks 2008 aastal 3x rohkem päikesepaneele kasutada, siis sellist mahtu ei suudetaks pakkuda. Samuti ei suudetaks kiirelt hakata naftaliivadest mitmeid kordi rohkem naftat kiirelt kätte saama.

Kuid üle 100 dollari olev nafta hind tekitab selgelt olukorra, kus järjest rohkem suundutakse alternatiivide poole. Ning kulutatakse raha alternatiivide arendustegevusse. Jah, see protsess ei pruugi kiirelt tuua leevendust nafta nõudlusele, kuid aastate jooksul on suund siiski selgelt alternatiivide suunas.

Kokkuvõte

Turumajanduse üks väga tugev pluss on see, et hind määratakse nõudluse ja pakkumise tasakaaluna. Kui pakkumine ei jõua nõudlusele järele, siis peab hind tõusma. Kuid kõrge hind teeb alati atraktiivseks ka alternatiivid ning toob järjest uusi pakkujaid turule. Kõrgem hind samas vähendab nõudlust ning mõne aja pärast on muutunud ka nõudluse pakkumise tasakaal - pakkumine saavutab ülekaalu ning hinnad tulevad allapoole. Meenutame kasvõi nisu (wheat) hinnarallit eelmise aastal - globaalse nõudluse kasvu tagajärjel kihutas nisu eelmisel aastal $500 juurest $1250 juurde - väga võimas tõus ajalooga võrreldes. Kuid see tähendas ka seda, et üle maailma hakkasid farmerid kõrge hinna tõttu nisu kasvatama ning pakkumine tuli nõudlusele järgi. See tõi kaasa ka hinnakorrektsiooni - viie kuuga kukkus nisu hind $1250 pealt $750 peale, ehk -40%.

Selline tasakaalu üleminek on toimunud iga buumi puhul selliselt (meenutage kasvõi kohalikku kinnisvaramulli) ning raske on näha, et see nafta puhul teisiti peaks olema. Nii et Peak Oil'i probleemi lahendab ka suure tõenäosusega nafta kõrge hind. Kuna naftaga seotud protsessid käivad väga aeglaselt (uute maardlate rajamine, alternatiivide kasutuselevõtt), siis on ka keeruline prognoosida, millal pakkumine nõudlust ületama hakkab ja kas selleks on vaja nafta hinnaks $135 või $200. Kuid siiski on see ainult aja küsimus, millal hind on piisavalt kõrge, et pakkumine nõudlusest mööda läheks. Nii et paradoksaalselt on praegune kõrge nafta hind pikemas perspektiivis kasulik nafta importijatele ning kahjulik nafta eksportijatele.

Lugudeseeria järgmisest osades vaatama spekulantide rolli nafta hinna kujunemisel ning 135 dollarit maksva nafta hinna mõju maailma majandusele.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Nafta I - $50 või $200? (sissejuhatus)
Foorum: Nafta hind $50 või $200?

Nafta hind on maailmaturul jõudnud juba 135 dollari juurde ning paljud spetsialistid on arvamusel, et selle hinna edasist tõusu ei peata miski. Alustame lugudeseeriat, kus vaatame, mis on olnud hinnatõusu taga ning milline võiks hinna edasine liikumine olla. Ja kas tegemist on mulliga?

Plaanisin alguses kirjutada naftast ühe artikli, kuid teema on piisavalt oluline ja lai, et sellisel juhul oleks olnud kaks varianti - pinnapealne lähenemine või üüratult lohisev artikkel. Kumbki ei tundunud väga atraktiivne mõte, seega teeme hoopis neljaosalise lugudeseeria ning vaatame selle nädala jooksul naftaga seotud olulised tahud üle.

Ajalooline hinnaliikumine

Alustame sellest, et vaatame nafta hinna ajaloolist liikumist. Enamasti räägitakse nafta hinnast "dollarit barreli kohta", kasutame seega edaspidi hinna kohta seda mõõtkava. Allolevalt graafikul on näha naftahinna liikumine alates 1990. aastast. Mõned  nüansid mida välja tuua:

1) Lahesõja ajal (1990-1991) tegi ka nafta hind läbi suure tõusu, 20 dollari juurest tõusis hind 40 dollari juurde. Kuid praeguse tõusu kõrval on see üsna väike liikumine.
2) 1990-ndatel oli nafta tootlus üsna 0% lähedal.
3) Suurem tõus algas 2002 aasta paiku (siis langetas FED massiliselt intresse ning arenevate turgude majanduskasv hakkas tõsisemat hoogu üles võtma)
4) Tõusu viimane faas on üsna paraboolne, alates 2007. aasta jaanuari põhjast on nafta hind tõusnud pea 170%. Pea kolmekordistunud.

Kuid mulle meeldib erinevate instrumentide puhul vaadata võimalikult pikka ajalugu, seetõttu toon välja ka nafta hinna  liikumise aastast 1861 kuni tänaseni. Musta joonega on tähistatud reaalne hinnaliikumine, kuid see on veidi väheütlev, sest aastal 1900 oli ühel dollaril väga palju suurem väärtus kui täna. Kuid selle vastu aitab nafta hinna korrigeerimine inflatsiooniga ehk nafta reaalhind. Pilk graafikule ütleb, et nafta hind pole inflatsiooniga korrigeeritult olnud kunagi nii kõrge kui täna. (Siin saab igaüks graafikut detailsemalt vaadata). Tasub ka märkida hinnatõusu 1970-ndatel, toonane nafta hinnashokk jättis jälje kogu maailma majanduse käekäigule sel kümnendil.

Mis on põhjustanud hinnatõusu?

Selleks, et prognoosida nafta hinna edasist liikumist, peame täpselt suutma mõista, millised tegurid on toonud nafta hinna senise tõusu. Toon allpool välja (enda meelest) olulisemad tegurid.

1) Nõudluse kasv. Aastatel 2002-2007 oli maailmas väga võimas majandusbuum, mis hõlmas pea kogu maailma. Eriti dramaatilisi kasvunumbreid näitasid arenevad riigid, näiteks Hiina ja India on kasvanud väga kiiresti ning koos sellega on kasvanud ka nende roll maailma majanduses. Arvestades, et Hiina ja India kasv on nõudnud suuri investeeringuid infrastruktuuri ning olnud üsna palju põhinev tööstusel, on see kasv oluliselt tõstnud ka globaalset nõudlust toorainete järele. Toorainete hinnaralli ühe peamise põhjustajana tuuakse sageli Hiinat.

Seega on kõigile väga arusaadav argument "nafta hind peab edasi tõusma, kuna arenevate turgude kasv on kiire". Kuid kui suur on ikkagi globaalne nafta nõudluse kasv olnud? Alloleval graafikul on näha, et globaalne nõudlus nafta järele on viimase kümne aasta jooksul tuntavalt kasvanud (sinine joon). Kuid väga oluliseks peaksin ka punast joont, see näitab globaalse nõudluse kasvu protsentides võrreldes eelmise aastaga. Näeme, et võrreldes 2007 aastaga prognoositakse aasta keskmisena (OPECi prognoos) sel aastal nõudluse kasvu 1,87% (86,95 mln. barrelit päevas). Seega nafta hind on tõusnud 170%, aga nõudlus alla 2 protsendi? Päris suured käärid.

2) Nafta tootmise mahud on samuti üks oluline põhjus hinnatõusu taga - naftatootjad pole oluliselt suutnud oma mahte kasvatada. Seega palju on spekulatsioone selle ümber, et peatselt ei suuda naftatootjad nõudlusele järgi tulla ning tekib globaalne naftakriis. Räägitakse ka sellest, et globaalsed naftavarud hakkavad otsa saama, Peak Oil on oluline teema, kajastame seda lugudeseeria järgmises osas.

3) FEDi rahapumpamine. Ameerika keskpank alandas aastaks 2003. USA intressimäärad rekordmadala 1 protsendini. Odav raha ujutas gloobuse üle ning lükkas maailma majanduse võimsa hooga käima. Selle üks peamine tulem oli globaalne kinnisvaramull, kuid ka toorainete buum on rekordmadalatest intressidest alguse saanud.

Kuna USA majandus on 2007. aasta teisest poolest hakanud kiirelt jahtuma, on FED asunud tegutsema pea erakordse kiirusega, intressid on väga kiiresti toodud 2% juurde. See on taas valanud "õli tulle" ka toorainete hindadele, viimaste intressikärbete järel on toorainete hinnaralli veel täiendava käigu sisse lülitanud. Märkida tuleks ka seda, et ajalooliselt on madalad intressid toorainete hindadele mõjunud positiivselt (ning ka vastupidi).

FEDile ei saa olla ilmselt üllatuseks, et sellised sammud hävitavad dollarit ning tekitavad inflatsiooni, kuid nad on siiani (erinevalt Euroopa Keskpangast) majanduse jalulpüsimist inflatsioonist tähtsamaks pidanud. Ma arvan, et nad on taas liiale läinud ning lisaks sellele, et see aasta tuleb hakata intresse tõstma, tuleb maksta valusat lõivu ka inflatsiooniga mängimise eest - tõenäoliselt inflatsiooni 2-3% juurde tagasi pressida on väga raske.

4) Spekulatiivse raha voolamine toorainetesse. Selle punkti tähtsuse üle on päris palju vaieldud, naftapullid ütlevad, et spekulatsioone on turul olnud alati ning see pole oluline teema. Nafta-skeptikud jällegi mainivad, et spekulantide raha on peamiseid põhjuseid hinnatõusu taga. Kuna minu arvates väga oluline teema, siis vaatame lugudeseeria ülejärgmises osas spekulatiivse raha rolli nafta hinna tõusu taga.

Kokkuvõtvalt

Nafta on suure hinnatõusuga jõudnud üle maailma esikaantele, kuid see on tavapärane - sellised suured tõusud toovad alati ka tähelepanu. Antud lugudeseeriaga proovin teile detailselt edasi anda enda nägemust nafta hinna suhtes, selleks vaatame põhjalikult üle taustinfo. Lugudeseeria järgmises osas vaatame naftavarude kahanemist (Peak Oil), ülejärgmises osas spekulantide mõju nafta hinnale ning lugudeseeria viimases osas võtame kõik eelneva kokku ning vaatame ka kõrge naftahinna mõju maailma majandusele.

Kristjan Lepik

Vaata ka:
Foorum: Nafta hind $50 või $200?

Volatiilsus on üks olulisemaid tegureid optsioonikauplemisel. Vaatame lugudeseeria neljandas osas, mida volatiilsus endast kujutab ning kuidas seda kauplemisel kasutatakse.

Sissejuhatus

Volatiilsus on üks olulisemaid tegureid optsioonide puhul, sest kui alusvara hind kõrvale jätta, siis ülejäänud parameetrid on reeglina üsna konstantsed. Seega volatiilsus on alusvara hinna järel oluliselt teine tegur, mis optsiooni hinda mõjutab ja kaupleja jaoks oluline on.

Tuleb kindlasti eristada kahte tüüpi volatiilsust:
a) ajalooline volatiilsus (historical volatility)
b) kaubeldav volatiilsus (implied volatility)

Ajalooline volatiilsus mõõdab ajaloolist kõikuvust – kui suur on näiteks olnud alusvara viimase 30 päeva liikumisulatus. Ajaloolist volatiilsust kasutatakse ka riskisuse mõõtmiseks - kui ajalooline volatiilsus on aktsial ABC 20% ja aktsial XYZ 50%, siis on selge, et suurem hinna kõikumine minevikus viitab ka kõrgemale riskisusele.

Kaubeldav volatiilsus mõõdab aga seda, kui suurt alusvara hinnaliikumist ootavad turuosalised tulevikus. Seega on ajalooline volatiilsus statistiline mõõde, samas kui kaubeldav volatiilsus leitakse turuosaliste prognoosi järgi. Ja just kaubeldav volatiilsus on see, mis mõjutab optsiooni hinda ja seega ka palju olulisem. Seega rääkides edaspidi volatiilsusest, peame silmas kaubeldavat volatiilsust.

Kaubeldav volatiilsus peegeldab siis turuosaliste keskmist arvamust, kui suur võiks olla aktsia edasine liikumine. Kui turg arvab, et mingil põhjusel tulevane hinnaliikumine on väga suur, siis on ka volatiilsus väga kõrge (ja seetõttu ka optsioonide hinnad kõrged). Kui seejärel arvamus muutub ning enam suurt hinnaliikumist ei oodata, siis langeb volatiilsus ning koos sellega ka optsiooni hind. Seega on volatiilsuse suuna õige ennustamise puhul võimalik teenida ka siis, kui alusvara üldse ei liigu. Selliseid strateegiaid kasutavad ka paljud optsioonikauplejad. Kuid strateegiatest täpsemalt juba lugudeseeria järgmistes osades.

Optsioonikalkulaatori abil (link) saab igaüks arvutada, kuidas volatiilsuse muutus muudab optsiooni hinda.

Määramatus ja hirmuindikaator

Võib ka öelda, et kaubeldav volatiilsus peegeldab määramatust - kui volatiilsus on kõrge, siis viitab see sellele, et turuosaliste jaoks on edasise alusvara liikumine üsna määramatu. Heaks näiteks on siin ettevõtete majandustulemused - reeglina enne majandustulemusi tõuseb volatiilsus tuntavalt. Põhjuseks on siin see, et majandustulemuste peale võib tulla suur aktsia liikumine ning koos sellega tõuseb ka määramatus (kuhu liigub aktsia tulemuste järel?).

Määramatus mängib rolli ka kogu turu volatiilsuse puhul. On üsna loogiline, et koos turu langusega tõuseb ka määramatus. Reeglina on languse põhjuseks mingid negatiivsed uudised ning see hirmutab turuosalisi. Kui ulatuslikud on probleemid? Kui palju jahtub majandus? Selline ebaselgus suurendab määramatust ning koos sellega ka volatiilsust. Lisaks on langused turul reeglina suurema liikumisulatusega kui tõusud, seega ka turu võimalik liikumisulatus  suurendab kaubeldavat volatiilsust.

USA aktsiaturu puhul on terve turu volatiilsuse mõõtmiseks üks enimkasutatud mõõdikuid S&P 500 aktsiaindeksi volatiilsust mõõtev indeks VIX. USA tehnoloogiasektori volatiilsust saab mõõta indeksi VXN (ka $VXN) abil. VIXi nimetatakse ka hirmuindikaatoriks, sest ülaltoodud põhjustel VIX tõuseb reeglina siis kui hirm on suur ning VIX teeb põhju siis kui hirm turul praktiliselt puudub. Alloleval graafikul on toodud S&P 500 ning VIXi viimase 11 kuu liikumine ning on selgelt näha, et VIXi tipud on tähendanud ka turu põhjasid - reeglina on põhja tegemiseks vaja mõningast paanikat turul ning kõrge volatiilsus sellele viitabki.

Madal volatiilsus viitab omakorda sellele, et hirm turul pea puudub ning sellised mugavad ja meeldivad olukorrad on valitsevad sageli turu tippude juures. Kuid madala volatiilsuse perioodid võivad kesta pikalt, seega ei saa ainult volatiilsust pidada argumendiks langusele panustamiseks.

Antud graafikult on ka näha, et volatiilsus on keskmise ümber kõikuv (mean reversion) st. volatiilsus kõigub teatud perioodi keskmise ümber. Seega kui volatiilsus on väga kõrge, võiks eeldada volatiilsuse alanemist ning madala volatiilsuse puhul on reeglina tõenäosus liikuda ülespoole (näiteks 3-4 kuu volatiilsuse keskmist kasutades).

Volatiiluse "naeratus"

Volatiilsus kipub reeglina kõige madalam olema raha peal optsioonide (at-the-money options) puhul ning kõrgem rahast väljast (out-of-the-money options) optsioonide puhul. Volatiilsuse erinevust nende kahe vahel nimetatakse terminiga volatility skew või volatility smile. Alloleval graafikul on toodud nii smile kui skew, kõige madalam punkt graafikul on at-the-money optsioonide juures (kus turuhind = strike).

Aktsiate kaubeldav volatiilsus

Volatiilsusele tuleb erinevate instrumentide puhul erinevalt läheneda, tuleb teada, millised olulised uudised võivad olla alusvara hinda mõjutamas. Näiteks aktsiaindeksite ja valuutade optsioonide volatiilsust mõjutavad tugevalt FEDi intressiotsused, enne selliseid uudiseid tõuseb määramatus ning ka volatiilsus. Ning pärast uudist vajub volatiilsus ära.

Üksikute aktsiate puhul on üks olulisemaid aktsiahinna mõjutajaid majandustulemused. Enne majandustulemusi suureneb määramatus aktsiahinna edasise liikumise suhtes ning koos sellega kasvab reeglina ka volatiilsus. Allpool on toodud Amazoni (AMZN) viimase aasta aktsia liikumine ning nii kaubeldav kui ajalooline volatiilsus. Näeme, et iga kvartal enne majandustulemusi on kaubeldav volatiilsus tõusnud ning nii mõnelgi korral on majandustulemused toonud päris korraliku aktsia liikumise. Kuid peale tulemusi on kaubeldav volatiilsus järsult ära kukkunud - määramatust lisanud majandustulemused on selja taga ning edasine aktsia võimalik kõikumisulatus on vähenenud.

Kokkuvõtvalt volatiilsusest

Nagu ülaltoodust näha, võib volatiilsuse liikumise peale kaubelda, kui ka volatiilsust kasutada turu meelestatuse indikaatorina. Kuidas volatiilsust kaubelda? Siin ühest lihtsat vastust pole, erinevad kauplejad lähenevad erinevalt. Üks strateegia, mida ka meie rakendame, on enne tulemusi volatiilsuse tõusule panustamine. Reeglina enne majandustulemusi volatiilsus tõuseb, oluline on leida varakult need aktsiad, mille puhul turg kõige suuremat liikumist ootab (strateegia straddle enne tulemusi).

Teine võimalik lähenemine on kaubelda volatiilsuse keskmise suunas liikumist - volatiilsuse suure tõusu järel müüa volatiilsust ning volatiilsuse languse järel osta volatiilsust. Mõned kauplejad/investorid kasutavad aktsiapositsiooni peale callide müümist (covered call strateegia), ka sellel juhul on oluline, et volatiilsuse liikumise suhtes oleks ajastus hea.

Erinevatest strateegiatest tuleb täpsemalt juttu lugudeseeria järgmistes osades, kuid oluline on siiski mõista, et need on vaid vahendid idee teostamiseks. Näiteks volatiilsuse kauplemisel on enamasti vajalik nägemus volatiilsuse edasisest liikumisest.

Kristjan Lepik

Linke:
USA aktsiate volatiilsuse graafikud (tasuta, vajalik registreerumine)
Optsioonikalkulaator

Tarkinvestor.ee:
Optsioonid I - Sissejuhatus
Optsioonid II - Optsioonide tüübid ja optsiooniturg
Optsioonid III - Optsioonide parameetrid
Optsioonid - InvestorWiki
Optsioonide foorum

Optsioonide lugudeseeria kolmandas osas vaatame detailsemalt parameetreid, mis optsiooni hinda mõjutavad. Lisaks vaatame optsioonide paarsust - kuidas call optsioonist teha put optsioon.

Optsioonide kohta on informatsiooni väga palju  ja kuigi väga tähtis roll on ka teadmiste praktikas kasutamisel, tuleb enne seda selgeks teha teoreetilised alused. Iga järgmise artikliga läheme sügavamale optsioonimaailma ning antud artiklis räägime erinevatest võimalikest positsioonidest (keegi ju peab ka optsioone müüma) ning faktoritest, mis mõjutavad optsioonide hindasid.

Positsioonid optsioonides

Igal optsioonilepingul on kaks poolt. Üks pool on turuosaline, kes ostab optsiooni, ning teine pool on turuosaline, kes müüb optsiooni (viimast kutsutakse optsiooni kirjutamiseks). Sisuliselt on optsiooni kirjutamine optsiooni lühikeseks müük. Optsiooni kirjutaja saab raha kätte koheselt, kui leping on sõlmitud, kuid peab maksma võimalikke kahjusid, kui optsioon realiseeritakse - optsioonikirjutaja kasum on alati sama suur kui optsiooni ostja kahjum ja vastupidi. Eelmises artiklis nägime graafikutelt call ja put optsioonide kasumi ja kahjumi graafikuid. Siin on samade optsioonilepingute kirjutajate väljamaksed:

Niisiis on võimalik optsioonidega võtta nelja erinevat positsiooni:

(a) Pikk positsioon call optsioonis
(b) Pikk positsioon  put optsioonis
(c) Lühike positsioon  call optsioonis
(d) Lühike positsioon  put optsioonis

Antud positsioonide väljamaksed on kokku võetud järgnevatel graafikutel:

Optsioonide alusvara

Optsioonide alusvaraks võivad olla väga erinevad objektid. Optsioone saab osta näiteks valuutadele. Enamik valuutaoptsioonide tehinguid tehakse ilma vahendajata ja väljaspool börsi, kuid valuutaoptsioonidega on võimalik kaubelda näiteks Philadelphia börsil, mis pakub nii Euroopa kui ka Ameerika optsioone.

Lisaks on võimalik kaubelda indeksoptsioonidega, mis tihti on hea võimalus kogu portfelli riski maandamiseks, ning optsioone tehakse ka futuurilepingute peale.

Kõige rohkem on levinud aktsiaoptsioonid, kus optsioonilepingu alusvaraks on kindla ettevõtte aktsiad. USA-s kaubeldakse  vabalt  rohkem kui 1000 erineva aktsiaoptsiooniga ning enamik kauplemisest käib elektrooniliselt. Kuna aktsiaoptsioonid on kõige populaarsemad,  siis antud lugudeseerias keskendumegi just aktsiaoptsioonidele.

Optsiooni hinda mõjutavad faktorid

Kuus põhilist faktorit, mis mõjutavad optsioonide hindu:

1. Kehtiv alusvara hind
2. Optsiooni realiseerimishind (strike price)
3. Aeg optsiooni aegumiseni
4. Aktsia volatiivsus
5. Riskivaba intressmäär
6. Oodatud dividendid

Alusvara hind ja realiseerimishind

Kuna optsioonide kasum või kahjum tekib   peamiselt alusvara liikumisest, siis see on peamine tegur optsioonihinna kujunemisel. Seetõttu kasvab call optsioonide väärtus, kui tõuseb aktsiahind ning langeb, kui tõuseb realiseerimishind. Loomulikult käitub put optsioon vastupidiselt.

Aeg optsiooni aegumiseni

Optsioonide  väärtus on seda suurem, mida kaugemal on realiseerimiskuupäev. Seda saab mõista nii, et mida kaugemal on realiseerimiskuupäev, seda rohkem võimalusi on alusvara liikumiseks ja seda kallim on optsioon.
Ka Euroopa tüüpi optsioonidele kehtib sama printsiip, kuigi siin võib esineda erandeid. Näiteks, kui ühe optsiooni realiseerimisaeg on kuu aja pärast, teise oma 2 kuu pärast ja on teada, et 1,5 kuu pärast maksab ettevõte dividende, siis võib tekkida juhus, kus pikema realiseerimisajaga optsiooni väärtus on tegelikult väiksem.

Iga optsiooni väärtuse võibki jagada kahte kahte ossa. Üks osa on optsiooni reaalne väärtus, mis näitab kui palju on optsioon väärt kui ta realiseerida koheselt. Seda kutsutakse optsiooni sisemiseks väärtuseks (Intrinsic Value), kui optsioon liigub rohkem rahasse, siis sisemine väärtus kasvab.  Siit saab loogiliselt järeldada, et rahast väljas olevatel optsioonidel ei ole sisemist väärtust üldse - nad koosnevad ainult ajaväärtusest. Ajaväärtus ongi teine osa optsiooni väärtusest, mis tuleneb sellest, et aktsial on veel aega liikuda soovitud tasemeni. Ajaväärtus aga väheneb ajas ning vähenemine ei ole mitte lineaarne vaid kiireneb eksponentsiaalselt kui lähenetakse realiseerimisajani.

Eriti kiire on ajaväärtuse kadu viimasel nädalal enne optsioonide lõppemist, seega on reeglina mõistlik mitte optsioone viimase hetkeni hoida, paljud turuosalised rullivad juba enne seda aega optsioonid järgmistesse kuudesse edasi.

Tihtipeale moodustab ajaväärtus väga suure osa optsiooni hinnast ning lisaks sellele langeb ajaväärtus suhteliselt kiiresti ja eriti just viimase kuu jooksul. Kõige rohkem mõjutab ajaväärtus raha peal olevaid optsioone, sügaval rahas või kaugel rahast väljas olevaid aktsiaid see nii palju ei mõjuta. Näiteks keskmise volatiilsusega aktsia, mis maksab 700 dollarit, optsiooni hind, mille realiseerimishind on samuti 700 dollarit, väheneb viimase kuu jooksul ligikaudu järgnevalt: 24 päeva lõpuni, hind 20 dollarit; 15 päeva lõpuni, hind 15 dollarit; 7 päeva lõpuni, hind 10 dollarit; ning 1 päev lõpuni, hind 3 dollarit. Antud näide on loomulikult eeldusel, et kõik teised optsiooni hinda mõjutavad tegurid on kogu aja konstantsed.

Volatiilsus

Volatiilsus on üks olulisemaid tegureid optsioonide puhul, sest kui alusvara hind kõrvale jätta, siis ülejäänud parameetrid on reeglina üsna konstantsed.Volatiilsuse kõikumine mõjutab optsiooni hinda tugevalt, seega volatiilsus on alusvara hinna järel oluliselt teine tegur, mis optsiooni hinda mõjutab. Volatiilsus on sedavõrd oluline teema, et kajastame seda pikemalt lugudeseeria järgmises osas.

Riskivaba intressimäär

Kui intressid majanduses tõusevad, siis investorite oodatav tulu kasvab. Lisaks langeb optsioonilepingu sõlmija tulevikus saadud rahade hetkeväärtus. Nende kahe mõju tagajärjel call optsioonid väärtus tõuseb ja put optsiooni oma langeb.

Tähtis on mõista, et tegemist on oletusega, kui kõik teised näitajad jääksid samaks.  Oluliseks tuleb siin pidada seda, et intressimäärad majanduses muutuvad siiski aeglaselt (aastatepikkused trendid), kuid optsioonid on enamasti lühiajalised. Seega intressimäärade mõju pole optsioonihindade jaoks väga suure olulisusega tegur.

Oodatud dividendid

Dividendide suurem makse vähendab call optsioonide väärtust, sest aktsia kaotab dividendimaksega raha, aga optsioonilepingu omanikule ei maksta dividende. Vastupidiselt on put optsioonid positiivselt korreleeritud dividendimaksete suurusega.

Put ja Call optsiooni paarsus

Juba aastal 1969 avastas finantsmatemaatik Hans Reiner Stoll sama alusvara ning sama aegumiskuupäeva ja realiseerimishinnaga put ja call optsioonide vahelise seose. Kui võrrelda kahte portfelli, millest esimene koosneb call optsioonist ja rahast, mis on võrdne sama optsiooni realiseerimishinna nüüdisväärtusega ning teine koosneb put optsioonist ja alusvarast, siis nende portfellide tootlus on täpselt sama. Seda illustreerib järgnev graafik:

Kui nende kahe portfelli realiseerimisväärtused on samad, siis peavad ka nende nüüdisväärtused olema samad. Kui nende hinnad oleksid erinevad, siis saaks ühte portfelli müües ja teist ostes teenida riskivaba kasumi, järelikult on put ja call optsioonihinnad omavahel seotud.

Antud hindade paarsust väljendab järgnev valem:

c + PV(x) = p + s

c = call optsiooni hetkeväärtus
PV(x) = realiseerimishinna nüüdisväärtus
p = put optsiooni hetkeväärtus
s = aktsia hetkeväärtus

Put ja call optsioonide paarsus on üks baasreeglitest optsiooni hindade määramisel ja huvitav on see, et selle valemi saamiseks pole kasutatud optsioonide väärtuse määramise teadust, vaid lihtsalt arbitraaži reegleid ning kui seda reeglit rikutakse, siis tekibki võimalus arbitraažiks.  Seega on sisuliselt võimalik teha put’ist call optsioon ning vastupidi. Paarsus tingib ka selle, et put’i ja calli volatiilsus peaks olema sarnane – kui erinevused on suured ning alusvara lühikeseks müügi suhtes piiranguid pole, siis on võimalik kasutada arbitraaži.

Kokkuvõte

Oleme jõudnud juba päris sügavale optsioonimaailma sisemusse. Teame, mis faktorid mõjutavad optsioone, oleme näinud lihtsamaid optsioonide rakendamisviise ja jõudnud isegi esimese finantsmatemaatilise valemini.

Järgmises artiklis vaatame täpsemalt, mida kujutab endast see oluline volatiilsus. Ning ülejärgmises osas seda, kuidas mingid faktorid mõjutavad optsioonihindasid ning teeme tutvust kreeklastega, mis annavad neile muutustele numbrilised väärtused. Kui kreeklastest on arusaamine olemas, siis vaatame veel korra kõige keerulisemat maailma ja üritame mõista optsioonide õiglase hinna arvutamise süsteeme. Kuid siis liigume kõige põnevama ja praktilisema osa juurde - erinevate optsioonistrateegiate kasutamine.

Kristjan Korjus
Kristjan Lepik

Futuuridega kauplemine lööb paljudel silmad särama - teenida on võimalik kiiresti ja palju. Kuid tihti kiputakse unustama sellega seotud riske. Indrek Raud omab pikaajalist futuuridega kauplemise kogemust ning USAs elades on ta teinud ka Commodity Trading Advisor'i (CTA) eksami. Indrek tutvustab seminaril futuurikauplemise köögipoolt - millega peaks kaupleja arvestama, et futuurikauplemises edu saavutada.

Seminari viib läbi Indrek Raud (CTA)

Täpsem info ja registreerumine siin.

Tase: Edasijõudnud
Teema: Kauplemine
Aeg: Teisipäev, 13. mai, kell 18.00-20.00
Koht: Reval Hotel Olümpia konverentsikeskus, Omega saal

Esimeses artiklis rääkisime sissejuhatavalt tuletisväärtpaberitest ning vaatasime ka juba täpsemalt, mis on optsioonid ning milleks neid kasutatakse. Sellest artiklis räägime detailsemalt erinevatest optsioonitüüpidest ning vaatame kuidas käituvad call ja put optsioonid. Lõpetuseks näitame graafikute ja näidete abil, kuidas erinevate motiividega turuosalised kasutavad optsioone.

Optsioonide tüübid

Nagu juba esimeses artiklis sai mainitud, siis optsioone on kahte tüüpi. Ostuoptsioonid ehk call optsioonid annavad õiguse tulevikus osta kokkulepitud alusvara kokkulepitud hinnaga. Ning müügioptsioonid ehk put optsioonid annavad õiguse müüa kokkulepitud alusvara kokkulepitud hinnaga. Kokkulepitud aega nimetakse aegumispäevaks (expiration date) ning kokkuleppelist hinda kutsutakse realiseerimishinnaks (strike price).

Optsioonid saavad olla kas Euroopa või Ameerika tüüpi. Ameerika tüüpi optsioone saab realiseerida kuni aegumiskuupäevani, aga Euroopa tüüpi optsioone saab realiseerida ainult aegumiskuupäeval. Kuigi enamik optsioone on tänapäeval Ameerika omad, siis Euroopa optsioonide omadusi kasutatakse arvutamisel, sest see muudab kõiki arvutamisprotsesse palju lihtsamaks ning ei mõjuta üldjuhul oluliselt lõppvastuseid.

Ostuoptsioonid

Vaatleme reaalsete hindade olukorda ning oletame, et investor ostis 25. aprilli sulgemishindade järgi, kui aktsia hind oli 31,3 Ameerika dollarit, ostuoptsiooni (call option) lepingu 100 eBay aktsia kohta. Tegemist oli juuli optsiooniga (optsioonisümbol: XBAGZ), mille aegumistähtaeg on 18. juuli ehk kuu kolmas reede (optsioonid lõppevad reeglina sel kuupäeval), milleni on aega 84 päeva ning realiseerimishinnaks on 32,5 dollarit.

Antud optsioonilepingu hind oli 1,53 Ameerika dollarit lepingu kohta, aga kuna leping koosneb sajast aktsiast, siis läks see talle maksma 153 Ameerika dollarit. Et teha meie arvutamisi lihtsamaks, siis oletame, et tegemist on Euroopa tüüpi optsiooniga, mida saab realiseerida ainult realiseerimisaja lõpus. Kui selleks ajaks on eBay aktsia hind alla 32,5 dollari, siis investor ei realiseeri antud positsiooni, sest poleks mõtet kasutada võimalust aktsiate ostmiseks kallimalt kui on nende hetke turuhind. Antud situatsioonis kaotaks investor kogu oma 153 Ameerika dollarit.

Kui aktsia hind on üle 32,5 dollari, siis tasub optsioon realiseerida.  Oletame, et aktsia hind on selleks ajaks tõusnud 37 dollarini. Optsiooni realiseerides ostab investor 100 aktsiat kokkulepitud realiseerimishinnaga ehk 32,5 dollariga, kui arvestada, et pole teenustasusid ega muid kulusid, siis saaks ta müüa need aktsiad koheselt maha 37 dollariga, saades ühe aktsia pealt 4,5 dollarit ehk kokku 4,5 x 100 = 450 dollarit rohkem. Kui sisse arvestada esialgne optsiooni hind, siis investor teeniks antud olukorraga 450 – 153 = 297 dollarit kasumit.

Kui aktsiahind oleks selleks ajaks tõusnud näiteks 33 dollarini, siis tasub ikkagi optsioon realiseerida, kuid kogu tehingu pealt oleks saanud investor kahjumit 152 – (0,5 x 100) = 102 dollarit. Antud graafik näitab investeeringu tootlikkust.

Loomulikult võib optsioone müüa ka enne aegumistähtaega, sellisel juhul mängivad optsiooni hinna kujunemisel väga olulist rolli optsiooni volatiilsus ja ajaväärtus ning ka turuosalise otsus positsiooni sulgemise otstarbekuse suhtes sõltub ka nendest teguritest. Kuid nendest teguritest räägime täpsemalt lugudeseeria järgmistes osades.

Müügioptsioonid

Müügioptsiooni ehk put optsiooni ostja loodab aktsia langusele, sest ta ostab võimaluse aktsiat müüa kokkulepitud ajahetkel. Et oleks lihtsam mõista put optsioonide olemust, siis vaatleme uuesti eBay aktsiat. 25 aprilli sulgemishindadega ostis karune investor eBay put optsiooni (XBASF) aegumistähtajaga 18 juuli ning realiseerimishinnaga 30 dollarit, makstes ühe optsioonilepingu eest (ehk 100 aktsia tulevikumüügivõimaluse eest) 1,39 x 100 = 139 dollarit. Kui optsiooni realiseerimishetkeks on aktsia hind üle 30 dollari, siis pole investoril mõtet seda optsiooni realiseerida, sest kuna tegemist on put optsiooniga, siis peaks ta müüma aktsiaid 30 dollariga, aga sellel pole mõtet, kui turul saaks neid müüa kallimalt – nii kaotab investor kogu investeeritud raha ehk 139 dollarit. Kui aga aktsiahind on näiteks 20 dollarit, siis saab investor osta turult 20 dollariga 100 aktsiat ja need müüa optsioonilepingust saadud õigusega maha 30 dollariga. Nii oleks tema kasum (30 - 20) x 100 – 139 = 861 dollarit. Graafikul on näha antud optsiooni tootlus sõltuvalt aktsiahinnast:

Optsiooniturg

Sarnaselt selle pildiga kajastatakse optsioonihindasid (tegemist on eBay 18 juuli optsioonide hindadega, mis on võetud morningstar.com lehelt). Ka meie optsioonid, mida kasutasime kahes näites, on pärit sellelt veebilehelt.

Pooled nendest optsioonidest on tumedama tagataustaga - sellega märgistatakse, kas optsioon on rahas (in-the-money) või rahast väljas (out-of-the-money). See on tähtis, sest realiseerimiskuupäeval realiseeritakse ainult rahas olevaid optsioone. Optsioone, mille puhul aktsiahind on strike-hinna lähedal nimetatakse raha peal (at-the-money) olevateks optsioonideks

Nagu iga aktsia (või ka muu vara juures) on ka optsioonilepingute juures hind, millega pakutakse optsioone müügiks (ask) ning hind, millega soovitakse optsioonilepingut osta (bid). Optsioonilepingute ostu- ja müügihinna vahe (spread) on suhteliselt suur, millega peab kauplemise juures arvestama.

Kuidas optsioone kasutatakse?

Nagu me juba käibest nägime, siis tuletisväärtpaberid on osutunud erakordselt populaarseks. Üks peamisi põhjuseid on selles, et nendega kauplemine sobib mitmetel erinevatel juhtudel. Lisaks on nad väga likviidsed, mis võimaldab kiiresti ja odavalt omandada üks kõik millist positsiooni, sest teine pool on koheselt olemas.

Kolm suurimat kauplejate kategooriat on riskimaandajad (hedgers), spekuleerijad (traders) ja arbitraaži võimalusi otsijad. Riskimaandajad üritavad maandada ohte, mis võivad tekkida võimalikest suurtest  ebasoodsatest liikumistest. Spekuleerijad kasutavad tuletisväärtpabereid, et ennustada turu liikumist ning arbitražöörid üritavad lukustada riskivaba kasumit. Näitame näidete abil, kuidas need erinevad kategooriad kasutavad ära optsioonide paljude võimalustega maailma.

Riskimaandajad

Optsioonide esimene eesmärk oligi riskide maandamine ning optsioone võrreldakse veel siiamaani kindlustamisega. Järgmise näite abil peaks selgeks saama kõige lihtsam ja tavalisem viis, kuidas kindlustada aktsiat või kogu portfelli suurte languste vastu.

Oletame, et investor omab 1000 eBay aktsiat, mille hetke turuväärtus on 31 300 dollarit (seisuga 27 aprill 2008.a.). Kuigi ta usub firma tugevusse ja edasisse kasvu, siis ta kardab, et kui USA majanduslangus tuleb oodatust karmim, siis kisuks see ka tema investeeringu alla. Loomulikult oleks tal võimalik need aktsiad maha müüa ja poole aasta pärast tagasi osta, kuid kuna ta ei ole selles languses kindel ja ta ei taha riskida eBay aktsia tõusust ilma jäämisega, siis see variant ei ole kõige sobilikum.

Investor saab riski maandamiseks osta 18. juuli put optsioonilepingut realiseerimishinnaga 30 dollarit aktsia kohta.  See annab talle õiguse 18. juulil müüa 1000 eBay aktsiat hinnaga 30 dollarit tükk. Antud optsiooni hind on 1,39 dollarit, mis teeb kümne lepingu hinnaks 1,39 x 100 x 10 = 1390 dollarit.

See kindlustamise strateegia maksab küll 1390 dollarit, aga samas garanteerib, et kõik ebay aktsiad saab maha müüa vähemalt 30 dollariga st. et kogu portfelli miinimum väärtus on nüüd 30 000 dollarit (kogu kahjum sellisel juhul 1390 + 1130 = 2520), sest isegi kui aktsia kukub alla 30 dollari, siis saab lihtsalt realiseerida optsioonid.

Miinuseks on sellise tehingu puhul see, kui aktsia peaks palju tõusma – sellisel juhul on optsioonidega positsiooni kindlustamisele kulutatud raha võrra tootlus väiksem. Kuid arvestades võimaliku riski vastu kindlustamisega, on selline optsioonide kasutamine kohati üsna mõistlik.

Antud graafik näitab 1000 ebay aktsia tootlikkust ilma kindlustuseta ja ka kindlustusega.

Spekuleerijad

Optsioone kasutatakse tänapäeval kõige enam spekuleerimiseks, mis võimaldab saavutada suuremaid tootlusi. Oletame, et investoril on kindel nägemus, et järgmise kahe kuuga tõuseb Yahoo! (YHOO) märkimisväärselt ning ta panustab antud aktsia tõusule 20 000 dollarit. Aktsia hind on 25. aprilli sulgemishinna järgi 26.8 dollarit, kolme kuu call optsioon (YHQFY) realiseerimishinnaga 27,5 dollarit ning müügi hind on 1.84 dollarit. Investor saab tõusule panustada aktsiate ostmisega (strateegia I ) või ka optsioonide ostmisega (Strateegia II ).

Antud tabel illustreerib kahe strateegia tootlusi:

Aktsia hind kolme kuu pärast:	18 dollarit	35 dollarit
Strateegia I	- 6 352	+ 6 087
Strateegia II	- 20 000	+ 55 000

Aktsiaid ostes oleks investor saanud 20 000 / 26,8 = 742,3 Yahoo! aktsiat (kuigi päris elus ei saa aktsiaid poolitada, siis teeme siin erandi, et lihtsustada kahe erineva strateegi võrdlemist). Kui aktsia hind oleks kahe kuu pärast 35 dollarit, siis esimese strateegia kasum oleks 742,3 x ( 35 - 26,8 ) =  6087 dollarit. Kui aga aktsia oleks kukkunud 18 dollarini, siis oleks kahjum olnud 742,3 x ( 26,8 – 18 ) = 6352 dollarit.

Teine strateegia on seotud optsioonidega ning nagu juba tabelist näha, siis siin on nii kaotused kui võidud suuremad. 20 000 dollari eest oleks saanud 20 000 / (1,84 x 100 ) = 108,7 call optsiooni. Kui aktsia hind kahe kuu pärast oleks 35 dollarit, siis iga optsioon oleks väärt (35 - 27,5) x 100 = 750 dollarit, sest optsioonileping annab õiguse osta aktsiat 27,5 dollari eest ning kohe maha müües saaks iga aktsia pealt kasumit 7,5 dollarit ning üks optsioonileping on 100 aktsia kohta. Järelikult  kasum oleks (108,7 x 750) - 20 000 = 61 525 dollarit.

Kuid kui aktsia hind oleks olnud selleks ajaks alla 22.5 dollari, siis seda optsiooni ei realiseeritaks ning kahjumiks jääb kogu optsioonipreemia, milleks oli 20 000 dollarit. All on graafik, mis näitab kahe strateegia tootlusi:

Lisada tuleks ka seda, et paljud optsioonidega spekuleerijad ei mängi alusvara liikumise suuna peale, vaid näiteks volatiilsuse tõusu või languse peale.