Investeerimisfond

Esileht   Redigeeri seda artiklit   Logi sisse

Investeerimisfond (Mutual Fund) on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.

Investeerimisfondid jagatakse kaheks:

  1. avatud investeerimisfond (open-end fund)
  2. suletud investeerimisfond (closed-end fund)
[redigeeri]

Iseloomustavad tegurid

  1. Riskide hajutamine – rahade paigutamine investeerimisfondi annab võimaluse hajutada oma investeeringut erinevate turgude, instrumentide või ettevõtete lõikes ning vähendada teie investeeringu riski.
  2. Professionaalsus – tavaliselt on professionaalsel fondihalduril enam kogemusi ning teadmisi investeerimisotsuste tegemiseks, kui lihtinvestoril.
  3. Likviidsus – Nagu likviidseid aktsiaid, saab ka investeerimisfondi osakuid vajadusel kohe rahaks muuta
  4. Haldustasud – Tasuks fondide haldamise eest võtab fondihaldur haldustasu. Lisaks võivad fondi valitsemisega olla seotud teisedki kulud (nt. Depoopanga võetav depootasu). Fondi tasude tõttu võib fondidesse paigutatud raha tootlus olla veidi väiksem, kui otse turuinstrumentidesse investeeritud vahendite oma, mistõttu sageli peljatakse fondidese investeerimist.
[redigeeri]

Investeerimisfondide jaotus

Strateegia järgi:

  1. rahaturufondid – panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30-90 päeva) väärtpaberitesse. On mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus.
  2. intressifondid – paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, so väärtpaberitesse, ms annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Pm võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeeritavatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (st ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeeritavate fondideni.
  3. Aktsiafondid – investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Kõige suurema tulususega.

Eesmärgi järgi:

  1. kasvufond – paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind.
  2. kasvu-tulufond – ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse.
  3. indeksifond – paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust.
  4. Spetsialiseeritud fond – investeerib üksnes ühe tööstusharu, ühe välisriigi aktsiatesse või mingi muu ühise omadusega aktsiatesse (näiteks börsilemineku potentsiaaliga ettevõtte aktsiatesse). Kui tavaliselt tehakse investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on vastupidine – teha panus ühele majandusharule või piirkonnale.


Väärtpaberid

Aktsiad - Indeksaktsiad - Võlakirjad - Fondiosakud
Optsioonid - Futuurid - Forwardid - SWAPid


Redigeeri seda artiklit   Viimased muudatused   Artikli ajalugu   Viidad siia   Seotud muudatused
Seda lehekülge on külastatud 6427 korda. Viimane muutmine: 29. september 2007, kell 19.39