Libisev keskmine
Esileht Redigeeri seda artiklit Logi sisse
Libisev keskmine (Moving Average) ehk mingi perioodi keskmine hind. Kui me võtame viimase 20 päeva aktsia sulgemishinnad, liidame need kokku ja jagame 20-ga, siis saamegi 20 päeva keskmise. Nüüd kui me arvutame seda 20 päeva keskmist hinda kogu järgmise kuu jooksul, iga arvutuse tulemuse märgime graafikule punktiga ja ühendame need punktid joonega, tekibki meil libisev keskmine. Seega libisev keskmine libiseb koguaeg aktsiahinnaga kaasa – kui aktsia pikalt järjest tõuseb, on ka libisev keskmine suunaga ülespoole ning kui aktsia langustrendis, suundub ka libisev keskmine allapoole.
Libisevad keskmised on arvutatud mineviku hindade keskmisena ja seetõttu ei sobi nad kuigi hästi tuleviku ennustamiseks. Libisevad keskmised aitavad meil jälgida trendi – kui libisev keskmine on suunaga ülespoole ja aktsiahind libisevast keskmisest kõrgemal, on meil tegemist tõusutrendiga. Libisevat keskmist võib ka vaadata kui lainelist trendijoont. Libisevat keskmist kasutataksegi tihti trendi määramiseks, näiteks kui turuindeksid on ülalpool 200-päeva libisevat keskmist on turu trend üles ja kui allpool 200-päeva libisevat, on trend alla.
Kõige algupärasem libisev keskmine on SMA (Simple Moving Average), kus arvestatakse igat ajaühikut võrdsena. Kauplejate seas populaarsust kogunud ning ka paljude akadeemikute sõnul on täpseim eksponentsiaalne liikuv keskmine (EMA - Exponential Moving Average), mis seab rohkem kaalu uuematele hindadele. EMA'le sarnaselt arvutatakse ka WMA (Weighted Moving Average), mille puhul antakse lineearselt igale uuemale punktile rohkem kaalu. Vähempopulaarsed on käibega kaalutud VMA (Volume-Weighted Moving Average), John Ehlers'i MAMA (Mesa Adaptive Moving Average), ASEMA (Asymmetrical Exponential Moving Average), FRAMA (Fractal Adaptive Moving Average) ning HMA (Hull Moving Average).
CECO 7 kuu päevane graafik koos 70-päevase eksponentsiaalse libiseva keskmisega (EMA) ning 20-päeva tavalise libiseva keskmisega (SMA). Korduvalt on näha kuidas mõlemad libisevad keskmised pakuvad nii toetust kui ka vastupanu.
Mitme libiseva keskmise korraga kasutamine
Tavaliselt jälgivad kauplejad kahte või kolme libisevat keskmist korraga. Tihti kasutatakse punkti, kus libisevad keskmised ristuvad, signaalina positsiooni soetamiseks või müümiseks.
Vaatame näidet kolme libiseva keskmisega. Pildil on 10, 35 ja 50 päeva libisevad keskmised.
Kõige pikem, 50 perioodi libisev keskmine, näitab meile turu trendi. Mitte kunagi ei tohiks kaubelda pika libiseva keskmisega vastassuunas. Kui pikk libisev keskmine on suunatud üles, sobib kaubelda vaid pikkade positsioonidega, kui alla, siis lühikeste positsioonidega.
Lühemate perioodidega libisevad keskmised annavad meile ristudes märku positsiooni soetamiseks või müümiseks. Pikk positsioon tuleks soetada, kui 10-perioodiline libisev keskmine ristub alt üles 35-perioodilise libiseva keskmisega. Pikk positsioon tuleks sulgeda, kui 10-perioodiline libisev keskmine ristub ülevalt alla 35-perioodilise libiseva keskmisega.
| Indikaatorid ja nende rakendused |
|---|
|
MACD -
RSI -
MA -
Stohhastikud -
MFI -
CMF -
ADX -
ATR |
Redigeeri seda artiklit Viimased muudatused Artikli ajalugu Viidad siia Seotud muudatused
Seda lehekülge on külastatud 3798 korda. Viimane muutmine: 30. november 2007, kell 19.07
