Warren Buffett
Esileht Redigeeri seda artiklit Logi sisse
Warren Buffett - legendaarseim investor läbi aegade, kelle varade mahuks hindab Forbes 5. märts 2008. a seisuga $62 miljardit, mis teeb temast rikkaima inimese Maal. Tegutseb läbi varahaldusfirma Berkshire Hathaway (NYSE: BRKA), mille suurimaks omanikuks ning CEO-ks ta on.
Warren Buffett esindab konservatiivset väärtusinvesteerimise suunda, tänu millele suutis ta edukalt läbi elada ka 2002. a Tehnoloogiakrahhi. Tema üheks mentoriks on olnud Benjamin Graham, kes oli ta õpetajaks Columbia Business School'is.
Tuntuim raamat Buffetist ja tema investeerimisstrateegiast on "The Warren Buffett Way" by R. G. Hagstrom.
Sisukord |
Elulugu
Warren Edward Buffett sündis 30. augustil 1930. aastal Omahas Nebraska osariigis. Vanemate Howard’i ja Leila Buffetti poeg. Howard Buffett, Omaha kauaaegne elanik, oli börsimaakler ning Vabariikliku partei esindaja kongressis. Warren hakkas töötama isa juures, kui ta oli 11 aastat vana. Samal aastal ostis ta oma esimesed Cities Service´i eelisaktsiad. Ta ostis 37 dollariga ja müüs aktsiad 40 dollariga. Paar aastat hiljem oli nende aktsiate hind 200 dollarit ning see õpetas teda väärtustama pikaajalisi investeeringuid heasse firmasse.
Õppides viimast aastat Nebraska Ülikoolis, luges Buffett Benjamin Grahami klassikalist raamatut pealkirjaga „Intelligentne investeerija”. See investeerimisalane uurimus mõjutas Buffettit niivõrd, et pärast ülikooli lõpetamist asus ta õppima Columbia Graduate Business Schooli Ben Grahami käe alla. Lisaks eelnevale mõjutas tema investeerimise filosoofiat investeerija ja kirjanik Philip Fisher.
Buffett abiellus Susan Thompsoniga 1954 aastal. Neil on kolm last, Susie, Howard ja Peter. 1977 aastal hakkasid Warren ja Susan lahus elama olles siiski aga abielus kuni 2004. aasta juulini, kui Susan suri.
Pärast Columbia lõpetamist majandusmagistri kraadiga, pöördus Buffett tagasi Omahasse, et töötada lühikest aega oma isa maaklerfirmas. 1954. aastal kolis Buffett Grahami kutsel New Yorki ja ühines Graham-Newman Corporationiga. Omahasse tagasi naasis Buffet kaks aastat hiljem, kui Graham otsustas pensionile minna.
1956. aastal asutas Warren Buffett Associates Ltd. Warren Buffett, kui peaosanik alustas saja dollariga. Ülejäänud seitse piiratud vastutusega osanikku paigutasid ühingusse 105 tuhat dollarit. Uute investorite lisandudes moodustas Warren üha uusi ühinguid, kuni 1962 aastal koondas kogu tegevuse Buffett Partnership Limited nimelise ettevõtte alla. 1965. aastaks olid osaühingu varad kasvanud 26 miljoni dollarini. 1969. aastal otsustas Buffett osaühingu tegevuse lõpetada. Aastatel 1957 – 1969 ületas ta Dow Jonesi indeksit keskmiselt kahekümne kahe protsendipunkti võrra aastas. Buffetti osa ühingus oli kasvanud 25 miljonile dollarile, millest piisas, et saada Berkshire Hathaway oma kontrolli alla. Berkshire aseesimees Charlie Munger ütles siis Buffettile, et selle firma ostmine on suur viga, viitades tekstiilitööstuse halvale olukorrale. Hoolimata sellest, sai Berkshire Hathawayst üks suurim holdingkompanii.
76-ndal sünnipäeval Buffett abiellus oma pikaaegse partneri Astrid Menksiga. Lisaks investeerimisele on Buffet innukas bridži mängija. Ta mängib bridži 12 tundi nädalas ning tihti on tema kaaslaseks Bill Gates. 2006 aastal spondeeris ta omanimelist bridživõistlust Buffett Cup.
Juhtimise stiil
Buffett vaatab ennast eelkõige kapitali paigutaja rollis, mitte kellegi teisena. Buffet vaatleb ettevõtet kui tervikut, uurides selle juhtimise, finantsolukorra ja ostuhinna kõiki kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte. Ettevõtteid jätab Buffett juhtima endised juhid.
Kui Buffett omandab aktsiate kontrollpaki firmas, siis ta selgitab selle omanikele järgmist:
• Ta ei sekku ettevõte juhtimisse.
• Tema vastutab juhtivtöötajate palkamise ja töötasude eest.
• Kapital, mis on paigutatud sellesse firmasse on märgistatud. See protsess on selleks, et motiveerida omanikke üleliigset kapitali (kapitali, mille tootlus on keskmisest väiksem) saatma Berkshire peakorterisse selle asemel, et investeerida väikese tootlikkusega.
Buffetti mittesekkumisstrateegia annab võimaluse juhtidel käituda kui omanikud. See strateegia annab Buffettil osta ettevõtteid õiglase hinnaga, kuna omanikud tahavad tegutseda iseseisvalt pärast müümist ning juhid ei kaota silmist firma tähtsamat sihti – aktsionäride vara kasvatamist. Peale Berkshire rahavoo juhtimisele, on Buffett veel osav ettevõtte bilansilehega tegutsemisel. Berkshire Hathaway ülevõtmisest saadik, on ta vaadanud iga otsuse mõju bilansilehele. Tema kompanii on üks üheksast Moody reitingu kõrgema tiitli saajatest.
Investeerimise tõekspidamised
Buffetti lähenemine investeerimisele on tegeliku väärtuse (sisemise väärtuse) meetodi edasiarendus. Tegeliku väärtuse meetodi esindaja Graham ostis firmasid, kuna neid peeti tegelikust väärtusest odavamaks. Graham uskus, et niikaua kui turg peab firmat odavamaks kui tõeline väärtus, siis ta teenib soliidse kasumi. Graham eeldas, et turg hakkab kunagi neid firmasid õigesti väärtustama ja nende väärtus muutub õigeks olenemata, millega firma tegeleb. Lisaks sellele uskus ta, et firma peab olema majanduslikult kindel.
Buffetti põhimõtted firma ostul:
• Kas antud firma tööstus on majanduslikult heal järjel? Kas antud ettevõtte on monopolil või on antud brändil lojaalne tarbijaskond? Kas mõni firma suudab ressursside külluses võistelda antud firmaga.
• Kas omaniketulud on tõusutrendis ning on see järjekindel?
• Kas ettevõttel on kõrge ja pidev tootlikus investeeritud kapitalilt?
• Kas võlgade ja omakapitali suhe on väike? Kas tulude ja kohustuste suhe on kõrge. Näiteks: Kui kaua suudab firma tasuda võlga, kui tulud on keskmisest väiksemad?
• Kas ettevõtte säilitab kasumi, et jätkata kasvamist?
• Ettevõtte ei tohiks omada kõrgeid hoolduskulusid tegevusele, madalat kapitalikulu või investeerimisraha väljavoolu. See pole sama, mis investeerimine tegevuse laiendamiseks.
• Kas ettevõtte investeerib saadud tulud headesse investeerimise võimalustesse? Kas juhtkond hoiab nendel investeeringutel silma peal?
• Kas ettevõtte on vaba inflatsiooni mõjust?
Buffetti järgmine mõte on, millal osta antud ettevõtte. Ta ei kiirusta investeerima ettevõttesse. Ta ootab ära turu korrektsioonid või languse ning seejärel ostab ta ettevõtte. Kuna langus annab võimaluse ostmiseks. Ta on konservatiivne spekuleerimisel järsult tõusval turul ning on agressiivne, kui teised kardavad kaotada oma vara. Tema vastandlikkuse strateegia on teda juhtinud läbi interneti buumi ilma eriliste kaotusteta.
Buffett on võtnud kasutusele mõiste „majanduslik vallikraav” (economic moat), mis tähendab, ettevõtte omab eeliseid konkurentide ees.
Tähtsamad faktid elust
1943: (13 aastat vana)
• Buffett täidab oma esimese tuludeklaratsiooni.
1945: (15 aastat vana)
• Kooliajal ostis ta sõpradega 25 dollari eest mänguautomaadi ja seadis selle üles meestejuuksurisse. Peagi kuulus talle 7 mänguautomaati, mis teenisid talle 50 dollarit nädalas.
1950: (20 aastat vana)
• Buffett läks Columbia ärikooli õppima.
• Samal ajal astus ta Alpha Sigma Phi korporatsiooni. Ta on tänase päevani aktiivne ja annetab iga aasta sellele korporatsioonile.
1951: (21 aastat vana)
• Buffett lõpetas Columbia ärikooli ning soovis töötada Wall Streetil. Buffet pakkus Grahamile, et on nõus tulema tasuta tööle, kuid Graham keeldus. Vahepeal oli ta börsimaakler.
1952: (22 aastat vana)
• Abiellus Susan Thompsoniga.
1954: (24 aastat vana)
• Benjamin Graham pakkus talle tööd tema firmas, palk 12 000 dollarit aastas. Seal töötas ta koos Walter Schlossiga.
• Warren and Susan Buffett said oma teise lapse, kelle nimeks sai Howard Graham Buffett.
1956: (26 aastat vana)
• Graham läks pensionile. Buffett pöördus tagasi koju ning asutas Buffett Associates, Ltd.
1959: (29 aastat vana)
• Buffettit tutvustati Charlie Mungeriga, kes lõpuks sai Berkshire Hathaway aseesimeheks ja tähtsaks osaks ettevõtte edus. Buffett ja Munger said algusest peale hästi läbi.
1962: (32 aastat vana)
• Buffett avastab tekstiili firma, Berkshire Hathaway. Mille aksiad olid alla 8 dollari tükk. Läbi oma firma ostis Buffet lõpuks 49% firmast.
1965: (35 aastat vana)
• Võttis kontrolli Berkshire Hathaway üle ja määras uueks presidendiks Ken Chace’i.
1967: (37 aastat vana)
• Berkshire maksis välja esimesed ja viimased dividendid, milleks oli 10 senti.
1969: (39 aastat vana)
• Pärast kõige edukamat aastat, lõpetab Buffett Associates, Ltd. tegevuse.
1970: (40 aastat vana)
• Berkshire Hathaway juhatajana hakkab välja andma kuulsaid kirju aktsionäridele, mida lugedes saab väga palju aimu tema investeerimise strateegiatest.
1973: (43 aastat vana)
• Berkshire hakkab omandama Washington Post Company aktsiaid.
1979: (49 aastat vana)
• Berkshire aktsiaga hind on aasta alguses 775 dollarit ja aasta lõpuks 1310 dollarit. See teeb Buffetti varanduse 620 miljoni dollari suuruseks ja paigutab ta esimest korda Forbesi 400 rikkama inimese sekka.
1988: (58 aastat vana)
• Buffett hakkab ostma Coca-Cola Company aktsiaid. Ostab aktsiaid 1,02 miljardi dollari eest, mis üks tulutoovamaid tehingud ja toodab siiani.
2002: (72 aastat vana)
• Buffett sõlmib 11 miljardi dollari eest forward lepinguid (US dollari vastu). Aprill 2006 on ta teeninud selle tehingu pealt 2 miljardit dollarit.
2006: (76 aastat vana)
• Buffett teatas, et annetab 80% (37 miljardit dollarit) oma varast heategevusele. Suurim annetus läheb Bill and Melinda Gates’i Fondile.
2007: (77 aastat vana)
• Kirjas aktsionäridele teatab ta, et otsib nooremat inimest juhtima Berkshire Hathawayd.
2008: (77 aastat vana)
• Buffetist sai Forbesi andmetel maailma rikkaim mees.
Allikad
Warren Buffetti tee: Maailma Suurima Investori investeerimisstrateegiad, Robert G. Hagstrom, Jr.
The New Buffettology, Mary Buffett and David Clarke
Redigeeri seda artiklit Viimased muudatused Artikli ajalugu Viidad siia Seotud muudatused
Seda lehekülge on külastatud 19 302 korda. Viimane muutmine: 20. märts 2008, kell 12.56
